AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Disainiteaduskond
11.11.2024
Avatud loeng ja Pecha Kucha seanss: sensoorne disain ja somaatiline heaolu
Disainiteaduskond
Sensoorse disaini grupp korraldab üritust, mis keskendub sensoorsetele kogemustele keskenduvatele disainilahendustele, käsitledes selliseid teemasid nagu hooldus, heaolu, avalik kaasatus ja mitteseksuaalne intiimsus.
Üritus algab Dila Demiri avatud loenguga somaatilisest heaolust krooniliste soolehaigustega inimestele, millele järgneb neli Pecha Kucha ettekannet sensoorse disaini uurijatelt Nesli Hazal Oktay, Azeem Hamid, Zaur Babayev ja Kristi Kuusk.
Liituge meiega, et uurida meeltepõhiseid disainitavasid ja teadmisi.
Kuupäev:
11. november
Aeg:
16.00–17.50
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng ja Pecha Kucha seanss: sensoorne disain ja somaatiline heaolu
Esmaspäev 11 november, 2024
Disainiteaduskond
Sensoorse disaini grupp korraldab üritust, mis keskendub sensoorsetele kogemustele keskenduvatele disainilahendustele, käsitledes selliseid teemasid nagu hooldus, heaolu, avalik kaasatus ja mitteseksuaalne intiimsus.
Üritus algab Dila Demiri avatud loenguga somaatilisest heaolust krooniliste soolehaigustega inimestele, millele järgneb neli Pecha Kucha ettekannet sensoorse disaini uurijatelt Nesli Hazal Oktay, Azeem Hamid, Zaur Babayev ja Kristi Kuusk.
Liituge meiega, et uurida meeltepõhiseid disainitavasid ja teadmisi.
Kuupäev:
11. november
Aeg:
16.00–17.50
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.11.2024 — 23.11.2024
Töötuba: Bio-Clay kujundamine kaka häbimärgistuse paljastamiseks
Disainiteaduskond
Töötoa eesmärk on murda see tabu, ühendades kaka uuesti loodusega ja soodustades multisensoorseid sidemeid biomaterjalidega, et uurida rohkem kui inimese seoseid.
9. november – töötuba ainult krooniliste soolehaigustega inimestele
23. november – töötuba kõigile avatud
kell 11.00–13.30
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Töötuba: Bio-Clay kujundamine kaka häbimärgistuse paljastamiseks
Laupäev 09 november, 2024 — Laupäev 23 november, 2024
Disainiteaduskond
Töötoa eesmärk on murda see tabu, ühendades kaka uuesti loodusega ja soodustades multisensoorseid sidemeid biomaterjalidega, et uurida rohkem kui inimese seoseid.
9. november – töötuba ainult krooniliste soolehaigustega inimestele
23. november – töötuba kõigile avatud
kell 11.00–13.30
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.11.2024
EKA 110 avatud loeng: audoktor Linda van Deursen
Disainiteaduskond
Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 peab aulas A101 avatud loengu vastvalitud EKA audoktor prof. Linda van Deursen.
Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.
1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias.
Van Deursen on disainer kelle lähenemine ja disainialased ideed on olnud viimasel kahekümnel aastal ühed mõjukaimad. Tal on olnud ka suur mõju kohalikule disainimaastikule, sest tema käe all on erinevates Euroopa ja Põhja-Ameerikas kunstiülikoolides õppinud paljud Eesti disainerid.
Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA 110 avatud loeng: audoktor Linda van Deursen
Kolmapäev 06 november, 2024
Disainiteaduskond
Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 peab aulas A101 avatud loengu vastvalitud EKA audoktor prof. Linda van Deursen.
Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.
1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias.
Van Deursen on disainer kelle lähenemine ja disainialased ideed on olnud viimasel kahekümnel aastal ühed mõjukaimad. Tal on olnud ka suur mõju kohalikule disainimaastikule, sest tema käe all on erinevates Euroopa ja Põhja-Ameerikas kunstiülikoolides õppinud paljud Eesti disainerid.
Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.11.2024 — 30.11.2024
Näitus “Disainiteaduskonna avatud arhiiv 1966-1994”
Disainiteaduskond
Olete oodatud näitusele mis annab põgusa ülevaate disainiteaduskonnas valminud lõputöödest aastatel 1966-1994.
EKA graafilise disaini osakond toob välja põnevaid leide, kus disainerid unistasid lennukalt ja endale piire seadmata. Hulljulged katsetused nii automaailmast, lennundusest kui ka spetsiifilised seadmed, mille tähendust me isegi ei oska kirjeldada, fantaasiarikkad fondid, visuaalsed identideedid, mängud avaliku ruumiga ja palju muud!
Tule tutvu murranguliste ideedega murrangulistest aegadest.
Näituse avamine 5. novembril, kell 16.30
A300, EKA Põhja pst 7
Korraldajad: Ott Kagovere, Björn Koop, Lauri Hirvesaar, Maarja Mõtus
Kirjatüüp: Niina, Patrick Zavadskis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Näitus “Disainiteaduskonna avatud arhiiv 1966-1994”
Teisipäev 05 november, 2024 — Laupäev 30 november, 2024
Disainiteaduskond
Olete oodatud näitusele mis annab põgusa ülevaate disainiteaduskonnas valminud lõputöödest aastatel 1966-1994.
EKA graafilise disaini osakond toob välja põnevaid leide, kus disainerid unistasid lennukalt ja endale piire seadmata. Hulljulged katsetused nii automaailmast, lennundusest kui ka spetsiifilised seadmed, mille tähendust me isegi ei oska kirjeldada, fantaasiarikkad fondid, visuaalsed identideedid, mängud avaliku ruumiga ja palju muud!
Tule tutvu murranguliste ideedega murrangulistest aegadest.
Näituse avamine 5. novembril, kell 16.30
A300, EKA Põhja pst 7
Korraldajad: Ott Kagovere, Björn Koop, Lauri Hirvesaar, Maarja Mõtus
Kirjatüüp: Niina, Patrick Zavadskis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.12.2024
EKA jõuluturg 2024
Disainiteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia traditsiooniline Jõuluturg leiab aset 08.12.2024 kell 11:00–17:00 EKA hoones Kotzebue 1 läbi viie korruse.
Müüma on oodatud kõik EKA tudengid, töötajad, ning muidugi ka vilistlased.
MÜÜJATE HINNAKIRI:
EKA tudeng/töötaja 20€
EKA vilistlane 50€
Laua rent 10€
Registreerimise viimane päev on 05.11.2024 (23:59)
Osalustasu maksmise info saadetakse turule pääsenutele hiljemalt 11.11.2024. Ühtlasi avalikustab EKA Üliõpilasesindus sel päeval ka turule pääsenud disainerid ning kunstnikud oma Facebooki ürituse kirjelduses ning järjepidevalt ka meie sotsiaalmeediakanalites.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA jõuluturg 2024
Pühapäev 08 detsember, 2024
Disainiteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia traditsiooniline Jõuluturg leiab aset 08.12.2024 kell 11:00–17:00 EKA hoones Kotzebue 1 läbi viie korruse.
Müüma on oodatud kõik EKA tudengid, töötajad, ning muidugi ka vilistlased.
MÜÜJATE HINNAKIRI:
EKA tudeng/töötaja 20€
EKA vilistlane 50€
Laua rent 10€
Registreerimise viimane päev on 05.11.2024 (23:59)
Osalustasu maksmise info saadetakse turule pääsenutele hiljemalt 11.11.2024. Ühtlasi avalikustab EKA Üliõpilasesindus sel päeval ka turule pääsenud disainerid ning kunstnikud oma Facebooki ürituse kirjelduses ning järjepidevalt ka meie sotsiaalmeediakanalites.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.11.2024 — 29.11.2024
Urmas Puhkan Viimsi Kunstikooli galeriis
Disainiteaduskond
1. novembril kell 18.00 avatakse Viimsi Kunstikooli galeriis Urmas Puhkani näitus „Läbi värviliste prillide“, mis peegeldab autori eriomast maastikunägemust ja -käsitlust.
Vaatajasõbralik väljapanek kannab endas naivismi parimaid väärtusi, värvi ja värskust.
Urmas Puhkani sõnutsi oli näituse algne tööpealkiri „Tähendusmaastikud,“ sest seos maa ja maastikuga on tema jaoks tähtis hingepide. „See on lihtne ja lähedane. Samas aga iga päev uus ja põnev. Vahetu looduskogemus maandab ja annab jõudu,“ selgitab ta viidates ühelt poolt omaenda koduaiale, aga laiemalt ka kodumaale, täpsemalt poliitikateadlase Kadri Liigi sõnadele: „Minu meelest on Eesti väga eriline koht. Ja eriline on see, et meil on oma riik. Tahaksin, et oskaksime teda paremini hoida – mitte ainult riiki, vaid ka maad ja maastikke. Ja inimesi.“
Näituseteostest moodustavad paarid ja kolmikud eri tüüpi värviküllastest loodusmaastikest, mis küll inspireeritud konkreetsetest kohtadest, kuigi pole selgelt äratuntavad – koduaed Meriväljal ja park Haapsalus, jõeäärsed rajad ja põldudevahelised maanteed, kohalikud ja kaugemad samblatemplid, akendest avanevad panoraamvaated. Lisatähenduse annavad ka autorile omased väikesed vimkad teoste vormistamisel, näiteks maalikihist läbikumav kareda pinnaga puitlaastplaat, antikvariaadist pärit väikekodanlikud raamid või lustakad pilveskulptuurid.
Puhkan nimetab neid ka sugestiivseteks maastikeks, psühholoogilisteks salapaikadeks. Olles tegelenud aastakümneid peamiselt keraamikaga mõtles ta varem pigem ruumiliselt ja tema kavandid olid must-valged, kuid nüüd, tervisest tulenevalt, on ta keskendunud maalimisele ning ka kavanditesse on tulnud rohkem värvi: „Hakkasin nägema olulisi kohti ja vaatama elu uue pilguga. Sain aru, kui tähtsad on tavalised paigad.“ Nii sai ka näitus koostöös kuraator Triinu Soikmetsaga pealkirjaks „Läbi värviliste prillide,“ mis haakub ka näitust avava autoportreega.
„Prillidega autoportree, mille taustal kunstniku õpinguaegadest pärit keraamiline skulptuur, tiivuline ratsu Pegasus, lisab maastikele personaalse prisma, mille läbi autor neid tajub ja stiliseerib,“ selgitab Soikmets teose tagamaid. „Keraamikuna on materjali modelleerimine Urmasele nii-öelda käe sisse kasvanud ning ehk just seetõttu on ka vormid tema maalidel justkui voolitud. Koloriit seevastu on senisest selgem ja kirkam, tulvil elujõudu ning andes tunnistust kohanemisest muutuvates ja ettenägematutes oludes.“
Urmas Puhkan (1967) lõpetas 1992. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika erialal ja alates 2005. aastast töötas sealsamas 18 aastat keraamika osakonna juhatajana. Juba õpingute ajal osalenud näitustel, loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis kui välismaal. Olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid ja Asuurkeraamika stuudio asutaja ning kunstirühmituse NeoEksPrePost asutaja koos Andro Kööbiga.
Näitus „Läbi värviliste prillide“ jääb Viimsi Kunstikooli galeriis (Viimsi Artiumi esimesel korrusel, Randvere tee 20) avatuks kuni 29.11.2024 (E-R 8-21, L 10-21, P 12-16)
Pressialbum siin. Fotod: erakogu
Lisainfo: Urmas Puhkan / puhkanurmas@gmail.com
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Urmas Puhkan Viimsi Kunstikooli galeriis
Reede 01 november, 2024 — Reede 29 november, 2024
Disainiteaduskond
1. novembril kell 18.00 avatakse Viimsi Kunstikooli galeriis Urmas Puhkani näitus „Läbi värviliste prillide“, mis peegeldab autori eriomast maastikunägemust ja -käsitlust.
Vaatajasõbralik väljapanek kannab endas naivismi parimaid väärtusi, värvi ja värskust.
Urmas Puhkani sõnutsi oli näituse algne tööpealkiri „Tähendusmaastikud,“ sest seos maa ja maastikuga on tema jaoks tähtis hingepide. „See on lihtne ja lähedane. Samas aga iga päev uus ja põnev. Vahetu looduskogemus maandab ja annab jõudu,“ selgitab ta viidates ühelt poolt omaenda koduaiale, aga laiemalt ka kodumaale, täpsemalt poliitikateadlase Kadri Liigi sõnadele: „Minu meelest on Eesti väga eriline koht. Ja eriline on see, et meil on oma riik. Tahaksin, et oskaksime teda paremini hoida – mitte ainult riiki, vaid ka maad ja maastikke. Ja inimesi.“
Näituseteostest moodustavad paarid ja kolmikud eri tüüpi värviküllastest loodusmaastikest, mis küll inspireeritud konkreetsetest kohtadest, kuigi pole selgelt äratuntavad – koduaed Meriväljal ja park Haapsalus, jõeäärsed rajad ja põldudevahelised maanteed, kohalikud ja kaugemad samblatemplid, akendest avanevad panoraamvaated. Lisatähenduse annavad ka autorile omased väikesed vimkad teoste vormistamisel, näiteks maalikihist läbikumav kareda pinnaga puitlaastplaat, antikvariaadist pärit väikekodanlikud raamid või lustakad pilveskulptuurid.
Puhkan nimetab neid ka sugestiivseteks maastikeks, psühholoogilisteks salapaikadeks. Olles tegelenud aastakümneid peamiselt keraamikaga mõtles ta varem pigem ruumiliselt ja tema kavandid olid must-valged, kuid nüüd, tervisest tulenevalt, on ta keskendunud maalimisele ning ka kavanditesse on tulnud rohkem värvi: „Hakkasin nägema olulisi kohti ja vaatama elu uue pilguga. Sain aru, kui tähtsad on tavalised paigad.“ Nii sai ka näitus koostöös kuraator Triinu Soikmetsaga pealkirjaks „Läbi värviliste prillide,“ mis haakub ka näitust avava autoportreega.
„Prillidega autoportree, mille taustal kunstniku õpinguaegadest pärit keraamiline skulptuur, tiivuline ratsu Pegasus, lisab maastikele personaalse prisma, mille läbi autor neid tajub ja stiliseerib,“ selgitab Soikmets teose tagamaid. „Keraamikuna on materjali modelleerimine Urmasele nii-öelda käe sisse kasvanud ning ehk just seetõttu on ka vormid tema maalidel justkui voolitud. Koloriit seevastu on senisest selgem ja kirkam, tulvil elujõudu ning andes tunnistust kohanemisest muutuvates ja ettenägematutes oludes.“
Urmas Puhkan (1967) lõpetas 1992. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika erialal ja alates 2005. aastast töötas sealsamas 18 aastat keraamika osakonna juhatajana. Juba õpingute ajal osalenud näitustel, loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis kui välismaal. Olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid ja Asuurkeraamika stuudio asutaja ning kunstirühmituse NeoEksPrePost asutaja koos Andro Kööbiga.
Näitus „Läbi värviliste prillide“ jääb Viimsi Kunstikooli galeriis (Viimsi Artiumi esimesel korrusel, Randvere tee 20) avatuks kuni 29.11.2024 (E-R 8-21, L 10-21, P 12-16)
Pressialbum siin. Fotod: erakogu
Lisainfo: Urmas Puhkan / puhkanurmas@gmail.com
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.11.2024
Tekstiil 110: Hanna Norrna loeng
Disainiteaduskond
25. novembril kell 16. 30 toimub ruumis A501 Hanna Norrna loeng “Metamorphosis in Weaving / Metamorfoos kudumisel”.
Loeng keskendub loomepraktikale, mille keskmes on siid.
Norrna kasvatab ise siidiusse, jälgib röövikute muutumist liblikateks ning töötleb nende kookonid siidiks, mis omakorda kangastesse kootakse. Tema praktikas põimuvad mütoloogiad, spirituaalsus ja materiaalsus.
–
Hanna Norrna töötab kudumisega kui alkeemilise valemi ja rituaalse žestiga – vaikiva teadmise ja vaimsuse, mütoloogia ja materiaalsuse põimumisega. Tema praktika puudutab seda, kuidas käsitöö, kirg, haavatavus, keha ja pühadus on omavahel seotud ning nõuab oma ruumi.
Norrna kudumisprotsessi keskmes on siidiuss. Algselt metsik liik, kodustatud tuhandeid aastaid inimeste vajaduste ja toodangu jaoks. Suviti kasvatab ta oma kodus siidiusse ja jälgib röövikute muutumist liblikateks. Ta töötleb nende kookonid niidiks ja värvib need sümboolsete taimedega.
Tema kangasteljes on omakasvatatud siid paigutatud metalliliste ja loomsete materjalide sidemete ja kohtumiste süsteemidesse. Kasvavad erineva raskuskeskme ja tihedusega kihid ja põllud. Näitustel ulatub kootud materjal ruumiliste ja kohaspetsiifiliste installatsioonideni.
Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.
Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tekstiil 110: Hanna Norrna loeng
Esmaspäev 25 november, 2024
Disainiteaduskond
25. novembril kell 16. 30 toimub ruumis A501 Hanna Norrna loeng “Metamorphosis in Weaving / Metamorfoos kudumisel”.
Loeng keskendub loomepraktikale, mille keskmes on siid.
Norrna kasvatab ise siidiusse, jälgib röövikute muutumist liblikateks ning töötleb nende kookonid siidiks, mis omakorda kangastesse kootakse. Tema praktikas põimuvad mütoloogiad, spirituaalsus ja materiaalsus.
–
Hanna Norrna töötab kudumisega kui alkeemilise valemi ja rituaalse žestiga – vaikiva teadmise ja vaimsuse, mütoloogia ja materiaalsuse põimumisega. Tema praktika puudutab seda, kuidas käsitöö, kirg, haavatavus, keha ja pühadus on omavahel seotud ning nõuab oma ruumi.
Norrna kudumisprotsessi keskmes on siidiuss. Algselt metsik liik, kodustatud tuhandeid aastaid inimeste vajaduste ja toodangu jaoks. Suviti kasvatab ta oma kodus siidiusse ja jälgib röövikute muutumist liblikateks. Ta töötleb nende kookonid niidiks ja värvib need sümboolsete taimedega.
Tema kangasteljes on omakasvatatud siid paigutatud metalliliste ja loomsete materjalide sidemete ja kohtumiste süsteemidesse. Kasvavad erineva raskuskeskme ja tihedusega kihid ja põllud. Näitustel ulatub kootud materjal ruumiliste ja kohaspetsiifiliste installatsioonideni.
Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.
Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.10.2024
Tekstiil 110: Hanna Kaisa Korolaineni loeng
Disainiteaduskond
30. oktoobril kell 16.30, toimub ruumis A501 Hanna Kaisa Korolaineni loeng “The making of Inspiration / Inspiratsiooni loomine”
Loeng keskendub kunstniku uurimistööle ja avab tema loomingut, mis laieneb tekstiilidelt ka teistesse meediumidesse.
Hanna Kaisa Korolainen on disainer, kunstnik ja Aalto Ülikooli õppejõud. Ta kaitses oma doktoritöö The making of Inspiration Aalto Ülikoolis 2022.
Hanna-Kaisa Korolainen on visuaalkunstnik, kelle mitmekülgne looming hõlmab tekstiili, klaasi ja keraamikat. Ta on elanud ja töötanud Pariisis, Pekingis, Brüsselis ja Helsingis. Lisaks kunstnikukarjäärile õpetab ta Aalto Kunstiülikoolis disaini ja arhitektuuri ning kirjutab kunstist ja disainist.
Korolaineni töid on esitletud nii Soomes kui ka välismaal, mistõttu kuuluvad tema tööd mitmesse avalikku ja erakogusse. Tema hiljutised näitused on Emma Espoo moodsa kunsti muuseum, Helsingi disainimuuseum ja Hvitträsk, ajalooline juugendstiilis paik Helsingi lähedal.
Korolainen on lummatud ajarännakust väljamõeldud minevikku. Tema jaoks on see dialoog mineviku ja oleviku vahel ammendamatu inspiratsiooniallikas. Oma loomingulises praktikas on Korolainen pidevalt mõjutatud vanadest käsitöötehnikatest; ta on huvitatud nende uuendamisest tänapäeva maailma jaoks.
„Visandimine on kõige tuum; see on protsessi otsustav hetk. Püüan töötada võimalikult palju kätega ja võimalikult vähe arvutiga,” sõnab disainer.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tekstiil 110: Hanna Kaisa Korolaineni loeng
Kolmapäev 30 oktoober, 2024
Disainiteaduskond
30. oktoobril kell 16.30, toimub ruumis A501 Hanna Kaisa Korolaineni loeng “The making of Inspiration / Inspiratsiooni loomine”
Loeng keskendub kunstniku uurimistööle ja avab tema loomingut, mis laieneb tekstiilidelt ka teistesse meediumidesse.
Hanna Kaisa Korolainen on disainer, kunstnik ja Aalto Ülikooli õppejõud. Ta kaitses oma doktoritöö The making of Inspiration Aalto Ülikoolis 2022.
Hanna-Kaisa Korolainen on visuaalkunstnik, kelle mitmekülgne looming hõlmab tekstiili, klaasi ja keraamikat. Ta on elanud ja töötanud Pariisis, Pekingis, Brüsselis ja Helsingis. Lisaks kunstnikukarjäärile õpetab ta Aalto Kunstiülikoolis disaini ja arhitektuuri ning kirjutab kunstist ja disainist.
Korolaineni töid on esitletud nii Soomes kui ka välismaal, mistõttu kuuluvad tema tööd mitmesse avalikku ja erakogusse. Tema hiljutised näitused on Emma Espoo moodsa kunsti muuseum, Helsingi disainimuuseum ja Hvitträsk, ajalooline juugendstiilis paik Helsingi lähedal.
Korolainen on lummatud ajarännakust väljamõeldud minevikku. Tema jaoks on see dialoog mineviku ja oleviku vahel ammendamatu inspiratsiooniallikas. Oma loomingulises praktikas on Korolainen pidevalt mõjutatud vanadest käsitöötehnikatest; ta on huvitatud nende uuendamisest tänapäeva maailma jaoks.
„Visandimine on kõige tuum; see on protsessi otsustav hetk. Püüan töötada võimalikult palju kätega ja võimalikult vähe arvutiga,” sõnab disainer.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.10.2024
Seminar: Inimuuringud EKAs ja eetikakomitee vajadus
Arhitektuuriteaduskond
Uurides inimest: Kas ka EKA teadusuuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust? |
Kutsume teid teaduseetika alasele seminarile järgmisel esmaspäeval, 28. oktoobril kell 13:00-14:30 ruumis A-403!Uuringute läbiviimisega seoses räägitakse üha enam teaduseetikast ning isikuandmete kaitsest. Ka EKAs läbiviidavatesse teadusuuringutesse – nii humanitaarias kui disaini- ja loovuurimuses – kaasatakse inimesi, sh haavatavatest gruppidest ning kogutakse isikuandmeid, sh tundlikke andmeid, uute teadmiste saamiseks.Seetõttu on üha sagenemas ka juhud, kus ei piisa sellest, et uurija ise analüüsib oma projekti puudutavaid eetikaküsimusi ning vajalik on pöörduda kooskõlastuse saamiseks eetikakomisjoni poole.Millal on eetikakomitee poole pöördumine vajalik? Millise komitee poole pöörduda? Milline on loa taotlemise protsess ning miks seda üldse vaja on? Nendele küsimustele aitab seminaril vastata Tartu Ülikooli TeamPerMed Personaalmeditsiini Keskuse direktor Riina Raudne, kellega koostöös on EKA disainiteaduskond ellu viimas tervishoiu-uuringu alast projekti, mis sai hiljuti ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee kooskõlastuse. Ootame kuulama ja küsimusi esitama! Palun registreeri end, et teaksime huviliste arvu. |
Postitas Pille Epner — Püsilink
Seminar: Inimuuringud EKAs ja eetikakomitee vajadus
Esmaspäev 28 oktoober, 2024
Arhitektuuriteaduskond
Uurides inimest: Kas ka EKA teadusuuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust? |
Kutsume teid teaduseetika alasele seminarile järgmisel esmaspäeval, 28. oktoobril kell 13:00-14:30 ruumis A-403!Uuringute läbiviimisega seoses räägitakse üha enam teaduseetikast ning isikuandmete kaitsest. Ka EKAs läbiviidavatesse teadusuuringutesse – nii humanitaarias kui disaini- ja loovuurimuses – kaasatakse inimesi, sh haavatavatest gruppidest ning kogutakse isikuandmeid, sh tundlikke andmeid, uute teadmiste saamiseks.Seetõttu on üha sagenemas ka juhud, kus ei piisa sellest, et uurija ise analüüsib oma projekti puudutavaid eetikaküsimusi ning vajalik on pöörduda kooskõlastuse saamiseks eetikakomisjoni poole.Millal on eetikakomitee poole pöördumine vajalik? Millise komitee poole pöörduda? Milline on loa taotlemise protsess ning miks seda üldse vaja on? Nendele küsimustele aitab seminaril vastata Tartu Ülikooli TeamPerMed Personaalmeditsiini Keskuse direktor Riina Raudne, kellega koostöös on EKA disainiteaduskond ellu viimas tervishoiu-uuringu alast projekti, mis sai hiljuti ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee kooskõlastuse. Ootame kuulama ja küsimusi esitama! Palun registreeri end, et teaksime huviliste arvu. |
Postitas Pille Epner — Püsilink
29.10.2024
Avatud disainiloeng: Steinar Valade-Amland
Disainiteaduskond
Disainispetsialist Steinar Valade-Amland peab avaliku loengu teisipäeval, 29. oktoobril.
“Exploring Design as a Lever for Green Transition / Disaini kui rohelise ülemineku hoova uurimine”
Disain on aeglaselt ja võib-olla kahjuks ühest oma ajaloolisest tunnusest eemale libisenud; lahendustele vormi ja ilu andmine, esteetilise väärtuse kaitsmine. Paljud disainerid unistavad sellest, et neil lubataks rohkem keskenduda oma töö esteetilisele küljele. Vajadus välja töötada veenvamaid ja samal ajal vastutustundlikumaid tooteid, teenuseid ja süsteeme võib olla nende suur võimalus seda teha, sest kompromisslahendus ei saa kunagi olla utilitaarne ega arvutustabelipõhine. Disain, mis soodustab vastutustundlikumaid valikuid ja jätkusuutlikumat eluviisi, peab seega olema atraktiivsem, kütkestavam, lõbusam või rikastavam kui see, mis juba olemas on.
Steinar Valade-Amland on rohkem kui kümne aasta jooksul tegutsenud sõltumatu konsultandina nõustades erasektori ettevõtteid, valitsusväliseid ja avaliku sektori organisatsioone ja ka Euroopa Komisjoni. Ta juhtis 12 aastat Taani Disainerite Assotsiatsiooni. Tal on olnud aktiivne roll disainipoliitikale, disainipraktikale ja disainiharidusele keskenduvates protsessides Euroopa tasandil. Ta on kirjutanud arvukalt artikleid erialaajakirjadele, teinud kaastööd mitmetele raamatutele, sealhulgas “Bloomsbury Disainientsüklopeediale”. Ta on kirjutanud Taanis 2016. aastal ilmunud raamatu “INNOLITERACY – From Design Thinking to Tangible Change” ja samuti raamatu “Design: A Business Case – Thinking, Leading and Managing by Design” koos Brigitte Borja de Mozotaga 2020. aastal. Avaldatud uuesti tööriistaraamatuna nime all “Strategic Design for a Responsible Future” koostöös disainer Hervé Collignoniga 2024. aasta veebruaris.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud disainiloeng: Steinar Valade-Amland
Teisipäev 29 oktoober, 2024
Disainiteaduskond
Disainispetsialist Steinar Valade-Amland peab avaliku loengu teisipäeval, 29. oktoobril.
“Exploring Design as a Lever for Green Transition / Disaini kui rohelise ülemineku hoova uurimine”
Disain on aeglaselt ja võib-olla kahjuks ühest oma ajaloolisest tunnusest eemale libisenud; lahendustele vormi ja ilu andmine, esteetilise väärtuse kaitsmine. Paljud disainerid unistavad sellest, et neil lubataks rohkem keskenduda oma töö esteetilisele küljele. Vajadus välja töötada veenvamaid ja samal ajal vastutustundlikumaid tooteid, teenuseid ja süsteeme võib olla nende suur võimalus seda teha, sest kompromisslahendus ei saa kunagi olla utilitaarne ega arvutustabelipõhine. Disain, mis soodustab vastutustundlikumaid valikuid ja jätkusuutlikumat eluviisi, peab seega olema atraktiivsem, kütkestavam, lõbusam või rikastavam kui see, mis juba olemas on.
Steinar Valade-Amland on rohkem kui kümne aasta jooksul tegutsenud sõltumatu konsultandina nõustades erasektori ettevõtteid, valitsusväliseid ja avaliku sektori organisatsioone ja ka Euroopa Komisjoni. Ta juhtis 12 aastat Taani Disainerite Assotsiatsiooni. Tal on olnud aktiivne roll disainipoliitikale, disainipraktikale ja disainiharidusele keskenduvates protsessides Euroopa tasandil. Ta on kirjutanud arvukalt artikleid erialaajakirjadele, teinud kaastööd mitmetele raamatutele, sealhulgas “Bloomsbury Disainientsüklopeediale”. Ta on kirjutanud Taanis 2016. aastal ilmunud raamatu “INNOLITERACY – From Design Thinking to Tangible Change” ja samuti raamatu “Design: A Business Case – Thinking, Leading and Managing by Design” koos Brigitte Borja de Mozotaga 2020. aastal. Avaldatud uuesti tööriistaraamatuna nime all “Strategic Design for a Responsible Future” koostöös disainer Hervé Collignoniga 2024. aasta veebruaris.
Postitas Andres Lõo — Püsilink