Rubriik: Disaini­­teaduskond

EKA Design Showcase 2026 toob sinuni LAETUS koostööprogrammi parimad projektid! Näha saab disainitudengite ja ettevõtete koostöös sündinud uuenduslikke ja kestlikke tooteid, teenuseid, prototüüpe ja kontseptsioone.

Design Showcase toimub teisipäeval, 27. jaanuaril 2026 Eesti Kunstiakadeemias.

Registreeru sündmusele siin

Üritust saavad ettekanded ja näitus, mis pakub ülevaadet LAETUS koostööprojektide tulemustest ja osalevate organisatsioonide edulugudest. Näitus EKA fuajees jääb avatuks kuni 1.märtsini.

Tippspetsialistide juhendamisel on EKA tudengid loonud mitmeid uuenduslikke ja praktilisi lahendusi organisatsioonidele nagu Eesti Pank, LHV, Meal in Hand, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Ruukki Products AS, Sotsiaalministeerium, TÜ Kliinikum, Kumu Kunstimuuseum.

Programm avalikustatakse jaanuari alguses. 

Design Showcase on otse- ja järelvaadatav: http://tv.artun.ee.

Silmapaistvaid projekte tunnustatakse kahes kategoorias:

• Sotsiaalselt laetud disain – ühiskondliku mõjuga projektid
• Innovatsiooniga laetud disain – uuenduslikud lahendused

Design Showcasele on oodatud kõik EKA praegused ja tulevased koostööpartnerid ning disaini- ja innovatsiooni huvilised!

2. detsembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A101 Andrea Caretto ja Raffaella Spagna avalik loeng “Bright Ecologies: Experiences, Forms, Materials”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Itaalia kunstnikeduo Caretto/Spagna lähtub kunstis radikaalsest avatusest, loovuurimisest ja põhimõttest, mille järgi oleme me sügavalt seotud “Maailma Asjadega” (Things of the World): maa, seemnete, inimeste, kivide, muuseumide, jõgede, karjääride, puude, mikroorganismide jne. Aktiveerides isiklikust arhiivist pärinevaid objekte – väikseid skulptuure, joonistusi, taimi, leidobjekte jms – kutsuvad kunstnikud publiku interaktiivsele teekonnale oma kunstilise uurimistöö sügavustesse.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Andrea Caretto (Torino, 1970; kraad loodusteadustes) ja Raffaella Spagna (Rivoli, 1967; kraad arhitektuuris) töötavad koos alates 2002. aastast, tehes koostööd nii avalike kui eraasutustega Itaalias ja mujal. Nad elavad ja töötavad Cambianos (TO).

Caretto ja Spagna uurivad keerukat suhete võrgustikku, millest asjad tekivad: mateeria voogusid, tsükleid ja morfogeneesi, keskkonna tajumist ja maastiku muutusi, looduse ja kultuuri vahekorda ning kodustamise protsesse, aga ka elamise, asustamise ja ehitamise vahelisi suhteid. Nende töö põhineb “olemasolul” ja maailmas olemise vahetul kogemisel, olles tihedas kontaktis mateeriaga selle kõigis muutustes ja eripärades. Tegu on tähelepanu ja hoole harjutusega asjade vastu, mis on kui üksteisega põimunud ja vastastikuses seoses  olevad sõlmpunktid. Nad on kunstnike ühenduse Diogene Torino asutajaliikmed ning Pianpicollo Selvatico ETS Foundation – kunsti ja teaduse uurimiskeskuse – Levice’s (TO) asutajad, ning kunstilised konsultandid Munlab Ecomuseo dell’Argilla Cambianos (TO). Lisaks teevad nad koostööd Torino ülikooli filosoofia ja haridusteaduste osakonnaga ning Fondazione Pistoletto Cittadellarte Unidee Akadeemiaga Biellas (IT).

18.11 16.00

Veebinar Teamsis:
https://events.teams.microsoft.com/event/5c5cc647-a839-4491-a006-cc7c3dc2013d@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Bintan Titisari (järeldoktor, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“ (inglise keeles, veebis)

Looduslik värvimine on üks vanimaid traditsioone Euroopa tekstiilitööstuses, mis on sügavalt seotud kultuuripärandi ja kohaliku käsitööga. Tänapäeval on see taas esile kerkimas olulise praktikana tekstiili- ja moetööstuses, ulatudes väikestest töökodadest suuremahulise tootmiseni. See loeng uurib looduslike värvainete laiemat ökosüsteemi, uurides, kuidas need on seotud pärandi, jätkusuutlikkuse, disainipraktika ja trendide prognoosimisega. Käsitöönduslike ja tööstuslike lähenemisviiside vaheline seos võib tunduda killustatuna, kuid igaüks neist annab väärtuslikke teadmisi ja innovatsiooni. Neid omavahelisi seoseid ära tundes saame paremini aru, kuidas looduslikud värvained pakuvad lisaks sidemele traditsioonidega ka teed moe ja tekstiilide jätkusuutlikuma ja loomingulisema tuleviku poole.

Bintan Titisari (PhD), Leedsi Ülikool, järeldoktor. Bintan Titisari (PhD) on järeldoktor Leedsi Ülikooli Disainikoolis. Tema uurimishuvid on tekstiili- ja moedisaini valdkonnas, keskendudes tekstiilidisaini, värvainete, jätkusuutlike tavade ja tarbijakäitumise interdistsiplinaarsetele aspektidele. Tal on üle kümne aasta pikkune akadeemiline kogemus Indoneesias, Bruneis ja Ühendkuningriigis ning ta on õpetanud ja arendanud kursusi jätkusuutliku moe, käsitöödisaini, resistentvärvimise ja nutikate tekstiilide alal. Oma tekstiilivalmistamise praktikas ühendab ta looduslikke värvaineid resistentvärvimise tehnikaga, et luua ainulaadseid tekstiile. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

–

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

11.11 16.00

Deb Bamford (doktorant, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Mida saame peitsainete kasutamisest õppida?”
Loeng toimub inglise keeles, veebis:

https://events.teams.microsoft.com/event/6355e460-52b0-4614-95e0-18bc75c3a832@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Looduslikul värvimisel on peitsained sageli vajalikud. Need ained aitavad värvimolekulidel kiuga seonduda ja võivad mõjutada lõplikku värvitooni. Nende efektiivsus sõltub kiu tüübist, kasutatavast värvainest ja peitsimismeetodist. Kõige sagedamini kasutatavad peitsid on mitmesugused metallisoolad, mille hulgas on ajalooliselt eriti populaarsed alumiiniumipõhised ühendid. Kuidas peitsid toimivad ja mida tuleks nende kasutamisel arvestada?

Deb Bamford, Leedsi Ülikool, doktorant. Deb Bamford on Leedsi Ülikooli Disainikooli doktorant. Tema uurimishuvid hõlmavad värvainete, värvimise ja tekstiilide ajalugu. Tema väitekirja pealkiri on „Uuringud looduslike värvainete peitsimisprotsessi parandamiseks puuvillal ja villal alumiiniumsoolade või alternatiivsete biopeitside abil“. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

–

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

„Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“
Telliskivi Roheline saal 12.11.–7.12.2025
Avatud K-R kell 12.00-19.00 L-P kell 10.00-17.00
Näituse külastus on tasuta.

6. ja 7. detsembril toimuvad näitusel töötoad lastele:

• L 6. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Põlevkivist loomakeste valmistamine”, vanusele 5-10, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas meisterdatakse Kohtla-Järve kaevandustest kaevandatud põlevkivist loomakesi. Lapsed saavad meisterdamise käigus õppida ja näha, kuidas Kohtla-Järve kaevandustes põlevkivi kaevandatakse ja töödeldakse. Samuti on neil võimalus uurida päris loodusmaterjali ja meisterdada väikeseid loomakujulisi meisterdusi. Töötuba viib läbi EKA tudeng Ksenia Verbeštšuk eesti, inglise ja vene keeles.
• P 7. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Jõulukaartide valmistamine”, vanusele 10+, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas valmistatakse trükitemplid, millega lapsed saavad kaunistada jõulukaarte. Töötoa läbiviija juhendamisel kasutatakse templite tegemiseks erinevaid materjale nagu plastiliin, kruvid-mutrid ja muid põnevaid elemente, mida võib kohata ka ehitusplatsidel ja tööstusmaastikel. Töötuba toimub eesti keeles ning seda viib läbi EKA tudeng Ronja Jõgi.

Näituse „Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“ keskmes on tööstuse ja ühiskonna vaheline dialoog. Väljas on üle saja teose, mis kutsuvad mõtlema vastutuse, kestlikkuse ja inimese mõju üle maastikule.

Teosed on loodud  Ida-Virumaal Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimunud suvepraktikate käigus. Noorte kunstnike pilk liigub poeetilistest maastikuvaadetest intiimsete argilugudeni – põlevkivi muutub kord dekoratiivseks tapeedimustriks elutoas, kord ajakihistusi talletavaks monumentaalseks katedraaliks.

Koostöö on ajendatud Eesti põlevkiviõlitööstuse 100. aastapäevast. Näitus kutsub vaatajat peatuma ja mõtisklema, milliseid jälgi on töö, maastik ja inimene üksteise sisse jätnud ning kuidas võiks nende suhe tulevikus kujuneda.

Suvepraktika Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimus 2025. aasta juunis ja augustis. Kokku osales suvepraktikal 65 tudengit ja kaasatud olid stsenograafia, animatsiooni, graafika, skulptuuri, kaasaegse kunsti, moe- ning maaliosakonna tudengid. Väljapanekus on esindatud lisaks ka disainerite ja tarbekunstnike tööd.

Osalevad kunstnikud: Adele Sillat, Alexander Matthias Saage, Aliisa Ahtiainen, Anastasia Nikiforova, Anastasia Ananjeva, Anu Jakobson, Beata Batejev, Bob Bicknell-Knight, Darja Malõševa, Edvard Vellevoog, Emma Reti Tikenberg, Grete Kangro, Hannah Segerkrantz, Ivor Mikker, Karl Uustal, Kaspar Lesk, Kateryna Tyshchenko, Karolina Peterson, Kirke Kirt, Kirke Kits, Kristjan Tammjärv, Ksenia Verbeštšuk, Liisa Nurklik, Linda Teemägi, Lume Tuum, Maibrit Kaur, Marek Huntsaar, Maria-Eliise Muinaste, Marit Loitmets, Marta Huimerind, Marta Konovalov, Mia-Stella Aaslaid, Nora Schmelter, Oskar Vels, Patrick Soome, Paul Aadam Mikson, Piia Bianka Pere, Robin August Vöörmann, Rosa-Maria Nuutinen, Sander Haugas, Selene Taur, Stuudio Kollektiir, Stiina-Marie Sarevet, Taavi Teevet, Tauris Reose, Teresa RA, Veronika Pavliuk, Visa Nurmi, Yuna-Lee Pfau, Denis Kudrjašov

Näituse kuraatorid: Lilian Hiob-Küttis, Kirke Kangro ja Ruth Melioranski

Projekti meeskond: Irina Bojenko, Kaia-Liisa Jõesalu, Kaja Krustok

Juhendajad: Anita Kremm, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Ene-Liis Semper, Francesco Rosso, Holger Loodus, John Grzinich, Karl Joonas Alamaa, Laura Põld, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Mihkel Ilus, Taavi Talve, Viktor Gurov, Zody Burke, Björn Koop, Eve Margus, Heikki Zoova, Juss Heinsalu, Kaja Altvee, Kärt Ojavee, Lieven Lahaye, Linda Kaljundi, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs 

Kujundaja: Kati Saarits

Näituse avamine toimus teisipäeval, 11.novembril. Tutvu pildigaleriiga siin.

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

4. novembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-101 Sergio Dávila avalik loeng “Biosemiotics, Otherness, and the Ontological Turn”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Inimkond seisab silmitsi ökoloogilise ja tsivilisatsioonilise kriisiga, mis ei piirdu üksnes keskkonnaga, vaid on ka sümboolne ja ontoloogiline. Ekstraktivistliku loogika ja kapitali akumulatsiooni juhitud linnakorraldus ja valitsemine on käsitlenud elavat maailma pelga taustana inimprogressile, lõigates läbi sidemed, mis meid teiste eluvormidega ühendavad. Valitsev antropotsentriline maailmavaade, mis asetab inimese ja majanduse kõige keskmesse, on viinud meid kliimakriisi, elurikkuse hääbumise ja sotsiaalse võõrandumiseni. Sellele vastukaaluks on esile tõusnud ökotsentriline paradigma, mis ei taotle inimese ülemvõimu, vaid kooseksisteerimist.

Vajalike muutuse elluviimiseks on välja pakutud biofiilset valitsemismudelit. Kui “biofiilne” viitab sügavale vastastikusele sõltuvusele ja hoolivusele kogu elu suhtes, siis “valitsemine” ei hõlma siin üksnes institutsioone ja seadusi, vaid ka kollektiivseid praktikaid, rituaale ja otsuseid, mis kujundavad meie suhteid elava maailmaga. Biofiilne valitsemine on oma olemuselt poliitika, mis tähendab “koos-loomist” Maaga – praktikat, mis laiendab hoolivust, suhtlust ja isegi esindatust väljapoole inimlikku sfääri. See on kooskõlas Donna Haraway sümpoieesi (“koos-loomise”) ideega ja Arturo Escobari ontoloogilise disaini üleskutsega, millest mõlemad pooldavad inimese ja looduse vaheliste suhete ümbermõtestamist mitte lähtuvalt domineerimisest, vaid vastastikusest sõltuvusest. Selline lähenemine haakub Bayo Akómoláfé provokatiivse üleskutsega “ontoloogilisele mässule” – olemise tasandi mässule, mille kaudu inimkond võiks unlearn’ida oma eraldatuse illusioonid ja katsetada uusi viise maise kuuluvuse kogemiseks.

Käesolev loeng loob võimalused mõtestamaks meie ajastu vaimu. See pakub positiivset vastuhakku küünilisusele, ökoloogilisele ärevusele ja meeleheitele. Osalejate tutvustatakse mitmeid biofiilse valitsemise juhtumiuuringuid ning juhendatakse neid välja töötama omaenda avalikku poliitikat, strateegiaid, tegevusi ja ettepanekuid radikaalseks koostööks teiste eluvormidega avalikus ruumis.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Sergio Dávila on linnauuringute doktorant Mehhiko linna Universidad Autónoma Metropolitana’s, kes on viibib hetkel uurijana Eesti Kunstiakadeemias. Tema töö uurib, kuidas linnad võiksid biofiilse disaini, kaasavate tegevuste ja loova valitsemise abil saada inimeste ja teiste liikide kooseksisteerimise ruumideks. Uurija, õppejõu ja sagedase konverentsidel esinejana ühendab Dávila disaini, ökoloogia ja poliitika, et kujutleda meie linnakeskkondadele enam-kui-inimlikke tulevikke.

Toimub eesti keeles, hübriidloeng EKA TVs https://tv.artun.ee/colour4crafts

Ülle Saatmäe (tekstiilikunstnik)

“Kohaliku taimmaterjali kasutamisest tekstiili värvimisel kontaktprintimise meetodil” 

Loeng tutvustab kohalikku taimmaterjali, eriti suure tanniinisisaldusega taimi ning kontaktprintimise ehk taimetrüki olemust ning eksperimente erinevate võtete kombineerimisel. Juttu tuleb ka tanniini ja raua koosmõju fenomenist ning katsetustest rauarikka mudaga värvimise ja taimetrüki ühendamisel.

Ülle Saatmäe (s 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti alal 1993. Sellest ajast alates on Ülle töötanud mitmetes sisustustekstiile loovates ettevõtetes ja paralleelselt osalenud näitustel autoriloominguga. Viimane on enamasti inspireeritud loodusest ja inimese-looduse suhetest. Suurematel isikunäitustel “Rippuvad aiad” (Tallinn, HOP galerii 2020), “Üleaedsed” (Tallinn, Kastellaani maja 2023) ja “Mälestusi Eedenist” (Porvoo, Galleria Maari 2024) on Ülle eksponeerinud suuremõõtmelisi taimetrükis kangaid ja fotosid tööprotsessist. Taimetrükk on tehnika, kus taimekujutised jäädvustuvad kangale otsekontaktis pika aja jooksul kuumas ja niiskes keskkonnas. Ülle on tehnikat arendanud viimased kaheksa aastat.

–

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Julia Maria Künnap, „Valguse teekond. Uurimus valguse liikumisest eksperimentaallihvis vääriskivides“

EKA raamatukogus 21.10-4.11.2025

Näitus annab ülevaate vääriskivilihvi peamisest printsiibist – valguse murdumisest ja peegeldumisest – tahk- ja vabavormiliste elementide kombineerimisel. Väljapaneku eesmärk on näidata, kuidas üksikud peegelduvad elemendid moodustavad vastastikusel koosmõjul vääriskivi sära. Eksperimendi ilmestamiseks on näitusel nii pooleliolevad tööd kui ka lihvitud kividega ehted.

Väljapanek on esimene loominguline projekt doktoritööst „Mäng tulega. Võimalused neljamõõtmeliste vääriskivide kujundamiseks traditsioonise tahklihvi ja vabagraveeringu liitmisel. Ajamõõde kujunduselemendina.“ Loovuurimuslik doktoritöö vaatleb, kuidas saab anda juveelidele neljanda mõõtme kasutades aega teadlikult disainielemendina ja kogeda neid mitte ainult staatiliste, vaid dünaamiliste, pidevas muutumises olevate teostena. Doktoritöö juhendaja on prof Krista Kodres.

Julia Maria Künnap on kunsti- ja disainieriala doktorant-nooremteadur