AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Doktorikool
07.05.2026 — 18.05.2026
Karolin Poska “Krutski”
Doktorikool
“Krutski”
Pärast põhjalikku kaalumist tegin 9. veebruaril 2026 oma esimese sammu investorina ning soetasin AS Tallinna Sadama aktsiaid. Hoian osakutel silma peal. Silitan seinaplaate, ootan ootesaalis, ahvatlen sujuvust, väldin kajakate kaja ja unistan reisinärvist.
Ootan sind Tallinna Sadama D-terminali sissepääsu juures.
Pilet ja lisainfo: https://fienta.com/et/o/6157
Etendused toimuvad siseruumis. Etendused on eesti keeles va 15. ja 18. Mail
Etendaja: Karolin Poska
Krutski konsultant: Maike Lond
Aitäh: Liina Unt, Theodore Parker, Tallinna Sadam, Kristi Martson, Tallink, Kohvik Sillake, Moonika Maidre, Ahto ja Piia Haab
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Karolin Poska “Krutski”
Neljapäev 07 mai, 2026 — Esmaspäev 18 mai, 2026
Doktorikool
“Krutski”
Pärast põhjalikku kaalumist tegin 9. veebruaril 2026 oma esimese sammu investorina ning soetasin AS Tallinna Sadama aktsiaid. Hoian osakutel silma peal. Silitan seinaplaate, ootan ootesaalis, ahvatlen sujuvust, väldin kajakate kaja ja unistan reisinärvist.
Ootan sind Tallinna Sadama D-terminali sissepääsu juures.
Pilet ja lisainfo: https://fienta.com/et/o/6157
Etendused toimuvad siseruumis. Etendused on eesti keeles va 15. ja 18. Mail
Etendaja: Karolin Poska
Krutski konsultant: Maike Lond
Aitäh: Liina Unt, Theodore Parker, Tallinna Sadam, Kristi Martson, Tallink, Kohvik Sillake, Moonika Maidre, Ahto ja Piia Haab
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.05.2026
Mariliis Siigarti loomeprojekti eelretsenseerimine
Doktorikool
7. mail kell 12.30-14.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Mariliis Siigarti esimese doktoriprojekti eelretsenseerimine EKA materjalilaboris, Valge maja ruum 003 (Kotzebue 10).
Doktoritöö juhendajad on Kärt Ojavee, PhD (EKA) ja Grete Arro, PhD (Tallinna Ülikool)
Projekti retsensendid on Katrin Männik, PhD (TLÜ) ja Helen Orav-Kotta, PhD (TÜ)
Põisadru metamorfoos on Mariliis Siigarti loovuurimusliku doktoritöö „Eksperimentaalsete biokomposiitide arendamine ja rakendamine jätkusuutlikus disainis ja tarbijateadlikkuse tõstmine hariduse kaudu“ esimene retsenseeritav loomeprojekt.
Töö keskmes on praktiline juhtum, milles käsitletakse vetikapõhiste biomaterjalide loomist iteratiivse kujunemisprotsessina, milles koostisainete, protseduuride, tingimuste ja kasutuseesmärgiga seotud valikud mõjutavad loodava biomaterjali omadusi, kasutusvõimalusi ja tähendust. Juhtum loob aluse edasiseks uurimistööks, mille eesmärk on arendada materjaliloome analüütilist käsitlust ning kujundada selle põhjal didaktilisi ja metoodilisi lahendusi, mille kaudu saab biomaterjalide loomist ja mõtestamist rakendada nii põhihariduse tehnoloogiaõpetuses kui ka laiemalt disaini- ja hariduskontekstis.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Mariliis Siigarti loomeprojekti eelretsenseerimine
Neljapäev 07 mai, 2026
Doktorikool
7. mail kell 12.30-14.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Mariliis Siigarti esimese doktoriprojekti eelretsenseerimine EKA materjalilaboris, Valge maja ruum 003 (Kotzebue 10).
Doktoritöö juhendajad on Kärt Ojavee, PhD (EKA) ja Grete Arro, PhD (Tallinna Ülikool)
Projekti retsensendid on Katrin Männik, PhD (TLÜ) ja Helen Orav-Kotta, PhD (TÜ)
Põisadru metamorfoos on Mariliis Siigarti loovuurimusliku doktoritöö „Eksperimentaalsete biokomposiitide arendamine ja rakendamine jätkusuutlikus disainis ja tarbijateadlikkuse tõstmine hariduse kaudu“ esimene retsenseeritav loomeprojekt.
Töö keskmes on praktiline juhtum, milles käsitletakse vetikapõhiste biomaterjalide loomist iteratiivse kujunemisprotsessina, milles koostisainete, protseduuride, tingimuste ja kasutuseesmärgiga seotud valikud mõjutavad loodava biomaterjali omadusi, kasutusvõimalusi ja tähendust. Juhtum loob aluse edasiseks uurimistööks, mille eesmärk on arendada materjaliloome analüütilist käsitlust ning kujundada selle põhjal didaktilisi ja metoodilisi lahendusi, mille kaudu saab biomaterjalide loomist ja mõtestamist rakendada nii põhihariduse tehnoloogiaõpetuses kui ka laiemalt disaini- ja hariduskontekstis.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
18.05.2026
Taavet Janseni doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
18. mail 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Taavet Jansen doktoritööd „Kehata kohalolu: voogteatri kontseptuaalne ja praktiline kaardistus“ („Disembodied Presence: A Conceptual and Practical Mapping of Streamed Theatre“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101. Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Doktoritöö juhendaja:
dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid:
dr Ott Karulin (Tartu Ülikool)
dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)
Oponent: dr Ott Karulin (Tartu Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.
Teater on kaua toiminud kunstipraktikana, mille aluseks on kehade kohtumine samas ruumis. Kaasaegne kultuur ei piirdu enam füüsiliste kohtumistega, vaid ajab oma siirdeid kõikjale, kasutades selleks digitaalseid vahendeid ja virtuaalseid ruume. Suur osa meie suhtlusest, tööst ja eneseväljendusest toimub digitaalselt, vahendatult, ekraanide kaudu. Sellises olukorras on tekkinud küsimus: milliseid uusi vorme, ruume ja kogemusi saab teater endale digitaalses sfääris luua?
Käesoleva doktoritöö keskmes on voogteater, etenduskunsti vorm, kus kohalolu, ruum ja vaatajate osalus toimivad teistsugustel alustel kui tavateatris. Voogteater asetub teatri, filmi, veebikeskkondade ja interaktiivse meedia kokkupuutepunkti ja selle lähtekohaks on reaalajas toimuv sündmus, milles esinejad ja vaatajad jagavad ühist aega, kuid mitte ühist ruumi.
Kuidas luua kogemust, mis ei mõju pelgalt ülekandena, vaid kunstilise kohtumisena? Milliseid võimalusi pakuvad tehnoloogia, dramaturgia ja vaataja aktiivne osalus? Ning mida see kõik tähendab teatri jaoks laiemalt, ajal, mil kunst peab üha enam suhestuma digitaalse keskkonna pakutavate võimalustega?
Autor kasutab nende küsimuste avamiseks praktikast juhitud uurimismeetodit toetudes kolmele kunstilisele eksperimendile – „Hundid“, „Memento“ ja „Inimeses hoitud“ kaardistab voogteatri toimimisviise, vaatajate osalusvõimalusi ja kombib voogteatri piire. Nende kolme projekti kaudu liigub ta videoülekandest interaktiivsete hübriidruumideni jälgides, kuidas muutub etendaja roll, vaataja positsioon, ruumikogemus ja osalejate arusaam kohalolust.
