Kalender
Hetkel toimuv
06.09.2026 — 10.01.2027 “Joonest trükikangani” näitus trükikanga loomisprotsessidest Pühapäev 06 september, 2026 — Pühapäev 10 jaanuar, 2027 Tekstiilidisain

5. septembril kell 16.00 Narva Kunstiresidentuuris avatav näitus „Joonest trükikangani“ toob kokku Kreenholmi tekstiilikunstnike pärandmaterjalid ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite tänased trükikangad.
Näitus keskendub trükikanga „köögipoolele“: kuidas sünnib mustrikordus ehk rapoor, millised tööetapid teevad kavandist trükikanga ning kuidas värv ja register kujundavad lõpptulemust.
Näitusel on väljas Kreenholmi tekstiilikunstnike tööd ja arhiivimaterjalid aastatest 1960-2000 – visandid, rapoorid, koloriidieskiisid, trükiproovid ja kangad. Nende kõrval on EKA tekstiiliosakonna tudengite suureformaadilised digitrükikangad, mis lähtuvad Kreenholmi ajaloolistest rapoorimõõtudest 640 ja 914 mm ning toovad sisse tänased teemad ja vaatenurgad.
Installatiivne trükilaud ja tehnikanäidised avavad siiditrüki protsessi ideest kuni trükikangani. Publikule on ka mänguline töölaud, kus saab ise mustreid luua ja kohe näha, kuidas need korduses tööle hakkavad.
Avamine: 5.09.2026
Näitus avatud: 6.09.2026–10.01.2027
Koht: Narva Kunstiresidentuur (NART)
Kuraator: Alyona Movko-Mägi
Näituse kujundus: Eva Reiska
Kreenholmi tekstiilikunstnike tööd ja arhiivimaterjalid, 1960–2000
Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond:
Autorid: Rosena Marju Melvin, Annabel Mustasaar, Ethel Noortoots, Karin Sarv, Hannah Parman, Katriin Tammoja, Getlin Tammoja, Eliisa Leppik, Marta Velda Loos, Freia Mugra, Lisandra Murumets, Helena-Mai Posti
Juhendajad: Krista Leesi ja Piret Valk
Toetajad ja partnerid: Eesti Kunstiakadeemia, EKA tekstiilidisain, Eesti Kultuurkapital, Narva Kunstiresidentuur (NART)
___________________________
От рисунка к печатной ткани
Совместная выставка текстильного отделения EKA и художников Кренгольма о процессе создания печатной ткани
Выставка «От рисунка к печатной ткани» в Нарвской художественной резиденции объединяет архивные материалы художников по текстилю Кренгольма и современные печатные ткани студентов Эстонской академии художеств.
Выставка показывает внутреннюю логику создания печатной ткани: как строится раппорт, как эскиз превращается в готовый для печати рисунок и как цветоделение и точность совмещения форм влияют на конечный результат.
В экспозиции представлены работы и архивные материалы художников по текстилю Кренгольма 1960–2000 годов: эскизы, раппорты, колористические разработки, пробные оттиски и ткани. Рядом с ними — крупноформатные цифровые ткани студентов текстильного отделения EKA, созданные с учётом исторических размеров раппорта Кренгольма — 640 и 914 мм — и обращённые к современным темам.
Инсталляционный печатный стол и технические образцы знакомят с процессом шелкотрафаретной печати от идеи до готовой ткани. Посетители также смогут сами создать узор и сразу увидеть, как он работает в повторе.
Открытие: 5 сентября 2026
Выставка: 6 сентября 2026 — 10 января 2027
Место: Нарвская арт-резиденция (NART)
Куратор: Алёна Мовко-Мяги
Дизайн выставки: Ева Рейска
Работы и архивные материалы художников по текстилю Кренгольма, 1960–2000
Отделение текстильного дизайна Эстонской академии художеств
Авторы: Rosena Marju Melvin, Annabel Mustasaar, Ethel Noortoots, Karin Sarv, Hannah Parman, Katriin Tammoja, Getlin Tammoja, Eliisa Leppik, Marta Velda Loos, Freia Mugra, Lisandra Murumets, Helena-Mai Posti
Руководители: Криста Леэси и Пирет Валк
Партнёры и поддержка: Эстонская академия художеств, отделение текстильного дизайна Эстонской академии художеств, Эстонский фонд культуры / Eesti Kultuurkapital, Нарвская художественная резиденция (NART)
01.10.2026 — 28.11.2026 Grupinäitus „Kiirtee on selgelt kuuldav isegi ette tõmmatud kardinatega“ Neljapäev 01 oktoober, 2026 — Laupäev 28 november, 2026 Fotograafia
Neljapäeval, 1. oktoobril kell 18.00 avatakse FOKU galeriis rahvusvaheline grupinäitus „Kiirtee on selgelt kuuldav isegi ette tõmmatud kardinatega“, kus osalevad kunstnikud Miklos Gaál (FI/NL), Katja Mater (BE/NL) ja Mirjam Varik (EE). Näituse kuraator on Tuukka Kaila (FI/EE).
Näitus pakub välja mõte ruumist kui protsessist, mille loob selle kogeja. Ruumi luuakse nii tahtlikult kui alateadlikult, indiviidi teadlike tegude ja jagatud, intuitiivsete käitumismustrite kaudu. Tühja konteineri või passiivse lava asemel mõistetakse ruumi kui füüsiliste omaduste ja nende isikliku tõlgenduse vahelist läbirääkimist.
Näituse pealkiri „Kiirtee on selgelt kuuldav isegi ettetõmmatud kardinatega“ on laenatud tsitaadina Airbnb kasutajalt. Platvormil jagavad kasutajad oma kogemusi ruumide kohta, aidates teistel kasutajatel kujutleda, mis tunne oleks neis aega veeta.
Näitus jääb avatuks kuni 28. novembrini 2026.
FOKU galerii on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) galerii ja esitlusruum Tallinna vanalinnas.
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital
Alfred Kordelini fond
Partner:
Rüki galerii
Avamisjookidega kostitab:
Mikkeller
02.10.2026 — 21.02.2027 Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim Reede 02 oktoober, 2026 — Pühapäev 21 veebruar, 2027 Kunstikultuuri teaduskond
Kumu kunstimuuseumis on avatud EKA teadusprorektor Linda Kaljundi kureeritud näitus „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“.
Näituse programmist leiab EKA moedisaini professori Piret Pupparti 29. oktoobril Kumus toimuva loengu „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“ ning 10. detsembril samas toimuva ERMi teaduri ja püsinäituse „Uurali kaja“ juhtkuraatori Svetlana Karmi temaatilise ringkäigu.
Soomeugrilus on saanud eestlaste identiteedi osaks kunsti ja teaduse koosmõjul. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud kunstnike, filmitegijate jt ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde ning nende põhjal sündinud looming, teiselt poolt teadustöö ja muuseumid. Miks tuli iseennast otsides rännata nii kaugele? Ja miks sai eestlaste üheks eneseotsingu vormiks just teiste põlisrahvaste etnograafiline uurimine?
Otsimaks vastuseid neile küsimustele, asetab näitus omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Kaasaegsete kunstnikena pakuvad oma sekkumise pärandisse välja Karl Joonas Alamaa ja Jaanus Samma.
Näitus on dialoogis Ann Mirjam Vaikla kureeritud näitusega „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ (11.09.2026–14.03.2027). Mõlemad on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.
Soovime asetada eestlaste suhted soome-ugrilastega laiemasse võrdlevasse konteksti. Ehkki soomeugrilaseks olemine tundub tänapäeval eesti identiteedi enesestmõistetava osana, levis see arusaam laiemalt alles 1970.–1980. aastatel. Sellele aitasid kaasa nii teadustöö kui ka soome-ugri pärandi laialdane kasutamine eesti kultuuris – filmides, kunstis, muusikas jne. Soome-ugri „pööre“ on kõnekas ka laiemal taustal, kuna huvi põliskultuuride vastu kasvas sellal kogu maailmas. Muu hulgas ajendasid energia- ja keskkonnakriis otsima põlisrahvaste juurest lahendusi moodsa maailma probleemidele. Seesama energiapuudus tõi aga kaasa ka nafta- ja gaasitööstuse laiendamise soome-ugri aladele. Samuti tasub eestlaste tollast kogumis- ja uurimistööd kõrvutada ajaloolise ekspeditsioonide traditsiooniga, mis on olnud tihedalt seotud koloniaalvallutuste ja -teadusega.
Kaht dialoogis sündinud näitust ühendab huvi teadmiste, kujutiste ja võimu seoste vastu. Teisalt kannustab neid soov esile tuua kunsti ja pärandi potentsiaali aktivismis. Saamide puhul sai see alguse juba 1970. aastatel, mil paljud kunstnikud liitusid võitlusega põlisrahva õiguste eest. Kõrvutades saami aktivistlikku kunsti soome-ugri pärandiga, soovivad näitused selle kaudu jõustada ka teiste soome-ugri rahvaste hääli, eriti ajal, mil nende võimalused oma õiguste eest seista on väga piiratud.
Kuraator: Linda Kaljundi
Kuratoorsed konsultandid: Eha Komissarov, Bart Pushaw
Näituse kujundajad ja sekkuvad kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Jaanus Samma
Graafiline disain: Jojo&me stuudio (Martina Gofman, Johanna Ruukholm)
Koordinaator: Inga Jaagus
Näitusekorraldaja: Andres Amos
Tehniline juht: Mati Schönberg
Publikuprogramm: Maria Lota Lumiste
Haridusprogramm: Frederik Klanberg
Kunstistuudiod: Maari Hinsberg
09.10.2026 — 09.10.2027 EKA tudengid kureerisid PoCo muuseumisse uue püsinäituse Reede 09 oktoober, 2026 — Laupäev 09 oktoober, 2027 Kunstiteadus ja visuaalkultuur

PoCo uuendatud püsinäituse ala toob külastajani värsket maailmakunsti koos Eesti popi klassikute ning noorte autoritega. Näituse kureerimise on enda kanda võtnud EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute magistrandid Caroline Murumägi, Valve Saarma ja Karl Markus Mäekivi, kes soovivad esile tuua popkunsti erinevaid tahke, luues PoCosse temaatilisi sektsioone.
Külastajatele avaneb maailma ja Eesti popi lugu. Näitusel on väljas digikunsti maailmapärand, poliitilisest peegeldusest kantud autorid, tänavakunsti hoovused, märgilised dialoogid Eesti ja maailma autorite vahel, koomiksitest lähtunud popkunst, konsumerism ja tarbimisühiskond.
Erilise rolli saavad Damien Hirsti uus sari „The Empresses”, selle kõrval Yayoi Kusama, Marcel Duchampi, Mall Nukke, Ai Weiwei, Barbara Krugeri, Takashi Murakami, Shepard Fairey, Banksy, samuti legendaarsed Andy Warholi ja Roy Lichtensteini teosed.
Tudengite jaoks oli PoCo rikkalikust kollektsioonist valiku tegemine väljakutseid pakkuv: „Soovisime ikoonilisi ja tähenduslikke teoseid kindlasti esile tuua, kuid teoste valikus tuli teha palju keerulisi otsuseid ning mitmeid allnighter‘eid. Suure koguga muuseumis näituse kureerimine on erakordne kogemus ning meil on suur au töötada nii mitmetahulise kollektsiooni kallal. Poleks arvanud, et seda kõike saame teha siinsamas EKA lähedal Tallinnas,” märgivad tudengid rõõmsalt.
„EKA tudengite julge nägemus ning kaasaegse maailmakunsti tunnetus on fantastiline. Uus valik PoCo kogust koos värske lähenemisega annab külastajatele täiesti uue elamuse,” sedastab elevusest pakatav PoCo asutaja Linnar Viik.
Värske püsinäitus on avatud 2027. aasta aprilli lõpuni ja EKA tudengitele tasuta.
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse, museoloogia ja kureerimise magistritudengid
Caroline Murumägi
Karl Markus Mäekivi
Valve Saarma
23.10.2026 — 24.12.2026 „Loori taga“ EKA väligaleriis 24.10.–24.12.2026 Reede 23 oktoober, 2026 — Neljapäev 24 detsember, 2026 Graafiline disain

„Loori taga“
EKA väligaleriis 24.10.–24.12.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: R 23.10. kell 18.00
Kes kummitab kooli seinte vahel, varitsedes loori alt? EKA raamatukogu keldrisse on peidetud kummituste ja rahutute hingede arhiiv, mille asukad paluvad end vabastada. Arhiivist inspiratsiooni ammutades on graafilise disaini tudengid loonud EKA väligalerii jaoks näituse, millest kasvas välja ka trükis ja lõpuks eksortsism. Mõistagi tähendas see, et kõik materjalid olid kummituste poolt vaevatud. Kõik oli hirmuäratav.
Näituse kuraator Andrew Kuus-Hill kirjeldab protsessi järgmiselt: „Oleme nõidunud 250 A3-formaadis printi, kleepinud need reklaamtahvlile ning koos meid saatvate viirastustega viinud läbi eksortsismi, et vabastada need hinged. Nõiamütse saab kohapealt.”
