Rubriik: Erialad

Ida-Virumaa – kunagine kodu elujõulistele asulatele, kus lokkas põlevkivikaevandus, on pärast tööstuse langust näidanud selgeid kahanemise märke.

Paljud kohalikud kolivad ära, jättes maha vaid mälestuse kodust ja oma elust selles. Linna mudelite õppeaine raames uurisime Ida-Virumaal ühe päeva mahajäetud kortereid Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Paljud neist kodudest on endiselt täis isiklikke esemeid ja mahavaikitud lugusid, mis ei paljasta mitte ainult minevikku, vaid ka piirkonna võimalike tulevikustsenaariumeid. Kutsume teid näitusele, mis kulgeb EKA erinevates ruumides, et tutvuda seitsme projektiga, millest igaüks pakub ainulaadset vaatenurka Ida-Virumaa muutuvale identiteedile.

Installatsioonid, maakaardid, aga ka TikTok ning vaimse tervise tsirkus  – meie projektid uurivad erinevaid viise, kuidas näidata kahanevate kogukondade igapäevamuresid ja nende pidevat muutumist. Läbi lugude datšadest, hoonefondi renoveerimisest ning noorte ja eakate igapäevaelust seisame silmitsi kahanemise väljakutsetega – lõksus olemise tunde ja vaimse tervise probleemidega, mis sageli tulenevad süsteemsest ebaõnnestumisest. Samal ajal otsime nendes kahanevates kohtades lootust ja rõõmu.

Tudengid: Adeolu Afolabi, Anna Böhmová, Anna Dzebliuk, Annabel Pops, Hanna Steckl, Katrīna Stīna Jesikena, Ləman Məmmədli, Lukas Laubre, Melissa Lee, Paula Fischer, Sarah John von Zydowitz, Viktorija Kolomažņikova, Yiğithan Akçay & Zoë Lipp

Juhendajad: Keiti Kljavin & Johanna Holvandus

Kevadine hindamismaraton on käes! Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõpu töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (1.-2. korruse üldaladel ja EKA Galeriis; Põhja pst 7) ning ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn). Hindamispäeval on näitused EKA galeriis avatud E–L 14–18 ning P 12–16. NB! 1. mail on EKA Galerii suletud.

AJAKAVA

K 30.04. Fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)
R 02.05. – P 4.05. Joonistamine ja anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

E 05.05. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
E 05.05. Anatoomiline joonistamine, stsenograafia ja animatsioon BA II, juhendaja Maiu Rõõmus, (1. ja 2. korruse üldalad)
E 05.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, juhendaja Eero Alev (1. ja 2. korruse üldalad)
T 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)
K 07.05. Fotograafia BA I, juhendaja Marge Monko (EKA Galerii)
N 08.05. Stsenograafia BA II, juhendaja Liina Keevallik (EKA Galerii)
R 09.05. – L 10.05. Stsenograafia BA I, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

P 11.05. – E 12.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
T 13.05. – K 14.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
N 15.05. Graafika BA I, juhendajad Charlotte Biszewski, Caroline Pajusaar, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)
R 16.05. Graafika BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask (EKA Galerii)
L 17.05. – P 18.05. Animatsioon BA ja MA (EKA Galerii)

E 19.05. Maal BA I, juhendajad Eero Alev, Anna Škodenko, Jaan Toomik (EKA Galerii)
T 20.05. Skulptuur BA I, juhendaja Anna Mari Liivrand (EKA Galerii)
N 22.05. – P 15.06. Maal BA II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Holger Loodus (ARS Projektiruum, avatud K–L 12–18 P 12–16)

7. mail kell 17.00 toimub EKA esisel muruplatsil liitreaalsusel põhinevate videomängude “Väikesed elud”  esitlus. 

Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia ning Muinsuskaitse ja konserveerimise osakondade, UNESCO, Keskkonnaameti ja Tartu Ülikooli koostöö projekti WoodMeadowLIFE raames valmisid puisniitude teemalised eksperimentaalsed mängud, mis kompavad piire videomängude ja kunsti vahel.

EKA tudengid arendasid EVA Lab kursuse käigus välja liitreaalsusel põhinevad mängud, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna mängija otsesesse ümbrusesse. «Väikeste elude» näituseprojekt toetub bioloogiapõhistele andmetele, aga kasutab neid andmeid kunstnikele omaselt loominguliseks loo jutustamiseks. Eesmärgiks on näitusel osaleja suunamine puisniitude probleemide üle järele mõtlema. Selleni jõudmine toimub poeetilises vormis. 

Õppejõud Andrus Laansalu sõnul: “Me ei püüa nende mängudega kedagi targaks õpetada. Me lihtsalt viitame mängudes esitatud teemade kaudu vajadusele saada aru, et looduse probleemid on suured ja mitte kellelgi pole enam võimalik nendest probleemidest mööda vaadata. Nüüd tuleb meil kõigil pidevalt midagi loodust taastavat teha, nii nagu paljude varasemate põlvkondade jooksul on looduse hoidmiseks vajalikud käigud suures plaanis pidevalt tegemata jäetud.” 

Projektijuht: Riin Alatalu 

Juhendajad: Taavi Varm, Andrus Laansalu, Jaagup Irve, Amanda Warner, Camille Laurelli ja Sten Saarits

Tudengid: Ako Allik, Bob Bicknell-Knight, Kairi Getman, Mihhail Grigorjuk, Joel Jõevee, Marie (Müü) Kanger, Caitlyn Kesa, Lene Lekše, Anett Maiste, Rosa-Maria Katariina Nuutinen, Yiyang Sun

Mängud on allalaetavad Google Play ja Apple App Store’ist.

Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti.

Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest. 

Tekstiil 110: Päivi Vaarula avatud loeng “Materjali ja sisu koostöö tekstiilikunstis”

29.aprillil kell 17:00 ruumis A501

Päivi Vaarula on Soome tekstiilikunstnik, kes elab ja töötab Hämeenlinnas. Vaarula tegeleb materiaalsete vahenditega, kasutades vaihtoehtoi kangastelgi ja looduslikke värvaineid, järgides hoidmise põhimõtteid nii kontseptuaalselt kui ka tehniliselt. Ta on oma isikupäraste kolmemõõtmeliste kootud pindade poolest, kus ta kasutab oskuslikult villa väljendusvõimalusi, et anda oma töödele sügavust ja tekstuursust. Tema looming saab alguse tähelepanelikult argielu jälgimisest ja käsitleb sageli keskkonnaga seotud küsimusi.

Tema kunst on eksponeeritud enam kui 70 grupinäitusel. Tal on olnud 18 isikunäitust nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Kunstnikutegevuse kõrval on Päivi Vaarula töötanud üle 30 aasta lektorina ülikoolides, pidanud loenguid ja töötubasid paljudes riikides, sealhulgas Soomes, Taanis, Saksamaal, Jaapanis, Walesis, Šotimaal, Inglismaal ja Islandil.
Päivi Vaarula jagab ettekandes mõtteid oma teekonnast tekstiilikunstis ja kunstist laiemalt.

Kuni 29.aprillini on HOP galeriis (Hobusepea tänav 2, Tallinn) avatud ka Päivi Vaarula isikunäitus “Meelelahutus/Entertainment”.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskendunud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab valida EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta kaitse.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikas, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 22. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Inimene ja töö” võitjad!

Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
Konkursi teemaks oli sel aastal “Inimene ja töö”. Inimeste maailm on üles ehitatud läbi töö. Tööd on nähtud elu mõttena, õigustusena inimeseks olemisel. Mis on tänapäeval töö roll inimese elus? Kuidas kujundab uus põlvkond töö tähendust – kas see on kohustus või võimalus, piirang või vabadus? Millised on tööd, mida me oma elus teha tahaksime? Millal on töö töö ja millal on töö kutsumus, eneseteostus, elu sisu? Kas looming on töö? Kõigile on tuttav Tammsaare kuulus fraas on “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Oscar Wilde ütleb aga, et “töö on pelgupaik neile, kel pole midagi paremat teha.” Kas töö on paratamatus või võimalus? Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti. Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse. Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

Näituse avamist toetab vabade kunstide teaduskond, Nordic Milk OÜ ja AS Tallinna Vesi.

Näitus “Ma sain enne sulamist päris hea ampsu” on Eesti Kunstiakadeemia Graafilise disaini ja Tootedisaini tudengite näitus, mis mõtiskleb valikute ja kogemuste üle.
 