„Kehata kohalolu: voogteatri kontseptuaalne ja praktiline kaardistus“ käsitleb voogteatrit mitte kõrvalise nähtuse, vaid võimaliku uue teatrivormina. See doktoritöö pakub nii mõistelise kui praktilise kaardistuse alast, kus teater otsib endale uusi eluvorme digitaalsetes ruumides ning katsetab, kuidas jääda elusaks maailmas, mis on üha enam korraga nii materiaalne kui digitaalne.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Taavet Janseni doktoritöö kaitsmine
Esmaspäev 18 mai, 2026
Doktorikool
18. mail 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Taavet Jansen doktoritööd „Kehata kohalolu: voogteatri kontseptuaalne ja praktiline kaardistus“ („Disembodied Presence: A Conceptual and Practical Mapping of Streamed Theatre“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101. Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Doktoritöö juhendaja:
dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid:
dr Ott Karulin (Tartu Ülikool)
dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)
Oponent: dr Ott Karulin (Tartu Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.
Teater on kaua toiminud kunstipraktikana, mille aluseks on kehade kohtumine samas ruumis. Kaasaegne kultuur ei piirdu enam füüsiliste kohtumistega, vaid ajab oma siirdeid kõikjale, kasutades selleks digitaalseid vahendeid ja virtuaalseid ruume. Suur osa meie suhtlusest, tööst ja eneseväljendusest toimub digitaalselt, vahendatult, ekraanide kaudu. Sellises olukorras on tekkinud küsimus: milliseid uusi vorme, ruume ja kogemusi saab teater endale digitaalses sfääris luua?
Käesoleva doktoritöö keskmes on voogteater, etenduskunsti vorm, kus kohalolu, ruum ja vaatajate osalus toimivad teistsugustel alustel kui tavateatris. Voogteater asetub teatri, filmi, veebikeskkondade ja interaktiivse meedia kokkupuutepunkti ja selle lähtekohaks on reaalajas toimuv sündmus, milles esinejad ja vaatajad jagavad ühist aega, kuid mitte ühist ruumi.
Kuidas luua kogemust, mis ei mõju pelgalt ülekandena, vaid kunstilise kohtumisena? Milliseid võimalusi pakuvad tehnoloogia, dramaturgia ja vaataja aktiivne osalus? Ning mida see kõik tähendab teatri jaoks laiemalt, ajal, mil kunst peab üha enam suhestuma digitaalse keskkonna pakutavate võimalustega?
Autor kasutab nende küsimuste avamiseks praktikast juhitud uurimismeetodit toetudes kolmele kunstilisele eksperimendile – „Hundid“, „Memento“ ja „Inimeses hoitud“ kaardistab voogteatri toimimisviise, vaatajate osalusvõimalusi ja kombib voogteatri piire. Nende kolme projekti kaudu liigub ta videoülekandest interaktiivsete hübriidruumideni jälgides, kuidas muutub etendaja roll, vaataja positsioon, ruumikogemus ja osalejate arusaam kohalolust.
„Kehata kohalolu: voogteatri kontseptuaalne ja praktiline kaardistus“ käsitleb voogteatrit mitte kõrvalise nähtuse, vaid võimaliku uue teatrivormina. See doktoritöö pakub nii mõistelise kui praktilise kaardistuse alast, kus teater otsib endale uusi eluvorme digitaalsetes ruumides ning katsetab, kuidas jääda elusaks maailmas, mis on üha enam korraga nii materiaalne kui digitaalne.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
17.04.2026
Maria Eriksoni näituse „Haavatav jäljend“ eelretsenseerimine
Doktorikool
Reedel, 17. aprillil kell 11.30-13.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Maria Eriksoni näituse “Haavatav jäljend“ eelretsenseerimine EKA graafika töökojas B409 ja zoomis (Meeting ID: 679 0217 2738
Passcode: 155386). Sündmus toimub inglise keeles.
Näitus on osa Eriksoni praktikapõhisest loomeuurimusest „Matriits, jälg ja feministlikud võimalused: graafika kui materjalikeskne praktika ja kehastunud teadmise ruum“.
Eelretsensendid: dr Daina Pupkevičiūtė (Leedu) ja Sveta Grigorjeva
Doktoritöö juhendajad: dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool) ja Jaana Kokko (PhD kandidaat Aalto Ülikool, Helsingi)
“Iga süda on murtud!” kirjutab Rick Dolphijn, käsitledes haava mitte kui ravitavat nähtust, vaid elus olemise seisundit. Maria Eriksoni esimene loomeprojekt „Haavatav jäljend“ uurib haava mõistet läbi trükiprotsesside, luues seoseid naise keha ja geoloogilise vastupidavuse vahel matriksiaalse ruumi kontekstis.
Keskendudes naiskogemusele ja üldinimlikule seisundile, uurib Erikson inim- ja mitteinimkehade vahel tekkivaid kontaktide jadu ning materiaalsust läbi graafika metodoloogia ja kunstitegemise protsesside. Töötades graafika, skulptuuri ja installatsiooni piirialadel, vaatleb ta materjalide omatahte ja kehalisuse kaudu tekkiva teadmise vorme. Kivi, kummiarabik ja marliriie ei ole enam üksnes tööriistad, vaid tähenduse kandjad, väljendamaks jälje jätmise, surve ja eraldumise protsesse.
„Haavatav jäljend“ on Maria Eriksoni ja Mari Männa duo-näitus, mille kuraator on Madli Ljutjuk (Tallinna Kunstihoone). Näitus on avatud Tallinna Linnagaleriis 12. aprillini 2026.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Maria Eriksoni näituse „Haavatav jäljend“ eelretsenseerimine
Reede 17 aprill, 2026
Doktorikool
Reedel, 17. aprillil kell 11.30-13.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Maria Eriksoni näituse “Haavatav jäljend“ eelretsenseerimine EKA graafika töökojas B409 ja zoomis (Meeting ID: 679 0217 2738
Passcode: 155386). Sündmus toimub inglise keeles.
Näitus on osa Eriksoni praktikapõhisest loomeuurimusest „Matriits, jälg ja feministlikud võimalused: graafika kui materjalikeskne praktika ja kehastunud teadmise ruum“.
Eelretsensendid: dr Daina Pupkevičiūtė (Leedu) ja Sveta Grigorjeva
Doktoritöö juhendajad: dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool) ja Jaana Kokko (PhD kandidaat Aalto Ülikool, Helsingi)
“Iga süda on murtud!” kirjutab Rick Dolphijn, käsitledes haava mitte kui ravitavat nähtust, vaid elus olemise seisundit. Maria Eriksoni esimene loomeprojekt „Haavatav jäljend“ uurib haava mõistet läbi trükiprotsesside, luues seoseid naise keha ja geoloogilise vastupidavuse vahel matriksiaalse ruumi kontekstis.
Keskendudes naiskogemusele ja üldinimlikule seisundile, uurib Erikson inim- ja mitteinimkehade vahel tekkivaid kontaktide jadu ning materiaalsust läbi graafika metodoloogia ja kunstitegemise protsesside. Töötades graafika, skulptuuri ja installatsiooni piirialadel, vaatleb ta materjalide omatahte ja kehalisuse kaudu tekkiva teadmise vorme. Kivi, kummiarabik ja marliriie ei ole enam üksnes tööriistad, vaid tähenduse kandjad, väljendamaks jälje jätmise, surve ja eraldumise protsesse.
„Haavatav jäljend“ on Maria Eriksoni ja Mari Männa duo-näitus, mille kuraator on Madli Ljutjuk (Tallinna Kunstihoone). Näitus on avatud Tallinna Linnagaleriis 12. aprillini 2026.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
19.03.2026
Töötuba “Arhiivid ja kustutamine”
Doktorikool
Töötuba viivad läbi Victoria Donovan ja Vlada Vazheyevskyy (University of St Andrews).
Registreeri SIIN. Registreerimise tähtaeg on 18. märts 2026.
Osalejate piirarv on 20.
Osalejate piirarv on 20.
Millised uued dokumenteerimise ja arhiveerimise praktikad tekivad äärmusliku vägivalla ja suurenenud ebakindluse tingimustes? Kuidas need arhiivipraktikad astuvad vastu kultuurilisele kustutamisele? Millist rolli võib loovuurimus ja -praktika mängida kahjustatud ja hävitatud pärandi ning ajaloo taasloomisel, parandamisel ja ümberkujundamisel?
Töötuba lähtub 2025. aasta Kiievi biennaali näitusest Everything for Everybody, mis on praegu eksponeeritud Dnipro Kaasaegse Kunsti Keskuses Ukrainas. Näitus lõi ruumi, kus erinevad arhiivimaterjale, perekonnalugusid ja dokumentaalpraktikat käsitlevad kunstipraktikad said ristuda. Mõeldes eri kontekstidele ja geograafiatele, mida iseloomustavad kaotus, koloniaalsete minevikupärandite jäänukid ja vägivaldsed pärandused, uuriti, kuidas arhiivid kujundavad ainulaadseid tunnistusi paikadest ja kogukondadest, mis on kadunud või hävitatud.
Üliõpilastel on võimalus süvitsi tutvuda näitusel eksponeeritud kunstiteostega, mis käsitlevad kriitiliselt arhiivi poliitikat ja selle tuumaks olevaid välistavaid praktikaid. Lugedes tekste, mis käsitlevad uusi lähenemisi arhiividele ja arhiveerimisele Ukraina, Palestiina ja Kariibi mere piirkonna kontekstis, tutvustab töötuba ka mõningaid keskseid mõisteid ja metodoloogilisi ettepanekuid (nt vastuarhiveerimine, reparatiivne fabuleerimine), mille abil mõtestada omaenda fragmenteeritud pärandit ja puudulikke arhiivikogusid.
Palume kaasa võtta mõni lünk, dissonants või vaikus isiklikust kogust või arhiivist, millega te töötate ning millega olete hädas või ei oska läheneda. Seminari lõpuosas pöördume nende lünkade poole ühisarutelus, toetudes lugemistes tutvustatud metodoloogilistele ja teoreetilistele käsitlustele.
Seminari lõpus on võimalik osaleda ühistuuril näitusel “Pilt on illustratiivne” EKA galeriis.
Soovitatav lugemine ja vaatamine.
Info: Irene Hütsi (irene.hutsi@artun.ee).
Eesti doktorikooli ürituste kalendri leiab siit.
Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru.
Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Töötuba “Arhiivid ja kustutamine”
Neljapäev 19 märts, 2026
Doktorikool
Töötuba viivad läbi Victoria Donovan ja Vlada Vazheyevskyy (University of St Andrews).
Registreeri SIIN. Registreerimise tähtaeg on 18. märts 2026.
Osalejate piirarv on 20.
Osalejate piirarv on 20.
Millised uued dokumenteerimise ja arhiveerimise praktikad tekivad äärmusliku vägivalla ja suurenenud ebakindluse tingimustes? Kuidas need arhiivipraktikad astuvad vastu kultuurilisele kustutamisele? Millist rolli võib loovuurimus ja -praktika mängida kahjustatud ja hävitatud pärandi ning ajaloo taasloomisel, parandamisel ja ümberkujundamisel?
Töötuba lähtub 2025. aasta Kiievi biennaali näitusest Everything for Everybody, mis on praegu eksponeeritud Dnipro Kaasaegse Kunsti Keskuses Ukrainas. Näitus lõi ruumi, kus erinevad arhiivimaterjale, perekonnalugusid ja dokumentaalpraktikat käsitlevad kunstipraktikad said ristuda. Mõeldes eri kontekstidele ja geograafiatele, mida iseloomustavad kaotus, koloniaalsete minevikupärandite jäänukid ja vägivaldsed pärandused, uuriti, kuidas arhiivid kujundavad ainulaadseid tunnistusi paikadest ja kogukondadest, mis on kadunud või hävitatud.
Üliõpilastel on võimalus süvitsi tutvuda näitusel eksponeeritud kunstiteostega, mis käsitlevad kriitiliselt arhiivi poliitikat ja selle tuumaks olevaid välistavaid praktikaid. Lugedes tekste, mis käsitlevad uusi lähenemisi arhiividele ja arhiveerimisele Ukraina, Palestiina ja Kariibi mere piirkonna kontekstis, tutvustab töötuba ka mõningaid keskseid mõisteid ja metodoloogilisi ettepanekuid (nt vastuarhiveerimine, reparatiivne fabuleerimine), mille abil mõtestada omaenda fragmenteeritud pärandit ja puudulikke arhiivikogusid.
Palume kaasa võtta mõni lünk, dissonants või vaikus isiklikust kogust või arhiivist, millega te töötate ning millega olete hädas või ei oska läheneda. Seminari lõpuosas pöördume nende lünkade poole ühisarutelus, toetudes lugemistes tutvustatud metodoloogilistele ja teoreetilistele käsitlustele.
Seminari lõpus on võimalik osaleda ühistuuril näitusel “Pilt on illustratiivne” EKA galeriis.
Soovitatav lugemine ja vaatamine.
Info: Irene Hütsi (irene.hutsi@artun.ee).
Eesti doktorikooli ürituste kalendri leiab siit.
Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru.
Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
19.03.2026
Joanna Kalmu doktoriprojekti “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” eelretsenseerimine
Doktorikool
19. märtsil kell 11.30-13.00 toimub Joanna Kalmu teise loovuurimusliku doktoriprojekti “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” eelretsenseerimine zoomis (link , Meeting ID: 650 0507 1283, passcode 902366).
Doktoritöö juhendajad on Liina Unt, PhD (Tartu Ülikool) ja Leena Rouhiainen, DA (University of the Arts Helsinki). Projekti retsensendid on Ilmari Kortelainen, PhD (University of the Arts Helsinki) ja Giacomo Veronesi, PhD (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).
Joanna Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbistavalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.
Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset kujunemist, küsides: Milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni? Millist praktika ja ruumi toimimist loob loominguline somaatiline kehastumine?
Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika, Kalmu 2. eelretsenseeritav projekt, lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd oskame ja lubame personaalsetel protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate protsesside erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle n-ö vaigistavast piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel.
Ruumitoomine. Kaaskujunemise praktikad toimuvad igapäevaselt 10.-14. märtsil kell 16:00 ja laupäeval kell 12:00 ja 16:00 ARS Kunstilinnakus. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.
Enam infot ja registreerimine: https://fienta.com/et/ruumitoonimine-kaaskujunemise-praktika
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Joanna Kalmu doktoriprojekti “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” eelretsenseerimine
Neljapäev 19 märts, 2026
Doktorikool
19. märtsil kell 11.30-13.00 toimub Joanna Kalmu teise loovuurimusliku doktoriprojekti “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” eelretsenseerimine zoomis (link , Meeting ID: 650 0507 1283, passcode 902366).
Doktoritöö juhendajad on Liina Unt, PhD (Tartu Ülikool) ja Leena Rouhiainen, DA (University of the Arts Helsinki). Projekti retsensendid on Ilmari Kortelainen, PhD (University of the Arts Helsinki) ja Giacomo Veronesi, PhD (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).
Joanna Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbistavalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.
Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset kujunemist, küsides: Milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni? Millist praktika ja ruumi toimimist loob loominguline somaatiline kehastumine?
Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika, Kalmu 2. eelretsenseeritav projekt, lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd oskame ja lubame personaalsetel protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate protsesside erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle n-ö vaigistavast piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel.
Ruumitoomine. Kaaskujunemise praktikad toimuvad igapäevaselt 10.-14. märtsil kell 16:00 ja laupäeval kell 12:00 ja 16:00 ARS Kunstilinnakus. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.
Enam infot ja registreerimine: https://fienta.com/et/ruumitoonimine-kaaskujunemise-praktika
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
18.03.2026
Kristina Normani lavastuse “Kastepunkt” retsenseerimine
Doktorikool
Kristina Norman kutsub publikut 18. ja 19. märtsil kl 19:30 Kanuti Gildi Saali vaatama oma lavastuse “Kastepunkt” ingliskeelset versiooni. 18. märtsi etendusele järgneb lavastuse avalik eelretsenseerimine kunstniku doktoritöö raames, mille tööpealkirjaks on “Strateegilised põimingud – kuidas luua heterotoopilist ruumi”.
