9. oktoobril kell 11.00-12.30 toimub kunsti ja disaini doktorant-nooremteaduri Martinus Klemeti esimese juhtumiuuringu „Animakarakterite loomine kombineerides impronäitlemist ja erinevaid animatehnikaid“ eelretsenseerimine zoomis (Meeting ID: 683 8536 4388, Passcode: 069330)
Doktoritöö juhendaja on Eliane Gordeeff, PhD (Lissaboni ülikool)
Eelretsensendid on prof Ülo Pikkov (Eesti Kunstiakadeemia) ja Mihkel Seeder (Theater Junge Generation, Dresden)
Juhtumiuuringu tutvustus
Animatsiooni ja improteatri loomeprotsessid erinevad märkimisväärselt. Animatsiooni loomine on tavaliselt aeglane, detailidele orienteeritud ja sageli üksildane protsess, kuna animeeritud maailm tuleb tihti üles ehitada nullist. Improteater on seevastu vahetu, koostööpõhine ja spontaanne, kus esitajad loovad lugusid reaalajas. Käesolev praktikapõhine doktoritöö uurib nende kahe protsessi vahelist suhet, küsides, kuidas improvisatsiooni kiire mõtlemine võib mõjutada animatsiooni ning kuidas animatsiooni aeglane tootmisprotsess võib mõjutada improviseeritud narratiivi.
Uurimus järgib tegevusuuringu metoodikat, milles uurija tegutseb samaaegselt nii praktiku kui ka uurijana. Praktiline osa koosneb kolmest eksperimendist. I eksperiment keskendub improviseeritud esitustest animeeritud tegelaste loomisele. II eksperimendis luuakse varem arendatud tegelastega improviseeritud narratiive ning selle põhjal joonistatakse animaatik (liikuv storyboard). III eksperiment ühendab kahest eelnevast eksperimendist leitud tegelasi, ideid ja süžeeliine, et luua lühianimafilm.
I eksperimendis osalesid Tallinnas tegutsevad impronäitlejad intervjuupõhistel impro sessioonidel, mille käigus nad kehastasid erinevaid karaktereid. Seejärel valiti ligikaudu 30-sekundilised lõigud, mille põhjal animeeriti karakterite klipid.
Analüüs uurib, kuidas kiire ja aeglane mõtlemine toimivad selle protsessi eri etappides. Karakteri loomine improvisatsiooni käigus tugineb suuresti kiirele mõtlemisele, samal ajal kui sobiva esitusmaterjali valimine eeldab teadlikumat analüüsi. Animatsiooni ideed võivad tekkida intuitiivselt ja kiiresti, samas kui lõplike klippide valmistamine nõuab pikaajalist ning tehniliselt nõudlikku tööd, mis on seotud analüütilise mõtlemisega. Eksperimendis uuritakse ka seda, kuidas näitlejate varasem kogemus mõjutab tegelasteks kehastumist ning kuidas animaatori valikud kadreeringu, liikumisstiili, visuaalse disaini, animatsioonitehnika ja metamorfooside kasutamise osas mõjutavad improviseeritud materjali ülekandumist animatsiooniks.