24 Aprill kell 18.00

ARS Kunstilinnak – Stuudio 53 ja 98
Sissepääs Hoovi Poolt

Meil kõigil on elus teatud hulk kogemusi, mille peale ehitame üles järgmist. See on nagu arhiiv. Mitte kunagi enam ei saa kogeda ilma eelnevata.. Ja siis me vaatame otsa neile valikutele, mida me alateadlikult ja suhteliselt tunde pealt igapäevaselt jälle ja jälle teeme. Seisame silmitsi millegi iseenesest mõistetavaga, nagu jalg jala ette panemine käimisel või sisse- ja väljahingamine.. me ei märka neid tegevusi, kuid ometi teeme seda pidevalt. Meie valikud kujundavad meie kogemused ja need liidetuna meie tantsu läbi elu.

Näitusel osalevad: Riko Smirnov, Richard Vainola, Gabriella Tarja, Laura Sööt, Katriin Saulus, Anna Elisabeth Remmelg, Kenneth Pert, Hanna Milk, Anett Elis Männil, Brit Maripuu, Paula Maria Mengel, Stella Maris Liiva, Kelli Kütt, Helen Kärt Käbin, Martin Kislõi, Mark Kokotov, Teele Kiisk, Grittel Kastan, Greg Mikael Juhanson, Daria Titova, Johannes Adrik, Aries Puusepp, Rebecca Lopez
Graafiline disain: Mark Kokotov

Tudengid tantsivad sedalaadi näitusel esmakordselt ja neid on selles juhendanud Kristel Saan.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia ja Põhjala Brewery

Seminaril “Kaasaegne kunstikõrgharidus: dialoog tulevikuga” võtavad sõna viie Põhjamaade kunstiakadeemia vabade kunstide juhid, et ühiselt mõtteid vahetada ning üksteiselt uusi vaatenurki ammutada. Lisaks arutavad nende väljakutsete üle ka EKA vabade kunstide teaduskonna õppejõud.

Kunsti ja kunstihariduse eest seismine ei ole kunagi olnud lihtne. Seminari fookus on kaasaegse kunsti kõrghariduse võtmeküsimuste käsitlemisel siin ja täna, mil kriitiline mõtlemine, eetilised lähenemised ja kunsti sõltumatu jõud on olulisemad kui iial varem. Kunsti kõrghariduse areng on väga tihedas seoses kaasaegse kunsti liikumistega – kumb-kummast rohkem lähtub, ei olegi kerge öelda. Kunst peab suutma tohutult laias skaalas nähtuste ja küsimustega suhestuda, hoides loominguvabadust, sõltumatust, autonoomiat – samas integreerudes üha enam teiste valdkondadega. Arvestatav osa kaasaegsest kunstist liigub uurimuslike otsingute radadel. Haridusmaastikul on ootus kunstiharidusel pakkuda võrreldavust teaduspõhiste ülikoolide seas. Kunst ja kunstnik peavad ennast majandama, kommunikeerima ja turundama. Samaaegselt hoidma kunstikõrghariduse atraktiivse tulevikuvalikuna uuele põlvkonnale. Kuidas saavad kunstiakadeemiad seda kõike pakkuda ja ootustega toime tulla?

KAVA

11:30–16:30 / A101

11:30 – Kohv, kogunemine ja tervitussõnad

12:00–12:20 – Maj Hasager (Malmö Kunstiakadeemia rektor) – Kunstikõrgharidus ja poliitiline pilk

12:20–12:40 – Jacob Jessen (Trondheimi Kunstiakadeemia osakonnajuhataja) – Kunst ja teadus loovülikoolis

12:40–13:00 – Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan) – Kunstiharidus vabaduse ja piirangute vahel

13:00–13:20 – Kohvipaus

13:20–13:40 – Bjarki Bragason (kunstnik, Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide dekaan) – Kunstiharidus ja keskkond

13:40–14:00 – Leevi Haapala (Helsingi Kunstiakadeemia dekaan) – Kunstiharidus ja professionaalne kunst

14:00–14:30 – EKA vabade kunstide õppejõudude esitlused 

14:30–15:00 – Lõunapaus

15:00 – Modereeritud vestlusringid

16:00 – Lõpusõnad

Sündmus toimub inglise keeles.

Palun registreeru seminarile lingi kaudu:  https://forms.gle/wYxHjxZ8GiAiQkiWA

Lisainfo: Kati Saarits, kati.saarits@artun.ee

Kim Morgani näituse „Blood and Breath, Skin and Dust“ eelretsenseerimine toimub 28. aprillil kell 15.30 EKAs ruumis A502. Näitus on osa tema loovuurimuslikust doktoritööst „Examining, Diagnosing, and Creating, Public Art Installations for Complex Spaces“.

Retsensendid on Maiju Loukola (PhD, Uniarts, Helsingi) ja kuraator Pan Wendt (Confederation Arts Gallery, PEI, Kanada).

Doktoritöö juhendajad on Tüüne-Kristin Vaikla (PhD) ja emeriitprofessor Jan Peacock, (NSCAD University, Halifax, Kanada).

Näitus „Blood and Breath, Skin and Dust“ (kuraator Susan Gibson Garvey) on avatud 01.02-11.05.2025 Confederation Art Gallery’s (Charlottetown, Prince Edward Island, Kanada).

Näitus Blood and Breath, Skin and Dust on esimene osa interdistsiplinaarse kunstniku Kim Morgani loovuurimusest, mis kasutab elektronmikroskoopiat inimkeha materiaalsuse uurimiseks. Näitusel esitletavad teosed ületavad lõhe teaduse, meditsiini ja kunsti vahel ning muudavad mikroskoopilise tasandi inimmõõtmetes tajutavaks ajaks ja ruumiks.

Kim Morgani loovuurimuslik doktoritöö uurib, kuidas tervishoiuasutustesse loodud kohaspetsiifilised ja kontekstitundlikud kunstiteosed süvendavad arusaamist inimkehast ja muudavad seeläbi suhet ja kogemust nendesse emotsionaalselt keerukatesse ruumidesse. Töö eesmärgiks on edendada uutmoodi lähenemist tervisele, hoolimisele ja heaolule.

Eelretsenseerimisel tutvustab Kim Morgan oma loovuurimust ja töömeetodeid, mille tulemusena valmisid nii näituse installatsioonid, kui kaasnesid avalikud esitlused ja sekkumisaktsioonid.

Kunstnik tänab järgmisi näitust toetanud institutsioone:
The Confederation Art Gallery, Charlottetown, PEI, Kanada; Dalhousie Art Gallery, Halifax, NS, Kanada; Arts Nova Scotia; Canada Council for the Arts; ja Halifax Regional Municipality. Üksikteoseid toetasid: Artpace San Antonio, Arts Nova Scotia, Dalhousie Medical School ja Ferno Canada.

Kim Morgan on doktorant Eesti Kunstiakadeemias ja professor Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikoolis Halifaxis, Nova Scotias, Kanadas.

Vestlusringis astuvad üles Reet Bender (Tartu Ülikool), Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool), Tiina-Mall Kreem (Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis) ja Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia), modereerib Ulrike Plath (Tallinna Ülikool).

Kogumikust:
Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks –
mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa
pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja
pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne?

Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole.

Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele.

Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath

Autorid: Riin Alatalu, Toomas Hiio, Hilkka Hiiop, Kristina Jõekalda, Inna Põltsam-Jürjo, Linda Kaljundi, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Kadi Polli, Heiki Pärdi, Maris Saagpakk, Hannes Vinnal

Väljaandja: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2025

Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga.

Seminar võtab lähivaatluse alla siinse kunstivälja ühe kõige mitmekülgsema kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) ja küsib, mida uut ütlevad tema kirjad arhitekt Wilhelm Stierile (1799–1856) 19. sajandi algupoole Baltimaade kultuuri- ja kunstielu kohta, sh kontaktide kohta saksa kunstnikega nii Saksamaal kui ka Itaalias. Nende läbi mitme aastakümne kestnud kirjavahetus leiti hiljuti Berliini Tehnikaülikooli Arhitektuurimuuseumi arhiivist. See võimaldab värskeid sissevaateid mitmesse Balti ajaloo teemasse, ka väljaspool kunstiajalugu.

Seminari neljas vestlusringis astuvad üles ja vahetavad teadmisi uurijad Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstimuuseumist, Baltisaksa Kultuuri Seltsist Eestis jm.
Seminari korraldavad ja modeerivad Kristina Jõekalda ja Tiina-Mall Kreem.

PROGRAMM

12.00 Maydelli kirjavahetus ning rännakud kunstiajaloo taustal
Kristina Jõekalda, Maris Saagpakk, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Tiina Abel

13.15 Maydell, kirikukunst ja kunstniku staatus
Anne Untera, Reet Pius, Kadi Polli, Triin Kröönström

14.00-14.30 paus

14.30 Maydell Tartus: joonistused, graafika ja eluolu
Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg, Reet Bender

15.30 Kirjade aja- ja kultuurilooline tähtsus
Kairit Kaur, Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem