Villalindid. Liis Tamm
Villajäätmed kujutavad endast olulist väljakutset Läänemere piirkonnas. Eestis visatakse ära üle 90% villast ning Soomes jõuab jäätmena lõppkäitlusse, peamiselt lambapügamisfarmidest pärinevana, enam kui 50% villast. Villa käsitletakse sageli kõrvalsaadusena, kuid uute kasutusvõimaluste leidmine võiks motiveerida tootjaid parandama tooraine kvaliteeti ja vähendama jäätmeteket.
Tekstiilide ringlussevõtt on praegu vähese sorteeritud materjalide nõudluse tõttu seiskunud ning ELi tasandil on tootjavastutust käsitlevad regulatsioonid väljatöötamisel ja nende rakendamine võtab aega. Seetõttu on ka Soome riiklik tekstiilisorteerija LSJH Oy kogumise lõpetanud, kuigi töötles 2023. aastal ligi 90% ringlusse suunatud tekstiilidest. Aastaga kogus ettevõte 1783 tonni kasutuselt kõrvaldatud tekstiile, millest vill moodustas 0,89% (6182 kg). Vill koguti eraldi selle võimaliku edasise väärindamise tõttu. Plaanitavad ELi regulatsioonid aga toovad kaasa uusi muutusi, mistõttu on vajadus taas kiiresti leida uued rakendusvõimalused taaskasutatud kiududele.
Eestis sarnane taristu puudub ning Soomest on siia tarnitud juba sorteeritud villatekstiile. Seetõttu on ringlusahela tõhususe parandamine hädavajalik. Kuigi eesmärk on kõrge lisandväärtusega taaskasutus, ei jõua paljud villatekstiilid veel ringlusse- nagu näiteks villased sokid, kuid neid võiks edukalt kasutada sorbentmaterjalina. Villa isepuhastuvad omadused võimaldavad ka pestud ja äravisatud esemete taastöötlemist.
Jätkusuutlikke sorbente on hädasti vaja naftareostuse likvideerimiseks. Praegu laialdaselt kasutatavad polüpropüleenist absorbendid lagunevad karmides ilmastikutingimustes ning eraldavad kahjulikke mikroplaste. HELCOM soovitab nende kasutamist piirata, kuna need tekitavad omakorda suures koguses jäätmeid. Orgaanilised jäätmekiud, eriti vill, aga pakuvad kestlikumat alternatiivi. Katsed näitavad, et villapõhised sorbendid ületavad polüpropüleeni nii jätkusuutlikkuse kui ka jäätmemõju osas. Villal on kõrge õliimavus (Kettunen, 2023), kuid edukas kasutuselevõtt sõltub praktilisest tootedisainist. Orgaaniliste naftatõrjetoodete arendamine jäätme- ja taaskasutatud villast toetab ringmajanduse eesmärke ning aitab vähendada villajäätmeid.
Koostööpartnerid: LAB- University of Applied Sciences (Soome), XAMK (Turu, Soome), MTÜ Muhumaalammas (Eesti)
Projekti periood: 2026-2029
Rahastaja: Interreg CB
