Rubriik: Erialad

Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 200. sünniaastapäeva.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.

Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu.

Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.

Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.
Rüki galeriis on näitus avatud kuni 10.05, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1.11.2026.

Johann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents, kus uusi nurki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov, Linda Kaljundi, Erki Tammiksaar, Andres Andresen, Tiina Abel, Alar Nurkse, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv, pileti saab soetada siit.

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud noormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võimaluse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke, mh oli ta pikalt keisri tütre kunstiõpetaja. Elades ja reisides välismaal, ei unustanud eesti maalikunsti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi, et kuni oma elu lõpuni identifitseeris ta end Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler-Wiliandi).

Rohkem infot Köler 200 juubeliaasta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee/koler200.

8. aprillil esietendub Von Krahli Teatri suures saalis Johhan Rosenbergi, Hendrik Kaljujärve, Sille Pihlaku ja Karl Joonas Alamaa koostöölavastus “Öömaaeg”. Etendajad Von Krahli trupp ja Rahvatantsuselts Pääsukese tantsijad.

Öömaaeg kutsub vaataja öisesse varjupaika – aega, mil kehad otsivad ulualust ja kogunevad enne hommikust hajumist. See on öö oma aeg: tants pimeduses, mis kestab kuni rütmi lagunemiseni. Need on liikumised, mida ei saa arhiveerida, sest neid pole näha. Kokku tulemine kui vanim inimlik vajadus.

Lavastus koorib pärimuse lahti kuni inimkonna alguseni, avades rahvaste sünni, kultuuride rände ja nende võõrandumise ning viisid, kuidas me tänapäevases maailmas liikumist pidevalt ümber kodeerime. Öömaaja pärimus on kehastunud mälu. Selle mustrid ja rütmid eksisteerivad meist sõltumatult – enne ja pärast meid.
‘‘Öömaaeg‘‘ on Von Krahli Teatri ja elektron.art‘i koostöölavastus.

Rohkem infot: https://vonkrahl.ee/lavastused/oeoemaaeg või https://elektron.art/et/projektid/night

“Öömaaeg” on Von Krahli Teatri mängukavas: 8/13/14/15/21/21 aprill.
Kestus: 2 h ja 20 min koos vaheajaga

Lavastuse valmimist toetab Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn ja Eesti Kultuuriministeerium

öömaaeg
lavastaja/koreograaf
Johhan Rosenberg
arhitekt
Sille Pihlak

moekunstnik
Karl Joonas Alamaa
helilooja
Hendrik Kaljujärv

dramaturgid
Nele Tiidelepp ja Rauno Zubko

valguskunstnik
Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
insener
Adam Orlinski

etendajad
Liisa Saaremäel, Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Edgar Vunš ja Rahvatantsuselts Pääsuke tantsijad: Anita Värs, Ave Kongo, Greta Vaus, Hele Lukki-Lukin, Helena Tõnisma, Hindrek Haarde, Kadi Kriit, Kaimo Vahter, Katrina Külm, Kaur Lukki-Lukin, Kersti Kriisa, Kersti Vahter, Kulla Kangur, Katre Merilaid, Sandra Aleksius, Toomas Lepasaar, Triin Vallsalu

025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga”
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Kolmapäeval, 18. märtsil, toimuvad Taidestuudiumi õppekava tudengite lõputööde kirjalike osade avalikud esitused erinevates EKA töökodades. 

Magistriõpingute lõpetamise eel valminud 8 trükist kajastavad mitmesuguseid teemasid ja lähenemisviise, mis on olulised nii tudengite individuaalsetele praktikatele kui disaini ja taide valdkonnale laiemalt, lahates seoseid valmistamise ning jalatöö-käetöö-peatöö suhetest. Lugemissessioonides tutvustavad lõpetajad fragmente oma uurimustööst ja praktikast.

Tekstid on koostatud Lieven Lahaye, Else Lagerspetzi ja Taavi Hallimäe juhendamisel uurimusliku kirjutamise ja toimetamise protsessi teel.

17:00 The silent hovering of forks by Lyly Letzer, Sepikoda, B106.4.

17:30 Fit olemise kunst: Kehaloomepraktika by Joanne-Heleene Sõrmus, Prototüüpimise labor B204.

17:45 Hidden in Plain Sight by Marite Kuus-Hill, Graafilise Disaini osakond, C305.

18:00 That Which is Carried by the Spaces in Between by Mariam Mestvirishvili, Kangakudumise stuudio, D505.

18:15 Orienting Home: exploring the resonance of home in a post-colonial world by Sylvia Burgess, Ehtekunsti stuudio, B504.

18:30 Beyond Wearability: Accessories as Fluid Signs by Peixuan Lin, Aksessuaaristuudio B510.

18:45 Held in Suspension: Ceramic Reproduction and The Lives of Found Objects by Maia Hellman, Keraamika töökoda B602.

19:00 Moulds for the Wilderness: From the Borders to the Void by Lap Chun Chow, Kipsiruum D602.1.

19:15 Gathering with food and refreshments, A200.

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis.

Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraamiliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlemise (plant-thinking) käsitlusest, nihutades tähelepanu inimesekeskselt mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle organismidele, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiivseks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.

Düstoopilise maailmapildi asemel otsib kunstnik alternatiivseid viise, kuidas katkises ja inimese poolt räsitud keskkonnas võivad taimed ja teised elusorganismid leida ootamatuid võimalusi kohanemiseks, ellujäämiseks ja arenemiseks. Looduslikest ja sünteetilistest lõngadest loodud tekstiiliteosed ja elava vormikeelega keraamilised objektid moodustavad installatiivse terviku, mis kannab ideed vegetaalse maailma loovast vastupanuvõimest.

Eva Kahan Foundation on Viinis ja Budapestis tegutsev mittetulunduslik kunstifond, mis keskendub kaasaegse kunsti toetamisele, näituste korraldamisele ja rahvusvahelise kunstidialoogi edendamisele. Fondi programm hõlmab nii näitusi, akadeemilisi uurimisprojekte kui ka koostöövorme kunstnike, kuraatorite ja institutsioonidega ning keskendub kunstile, mis käsitleb aktuaalseid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi. Sihtasutuse eesmärk on luua platvorm eksperimentaalsele ja kriitilisele kunstipraktikale ning toetada kunstnike rahvusvahelist nähtavust.

Wangui Kimari avatud loeng “Water, Coloniality and Disobedience”, 18.03, 18:00-19:30, A-101

Nairobi, ligi viie miljoni elanikuga linn, koondab endas palju lootusi, kogemusi ja võitlusi. Ometi on koloniaalajastu arhiivis määratletud selle väljakutseid peamiselt kui näiteks „hulkurite“ ja „sissekolijate“ probleeme; identiteete, mis koonduvad aafriklase kujusse. Pärast iseseisvumist on linna ametliku juhtimise kurtmise ja hävingu sihtmärgid jäänud samaks: „slumm“, „mitteametlikkus“ ja linnalikud „pahed“, mille geograafia kaardistab koloniaalvõimude poolt pikka aega sihikule võetud inimeste kodud ja kehad. Paljude selle linna elanike „abolitsiooniökoloogia“ kogukonnatöö ja pikaajalise uurimistöö põhjal linna ontoloogilistes äärealadel mõtisklen selles ettekandes Nairobi dünaamika üle läbi vee. Lõppkokkuvõttes on minu argument see, et kuigi „põliselaniku“, kodutu, hulkuri või slummi „probleemi“ peetakse selle linnaaglomeraadi määravaks teguriks läbi aastate, siis kui Nairobit vaadeldakse selle veekogemuste kaudu, kerkivad koloniaalsus ja sõnakuulmatus esile selle peamiste dialektiliste hoovustena, võimaldades vaatevälja tulla (eba)õiglasematel ajalugudel, mis aitavad meil näha selles Ida-Aafrika linnas võrdsemaid kuuluvusi ja materiaalsusi.

Avatud loengu korraldavad EKA urbanistika ja TLU Humanitaarteaduste Kool.

Wangui Kimari on antropoloog, kes töötab Ameerika Ülikooli Nairobi välisõppe programmis. Ta on ka teadur Kaplinna Ülikooli Aafrika Linnade Keskuses (ACC). Tema töö tugineb paljudele kohalikele ajalugudele ja interdistsiplinaarsetele teoreetilistele lähenemisviisidele – sealhulgas suulistele narratiividele, assamblaažiteooriale, linnapoliitilisele ökoloogiale ja musta radikaalse traditsioonile –, et mõelda Nairobi linnaruumilise haldamise üle selle kõige marginaliseeritud elanike vaatenurgast. Wangui on ka veebiväljaande Africa Is a Country (AIAC) piirkondlik toimetaja, Linnauuringute Sihtasutuse (USF) hoolekogu liige, Antipode’i ja Urban Political Ecology ajakirjade toimetuskolleegiumis ning UTA-Do African Cities Workshopi kaaskorraldaja.

19. märtsil kell 11.30-13.00 toimub Joanna Kalmu teise loovuurimusliku doktoriprojekti “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” eelretsenseerimine zoomis (link , Meeting ID: 650 0507 1283, passcode 167423).

Doktoritöö juhendajad on Liina Unt, PhD (Tartu Ülikool) ja Leena Rouhiainen, DA (University of the Arts Helsinki). Projekti retsensendid on Ilmari Kortelainen, PhD (University of the Arts Helsinki) ja Giacomo Veronesi, PhD (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

Joanna Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbistavalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.

Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset kujunemist, küsides: Milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni? Millist praktika ja ruumi toimimist loob loominguline somaatiline kehastumine? 

Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika, Kalmu 2. eelretsenseeritav projekt, lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd oskame ja lubame personaalsetel protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate protsesside erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle n-ö vaigistavast piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel.

Ruumitoomine. Kaaskujunemise praktikad toimuvad igapäevaselt 10.-14. märtsil kell 16:00 ja laupäeval kell 12:00 ja 16:00 ARS Kunstilinnakus. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.

Enam infot ja registreerimine: https://fienta.com/et/ruumitoonimine-kaaskujunemise-praktika 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub EKA aulas Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys (London)
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier (Stockholm)
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Kristina Norman kutsub publikut 18. ja 19. märtsil kl 19:30 Kanuti Gildi Saali vaatama oma lavastuse “Kastepunkt” ingliskeelset versiooni. 18. märtsi etendusele järgneb lavastuse avalik eelretsenseerimine kunstniku doktoritöö raames, mille tööpealkirjaks on “Strateegilised põimingud – kuidas luua heterotoopilist ruumi”.

Retsensendid on Victoria Donovan (University of St Andrews) ja Madli Pesti (EMTA)
Doktoritöö juhendaja on doktor Linda Kaljundi (EKA)

Normani uurimuse keskseks küsimuseks on see, milline võiks olla tema kunstipraktikas struktuuri loov elulugude ja ruumide strateegilise põimimise emantsipeeriv jõud. Doktoritöö raames võtab Norman eesmärgiks mõtestada ja kontseptualiseerida, kuidas need ruumide ja häälte põimingud loovuurimusliku praktika kaudu tekivad ja aktiveeruvad ning kuidas need aitavad olemasolevaid narratiive ja keskkondi dekonstrueerida ja dekoloniseerida.

Lavastus “Kastepunkt” sündis liminaalsuse märksõna ümber, mida on laiendatud nii ruumilistele ja ehitatud kui geograafilistele keskkondadele, igapäevastele ja ajaloolistele kogemustele ja praktikatele kui ka kogukondlikule ajaloomälule. Norman kasutab sellest töös meetodina sõdade ja militarismiga seotud tunnistuste ja ruumide põimimist selleks, et uurida nõukogude militarismi jätkuvat kestmist ja selle põlvkondadeülest mõju.

Käimasoleva hoogsa militariseerumise taustal testib teos potentsiaali lõhestunud ühiskonnas ühiste mälupaikade loomiseks, tuues kokku ruumilisi keskkondi ja erinevatest mälukondadest pärinevaid hääli.

Rohkem infot lavastuse ja piletite kohta: https://saal.ee/performance/kastepunkt-2006/

Avalik eelretsenseerime algab 18. märtsi etenduse järel kl 21:30, prii sissepääs Kanuti Gildi Saali peauksest (Pikk 20).