Andrus Laansalu loeng Kumus

Inimene on looduse osa ja inimkultuur ei vastandu loodusele. Siiski on loodust sageli kujutatud pigem kui Teist. Loodus on võõras isegi siis, kui ta on oma. Inimese ja looduse vahel on keelebarjäär – meie räägime, nemad mitte. Või vähemalt on inimene ette kujutanud, et keel eristab teda kogu ülejäänud loodusest. On veel üks pöördpidisus – meie kujutame kõiki neid teisi, nemad meid aga ei kujuta. Ka see tundub kuidagi ebasümmeetriline ja eristav. Ja ikkagi on nüüd käes aeg, kus me tahaks liikuda pigem tagasi kunagise kokkukuuluvuse suunas. Kujutamisviiside muutumine on üks oluline osa selles lähemale liikumises.

Andrus Laansalu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant, kelle tegevusvaldkondadeks on teater ja kunst. Nüüdseks on ta oma kunstiteooria alused toetanud biosemiootikale ja evolutsiooniteooriale ning kirjutab doktoritööd sellest, kuidas kunstiobjektid purunevad ja kuidas sellest purunemisest kultuuris aru saadakse. Ta kuulub voogteatri platvormi e¯lektron meeskonda ning oli ka Eesti teatriuuenduse ja tehnoloogilise teatri arengu seisukohalt olulise Tartu Teatrilabori (2000–2003) algataja ning vedaja.

Üritus on osa näituse „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ publikuprogrammist. 2001. aastal asutatud kunstirühmitus teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. teamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega.