Leida 6. number „Reis läbi tarbimisvööndi“ juhib lugejat läbi tarbimiskultuuri
23. mail ilmus disainiajakirja Leida uus number pealkirjaga „Reis läbi tarbimisvööndi“. Numbri autorid viivad lugeja rännakule tarbimisajaloo eri tahkude juurde ning tutvustavad nüüdisaegseid disainiprojekte, mis loovad tarbijatele uusi kasutusviise nii olemasolevatele kui ka tulevikus loodavatele esemetele, teenustele ja keskkondadele. „Reis läbi tarbimisvööndi“ arutleb tarbimisega seotud ihade ja tegelike vajaduste vastuolulise suhte üle. Ühest küljest võib tarbimist näha ellujäämiseks vajaliku, meeldiva ja identiteeti kujundava tegevusena, teisest küljest vajame taktikaid, millega kahelda tarbijale ettekirjutatud reeglistikus.
„Inimene ümbritseb end enda loodud esemete ja keskkondadega, et saada selleks, kes ta juba niigi on, ning kuuluda sinna, kust ta pole kunagi lahkunud,“ kirjutab Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe uue numbri eessõnas. „Jälgi tarbimisest võib kohata meie siseilmas, sügaval maailmameres ja kaugel avakosmoses. Kõikjale, kuhu tänane inimene läheb, on jäljed temast juba ette jõudnud. Ennast atmosfäärist lahti rebinud inimene jääb tarbimisühiskonnaga kindlalt seotuks. Jeff Bezose Blue Origini ja Elon Muski SpaceX’i poolt avakosmosesse saadetud popstaarid, sportlased, ettevõtjad ja nüüdseks seal seitse aastat hõljunud Tesla elektriauto on näited, et maavälise elu otsingutel võime järjest enam kohata inimnäolisi nähtusi, mille me sinna oleme kunagi juba saatnud. Maa võib ju jääda seljataha, kuid tarbimisühiskond juba ootab oma reisijate saabumist.“
Numbri avab intervjuu arhitektuuri- ja disainiajaloolase Rebecca Carraiga, kes tutvustab Taavi Hallimäele Rootsi mööblitootja IKEA ajalugu ja aastakümnete jooksul läbimõeldult kujundatud suhet oma kliendiga. EKA graafilise disaini magistrandi Laura Martensi visuaalessee kirjeldab, kuidas eri eesmärkidel ja viisidel loodud Tallinna kaartide kasutajakogemus on mitmete aastate jooksul kujundanud tema suhet selle linnaga. Kunstnik Urmas Lüüs kirjutab oma hiljutisest näitusest tõukuvalt kodanluse tekkest ja etendamisest, sidudes neid nii ajaloo kui ka tänapäevaga. Moekunstnik Liisa Kanemägi käsitleb higistamist, mida sobimatuks peetava kehalise protsessina ei tuleks peita ja häbeneda, vaid millesse tuleks suhtuda kui „katkematu disaini“ osatäitjasse. Ulvi Haagensen arutleb enda ja teiste kunstnike loomingu järelelule tuginedes objekti eri kasutusviiside piiritlemise problemaatilisuse ja võimaluse üle avada need kväärkasutusele. Kunstnikud Aurelie d’Incau ja Lígia Fernandes tutvustavad Portugali metroopeatusse rajatud fiktiivse reisibüroo projekti, millega sekkuti metrooreisijate osalusel kindlaid seaduspärasid järgivasse keskkonda. Teenusedisaini strateegiate ja innovatsiooni (SDSI) õppekava magistrant Ginevra Papi kaardistab kaasaegse disainihariduse kitsaskohti ja võimalusi ning toob välja tarbimisühiskonna ja pluriversaalse ülikooli teineteisele vasturääkivad eesmärgid. Disainerid ja disainiuurijad Kristi Kuusk, Azeem Hamid, Paula Veske-Lepp, Nesli Hazal Oktay ja Zaur Babayev annavad ülevaate kaug-vanavanemate projektist, mis pakub võimalusi üha vähem paiksust nõudvas maailmas eri geograafilistes paikades elavatel lastelastel oma vanavanematega mängida ja täisväärtuslikult suhelda. „Reisi läbi tarbimisvööndi“ võtab kokku kultuurikriitik Tõnis Kahu, kes meenutab, kuidas 90ndate taasiseseisvunud Eesti avanes korraga nii raudse eesriide tagant pikalt idealiseeritud lääne tarbimiskultuurile kui ka selle varjukülgi läbivalgustavatele autoritele.
Leida graafilised disainerid on Haron Barashed ja Fernanda Saval. „Reis läbi tarbimisvööndi“ kaanekujunduse autor on Eva Claycomb.
Leida on kaks korda aastas ilmuv veebiajakiri. Leida asutaja on EKA disainiteaduskond, ajakirja väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, EKA teadusfond ja EKA disainiteaduskond.