Rubriik: Doktorikool

17. detsembril kell 16:00–17:30 toimub Eesti Kunstiakadeemia teadmussiirde doktorandi Liisi Tamme esimese juhtumiuuringu avalik eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202. Juhtumiuuring on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mille eesmärgiks on disainipraktika ja erinevate lambavillaga töötamise meetodite analüüsi abil välja selgitada materjali mõjuväli disainiotsustele ning disaineri roll villaga seotud tähendusloomes. Doktorantuuri teadmussiirde partneriks on Kõrgem Kunstikool Pallas.

Doktoritöö juhendajad on Jaana Päeva PhD (EKA) ja prof Aet Ollisaar (Pallas).
Eelretsensendid on Ave Matsin ja Nithikul Nimkulrat PhD (OCAD University)

Esimene juhtumiuuring keskendub materjali loomisele – villast lõnga tegemisele. See uurib, kuidas otsene töö villaga – alates villaku sorteerimisest ja pesust kuni käsitsi ning masinaga ketramiseni – kujundab tekstiilitudengite kogemust materjaliga töötamisel ning mõjutab nende disainiprotsessi, esteetilisi valikuid ja hoiakuid kohaliku villa väärtustamisel.

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 11. veebruaril 2026 kell 15.00-16.30 Zoomis.
Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2026.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

4. detsembril kell 15.30-17.00 toimub EKA Valges majas (V-308) kunsti ja disaini doktorandi Kim Morgani doktoritöö juurde kuuluva näituse “Kübemelisuse anatoomia” eelretsenseerimine.

Eelretsensendid on Maiju Loukola (Uniarts Helsinki) ja Liina Siib (EKA).
Doktoritöö juhendajad on Tüüne-Kristin Vaikla (RMIT) ja Jan Peacock (NSCAD University, Halifax, Canada).

“Kübemelisuse anatoomia” oli Kim Morgani ja Juss Heinsalu ühisnäitus Hobusepea galeriis Tallinnas (27.08-22.09.2025). Rohkem infot eelretsenseerimise kohta SIIN.

12. detsembril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala ekstern Margus Tamm doktoritööd „Kunstilised sekkumised avalikus ruumis. Taktikaline meedia ja kommunikatiivne pööre protestikultuuris aastatuhande vahetusel“ („Artistic Interventions in the Public Space: Tactical Media and the Communicative Turn in Protest Culture at the Turn of the Millennium“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad:
prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Eelretsensendid:
dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Oponent: prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Lühitutvustus
21. sajandi poliitilist kultuuri kujundavad üha enam protestiliikumised ja protestipoliitika. Traditsiooniliste demokraatlike institutsioonide nõrgenemise taustal toimib protestiaktivism ühiskondliku osaluse ja demokraatliku eneseuuenduse kasvupinnana, elavdades poliitlist arutelu, luues uusi kollektiivseid identiteete ja avardades arusaama poliitikas osalemise viisidest.

Doktoritöö keskendub nüüdisaegse protestikultuuri vaatemängulisele mõõtmele ning ajavahemikule 1990–2010 – seni akadeemiliselt vähe uuritud siirdeperioodile, mil kujunes välja radikaalselt demokraatlik ja kunstipäraseid sekkumistaktikaid kasutav protestirepertuaar. Väitekirja moodustavad viis artiklit, mis juhtumiuuringute ja teoreetilise arutelu toel käsitlevad sekkuva kunstilise aktivismi iseloomulikumaid aspekte, ning sissejuhatav katuspeatükk, mis raamib uurimisteema ja avab selle laiemat konteksti.

Töös otsitakse vastuseid küsimustele: millist ühiskondlikku rolli kannavad protestiliikumised ja populaarne protestipoliitika nüüdisaegsetes lääne demokraatiates; kuidas on ühiskonnateaduste kommunikatiivne pööre mõjutanud protestiliikumiste mõtestamist; milline on kunstiliste praktikate roll nüüdisaegses protestikultuuris; millised arengud iseloomustavad lääne demokraatlikku protestikultuuri aastatel 1990–2010; ning lõpuks, kõige olulisemana – kuidas ühendada poliitilise muutuse kirg institutsionaalse kestlikkusega.

