„Ruumiloome ja kestliku elukeskkonna kujundamise“ õppekava eesmärk on tõsta osalejate ruumiteadlikkust ja -pädevust ning parandada selle abil nende elukvaliteeti ja konkurentsivõimet tööturul. Lisaks aitab õppekava läbimine tõsta ühiskonna ruumiteadlikkuse ja -pädevuse taset ning parandada sellega ruumiloome kui ühiskonnaprotsessi kvaliteeti ja tulemusi ehk elukeskkonna ruumikvaliteeti tervikuna.
Õppetöös uurime külalislektorite abiga
- kas meie elukeskkond on pikas perspektiivis majanduslikult elujõuline?
- milline on kvaliteetne ehitustegevus, mis suurendab koha väärtust?
- kuidas teha nii, et ruumilahenduste (hoonete ja nendevahelise avaliku ja poolavaliku ruumi) ülalpidamiskulud on mõistlikud, andmata järele ruumikvaliteedis?
- milline on mõistlik renoveerimistsükkel?
- milliste kulurühmadega tuleb elukeskkonna arendamisel arvestada?
- millised on asjakohased koostöömeetodid, mis toetavad ühtaegu ruumikvaliteeti ja
-tõhusust? - millised eelarvesäästlikud ruumilahendused muudavad võimalikult paljude elanike elu mugavamaks, toetades ligipääsu erinevatele avalikele teenustele?
- kuidas kasutada parimal viisil ära rohealasid ja avalikku ruumi ning parandada neile juurdepääsu?
- kuidas on omavahel seotud projekteerimise, ehitamise ja käitamise säästlikkus ning elukoha taskukohasus? Kuidas kasvatada kinnisvara väärtust?
Mikrokvalifikatsiooniprogramm sobib ruumiloomega seotud erialade esindajatele ja teistele, kes soovivad süvendada oma teadmisi ehitatud keskkonna ja ühiskonna vastastikmõjust.
Eeldused osalemiseks
Keskharidus, eesti ja inglise keele oskus
Õppekava sisu
Õppekava annab baasteadmised arhitektuuri kui elukeskkonna toimimisest ning ruumi ja ühiskonna vastastikmõjust. Teemat käsitletakse põhiliselt inimese ja sootsiumi kui ruumi kasutaja ja ruumi sekkuja vaatenurgast, uuritakse ruumi kvaliteete ja kasutajakogemust. Eelkõige keskendutakse avalikule ja poolavalikule ruumile, liikuvusele ja tänavale. Lisaks käsitletakse kaasaja suurima väljakutse, kestliku planeerimise ja ehitamise suundi ja viise ning seda, kuidas võiks toimida keskkonnademokraatia ja koosloomeline ruumiloome.
Kava
- Arhitektuur kui elukeskkond
- Elukeskkonna kvaliteet
- Kestlik ruumiloome
- Tänav
- Tüpoloogia
- Keskkonnademokraatia
- Koosloomeline ruumiloome
Õpiväljundid
Mikrokvalifikatsiooniprogrammi läbinu
- mõistab arhitektuuri kui elukeskkonna kujundamise ehk ruumiloome ja ühiskonna vastastikmõju
- analüüsib linnalise keskkonna kujundamist ja protsesse eelkõige põhikasutajate ehk inimeste seisukohast
- oskab kirjeldada, kuidas mõjutab meid ümbritsev keskkond ja selle kvaliteet, kuidas ruum ja ruumikasutus meie valikuid mõjutavad ja, vastupidi, millised meie valikud omavad mõju ruumile ja ruumikasutuse jalajäljele
Hindamine
Mikrokvalifikatsiooniprogramm lõpeb arvestusega, milleks täidetakse kokkuvõttev ülesanne.
Mikrokvalifikatsiooni õppekava läbimist kinnitava tunnistuse saamise eelduseks on osalemine kontaktõppes vähemalt 75% ulatuses õppekava kogumahust ning kõigi õppeainete ja lõputöö arvestuste sooritamine ettenähtud tähtajaks.
Õppekava lõpetamise tingimused täitnud ja kõik arvestused edukalt sooritanud õppurile väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia mikrokvalifikatsioonitunnistus.
Õppekava autor
Yoko Alender (Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise MA, 2010; alates 2022. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris) on tegelenud ruumiteadlikkuse ja -pädevuse parandamisega ühiskonnas nii era- kui ka avalikus sektoris kirjastamise, koolituste ja poliitikakujundamise kaudu.
Õppekava juht
Veronika Valk-Siska (Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise MA, 2001; doktorikraad RMIT Ülikoolist Melbourne’is Austraalias, 2014). Tema kui noore arhitekti preemia laureaadi (2012) südameasjaks on ruumiteadlikkuse ja -pädevuse kasv ühiskonnas tervikuna, maast-madalast. Ta juhtis 2020–2022 Euroopa Komisjoni eksperdirühma kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatud keskkonna alal.
Juhendajad
Teadmisi jagavad teiste seas õppekava idee autor Yoko Alender (MA), õppekavajuht Veronika Valk-Siska (PhD), Riin Alatalu (PhD), Katrin Paadam (PhD), Matti Kuittinen (PhD), David Sim (MA), Jaak-Adam Looveer (MA), Kristi Grišakov (PhD), Toomas Paaver (MA), Mari Jüssi, Tõnis Arjus (MA), Marek Rannala (MA) jt.
Kohustuslik kirjandus:
- Jan Gehl „Linnad inimestele“
- David Sim „Pehme linn“
- Jan Gehl ja Birgitte Svarre „Kuidas uurida elu avalikus ruumis“
Aeg: 1. september 2026 kuni 18. mai 2027 teisipäeviti kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A301
Maht: 14 EAP ehk 364 tundi, millest 140 tundi on kontaktõpet (sh auditoorset ja praktilist tööd) ning 224 tundi iseseisvat tööd
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppegrupp: 9–12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Hind: 2480€
Registreerudes enne 18. augustit, on võimalik tasuda osamaksetena:
Registreerudes tasuda 1. osamakse 550 €, seejärel:
2. osamakse 550 € hiljemalt 10. oktoobriks 2026
3. osamakse 690 € hiljemalt 16. jaanuariks 2027
4. osamakse 690 € hiljemalt 6. märtsiks 2027
Registreerumisel tuleb esitada motivatsioonikiri, (500–2500 tähemärki) milles palume avada enda tausta ja ootusi programmile.