AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Doktorikool
18.02.2025 — 18.03.2025
Ettevalmistus doktoriõppeks 2025
Doktorikool
Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.
Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liituvad nendega dr Kristi Kuusk ja dr Siim Tuksam.
Kursuse perioodil toimub ka Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.
NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.
Ajaplaan:
18.02, 17.00-18.30 Sissejuhatus loovuurimusse. A501
19.02, 17.00-18.30 Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Nesli Oktay). A302
25.02, 17.00-18.30 Teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Tõnis Jürgens). A303
26.02, 17.00-18.30 Uurimisküsimus ja -meetodid. Loovuurimuse näide (Taavet Jansen). A501
14.03 PhD Vitamin. Loengud, diskussioon, konsultatsioonid. A501
11.03 Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks.
18.03 Individuaalsed konsultatsioonid
Osalemiseks palume saata 11. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.
Kursus toimub inglise keeles.
Lisainfo:
Doktoriõppe infotund sisseastujatele – 4. veebruaril 2025
Doktoriõppe vastuvõtutingimused
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Ettevalmistus doktoriõppeks 2025
Teisipäev 18 veebruar, 2025 — Teisipäev 18 märts, 2025
Doktorikool
Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.
Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liituvad nendega dr Kristi Kuusk ja dr Siim Tuksam.
Kursuse perioodil toimub ka Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.
NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.
Ajaplaan:
18.02, 17.00-18.30 Sissejuhatus loovuurimusse. A501
19.02, 17.00-18.30 Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Nesli Oktay). A302
25.02, 17.00-18.30 Teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Tõnis Jürgens). A303
26.02, 17.00-18.30 Uurimisküsimus ja -meetodid. Loovuurimuse näide (Taavet Jansen). A501
14.03 PhD Vitamin. Loengud, diskussioon, konsultatsioonid. A501
11.03 Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks.
18.03 Individuaalsed konsultatsioonid
Osalemiseks palume saata 11. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.
Kursus toimub inglise keeles.
Lisainfo:
Doktoriõppe infotund sisseastujatele – 4. veebruaril 2025
Doktoriõppe vastuvõtutingimused
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
22.01.2025
Loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” esitlus
Doktorikool
Head kaasaednikud!
Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile!
Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.
Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.
Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.
Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.
Kellest ja millest sa hoolid?
Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?
Mis oleks seejärel teisiti?
Mis oleks parem?
Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.
Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.
Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.
Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.
Kuidas meetodikaarte kasutada?
Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.
Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine
Aedlik aeglus
Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks
Põimumine loodusega
Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine
Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.
Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.
Kaartide kujundaja: Saara Kuum
Keeletoimetaja: Lilian Ariva
Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre
Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa
Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” esitlus
Kolmapäev 22 jaanuar, 2025
Doktorikool
Head kaasaednikud!
Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile!
Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.
Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.
Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.
Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.
Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.
Kellest ja millest sa hoolid?
Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?
Mis oleks seejärel teisiti?
Mis oleks parem?
Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.
Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.
Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.
Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.
Kuidas meetodikaarte kasutada?
Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.
Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine
Aedlik aeglus
Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks
Põimumine loodusega
Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine
Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.
Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.
Kaartide kujundaja: Saara Kuum
Keeletoimetaja: Lilian Ariva
Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre
Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa
Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
04.02.2025
EKA doktoriõppe infotund
Doktorikool
EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 4. veebruaril 2025 kell 15.00-16.30 Zoomis.
Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2025.
Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.
REGISTREERU SIIN
EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:
- Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
- Kunst ja disain
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/
Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/
Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
EKA doktoriõppe infotund
Teisipäev 04 veebruar, 2025
Doktorikool
EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 4. veebruaril 2025 kell 15.00-16.30 Zoomis.
Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2025.
Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.
REGISTREERU SIIN
EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:
- Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
- Kunst ja disain
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/
Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/
Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
20.01.2025
Risto Paju doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
20. jaanuaril kaitseb muinsuskaitse ja konserveerimise eriala ekstern Risto Paju doktoritööd „Tallinna hiliskeskaegne raidkivikunst. Fragmendid – ajalugu ja tõlgitsemine“ („The Art of Late Medieval Stone Carving in Tallinn: Fragments – History and Interpretation“)
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Doktoritöö juhendaja: dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kersti Markus (Tallinna Ülikool), dr Erki Russow (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Erki Russow
Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.
On kunsti- ja arhitektuuriteoseid, mis äratavad tähelepanu oma erakordselt hästi säilinud terviklikkusega, kuid on palju ka neid, mis on säilinud üksnes fragmentidena. Sellised on ka siinse ala vanemad raidkivist kunstiteosed. Doktoritöö vaatleb Tallinnast pärit 15.–16. sajandi raidkivifragmente kaminatelt, konsoolidelt, välisportaalidelt, aknapaledelt ja -piilaritelt, kuid samuti pühakukujudelt. Enamik neist paikneb täna Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kogudes, mõned ka oma algses asukohas.
Töö põhiosa moodustavad autori publitseeritud artiklid, millest igaüks keskendub ühele valitud fragmendile, püüdes olemasolevate andmete põhjal taastada selle algset tervikut ja asetada ta oma päritoluajastu konteksti. Töö viimane osa käsitleb fragmentide eksponeerimist 2016. aastal avatud Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseumis ja pakub välja võimalusi tulevikunäitusteks. Artefaktide analüüs tugineb Jacqueline Lichtensteini ja Cesare Brandi käsitlustele fragmendi ja terviku suhetest.
Kaitsmiskomisjon: prof Hilkka Hiiop (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Risto Paju doktoritöö kaitsmine
Esmaspäev 20 jaanuar, 2025
Doktorikool
20. jaanuaril kaitseb muinsuskaitse ja konserveerimise eriala ekstern Risto Paju doktoritööd „Tallinna hiliskeskaegne raidkivikunst. Fragmendid – ajalugu ja tõlgitsemine“ („The Art of Late Medieval Stone Carving in Tallinn: Fragments – History and Interpretation“)
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Doktoritöö juhendaja: dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kersti Markus (Tallinna Ülikool), dr Erki Russow (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Erki Russow
Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.
On kunsti- ja arhitektuuriteoseid, mis äratavad tähelepanu oma erakordselt hästi säilinud terviklikkusega, kuid on palju ka neid, mis on säilinud üksnes fragmentidena. Sellised on ka siinse ala vanemad raidkivist kunstiteosed. Doktoritöö vaatleb Tallinnast pärit 15.–16. sajandi raidkivifragmente kaminatelt, konsoolidelt, välisportaalidelt, aknapaledelt ja -piilaritelt, kuid samuti pühakukujudelt. Enamik neist paikneb täna Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kogudes, mõned ka oma algses asukohas.
Töö põhiosa moodustavad autori publitseeritud artiklid, millest igaüks keskendub ühele valitud fragmendile, püüdes olemasolevate andmete põhjal taastada selle algset tervikut ja asetada ta oma päritoluajastu konteksti. Töö viimane osa käsitleb fragmentide eksponeerimist 2016. aastal avatud Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseumis ja pakub välja võimalusi tulevikunäitusteks. Artefaktide analüüs tugineb Jacqueline Lichtensteini ja Cesare Brandi käsitlustele fragmendi ja terviku suhetest.
Kaitsmiskomisjon: prof Hilkka Hiiop (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
11.12.2024
Maria Kapajeva doktoriprojekti avalik retsenseerimine
Doktorikool
11. detsembril toimub kunsti ja disaini doktorandi Maria Kapajeva kolmanda doktoriprojekti avalik retsenseerimine. Doktoriprojekt põhineb raamatul “aastapikkune karje”, mis on välja antud kirjastuses OPA! mais 2024. Retsenseerimine toimub kell 14.00-15.30 zoomis. Zoomi link (Meeting ID: 989 0757 9603, Passcode: 803718)
Retsensendid on dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Malin Arnell (Umeå Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Redi Koobak (Strathclyde’i Ülikool) ja dr Annika von Hausswolff (Göteborgi Ülikool)
“aastapikkune karje” (kirjastus OPA!, 2024) on Maria Kapajeva tekstide kogumik, kirjutatud vene ja inglise keeles. Ta alustas raamatu kirjutamist 24. veebruaril 2022 – päeval, mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat on kirjutatud isiklikus stiilis ja käsitleb teemasid nagu identiteet, kollektiivne ja individuaalne vastutus ja süü, keel ja kuuluvus, feminism. Kogumikus on lood osadelt Ukraina põgenikelt, keda autor aasta jooksul kohtas.