Retsensendid on Victoria Donovan (University of St Andrews) ja Madli Pesti (EMTA)
Doktoritöö juhendaja on doktor Linda Kaljundi (EKA)
Normani uurimuse keskseks küsimuseks on see, milline võiks olla tema kunstipraktikas struktuuri loov elulugude ja ruumide strateegilise põimimise emantsipeeriv jõud. Doktoritöö raames võtab Norman eesmärgiks mõtestada ja kontseptualiseerida, kuidas need ruumide ja häälte põimingud loovuurimusliku praktika kaudu tekivad ja aktiveeruvad ning kuidas need aitavad olemasolevaid narratiive ja keskkondi dekonstrueerida ja dekoloniseerida.
Lavastus “Kastepunkt” sündis liminaalsuse märksõna ümber, mida on laiendatud nii ruumilistele ja ehitatud kui geograafilistele keskkondadele, igapäevastele ja ajaloolistele kogemustele ja praktikatele kui ka kogukondlikule ajaloomälule. Norman kasutab sellest töös meetodina sõdade ja militarismiga seotud tunnistuste ja ruumide põimimist selleks, et uurida nõukogude militarismi jätkuvat kestmist ja selle põlvkondadeülest mõju.
Käimasoleva hoogsa militariseerumise taustal testib teos potentsiaali lõhestunud ühiskonnas ühiste mälupaikade loomiseks, tuues kokku ruumilisi keskkondi ja erinevatest mälukondadest pärinevaid hääli.
Rohkem infot lavastuse ja piletite kohta: https://saal.ee/performance/kastepunkt-2006/
Avalik eelretsenseerime algab 18. märtsi etenduse järel kl 21:30, prii sissepääs Kanuti Gildi Saali peauksest (Pikk 20).
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Kristina Normani lavastuse “Kastepunkt” retsenseerimine
Kolmapäev 18 märts, 2026
Doktorikool
Kristina Norman kutsub publikut 18. ja 19. märtsil kl 19:30 Kanuti Gildi Saali vaatama oma lavastuse “Kastepunkt” ingliskeelset versiooni. 18. märtsi etendusele järgneb lavastuse avalik eelretsenseerimine kunstniku doktoritöö raames, mille tööpealkirjaks on “Strateegilised põimingud – kuidas luua heterotoopilist ruumi”.
Retsensendid on Victoria Donovan (University of St Andrews) ja Madli Pesti (EMTA)
Doktoritöö juhendaja on doktor Linda Kaljundi (EKA)
Normani uurimuse keskseks küsimuseks on see, milline võiks olla tema kunstipraktikas struktuuri loov elulugude ja ruumide strateegilise põimimise emantsipeeriv jõud. Doktoritöö raames võtab Norman eesmärgiks mõtestada ja kontseptualiseerida, kuidas need ruumide ja häälte põimingud loovuurimusliku praktika kaudu tekivad ja aktiveeruvad ning kuidas need aitavad olemasolevaid narratiive ja keskkondi dekonstrueerida ja dekoloniseerida.
Lavastus “Kastepunkt” sündis liminaalsuse märksõna ümber, mida on laiendatud nii ruumilistele ja ehitatud kui geograafilistele keskkondadele, igapäevastele ja ajaloolistele kogemustele ja praktikatele kui ka kogukondlikule ajaloomälule. Norman kasutab sellest töös meetodina sõdade ja militarismiga seotud tunnistuste ja ruumide põimimist selleks, et uurida nõukogude militarismi jätkuvat kestmist ja selle põlvkondadeülest mõju.
Käimasoleva hoogsa militariseerumise taustal testib teos potentsiaali lõhestunud ühiskonnas ühiste mälupaikade loomiseks, tuues kokku ruumilisi keskkondi ja erinevatest mälukondadest pärinevaid hääli.
Rohkem infot lavastuse ja piletite kohta: https://saal.ee/performance/kastepunkt-2006/
Avalik eelretsenseerime algab 18. märtsi etenduse järel kl 21:30, prii sissepääs Kanuti Gildi Saali peauksest (Pikk 20).
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
17.03.2026
Triin Talki doktoriprojektide avalik eelretsenseerimine
Doktorikool
17. märtsil kell 14.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Triin Talki doktoritöö „21. sajandi massiturismi mõjud Tallinna vanalinnale ning nende leevendamise võimalused“ praktikapõhise osa eelretsenseerimine.
Retsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue tn 10), ruumis V308.
Kuna kohtade arv on piiratud, saab eelretsenseerimisel osaleda ka Zoomis (LINK, meeting ID: 617 6053 8063, passcode 167423).
Doktoritöö praktikapõhise osa moodustavad kolm tööd: uuringu „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne, Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga.
Doktoritöö seob omavahel turismiuuringud ja muinsuskaitse valdkonna suunates Eesti Kunstiakadeemialt tellitud uuringu lähteülesandes püstitatud küsimuse „kuidas leida võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks?“ vanalinna mitmekesisuse ja elatavuse hoidmisele ning turismi- ja kasvukesksuse vähendamise võimalustele.
Doktoritöö juhendajad on Kristina Jõekalda (Eesti Kunstiakadeemia) ja Claudio Milano
1. Uurimisprojekti „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne on 2023. aastal välja antud uuringuaruanne, mille tellija oli Tallinna Sadam.
Uuringuaruanne sarnaneb akadeemilisele artiklikogumikule, kuid on suunatud pigem laiemale avalikkusele (sh Vanalinna kogukonnale, ametnikkonnale, linnaplaneerijatele). Seetõttu on see rohkelt illustreeritud ja mõnevõrra lihtsama keelekasutusega. Kuigi kogumiku kõiki osasid eraldi ja ka tervikut on esitletud nii projekti juhtnõukogule kui avalikel esitlustel, ei ole kogumikku seni akadeemiliselt retsenseeritud.
Kogumik pälvis 2023. aastal EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil peapreemia ning ETAGʼi üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia.
Retsensendid Toomas Tammis (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
2. Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte kajastab 2022. aastal kuraatorina korraldatud kahepäevaste arutelude tulemusi. Linnafoorumi teema kasvas välja koroonajärgsest olukorrast, mil Tallinna vanalinn oli tuntavalt välja surnud, foorumiga otsiti võimalusi selle taaselavdamiseks.
Üldine teemapüstitus oli tellija (Tallinna linnavalitsuse) ja Arhitektuurikeskuse vahel kokku lepitud, täpsemad fookused seati varem uurimisprojektis esile kerkinud küsimuste põhjal.
Retsensendid Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
3. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga on 2022.-2023. aastal töögrupi juhina koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.
Kaitsekorras on lähtudes eelnevatest uurimistulemustest ja aruteludest rõhutatud, et oluline on selle kasutuses hoidmine atraktiivse elukeskkonnana ja kesklinna osana – vanalinna hoidmiseks elava pärandruumina on esmatähtis, et siin säiliks püsielanikkond ja mitmekesisele kesklinnale iseloomulikud kasutused (st peale turismi ja meelelahutuse ka haldushooned, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandus, teenindus).
Kaitsekorra eelnõu ootab edasist menetlust Kultuuriministeeriumis juba 2024. aastast. Praegu saame analüüsida kaitsekorra eelnõu ja selle seletuskirja kui valmis õigusteksti, kuid arvestagem võimalusega, et see tuleb mõne aja pärast uuesti lahti võtta ja ajakohastada, mõnda teemat täpsustada või hägustada. Retsenseerimine võib anda selleks väärtuslikku sisendit.
Retsensendid Kaire Tooming (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
Kõik retsenseeritavad materjalid koos kaaskirjaga on kättesaadavad siit.
Ajakava:
14.00 sissejuhatus ja ürituse formaadi tutvustus – õppekavajuht Anneli Randla
Vanalinna linnafoorum “Vana linna uus võimalus”
14.10 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
14.30 retsensent Toomas Tammise sõnavõtt ja diskussioon
14.50 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
15.10 avalik diskussioon
Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism. Uuring „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“
15.20 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
15.40 retsensent Epp Lankotsi sõnavõtt ja diskussioon
16.00 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
16.20 avalik diskussioon
Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
16.40 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
17.00 retsensent Kaire Toominga sõnavõtt ja diskussioon
17.20 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
17.40 avalik diskussioon
17.55 juhendaja Kristina Jõekalda lühike sõnavõtt (soovi korral)
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Triin Talki doktoriprojektide avalik eelretsenseerimine
Teisipäev 17 märts, 2026
Doktorikool
17. märtsil kell 14.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Triin Talki doktoritöö „21. sajandi massiturismi mõjud Tallinna vanalinnale ning nende leevendamise võimalused“ praktikapõhise osa eelretsenseerimine.
Retsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue tn 10), ruumis V308.
Kuna kohtade arv on piiratud, saab eelretsenseerimisel osaleda ka Zoomis (LINK, meeting ID: 617 6053 8063, passcode 167423).
Doktoritöö praktikapõhise osa moodustavad kolm tööd: uuringu „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne, Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga.
Doktoritöö seob omavahel turismiuuringud ja muinsuskaitse valdkonna suunates Eesti Kunstiakadeemialt tellitud uuringu lähteülesandes püstitatud küsimuse „kuidas leida võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks?“ vanalinna mitmekesisuse ja elatavuse hoidmisele ning turismi- ja kasvukesksuse vähendamise võimalustele.
Doktoritöö juhendajad on Kristina Jõekalda (Eesti Kunstiakadeemia) ja Claudio Milano
1. Uurimisprojekti „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne on 2023. aastal välja antud uuringuaruanne, mille tellija oli Tallinna Sadam.
Uuringuaruanne sarnaneb akadeemilisele artiklikogumikule, kuid on suunatud pigem laiemale avalikkusele (sh Vanalinna kogukonnale, ametnikkonnale, linnaplaneerijatele). Seetõttu on see rohkelt illustreeritud ja mõnevõrra lihtsama keelekasutusega. Kuigi kogumiku kõiki osasid eraldi ja ka tervikut on esitletud nii projekti juhtnõukogule kui avalikel esitlustel, ei ole kogumikku seni akadeemiliselt retsenseeritud.
Kogumik pälvis 2023. aastal EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil peapreemia ning ETAGʼi üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia.
Retsensendid Toomas Tammis (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
2. Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte kajastab 2022. aastal kuraatorina korraldatud kahepäevaste arutelude tulemusi. Linnafoorumi teema kasvas välja koroonajärgsest olukorrast, mil Tallinna vanalinn oli tuntavalt välja surnud, foorumiga otsiti võimalusi selle taaselavdamiseks.
Üldine teemapüstitus oli tellija (Tallinna linnavalitsuse) ja Arhitektuurikeskuse vahel kokku lepitud, täpsemad fookused seati varem uurimisprojektis esile kerkinud küsimuste põhjal.
Retsensendid Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
3. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga on 2022.-2023. aastal töögrupi juhina koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.
Kaitsekorras on lähtudes eelnevatest uurimistulemustest ja aruteludest rõhutatud, et oluline on selle kasutuses hoidmine atraktiivse elukeskkonnana ja kesklinna osana – vanalinna hoidmiseks elava pärandruumina on esmatähtis, et siin säiliks püsielanikkond ja mitmekesisele kesklinnale iseloomulikud kasutused (st peale turismi ja meelelahutuse ka haldushooned, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandus, teenindus).
Kaitsekorra eelnõu ootab edasist menetlust Kultuuriministeeriumis juba 2024. aastast. Praegu saame analüüsida kaitsekorra eelnõu ja selle seletuskirja kui valmis õigusteksti, kuid arvestagem võimalusega, et see tuleb mõne aja pärast uuesti lahti võtta ja ajakohastada, mõnda teemat täpsustada või hägustada. Retsenseerimine võib anda selleks väärtuslikku sisendit.
Retsensendid Kaire Tooming (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
Kõik retsenseeritavad materjalid koos kaaskirjaga on kättesaadavad siit.
Ajakava:
14.00 sissejuhatus ja ürituse formaadi tutvustus – õppekavajuht Anneli Randla
Vanalinna linnafoorum “Vana linna uus võimalus”
14.10 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
14.30 retsensent Toomas Tammise sõnavõtt ja diskussioon
14.50 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
15.10 avalik diskussioon
Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism. Uuring „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“
15.20 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
15.40 retsensent Epp Lankotsi sõnavõtt ja diskussioon
16.00 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
16.20 avalik diskussioon
Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
16.40 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
17.00 retsensent Kaire Toominga sõnavõtt ja diskussioon
17.20 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
17.40 avalik diskussioon
17.55 juhendaja Kristina Jõekalda lühike sõnavõtt (soovi korral)
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
10.03.2026 — 14.03.2026
Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika
Doktorikool
Ma olen enda ruum. Olen ruum sulle ja sina mulle. Me koguneme siia ruumi, et pakkuda enesele ja teistele kuulavat ja vastamisvalmit keskkonda. Koos võtame vastu väljakutse kehastada ruumi, mis muundub koosolevate keha-minadega. Vastama, vastutama. Siin teadvustame, et kehad materialiseeruvad – kujunevad aineliselt – suhetes –, et keha ja ruum jagavad kujunemislugu. Keha ja ruum toonivad teineteist, hoiavad teineteist. Millist ruumi oma osalusega loome, enesele ja teisele? Ruum on alati afektiivne tegemine. Kutsume mängu enese ja ruumi poorsel piiril, kus mina-protsess saab osaks meie-protsessist ja vastupidi (kas-kuidas nad üldse eraldusid?). Kui julged oma rakupinnad avada, väljanduvad isiklikud toonid ruumi, puudutavad teist ja kaaskujundavad praktika piire, ruumi toimimist. Lisan kilke. Siis saab ka ruum sinusse siseneda. Musterdada teisiti. Kui lased piiri poorseks. Millist ruumi vajad kujunemaks… milliseks?
***
10.-14. märtsil muunduvad ARSi kunstilinnaku Stuudio 98 ja Stuudio 53 keha kaasavateks ruumideks ning toimuvad kaasaegsele kehalisusele keskenduvad somaatilised loovuurimuslikud sessioonid – “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika”.
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoritöö teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt.
Kehapõhisele enese- ja teisetajule tuginev praktika toob tähelepanu alla keha-minade ainelise kujunemise suhtes keskkonnaga ning pakub võimalusi teistlaadseks kehaksolemiseks. Praktikat kehastavad tantsukunstnikud Helina Karvak, Joanna Kalm, Nele Kotli, Laura Kvelstein ja Rasmus Stenager Jensen. Nad võtavad vastu väljakutse kehastada ruumi, mis on kuulav ja vastamisvalmis ning võimeline transformeeruma koosolevate keha-minadega. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.
Ruumi ajakava:
10. märts 15:00 avatud ruum*, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
* Ruum on avatud tund enne ja pärast praktikat toetamaks rahulikku kehasse ja ruumi saabumist ning võimaldab vabalt enesega viibimist ja olustikuga tutvumist.
Osaluse registreerimine: https://fienta.com/et/o/5991
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd lubame endil päriselt selles kaaskujunemises osaleda? Kuivõrd oskame ja lubame enda protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle nähtamatust ja tasasest piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel, mille suhtes hoitakse isiklik protsess eneses ning kus ruum näib vähesel määral osalejate suhtes end muundavat. See on püüdlus liikuda kehalisest kohalolust-tajust kaasava tegutsemiseni ja kaaskujunemiseni, kus keha-minad on laiemalt kaasas.
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoriõppe teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt. Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset suhet, küsides: milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni ning millist praktika ja jagatud ruumid toimimist loominguline somaatiline kehastumine kujundab. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbivalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika
Teisipäev 10 märts, 2026 — Laupäev 14 märts, 2026
Doktorikool
Ma olen enda ruum. Olen ruum sulle ja sina mulle. Me koguneme siia ruumi, et pakkuda enesele ja teistele kuulavat ja vastamisvalmit keskkonda. Koos võtame vastu väljakutse kehastada ruumi, mis muundub koosolevate keha-minadega. Vastama, vastutama. Siin teadvustame, et kehad materialiseeruvad – kujunevad aineliselt – suhetes –, et keha ja ruum jagavad kujunemislugu. Keha ja ruum toonivad teineteist, hoiavad teineteist. Millist ruumi oma osalusega loome, enesele ja teisele? Ruum on alati afektiivne tegemine. Kutsume mängu enese ja ruumi poorsel piiril, kus mina-protsess saab osaks meie-protsessist ja vastupidi (kas-kuidas nad üldse eraldusid?). Kui julged oma rakupinnad avada, väljanduvad isiklikud toonid ruumi, puudutavad teist ja kaaskujundavad praktika piire, ruumi toimimist. Lisan kilke. Siis saab ka ruum sinusse siseneda. Musterdada teisiti. Kui lased piiri poorseks. Millist ruumi vajad kujunemaks… milliseks?
***
10.-14. märtsil muunduvad ARSi kunstilinnaku Stuudio 98 ja Stuudio 53 keha kaasavateks ruumideks ning toimuvad kaasaegsele kehalisusele keskenduvad somaatilised loovuurimuslikud sessioonid – “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika”.
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoritöö teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt.
Kehapõhisele enese- ja teisetajule tuginev praktika toob tähelepanu alla keha-minade ainelise kujunemise suhtes keskkonnaga ning pakub võimalusi teistlaadseks kehaksolemiseks. Praktikat kehastavad tantsukunstnikud Helina Karvak, Joanna Kalm, Nele Kotli, Laura Kvelstein ja Rasmus Stenager Jensen. Nad võtavad vastu väljakutse kehastada ruumi, mis on kuulav ja vastamisvalmis ning võimeline transformeeruma koosolevate keha-minadega. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.
Ruumi ajakava:
10. märts 15:00 avatud ruum*, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
* Ruum on avatud tund enne ja pärast praktikat toetamaks rahulikku kehasse ja ruumi saabumist ning võimaldab vabalt enesega viibimist ja olustikuga tutvumist.
Osaluse registreerimine: https://fienta.com/et/o/5991
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd lubame endil päriselt selles kaaskujunemises osaleda? Kuivõrd oskame ja lubame enda protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle nähtamatust ja tasasest piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel, mille suhtes hoitakse isiklik protsess eneses ning kus ruum näib vähesel määral osalejate suhtes end muundavat. See on püüdlus liikuda kehalisest kohalolust-tajust kaasava tegutsemiseni ja kaaskujunemiseni, kus keha-minad on laiemalt kaasas.
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoriõppe teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt. Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset suhet, küsides: milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni ning millist praktika ja jagatud ruumid toimimist loominguline somaatiline kehastumine kujundab. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbivalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
02.04.2026
EKA doktorikooli konverents 2026
Doktorikool
EKA doktorikooli konverents toimub 2. aprillil 2026.
Palume registreeruda hiljemalt 29. märtsiks.
Konverents toimub inglise keeles.
PROGRAMME
08.40 Registration
09.00 Welcome by Prof. Linda Kaljundi (EKA Vice Rector for Research, Head of Doctoral School)
09.10 Opening Lecture
Moderator Prof. Linda Kaljundi
Dr. Anna Carolina Jensen “In-Between Chaos and Control” (EKA, postdoctoral researcher)
Teesid
In my talk I will present my doctoral thesis Encyclopedia of In-Betweenness: An Exploration of a Collective Artistic Research Practice (Aalto University, 2023) and my postdoctoral research project City Is the Thing Bodies and Time Move Through: Concrete Structures of In-Betweenness. While my doctoral thesis explored curating as a (collective) research method and through its form, encyclopedia, the multiplicity of networks and knowledges which constitute the practice, the postdoctoral research studies how environments, architectures, and leisure spaces perform, shape and structure historical layers, and in what ways does the past continue to haunt everyday life in the present. In my research I use Narva as a case study and perceive a city as a place that times and bodies, ideologies and societal systems move through, and consider methods and methodologies that happen in the space in-between chaos and control, knowledge and non-knowledge, language, translations and things and experiences that escape naming. By creating research situations that enable emergent events, practice-led artistic research embraces uncertainty as constitutive of knowledge, operating in the fertile tension between chaos and control, structure and openness.
Panel 1: ART HISTORY & VISUAL CULTURE
Moderator Prof. Andres Kurg
10.10 Rahul Sharma “Peripheral In-Between Identities on the Eastern Borderlands: Films of Eléonore de Montesquiou” (supervisors Dr. Mari Laanemets, Prof. Linda Kaljundi).
Teesid
The talk delves into liminal identity representations of the Russian-Estonian ethno-linguistic minority in works of the French-Estonian artist and documentary filmmaker Eléonore de Montesquiou (b. 1970), in particular focusing on Olga and Olga (2017) and Eksperiment Katja. (2020). I analyse how liminal border identities are affected by opposing notions of Euclidean and relational time-space, and the concept of the Möbius strip. Deploying close-textual analysis, I, then, analyse the formal characteristics of the films by close-reading the usage of cinematic apparatus and film processes to create varied layers of both bordered identities and the bordered spaces inhabited by the depicted characters. Finally, I reflect on de Montesquiou’s own ‘non-political subjectivised third-positionality’ via her gaze and epistemological construct that creates liminal and ambiguous layers of identities within her represented characters.
10.45 Mie Mortensen “A Philosophy of Sponges: The Influence of Ernst Haeckel on Ivan Leonidov” (supervisor Prof. Andres Kurg).
Teesid
Due to lack of description and information, Soviet architect Ivan Leonidov’s final project — a series of images with the alleged title City of the Sun (1942-59) — is often interpreted in the light of the eponymous novel by Tomasso Campanella. While this Renaissance philosopher was indeed important to the architect’s thinking, Leonidov drew his inspiration from a wide range of disciplines. This presentation explores the particular case of the German zoologist Ernst Haeckel’s work on marine invertebrates vis-a-vis the architect’s projects. Not only do Leonidov’s plans and drawings contain patterns resembling Haeckel’s illustrations, as I try to demonstrate as part of my dissertation, Leonidov’s philosophy of architecture can be said to mirror the German zoologist’s theories of ontogenesis.
11.20 Coffee break
11.40 Anneli Porri “How to Explain Pictures… to Ourselves?
Mediating the Artwork and Supporting Meaning-Making in Art History Education” (supervisor Prof. Linda Kaljundi).
Teesid
In art history teaching at the general education level, factual knowledge and the complexity of historical context often dominate. Within a multilayered and demanding visual–verbal learning situation, there is a risk of losing the personal, emotional, and cognitively demanding experience of encountering art that supports the construction of meaning. In my teaching practice, I am interested in how foundational knowledge of art history can be combined with creative interpretation so that, through open-ended questions, visual noticing, comparison, and justification, learning in both general and extracurricular art education can support learners’ personal meaning-making. In this presentation, I introduce an action research project conducted in an extracurricular art school. Based on observation, students’ creative work, and their feedback, the study explores which strategies of cognitive activation can be applied in art history education and how these strategies influence the participation, sense-making, and development of visual competence among students aged 13–17.
12.15 Marten Esko “The Contemporary as Method: Use, Abuse, and Critical Afterlife” (supervisor Prof. Virve Sarapik).
Teesid
The presentation examines the contemporary as a critical-theoretical concept and as a potential methodological problem. Over the past two decades, the contemporary has become a widely circulating framework in art history, cultural studies, literary criticism, and social theory. Initially introduced to challenge linear modernity and historicism and to conceptualize the temporal complexity of the present, the concept has, over time, become an imprecise and diffuse signifier rather than a more concretely defined one—particularly in the context of contemporary art. However, before considering the abandonment of the term, the presentation—drawing on the ideas of Giorgio Agamben, Zsuzsa Barossi, Jacob Lund, Peter Osborne, and Lionel Ruffel—proposes understanding contemporaneity as a method: as a critical, non-modern relationship to time that is attentive to the coexistence of multiple temporalities, histories and historicities. Understood in this way, the contemporary no longer functions as a periodizing label or a marker of temporal novelty, but rather as a potential diagnostic tool for the critical analysis of contemporary art.
