Maailma põhjapoolseim keskaegne kivikirik Trondenesis
01.–05. veebruaril viibis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise labori MUKOLA täisvarustuses töögrupp Põhja-Norras polaarjoone taga, kus kaasaegseid pildindustehnoloogiaid rakendades uuriti Andenese ja Trondenesi kirikute hiliskeskaegseid altariretaableid.
Põhja-Norras leidub kirikukunsti, mis on sinna jõudnud tänu Hansa Liidu aegsetele kaubandussidemetele. Hansakaubanduse peamiseks ekspordiartikliks kujunes kuivatatud tursk (tørrfisk), mille müügist saadud tulu võimaldas kohalikel kogukondadel soetada hinnalisi kunstiteoseid.
Tromsøs, Arktika Ülikooli muuseumis, viidi läbi Andenese kirikust pärineva altariretaabli tehnilised uuringud. Nordlandi maakonnas Andøya saarel asunud ja 1876. aastal lammutatud kiriku altariretaabel (u 1500) kuulub muuseumi kirikukunstikogu kõige väärtuslikumate esemete hulka. Retaabli valmimise ajal oli Andenes kasvava elanikkonnaga suhteliselt jõukas kaluriküla ning kiriku sisustus peegeldas hästi selle heal järjel majanduslikku seisu.
Retaabli keskosas on skulptuurid: püha piiskop (Nikolaus?), Armutroon (Jumal-isa ristil surnud Kristusega), püha Olav, Orkney krahv püha Magnus. Retaabli sisetiibadele on maalitud neli stseeni Kristuse passioonist ja välistiibadele samuti neli stseeni, kuid sedakorda püha Olavi märtrisurmast. Predellal on Kristus ümbritsetud kirikuisadest (pühad Augustinus, Gregorius, Hieronymus ja Ambrosius). Skulptuurigruppi kuulus tõenäoliselt ka muuseumi hoidlas pikutav miniatuurne ingel, mis ülejäänud ansamblisse hästi sobitub.
Teose autorlus on seni tuvastamata. Välja on pakutud meistreid nagu Hermen Rode, Bernt Notke jt, kuid veenvaid tõendeid kunstiteose omistamiseks konkreetsele isikule ei ole leitud. Tammepuu, peen nikerdustöö, kõrgetasemeline maalitehnika ning teostuse üldine stiil viitavad tõenäoliselt mõnele Lübecki töökojale.
MUKOLA tiim viis läbi altariretaabli põhjaliku fotogramm-meetrilise uuringu ja jäädvustas kõrglahutusega nähtava valguse fotosid, samuti tehti lähiinfrapuna- ja ultraviolettülesvõtteid. Nende kombineeritud meetodite abil koguti väärtuslikke andmeid nii kunstiteose struktuuri, seisukorra kui ka ajaloolise konteksti kohta.
Uurimisretk viis töögrupi ka Hinnøya saarele Trondenesi, kus asub maailma põhjapoolseim säilinud keskaegne kivikirik (ehitatud 1180–1440). Tegemist on Norra ühe suurima keskaegse maakirikuga: selle lääneviil ulatub 23 meetri kõrgusele ning sellest kõrgem on vaid Nidarose toomkirik. Trondenesi kirik on ka erakordselt hästi säilinud, pääsedes 19. sajandi vanade kirikute lammutamise ja uute ehitamise buumist puutumatuna. Kirik asetseb fjordi ääres, kust avanevad maalilised vaated merele; just meri tõi paigale jõukuse ja lõi ühenduse Atlandi kaubateedega.
Kiriku väärtuslikemateks aareteks on kolm hiliskeskaegset altariretaablit, neist kaks pärinevad Põhja-Saksamaalt ning üks Madalmaadest. Neitsi Maarjat koos püha Miikaeli ja püha Kristoforusega kujutav Püha Maarja kappaltar (1490-1500) on omistatud Bernt Notke töökojale Lübeckis. Teadaolevalt paiknes keskajal kiriku interjööris koguni kaheksa altarit.
MUKOLA tiim teostas altariretaablite esmase fotogramm-meetrilise dokumenteerimise ning tehnilised uuringud, kasutades nii nähtava valguse kui ka lähi-infrapunafotograafiat.
Uuringud viidi läbi Bernt Notke teadusprojekti raames. Täname koostöö eest Arktika Ülikooli muuseumi ja Trondenesi ajalookeskust.