Raamat on avaldatud eraldi väljaannetena eesti, inglise ja vene keeles.
Kujundus: Kersti Heile
Eesti keele tõlge: Katrin Hallas
Inglise keele tõlke korrektuur: Inese Strupule
Tiraaž: 200 eksemplari igas keeles
Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Väljaanded on saadaval EKA raamatukogus ja neid saab osta Rahva Raamatust ja Apollost või tellida otse kirjastuselt: info@opapublishing.com.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Maria Kapajeva doktoriprojekti avalik retsenseerimine
Kolmapäev 11 detsember, 2024
Doktorikool
11. detsembril toimub kunsti ja disaini doktorandi Maria Kapajeva kolmanda doktoriprojekti avalik retsenseerimine. Doktoriprojekt põhineb raamatul “aastapikkune karje”, mis on välja antud kirjastuses OPA! mais 2024. Retsenseerimine toimub kell 14.00-15.30 zoomis. Zoomi link (Meeting ID: 989 0757 9603, Passcode: 803718)
Retsensendid on dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Malin Arnell (Umeå Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Redi Koobak (Strathclyde’i Ülikool) ja dr Annika von Hausswolff (Göteborgi Ülikool)
“aastapikkune karje” (kirjastus OPA!, 2024) on Maria Kapajeva tekstide kogumik, kirjutatud vene ja inglise keeles. Ta alustas raamatu kirjutamist 24. veebruaril 2022 – päeval, mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat on kirjutatud isiklikus stiilis ja käsitleb teemasid nagu identiteet, kollektiivne ja individuaalne vastutus ja süü, keel ja kuuluvus, feminism. Kogumikus on lood osadelt Ukraina põgenikelt, keda autor aasta jooksul kohtas.
Raamat on avaldatud eraldi väljaannetena eesti, inglise ja vene keeles.
Kujundus: Kersti Heile
Eesti keele tõlge: Katrin Hallas
Inglise keele tõlke korrektuur: Inese Strupule
Tiraaž: 200 eksemplari igas keeles
Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Väljaanded on saadaval EKA raamatukogus ja neid saab osta Rahva Raamatust ja Apollost või tellida otse kirjastuselt: info@opapublishing.com.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
18.11.2024 — 22.11.2024
Vitamiini nädal
Arhitektuuriteaduskond
**ESMASPÄEV, 18.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
**TEISIPÄEV, 19.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)
**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)
**NELJAPÄEV, 21.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
**REEDE, 22.11.2024**
– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Vitamiini nädal
Esmaspäev 18 november, 2024 — Reede 22 november, 2024
Arhitektuuriteaduskond
**ESMASPÄEV, 18.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
**TEISIPÄEV, 19.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)
**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)
**NELJAPÄEV, 21.11.2024**
– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
**REEDE, 22.11.2024**
– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19.11.2024
Hasso Krulli loeng „Earth Thought”
Disainiteaduskond
Hasso Krulli loeng „Earth Thought: sentipensar con la tierra Arturo Escobar and the Cosmovisions of the Relational Ontology”.
Luuletaja ja kultuuriteoreetik Hasso Krull peab avaliku loengu teisipäeval, 19. novembril kell 16.00 ruumis A501.