12.50 Rahel Aerin Eslas “The Aesthetics of Nature in Denis Diderot’s Philosophy and Art Criticism” (supervisors Prof. Krista Kodres, Prof. Frédéric Ogée).
Teesid
Denis Diderot (1713–1784) was a philosopher and encyclopedist in Enlightenment France, who believed that nature should act as the lead example in all areas of society and culture. In my dissertation, I am researching the role of nature in Diderot’s aesthetics in his works on philosophy and art criticism. In my presentation, I will introduce a chapter from my dissertation, “Nature in Diderot’s Language of Criticism,” which looks at how nature influenced the artistic terminology used by Diderot. Diderot thought that an accurate imitation of nature should be the main achievement for all artists, as through this skill of studying and understanding nature, the artist will have the ability to enhance the perception and experience of it. This chapter points out and elaborates on the instances when an aspect of painting must adhere to nature’s laws, and when the artist needs to distance themselves from nature by enhancing the traits they observe.
13.25 Lunch
Panel 2: Art & Design
Moderator Dr. Jaana Päeva
14.00 Kadri Liis Rääk “The Artist’s Body as a Sensory Threshold” (supervisor Dr. Liina Unt).
Teesid
In this presentation, the artist’s body is positioned as a sensory threshold, a porous membrane between the self and the world. I examine how the creation-in-making process is structured and how to pinpoint the tactile place of origin of art. Through a shift in habitual patterns and a withdrawal into performative artistic ascesis, the practice resists demands for constant productivity and visibility. This becomes an incision into the nature of the creative process, in which agency shifts from a maker of objects toward a mediator of attention. The threshold state is proposed as a specific mode of being that addresses openness, vulnerability, and an attentive co-existence with the more-than-human, while working with resistance and uncertainty.
14.35 Taavi Varm “Co-creative video game creation as a practice of care” (supervisors Dr. Varvara Guljajeva, Dr. Helen Uusberg).
Teesid
My research examines how the co-creative video game creation process can function as a practice of care that supports psychological well-being. Well-being is approached not as a fixed outcome, but as something that emerges through creative processes and reflective engagement. By focusing on the co-creative process, the study examines how care is enacted through collaboration, decision-making, and attention to lived experience within the creative process itself. Looking at game creation as an artistic practice, explained through a case study in project EVA Lab, my main thesis in the talk is that psychological wellbeing and creative sustainability can be understood as an emergent quality of creative processes, rather than solely as a measurable outcome.
15.10 Eva Liisa Kubinyi “Wondering Pathways Toward Community-Based Service Designing from Rõuge” (supervisor Associate Prof. Josina Vink).
Teesid
The Dominant Service Design phenomenon overemphasis step-by-step procedures led by design experts. While community-based design approaches exist, these strategies overlook the everyday struggle of detaching from modernist design legacies. Without a clearer understanding of how to move toward community-based modalities, the profession risks erasing otherness. Drawing on a nine-month programmatic research-through-design project in South-Eastern Estonia, this paper conceptualizes wondering pathways—simultaneous yet contradictory movements toward community-based practices. This research contributes to service design by demonstrating multiple directions to community-based approaches and building compassion for messy in-between spaces of transformation. Moving toward community-based approaches requires ongoing openness to resisting dominant design practices that often reveal themselves gradually and through practice.
15.45 Aman Asif “Beyond the Visible Spectrum: Algal Entanglements” (supervisor Prof. Kärt Ojavee).
Teesid
Positioned within a more-than-human design framework, this research asks: how might designers attune to microbial others (algal) through creative practices to explore conditions and values for multispecies thriving? This presentation focuses on insights developed from practice-led research analysing my design works from the peer review exhibition Algal Phycosphere. The findings are grounded in reflection-on-action to surface methods and considerations that are relevant for practicing attunement to microbes and designing with living systems. The analysis was conducted on eleven design works using guided questions along with written reflections to identify key themes. The research contributes to relational approaches and developing ethics for multispecies thriving in more-than-human design contexts.
16.20 Coffee break
Panel 3: Architecture & Urban Planning,
Moderator Dr. Eik Hermann
16.40 Alvin Järving “The Value-Space of Extending Building Lifespans: Locating Architectural Practice in a Conflicted Field” (supervisor Dr. Siim Tuksam).
Teesid
This paper articulates the value-space of extending building lifespans and opens up positioning architectural creative practice within an interdisciplinary field of longevity. Building longevity is not a singular concept but a contested domain where legal, constructional, cultural, and urban values intersect. Moreover, architecture and buildings are not synonymous: discourses on design, reuse, adaptation, and preservation overlap and often conflict within a broad conceptual field. Through a structured literature review, the paper systematizes key concepts, terms and ideas related to building lifespan across architecture and adjacent disciplines to a conceptual map. The framework clarifies how architects can locate their practice within this field and identify operative vectors of agency through design decisions.
17.15 Jaak-Adam Looveer “Urban Planning in the Comfort Zone: The Case of Tallinn” (supervisors Dr. Siim Tuksam, Dr. Priit-Kalev Parts).
17.50 Roundtable: Dr. Eik Hermann, Prof. Andres Kurg, Prof. Linda Kaljundi, Dr. Jaana Päeva
Contact:
Aljona Gineiko aljona.gineiko@artun.ee
Ragne Soosalu ragne.soosalu@artun.ee
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
EKA doktorikooli konverents 2026
Neljapäev 02 aprill, 2026
Doktorikool
EKA doktorikooli konverents toimub 2. aprillil 2026.
Palume registreeruda hiljemalt 29. märtsiks.
Konverents toimub inglise keeles.
PROGRAMME
08.40 Registration
09.00 Welcome by Prof. Linda Kaljundi (EKA Vice Rector for Research, Head of Doctoral School)
09.10 Opening Lecture
Moderator Prof. Linda Kaljundi
Dr. Anna Carolina Jensen “In-Between Chaos and Control” (EKA, postdoctoral researcher)
Teesid
In my talk I will present my doctoral thesis Encyclopedia of In-Betweenness: An Exploration of a Collective Artistic Research Practice (Aalto University, 2023) and my postdoctoral research project City Is the Thing Bodies and Time Move Through: Concrete Structures of In-Betweenness. While my doctoral thesis explored curating as a (collective) research method and through its form, encyclopedia, the multiplicity of networks and knowledges which constitute the practice, the postdoctoral research studies how environments, architectures, and leisure spaces perform, shape and structure historical layers, and in what ways does the past continue to haunt everyday life in the present. In my research I use Narva as a case study and perceive a city as a place that times and bodies, ideologies and societal systems move through, and consider methods and methodologies that happen in the space in-between chaos and control, knowledge and non-knowledge, language, translations and things and experiences that escape naming. By creating research situations that enable emergent events, practice-led artistic research embraces uncertainty as constitutive of knowledge, operating in the fertile tension between chaos and control, structure and openness.
Panel 1: ART HISTORY & VISUAL CULTURE
Moderator Prof. Andres Kurg
10.10 Rahul Sharma “Peripheral In-Between Identities on the Eastern Borderlands: Films of Eléonore de Montesquiou” (supervisors Dr. Mari Laanemets, Prof. Linda Kaljundi).
Teesid
The talk delves into liminal identity representations of the Russian-Estonian ethno-linguistic minority in works of the French-Estonian artist and documentary filmmaker Eléonore de Montesquiou (b. 1970), in particular focusing on Olga and Olga (2017) and Eksperiment Katja. (2020). I analyse how liminal border identities are affected by opposing notions of Euclidean and relational time-space, and the concept of the Möbius strip. Deploying close-textual analysis, I, then, analyse the formal characteristics of the films by close-reading the usage of cinematic apparatus and film processes to create varied layers of both bordered identities and the bordered spaces inhabited by the depicted characters. Finally, I reflect on de Montesquiou’s own ‘non-political subjectivised third-positionality’ via her gaze and epistemological construct that creates liminal and ambiguous layers of identities within her represented characters.
10.45 Mie Mortensen “A Philosophy of Sponges: The Influence of Ernst Haeckel on Ivan Leonidov” (supervisor Prof. Andres Kurg).
