AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Doktorikool
28.05.2025 — 19.06.2025
EKA lõputööde festival TASE ’25
Arhitektuuriteaduskond
EKA lõputööde festival TASE ‘25 avaneb 28. mail 2025
Taas tuleb Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ’25, mille keskmes on lõputööde näitus projekteerijate majas aadressil Rävala puiestee 8, Tallinn.
TASE ‘25 festival avaneb kolmapäeval, 28. mail projekteerijate maja esises pargis kell 17.00. Avalikul avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri taseme üliõpilastele.
PROGRAMM
TASE ‘25 avamine: 28.05. 17.00–23.00
Lõputööde kaitsmised Eesti Kunstiakadeemias ja TASE lõputööde festivalil aadressil Rävala puiestee 8, Tallinn 26.05.–11.06.2025
TASE ANIMA 2025 animatsiooni lõputööde linastus reedel, 13. juunil kell 17.00–19.00 kinos Sõprus, sissepääs tasuta.
Täienev info koguneb veebilehele https://tase.artun.ee/
TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Näitusel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA lõputööde festival TASE ’25
Kolmapäev 28 mai, 2025 — Neljapäev 19 juuni, 2025
Arhitektuuriteaduskond
EKA lõputööde festival TASE ‘25 avaneb 28. mail 2025
Taas tuleb Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ’25, mille keskmes on lõputööde näitus projekteerijate majas aadressil Rävala puiestee 8, Tallinn.
TASE ‘25 festival avaneb kolmapäeval, 28. mail projekteerijate maja esises pargis kell 17.00. Avalikul avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri taseme üliõpilastele.
PROGRAMM
TASE ‘25 avamine: 28.05. 17.00–23.00
Lõputööde kaitsmised Eesti Kunstiakadeemias ja TASE lõputööde festivalil aadressil Rävala puiestee 8, Tallinn 26.05.–11.06.2025
TASE ANIMA 2025 animatsiooni lõputööde linastus reedel, 13. juunil kell 17.00–19.00 kinos Sõprus, sissepääs tasuta.
Täienev info koguneb veebilehele https://tase.artun.ee/
TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Näitusel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.04.2025
Kim Morgani näituse eelretsenseerimine
Doktorikool
Kim Morgani näituse „Blood and Breath, Skin and Dust“ eelretsenseerimine toimub 28. aprillil kell 15.30 EKAs ruumis A502. Näitus on osa tema loovuurimuslikust doktoritööst „Examining, Diagnosing, and Creating, Public Art Installations for Complex Spaces“.
Retsensendid on Maiju Loukola (PhD, Uniarts, Helsingi) ja kuraator Pan Wendt (Confederation Arts Gallery, PEI, Kanada).
Doktoritöö juhendajad on Tüüne-Kristin Vaikla (PhD) ja emeriitprofessor Jan Peacock, (NSCAD University, Halifax, Kanada).
Näitus „Blood and Breath, Skin and Dust“ (kuraator Susan Gibson Garvey) on avatud 01.02-11.05.2025 Confederation Art Gallery’s (Charlottetown, Prince Edward Island, Kanada).
Näitus Blood and Breath, Skin and Dust on esimene osa interdistsiplinaarse kunstniku Kim Morgani loovuurimusest, mis kasutab elektronmikroskoopiat inimkeha materiaalsuse uurimiseks. Näitusel esitletavad teosed ületavad lõhe teaduse, meditsiini ja kunsti vahel ning muudavad mikroskoopilise tasandi inimmõõtmetes tajutavaks ajaks ja ruumiks.
Kim Morgani loovuurimuslik doktoritöö uurib, kuidas tervishoiuasutustesse loodud kohaspetsiifilised ja kontekstitundlikud kunstiteosed süvendavad arusaamist inimkehast ja muudavad seeläbi suhet ja kogemust nendesse emotsionaalselt keerukatesse ruumidesse. Töö eesmärgiks on edendada uutmoodi lähenemist tervisele, hoolimisele ja heaolule.
Eelretsenseerimisel tutvustab Kim Morgan oma loovuurimust ja töömeetodeid, mille tulemusena valmisid nii näituse installatsioonid, kui kaasnesid avalikud esitlused ja sekkumisaktsioonid.
Kunstnik tänab järgmisi näitust toetanud institutsioone:
The Confederation Art Gallery, Charlottetown, PEI, Kanada; Dalhousie Art Gallery, Halifax, NS, Kanada; Arts Nova Scotia; Canada Council for the Arts; ja Halifax Regional Municipality. Üksikteoseid toetasid: Artpace San Antonio, Arts Nova Scotia, Dalhousie Medical School ja Ferno Canada.
Kim Morgan on doktorant Eesti Kunstiakadeemias ja professor Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikoolis Halifaxis, Nova Scotias, Kanadas.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Kim Morgani näituse eelretsenseerimine
Esmaspäev 28 aprill, 2025
Doktorikool
Kim Morgani näituse „Blood and Breath, Skin and Dust“ eelretsenseerimine toimub 28. aprillil kell 15.30 EKAs ruumis A502. Näitus on osa tema loovuurimuslikust doktoritööst „Examining, Diagnosing, and Creating, Public Art Installations for Complex Spaces“.
Retsensendid on Maiju Loukola (PhD, Uniarts, Helsingi) ja kuraator Pan Wendt (Confederation Arts Gallery, PEI, Kanada).
Doktoritöö juhendajad on Tüüne-Kristin Vaikla (PhD) ja emeriitprofessor Jan Peacock, (NSCAD University, Halifax, Kanada).
Näitus „Blood and Breath, Skin and Dust“ (kuraator Susan Gibson Garvey) on avatud 01.02-11.05.2025 Confederation Art Gallery’s (Charlottetown, Prince Edward Island, Kanada).
Näitus Blood and Breath, Skin and Dust on esimene osa interdistsiplinaarse kunstniku Kim Morgani loovuurimusest, mis kasutab elektronmikroskoopiat inimkeha materiaalsuse uurimiseks. Näitusel esitletavad teosed ületavad lõhe teaduse, meditsiini ja kunsti vahel ning muudavad mikroskoopilise tasandi inimmõõtmetes tajutavaks ajaks ja ruumiks.
Kim Morgani loovuurimuslik doktoritöö uurib, kuidas tervishoiuasutustesse loodud kohaspetsiifilised ja kontekstitundlikud kunstiteosed süvendavad arusaamist inimkehast ja muudavad seeläbi suhet ja kogemust nendesse emotsionaalselt keerukatesse ruumidesse. Töö eesmärgiks on edendada uutmoodi lähenemist tervisele, hoolimisele ja heaolule.
Eelretsenseerimisel tutvustab Kim Morgan oma loovuurimust ja töömeetodeid, mille tulemusena valmisid nii näituse installatsioonid, kui kaasnesid avalikud esitlused ja sekkumisaktsioonid.
Kunstnik tänab järgmisi näitust toetanud institutsioone:
The Confederation Art Gallery, Charlottetown, PEI, Kanada; Dalhousie Art Gallery, Halifax, NS, Kanada; Arts Nova Scotia; Canada Council for the Arts; ja Halifax Regional Municipality. Üksikteoseid toetasid: Artpace San Antonio, Arts Nova Scotia, Dalhousie Medical School ja Ferno Canada.
Kim Morgan on doktorant Eesti Kunstiakadeemias ja professor Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikoolis Halifaxis, Nova Scotias, Kanadas.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
17.04.2025
Marta Konovalovi doktoriprojekti “Disainer, edasihoidlik aednik” retsenseerimine
Doktorikool
17. aprillil kell 13.00 toimub ruumis A-501 Marta Konovalovi teise doktoriprojekti “Disainer, edasihoidlik aednik” retsenseerimine.
Projekti eelretsensendid on dr Marium Durrani ja prof Danielle Wilde (Umeå Ülikool, Lõuna-Taani Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja dr Julia Valle Noronha (Aalto Ülikool)
Marta Konovalov kutsub teid oma aeda ja tutvuma loovuurimuslike artefaktidega. Ta esitleb oma parandamise ja tekstiilide taasloomega tegeleva doktoritöö teist osa, “Disainer, edasihoidlik aednik”.
Oma loovuurimuslikus projektis uurib ta disaineri võimalusi panustada emotsionaalsesse kestlikkusse ning toetada muutusi tervitavat esteetikat moe ja tekstiilide vallas. Et paremini mõista taasloova tekstiilidisaini potentsiaali arutleb ta parandaja, disaineri ja aedniku praktikast lähtuvalt parandamise ja aianduse ühisosa üle. Ta uurib nende praktikate võimalusi toetada edasihoidlikkust ja vast(ut)amisvõimet. Oma tööga soovib ta tekitada arutelu standardiseeritud ja kasvule orienteeritud süsteemide ümber mõtestamiseks ning võimestada inimese ja looduse edasihoidlike praktikaid mitmetahuliste kriiside keskel.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Marta Konovalovi doktoriprojekti “Disainer, edasihoidlik aednik” retsenseerimine
Neljapäev 17 aprill, 2025
Doktorikool
17. aprillil kell 13.00 toimub ruumis A-501 Marta Konovalovi teise doktoriprojekti “Disainer, edasihoidlik aednik” retsenseerimine.
Projekti eelretsensendid on dr Marium Durrani ja prof Danielle Wilde (Umeå Ülikool, Lõuna-Taani Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja dr Julia Valle Noronha (Aalto Ülikool)
Marta Konovalov kutsub teid oma aeda ja tutvuma loovuurimuslike artefaktidega. Ta esitleb oma parandamise ja tekstiilide taasloomega tegeleva doktoritöö teist osa, “Disainer, edasihoidlik aednik”.
Oma loovuurimuslikus projektis uurib ta disaineri võimalusi panustada emotsionaalsesse kestlikkusse ning toetada muutusi tervitavat esteetikat moe ja tekstiilide vallas. Et paremini mõista taasloova tekstiilidisaini potentsiaali arutleb ta parandaja, disaineri ja aedniku praktikast lähtuvalt parandamise ja aianduse ühisosa üle. Ta uurib nende praktikate võimalusi toetada edasihoidlikkust ja vast(ut)amisvõimet. Oma tööga soovib ta tekitada arutelu standardiseeritud ja kasvule orienteeritud süsteemide ümber mõtestamiseks ning võimestada inimese ja looduse edasihoidlike praktikaid mitmetahuliste kriiside keskel.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
16.04.2025
Kadri Liis Rääki näituse eelretsenseerimine
Doktorikool
16. aprillil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Rääki doktoritöö juurde kuuluva teise näituse „Morfogenees“ eelretsenseerimine ARSi Projektiruumis, Pärnu mnt 154
Näituse eelretsensendid on dr Erik Alalooga ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.
Kadri Liis Rääki doktoritöö “Puudutus ja taktiilsus jagatud immersiooni vahendina kunstis” teine eelretsenseeritav loomeprojekt “Morfogenees” keskendub kogu kehaga tajutavatele, multisensoorsetele kogemustele näitusekontekstis. Kasutades laiendatud stsenograafia meetodeid, uurib Rääk, kuidas kehaliste skulptuuride, atmosfääri ja taktiilsuse kaudu luua immersiivset ruumi teistmoodi kohtumisteks. Oma kehakogemusele baseeruvate skulptuuride kaudu uurib Rääk, mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kantakse ning kuidas need puudutuskogemuse kaudu väljenduvad?
Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Kadri Liis Rääki näituse eelretsenseerimine
Kolmapäev 16 aprill, 2025
Doktorikool
16. aprillil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Rääki doktoritöö juurde kuuluva teise näituse „Morfogenees“ eelretsenseerimine ARSi Projektiruumis, Pärnu mnt 154
Näituse eelretsensendid on dr Erik Alalooga ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.
Kadri Liis Rääki doktoritöö “Puudutus ja taktiilsus jagatud immersiooni vahendina kunstis” teine eelretsenseeritav loomeprojekt “Morfogenees” keskendub kogu kehaga tajutavatele, multisensoorsetele kogemustele näitusekontekstis. Kasutades laiendatud stsenograafia meetodeid, uurib Rääk, kuidas kehaliste skulptuuride, atmosfääri ja taktiilsuse kaudu luua immersiivset ruumi teistmoodi kohtumisteks. Oma kehakogemusele baseeruvate skulptuuride kaudu uurib Rääk, mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kantakse ning kuidas need puudutuskogemuse kaudu väljenduvad?
Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
10.04.2025
EKA doktorikooli konverents 2025
Doktorikool
EKA doktorikooli konverents toimub 10. aprillil, 2025.
Palume registreeruda hiljemalt 1. aprilliks.
Konverents toimub inglise keeles.
AJAKAVA
08.20 – Registration
08.30 – Opening words
prof. Linda Kaljundi (EKA Vice Rector for Research)
Panel 1: Cultural Heritage & Conservation, moderator prof. Victoria Donovan
08.35 Footwear Fashion in Late Medieval Europe
Tuuli Jõesaar (supervisors dr. Erki Russow, dr. Marquita Volken)
09.10 Climate Impact on Wall Paintings and Salt-Induced Decay
Mariam Sagaradze (supervisors dr. Lisa Shekede, dr. Anneli Randla, prof. Hilkka Hiiop)
09.45 Rethinking of Historical Wood Waste
Aljona Gineiko (supervisors dr. Mihkel Kiviste, dr. Riin Alatalu)
10.20 Eiffel’s Lighthouses and the Theseus’s Paradox: A Study of Identity and Change
Indrek Laos (supervisor dr. Riin Alatalu)
10.55 – Coffee, tea, snacks (15 min)
Panel 2: Art & Design, and Art History & Visual Culture, moderators dr. Jaana Päeva and prof. Andres Kurg
11.10 Painting as a Mirror: Symmetries and Reflections.
Sirja-Liisa Eelma (supervisor dr. Alari Allik)
11.45 Listen To My Scream: Autotheory in Practice-Based Research
Maria Kapajeva (supervisors dr. Redi Koobak, prof. Annika von Hausswolff)
12.20 What Kind of Art is Expected in School Buildings?
Karin Paulus (supervisors prof. Virve Sarapik, prof. Kara Diane Brown)
12.55 Oak Night: Looking for Any-Space-Whatevers in the Poststructuralist Thicket of Estonian Experimental Art and Literature in the 2000s
Sven Vabar (supervisors prof. Virve Sarapik, prof. Jaak Tomberg)
13.30 – Lunch break (30 min)
Panel 3: Architecture & Urban Planning, moderator dr. Jan van Schaik
14.00 Non-manifold Topology in Digital Architectural Models: Bridging Spatial Design and Industrial Production
Kaiko Kivi (supervisor dr. Renee Puusepp)
14.35 New Force Majeure in Urban Greenery: Nature Restoration and Amending
Regulation of the European Parliament and The Council
Karin Bachmann (supervisors prof. Urve Sinijärv, prof. Mart Kalm)
15.10 Climate Branding, Local Perceptions, and the YIMBY-NIMBY Conflict: The Case of Putukaväil Place-Making
Karina Vabson (supervisor prof. Maroš Krivy)
15.45 Chapters of Temperate. The Challenge of Doing More with Less in Urban
Greening
Anna-Liisa Unt (supervisor dr. Epp Lankots)
16.20 – Coffee, tea, snacks (10 min)
16.30 – Decolonising Research and Curating in Ukrainian Industrial Areas (= Institute of Art History and Visual Culture open lecture)*
prof. Victoria Donovan (University of St. Andrews), moderator prof. Linda Kaljundi
17.50 – Break (10 min)
18.00 – The Work is the Knowledge (= Faculty of Architecture open lecture)*
dr. Jan van Schaik (RMIT University, MvS Architects, Melbourne), moderator dr. Siim Tuksam
* The lectures are organised in cooperation with the Estonian Doctoral School. Project “Cooperation between universities to promote doctoral studies” (2021-2027.4.04.24-0003) is co-funded by the European Union.
Kontakt:
Triin Metsla, triin.metsla@artun.ee
Mirje Tammaru, mirje.tammaru@artun.ee
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
EKA doktorikooli konverents 2025
Neljapäev 10 aprill, 2025
Doktorikool
EKA doktorikooli konverents toimub 10. aprillil, 2025.
Palume registreeruda hiljemalt 1. aprilliks.
Konverents toimub inglise keeles.
AJAKAVA
08.20 – Registration
08.30 – Opening words
prof. Linda Kaljundi (EKA Vice Rector for Research)
Panel 1: Cultural Heritage & Conservation, moderator prof. Victoria Donovan
08.35 Footwear Fashion in Late Medieval Europe
Tuuli Jõesaar (supervisors dr. Erki Russow, dr. Marquita Volken)
09.10 Climate Impact on Wall Paintings and Salt-Induced Decay
Mariam Sagaradze (supervisors dr. Lisa Shekede, dr. Anneli Randla, prof. Hilkka Hiiop)
09.45 Rethinking of Historical Wood Waste
Aljona Gineiko (supervisors dr. Mihkel Kiviste, dr. Riin Alatalu)
10.20 Eiffel’s Lighthouses and the Theseus’s Paradox: A Study of Identity and Change
Indrek Laos (supervisor dr. Riin Alatalu)
10.55 – Coffee, tea, snacks (15 min)
Panel 2: Art & Design, and Art History & Visual Culture, moderators dr. Jaana Päeva and prof. Andres Kurg
11.10 Painting as a Mirror: Symmetries and Reflections.
Sirja-Liisa Eelma (supervisor dr. Alari Allik)
11.45 Listen To My Scream: Autotheory in Practice-Based Research
Maria Kapajeva (supervisors dr. Redi Koobak, prof. Annika von Hausswolff)
12.20 What Kind of Art is Expected in School Buildings?
Karin Paulus (supervisors prof. Virve Sarapik, prof. Kara Diane Brown)
12.55 Oak Night: Looking for Any-Space-Whatevers in the Poststructuralist Thicket of Estonian Experimental Art and Literature in the 2000s
Sven Vabar (supervisors prof. Virve Sarapik, prof. Jaak Tomberg)
13.30 – Lunch break (30 min)
Panel 3: Architecture & Urban Planning, moderator dr. Jan van Schaik
14.00 Non-manifold Topology in Digital Architectural Models: Bridging Spatial Design and Industrial Production
Kaiko Kivi (supervisor dr. Renee Puusepp)
14.35 New Force Majeure in Urban Greenery: Nature Restoration and Amending
Regulation of the European Parliament and The Council
Karin Bachmann (supervisors prof. Urve Sinijärv, prof. Mart Kalm)
15.10 Climate Branding, Local Perceptions, and the YIMBY-NIMBY Conflict: The Case of Putukaväil Place-Making
Karina Vabson (supervisor prof. Maroš Krivy)
15.45 Chapters of Temperate. The Challenge of Doing More with Less in Urban
Greening
Anna-Liisa Unt (supervisor dr. Epp Lankots)
16.20 – Coffee, tea, snacks (10 min)
16.30 – Decolonising Research and Curating in Ukrainian Industrial Areas (= Institute of Art History and Visual Culture open lecture)*
prof. Victoria Donovan (University of St. Andrews), moderator prof. Linda Kaljundi
17.50 – Break (10 min)
18.00 – The Work is the Knowledge (= Faculty of Architecture open lecture)*
dr. Jan van Schaik (RMIT University, MvS Architects, Melbourne), moderator dr. Siim Tuksam
* The lectures are organised in cooperation with the Estonian Doctoral School. Project “Cooperation between universities to promote doctoral studies” (2021-2027.4.04.24-0003) is co-funded by the European Union.
Kontakt:
Triin Metsla, triin.metsla@artun.ee
Mirje Tammaru, mirje.tammaru@artun.ee
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
03.03.2025 — 07.03.2025
Vaimse tervise nädal
Arhitektuuriteaduskond
Tule ja osale Vaimse tervise nädalal, kus saad võtta aja maha ja hoolitseda oma heaolu eest!
Esmaspäev – digidetoks
Vaheta oma telefon puuvilja vastu enda valitud ajaks ja naudi hetke ilma ekraanita. Lisaks pakume lõunapausil tervise-shot’te!
Teisipäev – EKAJU Mälumäng
Pane oma teadmised proovile ja osale mälumängus.
Kolmapäev – joogatund (5.03, kl 18, A501)
Leia tasakaal ja lõdvestu joogatunnis.
Sobib kõigile tasemetele!
Eelregistreerimine on vajalik:
https://forms.gle/DHVtfKuGW3qJDvAC8
Kolmapäev & neljapäev – saun (5.–6.03)
Lõõgastu saunas pärast pikka päeva.
Eelregistreerimine on vajalik.
Neljapäev – karjumisruum (D600)
Tule ja vabasta pingeid turvalises keskkonnas! Ja palju muud!
Lisainfo Instagramis
Kohtume Vaimse tervise nädalal!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Vaimse tervise nädal
Esmaspäev 03 märts, 2025 — Reede 07 märts, 2025
Arhitektuuriteaduskond
Tule ja osale Vaimse tervise nädalal, kus saad võtta aja maha ja hoolitseda oma heaolu eest!
Esmaspäev – digidetoks
Vaheta oma telefon puuvilja vastu enda valitud ajaks ja naudi hetke ilma ekraanita. Lisaks pakume lõunapausil tervise-shot’te!
Teisipäev – EKAJU Mälumäng
Pane oma teadmised proovile ja osale mälumängus.
Kolmapäev – joogatund (5.03, kl 18, A501)
Leia tasakaal ja lõdvestu joogatunnis.
Sobib kõigile tasemetele!
Eelregistreerimine on vajalik:
https://forms.gle/DHVtfKuGW3qJDvAC8
Kolmapäev & neljapäev – saun (5.–6.03)
Lõõgastu saunas pärast pikka päeva.
Eelregistreerimine on vajalik.
Neljapäev – karjumisruum (D600)
Tule ja vabasta pingeid turvalises keskkonnas! Ja palju muud!
Lisainfo Instagramis
Kohtume Vaimse tervise nädalal!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
14.03.2025
PHD Vitamin 2025 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale
Doktorikool
14. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.
PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka personaalsete üks-ühele kohtumiste kaudu nõu.
Selle aastase konverentsi fookuseks on kunsti ja disaini doktoriõppe uurimussuund “Ökoloogiakriitika kaasaegses kunstis”, mis uurib inimkonna suhet looduskeskkonnaga, analüüsides meie mõju ökosüsteemidele. Esinejad vaatlevad viise, kuidas kaasaegsed kunstipraktikad on aktiivses seoses pakiliste ökoloogiliste küsimustega, edendades dialoogi kunstilise uurimise, jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse vahel.
Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.
Sündmus toimub inglise keeles.
Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.
Üks-ühele konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.
KAVA
10:00 -10:30 Kogunemine ja tervitussõnad
10:30 -11:15 Keynote ettekanne, Taru Elfving “Site-sensitive research on the shifting shorelines”
11:15 -11:45 John Grzinich “Serious play, experimentation or research? Stories from the field”
Lõunapaus
12:30 -12:50 Britta Benno “Of Becoming a Land(scape). Abstract Geology as a Way of Thinking”
12:55 -13:40 Keynote ettekanne, Pascal Marcel Dreier “Activist Aesthetic Research”
Kohvipaus
13:50-14:15 Vestlusring, moderaator Kirke Kangro.
ESINEJAD:
Taru Elfving, PhD, is a curator and writer focused on nurturing undisciplinary and site-sensitive enquiries at the intersections of ecological, feminist and decolonial practices. As artistic director of CAA Contemporary Art Archipelago she currently leads a research residency programme on the island of Seili in the Baltic Sea. Her curatorial projects include Research Pavilion (Uniarts, Helsinki, 2023); Hours, Years, Aeons (Finnish Pavilion, Venice, 2015); Frontiers in Retreat (HIAP, Helsinki, 2013-18); Towards a Future Present (LIAF, Lofoten, 2008). She has co-edited publications such as Contemporary Artist Residencies (Valiz 2019) and Altern Ecologies (Frame 2016). Elfving lives and works in Helsinki.
https://contemporaryartarchipelago.org/about/
Britta Benno is a drawing and printmaking artist living in Tallinn. Benno is constantly extending the fields and combining conventional media with unexpected layers. Benno defended her doctoral thesis Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in the Expanded Field of Printmaking and Drawing in 2023. Benno is working as a lecturer in the Estonian Academy of Arts. Her artworks have been exhibited throughout Europe, also in Australia and Canada.
Pascal Marcel Dreier listens to and narrates more-than-human stories.
They combine aspects of aesthetic research with activist, forensic, and ethnographic methods, employing a multitude of media such as 3D laser measurement data, artificial intelligence, bones, game engines, and experimental film, sound, and music. Pascal co-founded the NGO TRACES Studio for Creative Investigation (Berlin) and is a member of Minding Animals Germany. They studied media & fine art, film & sound, and visual communication in Vienna, Stuttgart, Schwäbisch Gmünd, and Cologne, as well as Art & Ecology at Goldsmiths College, London. Pascal is assistant professor of Multispecies Storytelling at the Academy of Media Arts in Cologne and teaches, talks, and holds workshops at universities and art institutions internationally, among them the University of Cambridge, University of Western Australia, University of Siegen, and Köln International School of Design (KISD).
John Grzinich (b. 1970 in United States) is an audio-visual artist based in Estonia. His work integrates sound, moving images and site-specific installations to explore perceptions of sound and space, seeking resonances between people and places. Grzinich’s recent focus questions our anthropocentric views through performative and fixed media works by combining earthly agencies, expanded listening practices and participatory engagement.
Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee
Postitas Kati Saarits — Püsilink
PHD Vitamin 2025 – avatud loengud ja konsultatsioonid doktorantuuri pürgijale
Reede 14 märts, 2025
Doktorikool
14. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.
PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka personaalsete üks-ühele kohtumiste kaudu nõu.
Selle aastase konverentsi fookuseks on kunsti ja disaini doktoriõppe uurimussuund “Ökoloogiakriitika kaasaegses kunstis”, mis uurib inimkonna suhet looduskeskkonnaga, analüüsides meie mõju ökosüsteemidele. Esinejad vaatlevad viise, kuidas kaasaegsed kunstipraktikad on aktiivses seoses pakiliste ökoloogiliste küsimustega, edendades dialoogi kunstilise uurimise, jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse vahel.
Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.
Sündmus toimub inglise keeles.
Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.
Üks-ühele konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.
KAVA
10:00 -10:30 Kogunemine ja tervitussõnad
10:30 -11:15 Keynote ettekanne, Taru Elfving “Site-sensitive research on the shifting shorelines”
11:15 -11:45 John Grzinich “Serious play, experimentation or research? Stories from the field”
Lõunapaus
12:30 -12:50 Britta Benno “Of Becoming a Land(scape). Abstract Geology as a Way of Thinking”
12:55 -13:40 Keynote ettekanne, Pascal Marcel Dreier “Activist Aesthetic Research”
Kohvipaus
13:50-14:15 Vestlusring, moderaator Kirke Kangro.
ESINEJAD:
Taru Elfving, PhD, is a curator and writer focused on nurturing undisciplinary and site-sensitive enquiries at the intersections of ecological, feminist and decolonial practices. As artistic director of CAA Contemporary Art Archipelago she currently leads a research residency programme on the island of Seili in the Baltic Sea. Her curatorial projects include Research Pavilion (Uniarts, Helsinki, 2023); Hours, Years, Aeons (Finnish Pavilion, Venice, 2015); Frontiers in Retreat (HIAP, Helsinki, 2013-18); Towards a Future Present (LIAF, Lofoten, 2008). She has co-edited publications such as Contemporary Artist Residencies (Valiz 2019) and Altern Ecologies (Frame 2016). Elfving lives and works in Helsinki.
https://contemporaryartarchipelago.org/about/
Britta Benno is a drawing and printmaking artist living in Tallinn. Benno is constantly extending the fields and combining conventional media with unexpected layers. Benno defended her doctoral thesis Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in the Expanded Field of Printmaking and Drawing in 2023. Benno is working as a lecturer in the Estonian Academy of Arts. Her artworks have been exhibited throughout Europe, also in Australia and Canada.
Pascal Marcel Dreier listens to and narrates more-than-human stories.
They combine aspects of aesthetic research with activist, forensic, and ethnographic methods, employing a multitude of media such as 3D laser measurement data, artificial intelligence, bones, game engines, and experimental film, sound, and music. Pascal co-founded the NGO TRACES Studio for Creative Investigation (Berlin) and is a member of Minding Animals Germany. They studied media & fine art, film & sound, and visual communication in Vienna, Stuttgart, Schwäbisch Gmünd, and Cologne, as well as Art & Ecology at Goldsmiths College, London. Pascal is assistant professor of Multispecies Storytelling at the Academy of Media Arts in Cologne and teaches, talks, and holds workshops at universities and art institutions internationally, among them the University of Cambridge, University of Western Australia, University of Siegen, and Köln International School of Design (KISD).
John Grzinich (b. 1970 in United States) is an audio-visual artist based in Estonia. His work integrates sound, moving images and site-specific installations to explore perceptions of sound and space, seeking resonances between people and places. Grzinich’s recent focus questions our anthropocentric views through performative and fixed media works by combining earthly agencies, expanded listening practices and participatory engagement.
Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee
Postitas Kati Saarits — Püsilink
21.02.2025
Eesti Vabariigi 107. aastapäeva aktus
Arhitektuuriteaduskond
Head EKAlased!
Kutsun Teid kõiki Eesti Vabariigi 107. aastapäeva aktusele reedel, 21. veebruaril kell 13.00 fuajee treppidele.
Peokõneleja on EKA rector emerita, tekstiilikunstnik ja Riigikogu liige Signe Kivi. Paljude teiste tegemiste hulgas on Signe Kivil märtsi esimese pühapäevani avatud isikunäitus “Signatuur” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Aktus lõppeb traditsiooniliselt pitsi viina, kisselli ja kiluvõileibadega.
Elagu vaba Eesti!
Mart Kalm
rektor
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Eesti Vabariigi 107. aastapäeva aktus
Reede 21 veebruar, 2025
Arhitektuuriteaduskond
Head EKAlased!
Kutsun Teid kõiki Eesti Vabariigi 107. aastapäeva aktusele reedel, 21. veebruaril kell 13.00 fuajee treppidele.
Peokõneleja on EKA rector emerita, tekstiilikunstnik ja Riigikogu liige Signe Kivi. Paljude teiste tegemiste hulgas on Signe Kivil märtsi esimese pühapäevani avatud isikunäitus “Signatuur” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Aktus lõppeb traditsiooniliselt pitsi viina, kisselli ja kiluvõileibadega.
Elagu vaba Eesti!
Mart Kalm
rektor
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.02.2025 — 18.03.2025
Ettevalmistus doktoriõppeks 2025
Doktorikool
Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.
Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liituvad nendega dr Kristi Kuusk ja dr Siim Tuksam.
Kursuse perioodil toimub ka Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.
NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.
Ajaplaan:
18.02, 17.00-18.30 Sissejuhatus loovuurimusse. A501
19.02, 17.00-18.30 Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Nesli Oktay). A302
25.02, 17.00-18.30 Teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Tõnis Jürgens). A403
26.02, 17.00-18.30 Uurimisküsimus ja -meetodid. Loovuurimuse näide (Taavet Jansen). A501
14.03, 10.00 PhD Vitamin. Loengud, diskussioon, konsultatsioonid. A501
11.03 Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks.
18.03 Individuaalsed konsultatsioonid
Osalemiseks palume saata 11. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.
Kursus toimub inglise keeles.
Lisainfo:
Doktoriõppe infotund sisseastujatele – 4. veebruaril 2025
Doktoriõppe vastuvõtutingimused
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Ettevalmistus doktoriõppeks 2025
Teisipäev 18 veebruar, 2025 — Teisipäev 18 märts, 2025
Doktorikool
Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.
Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liituvad nendega dr Kristi Kuusk ja dr Siim Tuksam.
Kursuse perioodil toimub ka Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.
NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.
Ajaplaan:
18.02, 17.00-18.30 Sissejuhatus loovuurimusse. A501
19.02, 17.00-18.30 Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Nesli Oktay). A302
25.02, 17.00-18.30 Teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Tõnis Jürgens). A403
26.02, 17.00-18.30 Uurimisküsimus ja -meetodid. Loovuurimuse näide (Taavet Jansen). A501
14.03, 10.00 PhD Vitamin. Loengud, diskussioon, konsultatsioonid. A501
11.03 Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks.
18.03 Individuaalsed konsultatsioonid
Osalemiseks palume saata 11. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.
Kursus toimub inglise keeles.
Lisainfo:
Doktoriõppe infotund sisseastujatele – 4. veebruaril 2025
Doktoriõppe vastuvõtutingimused
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
22.01.2025
Loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” esitlus
Doktorikool
Head kaasaednikud!
Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile!
Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.
Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.
Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.
Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.
Kellest ja millest sa hoolid?
Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?
Mis oleks seejärel teisiti?
Mis oleks parem?
Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.
Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.
Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.
Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.
Kuidas meetodikaarte kasutada?
Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.
Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine
Aedlik aeglus
Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks
Põimumine loodusega
Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine
Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.
Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.
Kaartide kujundaja: Saara Kuum
Keeletoimetaja: Lilian Ariva
Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre
Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa
Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” esitlus
Kolmapäev 22 jaanuar, 2025
Doktorikool
Head kaasaednikud!
Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile!
Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.
Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.
Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.
Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.
Kellest ja millest sa hoolid?
Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?
Mis oleks seejärel teisiti?
Mis oleks parem?
Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.
Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.
Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.
Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.
Kuidas meetodikaarte kasutada?
Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.
Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine
Aedlik aeglus
Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks
Põimumine loodusega
Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine
Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.
Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.
Kaartide kujundaja: Saara Kuum
Keeletoimetaja: Lilian Ariva
Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre
Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa
Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.
Postitas Andres Lõo — Püsilink