Väitekirja laiem eesmärk on käsitleda nüüdisaegset protestikultuuri kunstilise ja poliitilise väljendusviisi ristumiskohana, edendada kriitilist arutelu protestikultuuri kasvava ühiskondliku rolli üle ning osutada probleemidele ja potentsiaalidele, mida kunstiliste praktikate rakendamine aktivistlikel eesmärkidel on kaasa toonud.

12. novembril kell 09.00-10.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteaduri Taavi Varmi loomeprojekti avalik eelretsenseerimine EKAs, ruumis A502.

EVA Lab “Väikesed elud” Puisniitude teemaliste liitreaalsuse videomängude koosloomine

Juhendajad:
Varvara Guljajeva (Virginia Commonwealth University School of the Arts in Qatar)
Helen Uusberg (Tartu Ülikool)

Retsensendid:
Liina Unt (Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia)
Andrus Laansalu (külalislektor, Eesti Kunstiakadeemia)

Uurimisprojekt “Väikesed elud” on teine avalik eelretsenseeritav osa doktoritööst “Videomängude disainimine kui transformatiivne praktika: koosloome ja jätkusuutlik psühholoogiline heaolu” ja põhineb 2024/25 õppeaasta jooksul Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud valikainel EVA Lab (Experimental Videogames in Arts Laboratory).

Projektis uuriti, kuidas keerulised sisemised seisundid loomeprotsessis muutuvad mitte ainult nähtavaks, vaid ka toetavaks, mängitavaks ja jagatavaks. Projekti käigus toimus oluline uurimisküsimuse areng, mis peegeldab kunstipõhise uurimise orgaanilist loomust: esialgsele küsimusele „Kuidas saavad videomängude disain ja koosloome protsess toetada tudengite vaimset tervist?“ lisandus meta-tasand „Kuidas ja millest tudengid mõtlevad, kui nad koos videomänge loovad?“. See areng ei olnud eesmärgi muutus, vaid süvenemine ja arusaamine, et tudengite vaimse heaolu mõistmine eeldab esmalt loomingulise protsessi enda lahtimõtestamist.

Projekti tulemusena valmis neli liitreaalsusel põhinevat videomängu, mida saab alla laadida nutitelefoniga QR koode lugedes või klikkides linkidele: Apple App Store / Google Play

13. novembril kell 15.00–16.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Karolin Poska lavastuse „Ruumi luksumised“ eelretsenseerimine. Lavastus on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mis käsitleb glitchi kasutamist koha-septsiifilise lavastuse loomisel.
Eelretsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue 10), ruumis V308.

Doktoritöö juhendaja on Liina Unt.
Eelretsensendid on Annette Arlander (Uniarts Helsinki) ja Mart Kangro.

Doktoritöös uurin, kuidas kindlate reeglitega toimuva struktuuri häiret ehk glitchi on või võimalik käsitleda mitte pelgalt tehnilise rikkena, vaid loova strateegiana, mis võimaldab avada uusi mõttemustreid ja ületada loomingulist barjääri.
Uurimistöö käigus võtan fookusesse kohaspetsiifilise lavastuse struktuuri ning kohaspetsiifilise ruumiga – Balti Jaama Turuga – seoses olevad igapäevased rutiinid, žestid, loogikad ja kihistused. Loovprojekti “Ruumi luksumised” eeltööna kehastusin Balti Jaama turul müüjaks, ostjaks ja vaatlejaks, tänu millele sain paigast sügavamaid kohaspetsiifilisi teadmisi.

Kunstnikuna tajun ka vahel ennast ja oma tegevust omamoodi glitchina ühiskonnas – ootamatuna ja ebatavalise käitumisena struktuuris. Seepärast käsitlen uurimistöös glitchi ka kui kunstniku hoiakut – kui maailmaga suhestumise viisi. Olen nagu kuldhammas, luumurd või luksumine – ootamatu struktuuri sisene nihe.

Lavastust “Ruumilised luksumised” saab vaatama tulla kutse alusel.

4. novembril kell 14.00–15.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant-nooremteaduri Karola Mursu näituse „Pika tänava peidus pärand“ eelretsenseerimine. Näitus on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mis käsitleb kultuuripärandi populariseerimist ja sellega seotud väärtushinnangute kujunemist.
Eelretsenseerimine toimub aadressil Pikk 68, Tallinn (Avita kirjastus).

Doktoritöö juhendajad on prof Hilkka Hiiop (EKA) ja prof Marju Himma (Tartu Ülikool).
Näituse retsensendid on Mariann Raisma, PhD (Tartu Ülikool) ja prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool).

Näitus on avatud Tallinnas Pikal tänaval (Pikk 59 hoone kõrval) 18.09.2025–31.10.2025 ja veebis.

Näitus „Pika tänava peidus pärand“ toob tänavale kultuuripärandi, mis jääb tänaval jalutaja jaoks varjule, hoonetesse sisse. Tutvustatakse kümmet ajaloolist hoonet, nende kultuuriväärtuslikke interjööre ja detaile. Esitletav pärand annab ülevaate erinevatest ajastutest ja viimistlustest ning Pika tänava (peidus) pärandi mitmekülgsusest.

Tänavanäitust saadab veebinäitus (avaneb tänavanäitusel esitatud QR-koodidega), kus näitusekülastaja saab 360-kraadiste fotode abil ruumides ise ringi vaadata.

Näitus on doktoritöö esimene loovuurimuslik projekt, kus autor otsib vastuseid küsimustele: kuidas esitleda kultuuripärandit; kas selle abil on võimalik kujundada väärtushinnanguid ja sealt edasi pärandikaitset ning kust jookseb piir avaliku, ühiskonnale kuuluva kultuuripärandi ja isikliku ruumi vahel?

Karola Mursu on kultuuripärandi spetsialist, ajaloolise arhitektuuri uurija, toimetaja ja EKA doktorant-nooremteadur. Tema uurimuse fookuses on kultuuripärandi populariseerimine ja kaitse.

04.11.2025 algusega kell 12.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorant-nooremteaduri Julia Maria Künnapi näituse „Valguse teekond. Uurimus valguse liikumisest eksperimentaallihvis vääriskivides“ eelretsenseerimine EKA raamatukogus.

See on esimene loominguline projekt doktoritööst „Mäng tulega. Võimalused neljamõõtmeliste vääriskivide kujundamiseks traditsioonise tahklihvi ja vabagraveeringu liitmisel. Ajamõõde kujunduselemendina.“

Näitus EKA raamatukogus 21.10–4.11.2025.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres.
Näituse retsensendid: prof Virve Sarapik ja prof Theo Smeets (Trieri Rakendusteaduste Ülikool).

Doktoritöö lähtepunktiks on hüpotees, et traditsioonilise tahklihvi ja vabagraveeringu ühendamisel on vääriskivis võimalik kujundada uuenduslikke peegeldumismustreid, mis on kogetavad mitte ainult ruumis, vaid ka ajas. Loovuurimus vaatleb, kuidas muuta juveelid neljamõõtmeliseks, kasutades aega teadlikult disainielemendina ja esitleda neid mitte ainult staatiliste, vaid dünaamiliste, pidevas muutumises olevate teostena. Peegeldumine kaarjatelt pindadelt võimaldab tagasipeegelduva valguse tugevust sujuvalt reguleerida, sidudes rütmid varieerimisvõimeliseks voolavaks tervikuks.

Käesolev eksperiment annab ülevaate tahklihvi peamisest printsiibist – valguse murdumisest ja peegeldumisest – tahkude ning vabavormiliste elementide kombineerimisel. Eesmärk on näidata, kuidas üksikud peegelduvad elemendid moodustavad vastastikusel koosmõjul vääriskivi sära. Eksperimendi ilmestamiseks on EKA raamatukogus toimuval näitusel lisaks transparentsetele katseobjektidele nii pooleliolevad kivid kui ka lihvitud kividega ehted.

21. novembril kell 10.00-14.00 toimub PhD seminar “Sotsiaalselt siduv kunst kui uurimisobjekt ja selle potentsiaal kõrgema kunstihariduse kolmanda missiooni – ühiskonda panustamise – kontekstis”. Lektor Kai Lehikoinen (Uniarts).

Seminar on avatud PhD ja MA tudengitele
Registreeri SIIN kuni 14. novembrini.

Mida me mõistame sotsiaalselt siduva/kaasava kunsti all ja miks on see tänapäeva kõrgemas kunstihariduses oluline?

Seminar uurib sotsiaalselt siduvat kunsti kui dünaamilist ja interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda, mis soodustab loovust, koostööd ja ühiskondlikke muutusi. Kai Lehikoineni (PhD) juhendatavas teoreetilises ja praktilises seminaris tutvume sotsiaalselt siduva kunstiga, selle huvivaldkondade, keskse organisatsioonilise kontseptsiooni, praktika põhimõtete, oskuste ja pädevuste ning edu kriteeriumidega.

Tuginedes Kai Lehikoineni uuele raamatule „Creativity, Society, and the Role of Socially Engaged Art in Higher Arts Education” (Routledge, 2025), tutvume juhtumispõhiste näidetega, mis avavad sotsiaalset siduva kunsti võimalusi. Seminar kutsub osalejaid mõtlema, kuidas sotsiaalselt kaasatud kunstipraktikad võivad aidata kaasa kõrgema kunstihariduse kolmandale missioonile – ühiskonna kaasatavuse edenemisele – luues „kolmandad ruumid” dialoogiks, ühisloomeks ja innovatsiooniks. Loengu ja sellele järgneva rühmaarutelu ning kogemuste jagamise kaudu saavad osalejad arutleda, kuidas need praktikad võivad rikastada teadustööd, pedagoogikat ja institutsioonide mõju erinevates kultuurilistes kontekstides.

Seminar on asjakohane eri kunstivaldkondade kunstnikele, teadlastele, praktikutele ja pedagoogidele, kes on huvitatud oma loomingulist või akadeemilist tööd laiemalt jagama, sõltumata nende varasemast kogemusest sotsiaalselt siduva/kaasava kunsti valdkonnas.

Kai Lehikoinen on Soome tantsupedagoogika ja sotsiaalselt kaasatud kunsti uurija, kes töötab praegu Helsingi Kunstiülikooli (Uniarts Helsinki) uurimisinstituudis teadurina. Tema uurimistöö hõlmab sotsiaalselt kaasatud kunstipraktikaid, maskuliinsust tantsuõppes ning kunstnike arenevat professionaalsust. Ta osaleb aktiivselt diskussioonis kõrgema kunstihariduse tuleviku, võrdõiguslikkuse ja heaolu üle kunstis ning kunsti kaudu.

Oma karjääri jooksul on Lehikoinen täitnud mitmeid juhtivaid rolle, sealhulgas ArtsEqual Research Initiative asejuht ja CERADA uurimiskeskuse direktor. Praegu on ta ELIA esindusnõukogu liige, panustades rahvusvahelisse arutelusse kunstiõpetuse ja -poliitika teemadel.

Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru

Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

3.oktoobril 12.30-14.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Merike Rehepapi doktoritöö “Haridusdisain, miks ja kuidas” juurde kuuluva teise loomeprojekti avalik retsenseerimine EKAs, ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja: Anu Sarv, PhD, Tartu Ülikool
Retsensendid:
Kaire Uiboleht, PhD, Tartu Ülikool
Martin Pärn, EKA ja TalTech

Doktoritöö keskmes on haridusdisaini metoodika prototüüpimine ja selle toimimise uurimine üldhariduskoolides. Uurimistöö on toimunud viimase nelja aasta jooksul erialapraktika vormis, kaasates mitmeid Eesti koole.
Teises loomeprojektis keskendub Merike osalejate kogemustele haridusdisaini protsessis, et mõista prototüübitava metoodika toimimise mehhanisme koolikeskkonnas. Esitluses otsib ta vastuseid küsimustele: kelle jaoks ja millistes kontekstides metoodika töötab, milliste mehhanismide kaudu see toimib ning milliseid tulemusi see võib esile kutsuda.

Tänu kuulub:
Juhendajale ja õppekava juhtidele kannatlikkuse eest ja retsensentidele soovi eest panustada.
Alandliku kummarduse osaks saavad ustav tööpartner Helen Arov, loendamatu hulk õpetajaid, minu pere ja sõprade taustajõud.