Dutch Design Week 2025, Max Kneefel
Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini teise kursuse tudengid külastasid Dutch Design Week’i (DDW 2025) Eindhovenis, kus tutvuti disaini uusimate suundade, materjalikatsetuste ja ruumikontseptsioonidega. Õppereis pakkus võimaluse kogeda, kuidas ideed ja materjalid elavad väljaspool kooliseinu ning kuidas disain sünnib dialoogis maailma, tehnoloogia ja inimeste vahel.
Lisaks DDW külastamisele oli programmi kaasatud mitmeid erialaseid sihtkohti: Amsterdamis külastati Peterson Stoopi stuudiot, Waalwijkis Schoenenkwartieri jalatsimuuseumi ja Tilburgi tekstiilimuuseumi, mis näitlikustab kuidas eri disainivaldkonnad – jalatsidisain, tekstiilidisain ja materjaliteadus on omavahel seotud ning kuidas traditsioon kohtub innovatsiooniga.
Dutch Design Week on üks Euroopa suurimaid disainisündmusi, kus tuhanded loojad üle maailma esitavad oma töid, katsetusi ja uurimusi. Selle aasta teema “Past. Present. Possible.” kutsus mõtlema, kuidas disain saab ühtaegu austada pärandit ja avada tuleviku võimalusi.
Tudengite sõnul õpetas DDW vaatama disaini kui protsessi, mitte pelgalt lõpptulemust.
„Nägin, kui teadlikult ja mänguliselt osatakse väljapanekutega teose tähendust võimendada,“ kirjeldas Heti Darleen Vihman. Tema sõnul pakkus disaininädal mitmekülgseid näiteid sellest, kuidas keskkond saab toetada või piirata teose tajumist. Näiteks tõi ta esile Design Academy Eindhoven’i lõputööde näituse, kus üks tudeng kasutas pimedat parklat oma videoteose esitlemiseks – kaarekujuliselt paigutatud ekraanid lõid 360° visuaalse kogemuse, mis muutis vaataja osaks teosest.
Inspiratsiooni pakkus ka disainer Matthieu Moons, kelle teosed Orb Machine/Light ja Corner Bench uurisid ruumi ja funktsiooni suhet. „See pani mõtlema, kuidas luua objekte, mis suhestuvad keskkonnaga, mitte ei võta seda üle,“ lisas Heti.
Materjalikatsetused olid DDW keskne telg.
Mia Uustal tõi esile Julia Joosteni töö Gemnails – akrüülküünte jääkidest loodud mööblisari, mis tõestas, et jäätmel võib olla nii esteetiline kui ka emotsionaalne väärtus. Eelia Laasma lisas, et nähtu julgustas loobuma turvalisest minimalismist ja käsitlema väljapanekut kui loo jutustamise viisi.
Tudengite hinnangul olid Waalwijki Schoenenkwartieri ekspositsioonid üks reisi kõrghetki. Seal jäid meelde Sam Van Daleni 3D-prinditud ja täielikult taaskasutatavad jalatsid, Florence Weberi parandatud ja taasloodud tossud ning Kristel Petersi Growing Shoe – mütseelist kasvatatud biolagunev jalanõu. „Jalanõu ei ole lihtsalt objekt, vaid mõtteviis – see võib kasvada, laguneda ja taas sündida,“ sõnas Heti.
Kõigis väljapanekutes kordus ühise joonena taaskasutuse ja jätkusuutlikkuse teema. Disainerid kasutasid plastikut, kangast, biomaterjale ja isegi jäätmeid, et luua täiesti uusi vorme. Sageli oli võimatu aru saada, mis materjaliga algselt tegu oli – tähtsam oli idee ja selle mõju.
„DDW tuletas meelde, et disain ei pea olema valmis lahendus,“ ütles Heti. „See on protsess ja võimalus – nii materjalide, ideede kui ka inimeste jaoks.“
Reis aitas tudengitel näha, kuidas disain sünnib dialoogis maailma, tehnoloogia ja inimestega.Eelia Laasma võttis kogetu kokku nii: „Disaini nägin seal kui tervikut – mitte ainult esemete loomist, vaid mõtteviisi, kuidas muuta meid ümbritsev keskkond tähenduslikuks.“
Õppereisil osalesid: Lee Mikkin, Eelia Laasma, Marcus Eier, Heti Darleen Vihman ja Mia Uustal. Õppejõud: Sirle Rohusaar, Marta Moorats, Eve Kaaret ja Merle Visak.
Fotod: Mia Uustal
Õppereisi toetas Erasmus+ programm.