„Tool, uks, roos, lusikas“
EKA galeriis 27.10.–22.11.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 29.10. kell 18.00
Kuraatorituur: R 30.10. kell 19
Näitus „Tool, uks, roos, lusikas“ lähtub kuraatorite Kati Saaritsa ja Hannah Segerkrantzi ühisest huvist käsitöö, tarbekunsti ja disaini kattumisaladel asetuvate praktikate vastu. Näitus toob kokku peamiselt Baltikumis ja Soomes baseeruvate tarbekunstnike, disainerite ja kunstnike teoseid, asetades noorte autorite värsket loomingut suhtesse näidetega kohalikest muuseumikogudest.
Funktsionaalsed objektid vajavad toimimiseks kehasid. Tool kannab raskust, uks avaneb puudutusest, roos igatseb vaasi, lusikas juhindub käest. Need on asjad, mis on tehtud kasutamiseks, vaatamiseks, koos elamiseks, pärandamiseks, eksponeerimiseks, kogumiseks, omamiseks. Nende funktsioonid kuhjuvad ja taanduvad ning vahetevahel jääb kasutus vaid võimaluseks või mälestuseks.
Dekoratiivsed objektid on ajalooliselt eksisteerinud selleks, et köita, muljet avaldada, võrgutada, ehtida ja olla ehitud, puudutatud ja omatud. Nende ilu ei ole olnud tingimata funktsiooni lisand, mõnikord oli ilu ise peamine funktsioon. Sellised objektid on loodud kätega, mis kujutasid neid vaimusilmas ennekõike visuaalse kogemusena. Objektid, mis küll täitsid oma praktilist otstarvet, kuid keeldusid samal ajal vaid sellele allumast.
Tarbeese ja kunstiobjekt asetsevad laia spektri kahes vastanduvas otsas, nende vahel tihti kohatuna rakenduskunst, nagu oleks rakendamine kompromiss, mitte lähenemisviis. Sedasi oleme õppinud objekte lugema kindlate tingimuste alusel. Vaas köögilaual, muuseumivitriinis, arhiivis või poeriiulil jääb ikka samaks esemeks, kuigi selle tähendus muutub vastavalt ruumile.
„Tool, uks, roos, lusikas“ saab alguse nende eristuste keskel. Muuseumiobjekt lahkub arhiivist, tarbeese kasutuse loogikast, ning hetkeks kohtuvad nad mujal. Objektid, mis kannavad erinevaid kasutuse, meisterlikkuse, omandi ja tunnustuse ajalugusid, nihutatakse õrnalt välja oma harjumuspärastest kontekstidest ajutistesse kooslustesse, et lasta ühe nägemisel mõjutada teise kogemist. Nende päritolu jääb alles, kuid neile omistatud lood hargnevad korraks lahti.
Selle asemel, et läheneda dekoratiivsele tarbeesemele pelgalt pärandi või tehnika lähtepunktist, keskendub näitus teostele, mis eksisteerivad vahepealses, vähem defineeritud registris – objektidele, mis kannavad endas nii kasutusväärtust kui ka esteetilist autonoomsust, liikudes rakenduskunsti ja galeriidisaini piirialadel ning paludes end lugeda mõlemal viisil korraga.
Tool tõstetakse nagisse, uks avaneb, roosid tuuakse tuppa, lusikas asetatakse lauale.
Näituse saatetekst: Sophie Turner
Osalevad kunstnikud ja disainerid: Anna Larionova, Aleš Rezler, Brit Pavelson, Bruno Tomberg Studio, Carlo Raymann, Carmen Kremm, Claudia Lepik, Darja Popolitova, Garbage Kids, Hannah Segerkrantz, Helena Keskküla, Heli Juuti, Helle Gans, Hertta Kiiski & Janne Punkari, Juss Heinsalu, Katahana, Kati Saarits, Katrin Kask, Kay Shek, Kirsikka Tuuli, Kärt Ojavee, Maarja Mäemets, Maile Grünberg, Mariam Mestvirishvili, Marite Kuus-Hill, Muusa Stuudio, Paul Flanders, Rait Lõhmus, Rita Vaali, Santeri Mortti, Tatu Laakso, Tea Tammelaan, Teresa Ra, Veera Gontsugova, Viieline, Vilius Dringelis, Ville Aakula ja Yrjö Kukkapuro (Artek 2nd Cycle)
Kuraatorid: Kati Saarits, Hannah Segerkrantz
Näitusekujundus: Kadri Villand
Tehniline tugi: Ats Kruusing, Asmus Soodla
Graafiline disain: Simon Janson
Näituse toimkond: Kaisa Maasik-Koplimets, Aleksander Metsamärt, Valve Saarma, Marily Simenson-Plasko, Andreas Vrettos, Hanna Õunapuu
Täname: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, EKA muuseum
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna linn, Sadolin Eesti ja Soome Suursaatkond.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.