Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika

Ma olen enda ruum. Olen ruum sulle ja sina mulle. Me koguneme siia ruumi, et pakkuda enesele ja teistele kuulavat ja vastamisvalmit keskkonda. Koos võtame vastu väljakutse kehastada ruumi, mis muundub koosolevate keha-minadega. Vastama, vastutama. Siin teadvustame, et kehad materialiseeruvad – kujunevad aineliselt – suhetes –, et keha ja ruum jagavad kujunemislugu. Keha ja ruum toonivad teineteist, hoiavad teineteist. Millist ruumi oma osalusega loome, enesele ja teisele? Ruum on alati afektiivne tegemine. Kutsume mängu enese ja ruumi poorsel piiril, kus mina-protsess saab osaks meie-protsessist ja vastupidi (kas-kuidas nad üldse eraldusid?). Kui julged oma rakupinnad avada, väljanduvad isiklikud toonid ruumi, puudutavad teist ja kaas­kujundavad praktika piire, ruumi toimimist. Lisan kilke. Siis saab ka ruum sinusse siseneda. Musterdada teisiti. Kui lased piiri poorseks. Millist ruumi vajad kujunemaks… milliseks?

***

10.-14. märtsil muunduvad ARSi kunstilinnaku Stuudio 98 ja Stuudio 53 keha kaasavateks ruumideks ning toimuvad kaasaegsele kehalisusele keskenduvad somaatilised loovuurimuslikud sessioonid – “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika”.

“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoritöö teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt.

Kehapõhisele enese- ja teisetajule tuginev praktika toob tähelepanu alla keha-minade ainelise kujunemise suhtes keskkonnaga ning pakub võimalusi teistlaadseks kehaksolemiseks. Praktikat kehastavad tantsukunstnikud Helina Karvak, Joanna Kalm, Nele Kotli, Laura Kvelstein ja Rasmus Stenager Jensen. Nad võtavad vastu väljakutse kehastada ruumi, mis on kuulav ja vastamisvalmis ning võimeline transformeeruma koosolevate keha-minadega. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.

Ruumi ajakava:

10. märts 15:00 avatud ruum*, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum

11. märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
12. märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
13. märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
14. märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum

* Ruum on avatud tund enne ja pärast praktikat toetamaks rahulikku kehasse ja ruumi saabumist ning võimaldab vabalt enesega viibimist ja olustikuga tutvumist.

Osaluse registreerimine: https://fienta.com/et/o/5991

“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd lubame endil päriselt selles kaaskujunemises osaleda? Kuivõrd oskame ja lubame enda protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle nähtamatust ja tasasest piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel, mille suhtes hoitakse isiklik protsess eneses ning kus ruum näib vähesel määral osalejate suhtes end muundavat. See on püüdlus liikuda kehalisest kohalolust-tajust kaasava tegutsemiseni ja kaaskujunemiseni, kus keha-minad on laiemalt kaasas.

“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoriõppe teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt. Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset suhet, küsides: milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni ning millist praktika ja jagatud ruumid toimimist loominguline somaatiline kehastumine kujundab. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbivalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.