AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Disainiteaduskond
29.01.2026 — 30.07.2026
Björn Koopi näitus “1982”
Disainiteaduskond

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.
1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.
See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.
“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.
Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.
Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.
Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.
Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).
Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Björn Koopi näitus “1982”
Neljapäev 29 jaanuar, 2026 — Neljapäev 30 juuli, 2026
Disainiteaduskond

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.
1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.
See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.
“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.
Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.
Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.
Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.
Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).
Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.01.2026 — 28.02.2026
Liisa Chrislin Saleh ja Ivor Mikker “Unveiling:Puhastumine”
Disainiteaduskond
30.01.-28.02.2026
A-Galerii SEIF
Ehtekunstnik Liisa Chrislin Salehi ja skulptor Ivor Mikkeri ühisnäitus uurib liminaalsust ehk seisundit, kus vorm ei ole veel lõplikult kujunenud, vaid on muutumises.
Mõlemale kunstnikule on olulised protsess, kordus ja materjaliga töötamine, mida näevad viisidena avamaks inimese suhet tundmatu ja iseendaga. Mikkeri skulptuurid uurivad olendit, kes paikneb inimese ja millegi teise lävepiiril. Vormid kannavad endas inimlikku äratundmist, ent püsivad katkendlikud, nihkes ja pidevas muutumises. Salehi loodud ehted ei esine eraldiseisvatena, vaid on Ivori vormide osaks. Ehtekunstniku üheks lähtekohaks on Sufi filosoofiast pärinev unveiling idee. Ta käsitleb seda protsessina, mille käigus inimene jõuab järjepideva praktika, korduste ja sisemiste kihtide puhastamise kaudu lähemale oma olemuslikule potentsiaalile. Näituse tervikus skulptuurid kehastavad sisemist transformatsiooni ning ehted onelemendid, mis seda protsessi rõhutavad või aktiveerivad, nii toimides vahendajatena, mis osutavad millelegi inimeses juba olemas olevale, kuid nähtavaks tegemist vajavale. Koos moodustavad teosed üleminekuruumi: hetke, mil tajumine nihkub ja võib ilmneda midagi uut, olgu see siis välises maailmas, iseendas või nende kahe vahel.
Liisa Chrislin Saleh (1988) on Eesti–Jeemeni päritolu kaasaegne ehtekunstnik, kelle loomingus põimuvad folkloor, futurism ning teemadena intersektsionaalne feminism, inimõigused ja spirituaalsed uskumused. Salehi varasem taust grimeerija, stilisti ja kunstilise juhina ning seotus tantsu- ja ööelukultuuriga väljendub performatiivses ja visuaalselt laetud praktikas, mis hõlmab ka foto-, video- ja installatsioonitöid. Saleh õpib ehtekunsti Eesti Kunstiakadeemias ning on end täiendanud Lissabonis ja Firenzes. Oma loomingut esitleb ta ka Jeemeni päritolu vanaema järgi nimetatud projekti kaudu “Gohara”, mis keskendub ehtele kui kultuurimälu ja poliitiliste lugude kandjale. 2025 toimus tema ning Hansel Tai duo-näitus “Vastupanu tants” EKA galeriis.
Ivor Mikker (2000) on Tallinnas tegutsev skulptor, kelle praktika liigub keha, mütoloogia ja identiteedi piirialadel. Tema looming põhineb skulpturaalsel mõtlemisel ning materjalide ja vormide uurimisel, käsitledes keha kui muutuvat, liminaalset seisundit. Mikker õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, keskendudes sisemaailma ja kehalise kogemuse ruumilisele ning materiaalsele tõlgendamisele. Tema töödes põimuvad isiklikud kogemused ja mütoloogilised motiivid. Loodud skulpturaalsed olendid ja fragmendid peegeldavad muutuvat identiteeti ning inimeksistentsi poeetilist haprust.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Liisa Chrislin Saleh ja Ivor Mikker “Unveiling:Puhastumine”
Reede 30 jaanuar, 2026 — Laupäev 28 veebruar, 2026
Disainiteaduskond
30.01.-28.02.2026
A-Galerii SEIF
Ehtekunstnik Liisa Chrislin Salehi ja skulptor Ivor Mikkeri ühisnäitus uurib liminaalsust ehk seisundit, kus vorm ei ole veel lõplikult kujunenud, vaid on muutumises.
Mõlemale kunstnikule on olulised protsess, kordus ja materjaliga töötamine, mida näevad viisidena avamaks inimese suhet tundmatu ja iseendaga. Mikkeri skulptuurid uurivad olendit, kes paikneb inimese ja millegi teise lävepiiril. Vormid kannavad endas inimlikku äratundmist, ent püsivad katkendlikud, nihkes ja pidevas muutumises. Salehi loodud ehted ei esine eraldiseisvatena, vaid on Ivori vormide osaks. Ehtekunstniku üheks lähtekohaks on Sufi filosoofiast pärinev unveiling idee. Ta käsitleb seda protsessina, mille käigus inimene jõuab järjepideva praktika, korduste ja sisemiste kihtide puhastamise kaudu lähemale oma olemuslikule potentsiaalile. Näituse tervikus skulptuurid kehastavad sisemist transformatsiooni ning ehted onelemendid, mis seda protsessi rõhutavad või aktiveerivad, nii toimides vahendajatena, mis osutavad millelegi inimeses juba olemas olevale, kuid nähtavaks tegemist vajavale. Koos moodustavad teosed üleminekuruumi: hetke, mil tajumine nihkub ja võib ilmneda midagi uut, olgu see siis välises maailmas, iseendas või nende kahe vahel.
Liisa Chrislin Saleh (1988) on Eesti–Jeemeni päritolu kaasaegne ehtekunstnik, kelle loomingus põimuvad folkloor, futurism ning teemadena intersektsionaalne feminism, inimõigused ja spirituaalsed uskumused. Salehi varasem taust grimeerija, stilisti ja kunstilise juhina ning seotus tantsu- ja ööelukultuuriga väljendub performatiivses ja visuaalselt laetud praktikas, mis hõlmab ka foto-, video- ja installatsioonitöid. Saleh õpib ehtekunsti Eesti Kunstiakadeemias ning on end täiendanud Lissabonis ja Firenzes. Oma loomingut esitleb ta ka Jeemeni päritolu vanaema järgi nimetatud projekti kaudu “Gohara”, mis keskendub ehtele kui kultuurimälu ja poliitiliste lugude kandjale. 2025 toimus tema ning Hansel Tai duo-näitus “Vastupanu tants” EKA galeriis.
Ivor Mikker (2000) on Tallinnas tegutsev skulptor, kelle praktika liigub keha, mütoloogia ja identiteedi piirialadel. Tema looming põhineb skulpturaalsel mõtlemisel ning materjalide ja vormide uurimisel, käsitledes keha kui muutuvat, liminaalset seisundit. Mikker õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, keskendudes sisemaailma ja kehalise kogemuse ruumilisele ning materiaalsele tõlgendamisele. Tema töödes põimuvad isiklikud kogemused ja mütoloogilised motiivid. Loodud skulpturaalsed olendid ja fragmendid peegeldavad muutuvat identiteeti ning inimeksistentsi poeetilist haprust.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.02.2026
EKA avatud uste päev 2026
Aksessuaaridisain
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
EKA avatud uste päev 2026
Neljapäev 26 veebruar, 2026
Aksessuaaridisain
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
28.01.2026
Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus
Tekstiilidisain
28. jaanuaril kell 13.00 toimub Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) akadeemik Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus.
Jaanuarikuus ilmavalgust nägev raamat käsitleb armastatud tekstiilikunstniku eluteed ja loometööd. Raamatu koostas kunstnik Ene-Liis Semper.
Rohke pildimaterjaliga raamat annab ülevaate Anu Raua tegevusest vaibakunstniku ja õppejõuna. Lugeja leiab sealt nii vestlused Anu Rauaga, loomingut käsitlevad tekstid kaasautoritelt kui ka põhjaliku ülevaate tema vaipadest. Vaipu on raamatus enam kui 70, alustades 1968. aastal valminud diplomitööga „Muhu paar” ja lõpetades 2022. aasta vaibaga „Taevavalgus”. Kahe teose vahele jäävat maailma harutatakse lahti intervjuude käigus ning kiht kihi haaval avaneb ka kunstniku elufilosoofia. Raamat on sügav sissevaade mitmekülgse kunstniku, kirjaniku ja visionääri põnevasse omailma.
Anu Rauaga vestlesid Ene-Liis Semper, Aet Ollisaar ja Ave Matsin. Lisatekstid kirjutasid raamatusse kirjanik Valdur Mikita ja kunstiajaloolane Mai Levin. Vestlused käsitlevad nii Raua teoseid ja väljakujunenud kunstipraktikaid kui ka kirevat elukäiku. Vaipade saatetekstid pärinevad Anu Raualt endalt.Raamatu kirjastaja on Eesti Rahva Muuseum.
Anu Raud (sünd 1943) on eesti tekstiilikunstnik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna asutaja ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kirjanik, visionäär ja Kääriku talu perenaine.
KAVA
- Eesti Rahva Muuseumi direktori Laura Kipperi tervitus
- Raamatu koostaja Ene-Liis Semperi kureeritud vestlus Anu Rauaga
- Raamatust katkendite ettelugemine
- Vabas vormis kulgemine: kõik soovijad saavad vestelda Anu Rauaga ja temalt autogrammi küsida, uute raamatute müük, suupistelaud
Eesti Rahva Muuseumi info teiste raamatuesitluste kohta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus
Kolmapäev 28 jaanuar, 2026
Tekstiilidisain
28. jaanuaril kell 13.00 toimub Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) akadeemik Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus.
Jaanuarikuus ilmavalgust nägev raamat käsitleb armastatud tekstiilikunstniku eluteed ja loometööd. Raamatu koostas kunstnik Ene-Liis Semper.
Rohke pildimaterjaliga raamat annab ülevaate Anu Raua tegevusest vaibakunstniku ja õppejõuna. Lugeja leiab sealt nii vestlused Anu Rauaga, loomingut käsitlevad tekstid kaasautoritelt kui ka põhjaliku ülevaate tema vaipadest. Vaipu on raamatus enam kui 70, alustades 1968. aastal valminud diplomitööga „Muhu paar” ja lõpetades 2022. aasta vaibaga „Taevavalgus”. Kahe teose vahele jäävat maailma harutatakse lahti intervjuude käigus ning kiht kihi haaval avaneb ka kunstniku elufilosoofia. Raamat on sügav sissevaade mitmekülgse kunstniku, kirjaniku ja visionääri põnevasse omailma.
Anu Rauaga vestlesid Ene-Liis Semper, Aet Ollisaar ja Ave Matsin. Lisatekstid kirjutasid raamatusse kirjanik Valdur Mikita ja kunstiajaloolane Mai Levin. Vestlused käsitlevad nii Raua teoseid ja väljakujunenud kunstipraktikaid kui ka kirevat elukäiku. Vaipade saatetekstid pärinevad Anu Raualt endalt.Raamatu kirjastaja on Eesti Rahva Muuseum.
Anu Raud (sünd 1943) on eesti tekstiilikunstnik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna asutaja ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kirjanik, visionäär ja Kääriku talu perenaine.
KAVA
- Eesti Rahva Muuseumi direktori Laura Kipperi tervitus
- Raamatu koostaja Ene-Liis Semperi kureeritud vestlus Anu Rauaga
- Raamatust katkendite ettelugemine
- Vabas vormis kulgemine: kõik soovijad saavad vestelda Anu Rauaga ja temalt autogrammi küsida, uute raamatute müük, suupistelaud
Eesti Rahva Muuseumi info teiste raamatuesitluste kohta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
13.01.2026
Avatud loeng: Alison J. Clarke “Design Anthropology: Its History and Its Discontents”
Disainiteaduskond

13. jaanuaril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-501 Alison J. Clarke’i avalik loeng “Design Anthropology: Its History and Its Discontents”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.
Loeng käsitleb disainiantropoloogia kujunemist – valdkonda, mis ühendab sotsiaalteadusi ja disainipraktikat ning mis on viimase kahe aastakümne jooksul kiiresti populaarsust kogunud. Clarke väidab, et selle nähtuse tekkepõhjusi tuleb otsida USA ekspansionismist ja külma sõja aegsest geopoliitikast, kus seda rakendati poliitilise mõjutusvahendina äsja dekoloniseeritud riikides. Selline lähenemine võimaldab kriitiliselt käsitleda kaasaegset praktikat, millest on saanud nähtamatu jõud, mis mõjutab globaalset elukorraldust mitmel tasandil alates tervishoiu korraldamisest kuni valitsemise ja andmete kasutamiseni.
Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!
Alison J. Clarke on Viini Rakenduskunsti Ülikooli professor ja Papaneki Fondi direktor. Disainiajaloolase ja sotsiaalantropoloogina tegeleb Clarke’i uurimistöö nende distsipliinide ristumiskohtadega, eriti nende ühise fookusega materiaalse kultuuri ja sotsiaalsete suhete poliitikale. Tema kõige hiljutisem monograafia “Victor Papanek: Designer for the Real World” (MIT Press, 2021) uurib sotsiaalse disaini vastuolulist ajalugu, mis on väitnud end edendavat sotsiaalset õiglust inimkesksete lähenemiste kaudu. Tema praegune raamat ja uurimisprojekt “Design Anthropology: Decolonizing and Recolonizing the Material World” (MIT Press) käsitleb disainipraktika ja antropoloogia ajalooliselt hägusaid piire ning nende sulandumise sotsiaalseid tagajärgi tänapäevases ettevõtlussektoris. Clarke’i uurimistööd on muu hulgas toetanud Graham Foundation, Smithsonian Institution, Austria Teadusfond ja Arts and Humanities Research Council.

Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng: Alison J. Clarke “Design Anthropology: Its History and Its Discontents”
Teisipäev 13 jaanuar, 2026
Disainiteaduskond

13. jaanuaril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-501 Alison J. Clarke’i avalik loeng “Design Anthropology: Its History and Its Discontents”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.
Loeng käsitleb disainiantropoloogia kujunemist – valdkonda, mis ühendab sotsiaalteadusi ja disainipraktikat ning mis on viimase kahe aastakümne jooksul kiiresti populaarsust kogunud. Clarke väidab, et selle nähtuse tekkepõhjusi tuleb otsida USA ekspansionismist ja külma sõja aegsest geopoliitikast, kus seda rakendati poliitilise mõjutusvahendina äsja dekoloniseeritud riikides. Selline lähenemine võimaldab kriitiliselt käsitleda kaasaegset praktikat, millest on saanud nähtamatu jõud, mis mõjutab globaalset elukorraldust mitmel tasandil alates tervishoiu korraldamisest kuni valitsemise ja andmete kasutamiseni.
Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!
Alison J. Clarke on Viini Rakenduskunsti Ülikooli professor ja Papaneki Fondi direktor. Disainiajaloolase ja sotsiaalantropoloogina tegeleb Clarke’i uurimistöö nende distsipliinide ristumiskohtadega, eriti nende ühise fookusega materiaalse kultuuri ja sotsiaalsete suhete poliitikale. Tema kõige hiljutisem monograafia “Victor Papanek: Designer for the Real World” (MIT Press, 2021) uurib sotsiaalse disaini vastuolulist ajalugu, mis on väitnud end edendavat sotsiaalset õiglust inimkesksete lähenemiste kaudu. Tema praegune raamat ja uurimisprojekt “Design Anthropology: Decolonizing and Recolonizing the Material World” (MIT Press) käsitleb disainipraktika ja antropoloogia ajalooliselt hägusaid piire ning nende sulandumise sotsiaalseid tagajärgi tänapäevases ettevõtlussektoris. Clarke’i uurimistööd on muu hulgas toetanud Graham Foundation, Smithsonian Institution, Austria Teadusfond ja Arts and Humanities Research Council.

Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.01.2026
Ringdisain magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Ringdisain
EKA ringdisaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2025 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe ringdisaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.
Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Ringdisain magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA ringdisaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Ringdisain magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Neljapäev 29 jaanuar, 2026
Ringdisain
EKA ringdisaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2025 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe ringdisaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.
Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Ringdisain magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA ringdisaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
29.01.2026
Sotsiaalse disaini magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Sotsiaalne disain
EKA sotsiaalse disaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 16:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe sotsiaalse disaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Sotsiaalne disain magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA sotsiaalse disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Sotsiaalse disaini magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Neljapäev 29 jaanuar, 2026
Sotsiaalne disain
EKA sotsiaalse disaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 16:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe sotsiaalse disaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Sotsiaalne disain magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA sotsiaalse disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
29.01.2026
Graafilise disaini magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Graafiline disain
EKA graafilise disaini osakind kutsub kõiki huvilisi osalema graafilise disaini magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe graafilise disaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu hiljemalt 28. jaanuariks kell 15. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot EKA graafilise disaini magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt graafilise disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Graafilise disaini magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Neljapäev 29 jaanuar, 2026
Graafiline disain
EKA graafilise disaini osakind kutsub kõiki huvilisi osalema graafilise disaini magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe graafilise disaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu hiljemalt 28. jaanuariks kell 15. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot EKA graafilise disaini magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt graafilise disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
27.01.2026
Interaktsioonidisaini magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Interaktsioonidisain
EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub teisipäeval, 27. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on ingliskeelse õppekavaga, siis toimub ka infotund inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab:
- https://www.ixd.ma
- https://www.artun.ee/ixd
- https://www.facebook.com/IxD.ma
- https://www.instagram.com/ixd.ma/
Vastuvõtt Interaktsioonidisaini õppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Interaktsioonidisaini magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Teisipäev 27 jaanuar, 2026
Interaktsioonidisain
EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub teisipäeval, 27. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on ingliskeelse õppekavaga, siis toimub ka infotund inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab:
- https://www.ixd.ma
- https://www.artun.ee/ixd
- https://www.facebook.com/IxD.ma
- https://www.instagram.com/ixd.ma/
Vastuvõtt Interaktsioonidisaini õppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
15.01.2026
Taidestuudium magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Taidestuudium
EKA taidestuudiumi magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 15. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe taidestuudiumi õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.
Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Taidestuudium magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA Taidestuudium magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Taidestuudium magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026
Neljapäev 15 jaanuar, 2026
Taidestuudium
EKA taidestuudiumi magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 15. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe taidestuudiumi õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.
Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Taidestuudium magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA Taidestuudium magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink



