Akadeemiline kalender

Kuigi hoolitsemine on olnud keskel kohal nii feministlikus teoorias, aktivismis kui poliitikas, on see kriitilisse arhitektuuripraktikasse ja -teooriasse jõudnud üsna hiljuti. Alles viimastel aastatel on hakanud arhitektid, kuraatorid ja arhitektuuriteadlased tõsisemalt kaaluma, mida tähendab hoolitsemine projekteerimise lähtekohana, eetilise hoiakuna ja praktikana. Toetudes hulgale hiljutistele näidetele, mille hulgas on nii arhitektuuriprojekte, õiguslikke muudatusi, poliitilisi sekkumisi kui linnapraktikaid, näitab loeng arhitektuuri, hoolitsemise ja õigluse keerukaid ja vastuolulisi suhteid tänapäeva kontekstis. Eesmärgiks on näidata, et arhitektuuril on suur potentsiaal toetada hoolitsemist, hoolitsemise nõudlemist ja edendada õiglust, olles samas kriitiliselt teadlik oma haaratusest hooleküsimustega ühtlasi kaasnevasse vägivalda ja kaasaaitamisest hooldusega kaasnevale suveräänsuskaole.

Elke Krasny on arhitektuuri- ja kultuuriteoreetik, linnauurija ja kuraator, Viini Kunstiakadeemia professor ning Viini Tehnikaülikooli külalisprofessor. Tema uurimistöö fookuses on ökoloogilised ja sotsiaalse õigluse küsimused antropotseenis ja globaalsete kriiside taustal ning hooletöö mõtestamine arhitektuuri, urbanismi ja kaasaegse kunsti kontekstis. Ta on kureerinud uurimuslikke näituseid nagu „Praktiline urbanism“ (Hands-On Urbanism) Viini Arhitektuurikeskuses ja Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (2012), „Hool + parandamine“ (Care + Repair) Viini biennaalil (2017) ning näitustesarja „Kriitiline hool. Arhitektuur haavatud planeedi jaoks“ (Critical Care. Architecture for the Broken Planet) Flandria Arhitektuuriinstituudis (2018), Viini Arhitektuurikeskuses (2019) ja Saksa arhitektuurikeskuses DAZ (2020), koostades viimase põhjal ka mahuka samanimelise raamatu. 2023 kureeris ta koos Angelika Fitzi ja Marvi Mazhariga näituse ja raamatu „Yasmeen Lari. Tulevikku vaatav arhitektuur“ (Yasmeen Lari. Architecture for the Future); pandeemia-aegsest ruumikogemusest on valmimas raamat „Elu nakatunud planeedil. Covid-19, feminism ja hoolitsemise globaalsed eesliinid“ (Living with an Infected Planet.  Covid-19, Feminism and the Global Frontline of Care). 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on osa teadusprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetavad:

Reedel, 29. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2025/26. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

2025. aasta lõpuaktused toimuvad neljapäeval, 19. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

• kell 11.00 disaini- ja kunstikultuuri teaduskond ning doktorikool
• kell 15.00 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskond ning doktorikool

Lõpetajatele on galeriis reserveeritud nimelised istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla). Õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee

Detsembris 2024 toimuvad arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava stuudiotööde ülevaatused, mis on avatud kõigile huvilistele.

AJAKAVA

K, N, 11. – 12.12 kell 9.00–16.00 ruum A-400

Magistristuudiote vaheülevaatused.

E, 16.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

2./3. kursus „Hotell“.

Juhendajad Leonard Ma, Tuomas Toivonen, Markus Lähteenmäki (teooria- ja ajalookursus).

T, 17.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise 4. kursuse ja Urbanistika MA 2. kursuse “(Sub)urban Planning Futures along the Rail – VOL 2: Rail Baltica”.

Juhendajad Milla Kallio, Efe Ogbeide, Andres Ojari, Sean Tyler, Jonathan Woodroffe.

K, 18.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

2./3. kursuse „Kahanevad koolid“.

Juhendajad Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson.

N, 19.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

1.kursuse „Varjualune“.

Juhendajad Helena Rummo, Elina Liiva. Graafika osa kaasjuhendajad Paco Ulman, Madli Kaljuste.

*

Reede, 20.12 õhtu lõpetab kl 19.00-02.00 ruumis C400 toimuv traditsiooniline PIKALAUAPIDU!

Registreerimine ja piletite info on siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScMN60trsa00Et57n7yEcEpsnf5GHJtG-X1WU6urqBbiae3nQ/viewform

Rahul Sharma on KVI nooremteadur-doktorant. Tema uurimistöö keskendub identiteedile filmis, migratsioonile ja ka galeriifilmidele. Seminaril tutvustab ta uurimistööd, mis on seotud  tema peatselt ilmuva raamatuga „The Phantasmagorical and Ethnographic World of Amit Dutta“ (Amit Dutta fantaasia- ja etnograafiline maailm).

Amit Dutta (s. 1977) on üks nüüdisaegse avangardistliku India filmikunsti olulisemaid esindajaid. Ta on oma karjääri jooksul loonud üle kuuekümne filmi. Mitmed Dutta filmid on oma olemuslikult mittejutustava struktuuriga, mis ajendab neid liigitama galeriifilmide ja post-kino kategooriasse.
Seminaris vaatleb Rahul esmalt post-kino mõistestikku ja vorme, mida on laias laastus kirjeldatud kui „galeriifilme“ (Fowler, 2004), „uut filmiesteetikat videos“ (Iles, 2003) või „näitusefilmikunsti“ (Royoux, 2000).
Kitsamalt analüüsib ta, kuidas Dutta filmiteosed mõtestavad ümber kaasaegse galeriiruumi oma praktikate kaudu. Tema filmid nagu „Chitrashala“ (2015) ja „A Game of Shifting Mirrors“ („Mäng muutuvate peeglitega“) (2021) vaatlevad galeriiruumi erinevalt. Kui ”Chitrashala” jääb pealtvaatajateta galeriiruumi, et päästa valla oma kujutlus animeeritud pahari miniatuuridest, siis “Games of Shifting Mirrors” seab kahtluse alla galerii rolli ja toob esile kunsti ümberpaiknemised aegruumis.
Seminaril tutvustab Rahul lühidalt ka tema neljaosalist 240-minutilist kunstiinstallatsioon-filmiprojekti “Finished/Unfinished“ (2015). Teos tiirleb ümber Kangra orus, Himachal Pradeshis asuva 8. sajandist pärineva šaiviitliku Masruri templikompleksi justkui vana budistlik munk, kes on religioossesse transsi sattunud. Teos kaasab vaatajad põhjalikku 360-kraadisesse ringkäiku ümber templikompleksi: osa- ja osalt, järgides iga üksikut detaili, metsaradadest ja teedest kuni pühakojani südameni.
Arutelu fookusesse seab ta veel ka Dutta filmi “Nainsukh” (2010), mida ajakiri The New Yorker on liigitanud kõigi aegade 30 parima eluloofilmi hulka, rõhuga sellel, kuidas see elavdas India Himachal Pradeshi piirkonnale iseloomulike miniatuursete pahari-maalide traditsiooni taaselustamist. Vaatleme, kuidas Dutta rakendab nn elavate piltide (tableaux-vivant) stiili ning maalikunsti võttestikku filmitehnikas.
Mitmed Dutta filmid on internetis kättesaadavad tasuliste Vimeo teenuste kaudu, “Nainsukh” on tasuta vaadatav Rietbergi muuseumi veebilehel.

Reedel, 30. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2024/25. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

Konverentsi kaasrahastab

Reedel, 1. septembril algusega kell 12.00 toimub aulas (A101) EKA 2023/24. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.