Loengus uurib Hasso Krull modernsuse kriisi ja selle võimalikke lahendusi pluriversaalse poliitika kaudu, lähtudes mõtleja Arturo Escobari ideedest. Ta käsitleb küsimusi, miks areng viib sageli katastroofideni, ja millised võiksid olla alternatiivsed kosmovisioonid, et disaini ja ühiskonna vahelist suhet ümber mõtestada.
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Hasso Krulli loeng „Earth Thought”
Teisipäev 19 november, 2024
Disainiteaduskond
Hasso Krulli loeng „Earth Thought: sentipensar con la tierra Arturo Escobar and the Cosmovisions of the Relational Ontology”.
Luuletaja ja kultuuriteoreetik Hasso Krull peab avaliku loengu teisipäeval, 19. novembril kell 16.00 ruumis A501.
Loengus uurib Hasso Krull modernsuse kriisi ja selle võimalikke lahendusi pluriversaalse poliitika kaudu, lähtudes mõtleja Arturo Escobari ideedest. Ta käsitleb küsimusi, miks areng viib sageli katastroofideni, ja millised võiksid olla alternatiivsed kosmovisioonid, et disaini ja ühiskonna vahelist suhet ümber mõtestada.
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.12.2024
Hasso Krulli doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
9. detsembril kaitseb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Hasso Krull doktoritööd „Kosmiline trikster eesti mütoloogias“ („Cosmic Trikster in Estonian Mythology“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Doktoritöö juhendajad: prof Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia), dr Margus Ott (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Ülo Valk (Tartu Ülikool), akadeemik Jaan Undusk (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Oponendid: prof Ülo Valk, akadeemik Jaan Undusk
Kas eesti mütoloogia on olemas? Jah, aga ainult siis, kui on olemas eesti maastik. Kosmiline trikster on selle maastiku looja. Eesti maastik on seega müütiline maastik, mida me hakkame nägema, kui tunneme müütilist jutustust.
Eesti mütoloogiat on seni kirjeldatud kas taksonoomilise või kontsentrilise mudeli kaudu. Kumbagi neist ei tohi alahinnata. Esitan uue kontsentrilise mudeli, mille keskmes asub kosmiline trikster. Sageli tegutseb ta loojapaari ühe osapoolena.
Trikster on tegutsenud juba müütilisel loomisajal, mil asjadel polnud veel selget kuju ja isegi kivid olid pehmed. Tema tegevuse jäljed on maastikul selgesti näha: suured kivid, allikad, jõed ja järved, mäed ja orud. Selline maastik erineb modernsest maastikust, kus valitseb ühtlane ruum, millel müütilist mõõdet ei ole.
Uurimus jaguneb neljaks osaks. Esimeses osas analüüsitakse triksteri mõistet. Teises osas kirjeldatakse müüdi uurimist ja käekäiku 19. sajandil. Kolmandas osas vaadeldakse lähemalt loomislugu, mille peategelane on trikster. Neljas osa käsitleb triksteri tagasitulekut kirjanduses. Väljajuhatuses on visandatud müütiline ökoloogia.
Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.
Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, dr Anneli Randla, prof Hilkka Hiiop, prof Aigi Rahi-Tamm, prof Eneken Laanes
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Hasso Krulli doktoritöö kaitsmine
Esmaspäev 09 detsember, 2024
Doktorikool
9. detsembril kaitseb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Hasso Krull doktoritööd „Kosmiline trikster eesti mütoloogias“ („Cosmic Trikster in Estonian Mythology“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Doktoritöö juhendajad: prof Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia), dr Margus Ott (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Ülo Valk (Tartu Ülikool), akadeemik Jaan Undusk (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Oponendid: prof Ülo Valk, akadeemik Jaan Undusk
Kas eesti mütoloogia on olemas? Jah, aga ainult siis, kui on olemas eesti maastik. Kosmiline trikster on selle maastiku looja. Eesti maastik on seega müütiline maastik, mida me hakkame nägema, kui tunneme müütilist jutustust.
Eesti mütoloogiat on seni kirjeldatud kas taksonoomilise või kontsentrilise mudeli kaudu. Kumbagi neist ei tohi alahinnata. Esitan uue kontsentrilise mudeli, mille keskmes asub kosmiline trikster. Sageli tegutseb ta loojapaari ühe osapoolena.
Trikster on tegutsenud juba müütilisel loomisajal, mil asjadel polnud veel selget kuju ja isegi kivid olid pehmed. Tema tegevuse jäljed on maastikul selgesti näha: suured kivid, allikad, jõed ja järved, mäed ja orud. Selline maastik erineb modernsest maastikust, kus valitseb ühtlane ruum, millel müütilist mõõdet ei ole.
Uurimus jaguneb neljaks osaks. Esimeses osas analüüsitakse triksteri mõistet. Teises osas kirjeldatakse müüdi uurimist ja käekäiku 19. sajandil. Kolmandas osas vaadeldakse lähemalt loomislugu, mille peategelane on trikster. Neljas osa käsitleb triksteri tagasitulekut kirjanduses. Väljajuhatuses on visandatud müütiline ökoloogia.
Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.
Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, dr Anneli Randla, prof Hilkka Hiiop, prof Aigi Rahi-Tamm, prof Eneken Laanes
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
11.11.2024
Avatud loeng ja Pecha Kucha seanss: sensoorne disain ja somaatiline heaolu
Disainiteaduskond
Sensoorse disaini grupp korraldab üritust, mis keskendub sensoorsetele kogemustele keskenduvatele disainilahendustele, käsitledes selliseid teemasid nagu hooldus, heaolu, avalik kaasatus ja mitteseksuaalne intiimsus.
Üritus algab Dila Demiri avatud loenguga somaatilisest heaolust krooniliste soolehaigustega inimestele, millele järgneb neli Pecha Kucha ettekannet sensoorse disaini uurijatelt Nesli Hazal Oktay, Azeem Hamid, Zaur Babayev ja Kristi Kuusk.
Liituge meiega, et uurida meeltepõhiseid disainitavasid ja teadmisi.
Kuupäev:
11. november
Aeg:
16.00–17.50
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng ja Pecha Kucha seanss: sensoorne disain ja somaatiline heaolu
Esmaspäev 11 november, 2024
Disainiteaduskond
Sensoorse disaini grupp korraldab üritust, mis keskendub sensoorsetele kogemustele keskenduvatele disainilahendustele, käsitledes selliseid teemasid nagu hooldus, heaolu, avalik kaasatus ja mitteseksuaalne intiimsus.
Üritus algab Dila Demiri avatud loenguga somaatilisest heaolust krooniliste soolehaigustega inimestele, millele järgneb neli Pecha Kucha ettekannet sensoorse disaini uurijatelt Nesli Hazal Oktay, Azeem Hamid, Zaur Babayev ja Kristi Kuusk.
Liituge meiega, et uurida meeltepõhiseid disainitavasid ja teadmisi.
Kuupäev:
11. november
Aeg:
16.00–17.50
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.11.2024 — 23.11.2024
Töötuba: Bio-Clay kujundamine kaka häbimärgistuse paljastamiseks
Disainiteaduskond
Töötoa eesmärk on murda see tabu, ühendades kaka uuesti loodusega ja soodustades multisensoorseid sidemeid biomaterjalidega, et uurida rohkem kui inimese seoseid.
9. november – töötuba ainult krooniliste soolehaigustega inimestele
23. november – töötuba kõigile avatud
kell 11.00–13.30
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Töötuba: Bio-Clay kujundamine kaka häbimärgistuse paljastamiseks
Laupäev 09 november, 2024 — Laupäev 23 november, 2024
Disainiteaduskond
Töötoa eesmärk on murda see tabu, ühendades kaka uuesti loodusega ja soodustades multisensoorseid sidemeid biomaterjalidega, et uurida rohkem kui inimese seoseid.
9. november – töötuba ainult krooniliste soolehaigustega inimestele
23. november – töötuba kõigile avatud
kell 11.00–13.30
Postitas Andres Lõo — Püsilink