Teesid
Due to lack of description and information, Soviet architect Ivan Leonidov’s final project — a series of images with the alleged title City of the Sun (1942-59) — is often interpreted in the light of the eponymous novel by Tomasso Campanella. While this Renaissance philosopher was indeed important to the architect’s thinking, Leonidov drew his inspiration from a wide range of disciplines. This presentation explores the particular case of the German zoologist Ernst Haeckel’s work on marine invertebrates vis-a-vis the architect’s projects. Not only do Leonidov’s plans and drawings contain patterns resembling Haeckel’s illustrations, as I try to demonstrate as part of my dissertation, Leonidov’s philosophy of architecture can be said to mirror the German zoologist’s theories of ontogenesis.
11.20 Coffee break
11.40 Anneli Porri “How to Explain Pictures… to Ourselves?
Mediating the Artwork and Supporting Meaning-Making in Art History Education” (supervisor Prof. Linda Kaljundi).
Teesid
In art history teaching at the general education level, factual knowledge and the complexity of historical context often dominate. Within a multilayered and demanding visual–verbal learning situation, there is a risk of losing the personal, emotional, and cognitively demanding experience of encountering art that supports the construction of meaning. In my teaching practice, I am interested in how foundational knowledge of art history can be combined with creative interpretation so that, through open-ended questions, visual noticing, comparison, and justification, learning in both general and extracurricular art education can support learners’ personal meaning-making. In this presentation, I introduce an action research project conducted in an extracurricular art school. Based on observation, students’ creative work, and their feedback, the study explores which strategies of cognitive activation can be applied in art history education and how these strategies influence the participation, sense-making, and development of visual competence among students aged 13–17.
12.15 Marten Esko “The Contemporary as Method: Use, Abuse, and Critical Afterlife” (supervisor Prof. Virve Sarapik).
Teesid
The presentation examines the contemporary as a critical-theoretical concept and as a potential methodological problem. Over the past two decades, the contemporary has become a widely circulating framework in art history, cultural studies, literary criticism, and social theory. Initially introduced to challenge linear modernity and historicism and to conceptualize the temporal complexity of the present, the concept has, over time, become an imprecise and diffuse signifier rather than a more concretely defined one—particularly in the context of contemporary art. However, before considering the abandonment of the term, the presentation—drawing on the ideas of Giorgio Agamben, Zsuzsa Barossi, Jacob Lund, Peter Osborne, and Lionel Ruffel—proposes understanding contemporaneity as a method: as a critical, non-modern relationship to time that is attentive to the coexistence of multiple temporalities, histories and historicities. Understood in this way, the contemporary no longer functions as a periodizing label or a marker of temporal novelty, but rather as a potential diagnostic tool for the critical analysis of contemporary art.
12.50 Rahel Aerin Eslas “The Aesthetics of Nature in Denis Diderot’s Philosophy and Art Criticism” (supervisors Prof. Krista Kodres, Prof. Frédéric Ogée).
Teesid
Denis Diderot (1713–1784) was a philosopher and encyclopedist in Enlightenment France, who believed that nature should act as the lead example in all areas of society and culture. In my dissertation, I am researching the role of nature in Diderot’s aesthetics in his works on philosophy and art criticism. In my presentation, I will introduce a chapter from my dissertation, “Nature in Diderot’s Language of Criticism,” which looks at how nature influenced the artistic terminology used by Diderot. Diderot thought that an accurate imitation of nature should be the main achievement for all artists, as through this skill of studying and understanding nature, the artist will have the ability to enhance the perception and experience of it. This chapter points out and elaborates on the instances when an aspect of painting must adhere to nature’s laws, and when the artist needs to distance themselves from nature by enhancing the traits they observe.
13.25 Lunch
Panel 2: Art & Design
Moderator Dr. Jaana Päeva
14.00 Kadri Liis Rääk “The Artist’s Body as a Sensory Threshold” (supervisor Dr. Liina Unt).
Teesid
In this presentation, the artist’s body is positioned as a sensory threshold, a porous membrane between the self and the world. I examine how the creation-in-making process is structured and how to pinpoint the tactile place of origin of art. Through a shift in habitual patterns and a withdrawal into performative artistic ascesis, the practice resists demands for constant productivity and visibility. This becomes an incision into the nature of the creative process, in which agency shifts from a maker of objects toward a mediator of attention. The threshold state is proposed as a specific mode of being that addresses openness, vulnerability, and an attentive co-existence with the more-than-human, while working with resistance and uncertainty.
14.35 Taavi Varm “Co-creative video game creation as a practice of care” (supervisors Dr. Varvara Guljajeva, Dr. Helen Uusberg).
Teesid
My research examines how the co-creative video game creation process can function as a practice of care that supports psychological well-being. Well-being is approached not as a fixed outcome, but as something that emerges through creative processes and reflective engagement. By focusing on the co-creative process, the study examines how care is enacted through collaboration, decision-making, and attention to lived experience within the creative process itself. Looking at game creation as an artistic practice, explained through a case study in project EVA Lab, my main thesis in the talk is that psychological wellbeing and creative sustainability can be understood as an emergent quality of creative processes, rather than solely as a measurable outcome.
15.10 Eva Liisa Kubinyi “Wondering Pathways Toward Community-Based Service Designing from Rõuge” (supervisor Associate Prof. Josina Vink).
Teesid
The Dominant Service Design phenomenon overemphasis step-by-step procedures led by design experts. While community-based design approaches exist, these strategies overlook the everyday struggle of detaching from modernist design legacies. Without a clearer understanding of how to move toward community-based modalities, the profession risks erasing otherness. Drawing on a nine-month programmatic research-through-design project in South-Eastern Estonia, this paper conceptualizes wondering pathways—simultaneous yet contradictory movements toward community-based practices. This research contributes to service design by demonstrating multiple directions to community-based approaches and building compassion for messy in-between spaces of transformation. Moving toward community-based approaches requires ongoing openness to resisting dominant design practices that often reveal themselves gradually and through practice.
15.45 Aman Asif “Beyond the Visible Spectrum: Algal Entanglements” (supervisor Prof. Kärt Ojavee).
Teesid
Positioned within a more-than-human design framework, this research asks: how might designers attune to microbial others (algal) through creative practices to explore conditions and values for multispecies thriving? This presentation focuses on insights developed from practice-led research analysing my design works from the peer review exhibition Algal Phycosphere. The findings are grounded in reflection-on-action to surface methods and considerations that are relevant for practicing attunement to microbes and designing with living systems. The analysis was conducted on eleven design works using guided questions along with written reflections to identify key themes. The research contributes to relational approaches and developing ethics for multispecies thriving in more-than-human design contexts.
16.20 Coffee break
Panel 3: Architecture & Urban Planning,
Moderator Dr. Eik Hermann
16.40 Alvin Järving “The Value-Space of Extending Building Lifespans: Locating Architectural Practice in a Conflicted Field” (supervisor Dr. Siim Tuksam).
Teesid
This paper articulates the value-space of extending building lifespans and opens up positioning architectural creative practice within an interdisciplinary field of longevity. Building longevity is not a singular concept but a contested domain where legal, constructional, cultural, and urban values intersect. Moreover, architecture and buildings are not synonymous: discourses on design, reuse, adaptation, and preservation overlap and often conflict within a broad conceptual field. Through a structured literature review, the paper systematizes key concepts, terms and ideas related to building lifespan across architecture and adjacent disciplines to a conceptual map. The framework clarifies how architects can locate their practice within this field and identify operative vectors of agency through design decisions.
17.15 Jaak-Adam Looveer “Urban Planning in the Comfort Zone: The Case of Tallinn” (supervisors Dr. Siim Tuksam, Dr. Priit-Kalev Parts).
17.50 Roundtable: Dr. Eik Hermann, Prof. Andres Kurg, Prof. Linda Kaljundi, Dr. Jaana Päeva
Contact:
Aljona Gineiko aljona.gineiko@artun.ee
Ragne Soosalu ragne.soosalu@artun.ee
Postitas Irene Hütsi — Püsilink