Juhendajad: Andrew Kuus-Hill, Ethan Anthony Read
Töötoas osalesid (EKA graafilise disaini osakonna bakalaureuse tudengid): Saskia Algma, Helen Forsel, Art Kruus, Stella Maris Liiva, Deisi Anelle Poska, Anna Elisabeth Remmelg, Ann Aotäht Sarv, Ariana Sigin, Eva Ševtšenko
Graafiline disain: Andrew Kuus-Hill, Ethan Anthony Read
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
27.10.2026 — 22.11.2026 Grupinäitus „Tool, uks, roos, lusikas“ EKA galeriis 27.10.–22.11.2026 Teisipäev 27 oktoober, 2026 — Pühapäev 22 november, 2026 Disainiteaduskond

„Tool, uks, roos, lusikas“
EKA galerii alumine korrus 27.10.–22.11.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 29.10. kell 18.00
Kuraatorituurid: R 30.10. kell 18.30 (est) ja K 11.11. kell 18 (eng)
Näitus „Tool, uks, roos, lusikas“ lähtub kuraatorite Kati Saaritsa ja Hannah Segerkrantzi ühisest huvist käsitöö, tarbekunsti ja disaini kattumisaladel asetuvate praktikate vastu. Näitus toob kokku peamiselt Baltikumis ja Soomes baseeruvate tarbekunstnike, disainerite ja kunstnike teoseid, asetades noorte autorite värsket loomingut suhtesse näidetega kohalikest muuseumikogudest.
Funktsionaalsed objektid vajavad toimimiseks kehasid. Tool kannab raskust, uks avaneb puudutusest, roos igatseb vaasi, lusikas juhindub käest. Need on asjad, mis on tehtud kasutamiseks, vaatamiseks, koos elamiseks, pärandamiseks, eksponeerimiseks, kogumiseks, omamiseks. Nende funktsioonid kuhjuvad ja taanduvad ning vahetevahel jääb kasutus vaid võimaluseks või mälestuseks.
Dekoratiivsed objektid on ajalooliselt eksisteerinud selleks, et köita, muljet avaldada, võrgutada, ehtida ja olla ehitud, puudutatud ja omatud. Nende ilu ei ole olnud tingimata funktsiooni lisand, mõnikord oli ilu ise peamine funktsioon. Sellised objektid on loodud kätega, mis kujutasid neid vaimusilmas ennekõike visuaalse kogemusena. Objektid, mis küll täitsid oma praktilist otstarvet, kuid keeldusid samal ajal vaid sellele allumast.
Näitus „Tool, uks, roos, lusikas“ saab alguse nende eristuste keskel rakenduskunsti näol, nagu oleks rakendamine kompromiss, mitte lähenemisviis. Selle asemel, et läheneda dekoratiivsele tarbeesemele pelgalt pärandi või tehnika lähtepunktist, keskendub näitus teostele, mis eksisteerivad vahepealses, vähem defineeritud registris – objektidele, mis kannavad endas nii kasutusväärtust kui ka esteetilist autonoomsust, liikudes rakenduskunsti ja galeriidisaini piirialadel ning paludes end lugeda mõlemal viisil korraga.
Tool tõstetakse nagisse, uks avaneb, roosid tuuakse tuppa, lusikas asetatakse lauale.
Osalevad kunstnikud ja disainerid: Anna Larionova, Aleš Rezler, Artek, Brit Pavelson, Bruno Tomberg Studio, Carlo Raymann, Carmen Kremm, Claudia Lepik, Darja Popolitova, Garbage Kids, Hannah Segerkrantz, Helena Keskküla, Heli Juuti, Helle Gans, Hertta Kiiski & Janne Punkari, Johanna Adojaan, Juss Heinsalu, Kaisa Sööt, Katahana, Kati Saarits, Katrin Kask, Kay Shek, Kirsikka Tuuli, Kärt Ojavee, Maarja Mäemets, Maile Grünberg, Mariam Mestvirishvili, Marite Kuus-Hill, Mona Sofia Tahk, Muusa Stuudio, Paul Flanders, Rait Lõhmus, Rita Vaali, Santeri Mortti, Tatu Laakso, Tea Tammelaan, Teresa RA, Veera Gontsugova, Viieline, Vilius Dringelis, Ville Aakula ja Yrjö Kukkapuro (Artek 2nd Cycle)
Kuraatorid: Kati Saarits, Hannah Segerkrantz
Näitusekujundus: Kadri Villand
Tehniline tugi: Ats Kruusing, Asmus Soodla
Graafiline disain: Simon Janson
Näituse toimkond: Kaisa Maasik-Koplimets, Aleksander Metsamärt, Valve Saarma, Marily Simenson-Plasko, Andreas Vrettos, Hanna Õunapuu
Täname: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, EKA muuseum
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Sadolin Eesti ja Soome Suursaatkond.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
04.11.2026 — 30.11.2026 Lisette Lepiku näitus “Omas nahas” Kolmapäev 04 november, 2026 — Esmaspäev 30 november, 2026 Kaasaegne kunst

Omas nahas
4.11.2027–30.11.2027
K–R kell 12–18 ja L 12–16
ARS Showroom galerii
Lisette Lepiku isikunäitusel ARS Showroomis kohtuvad mesilasvahajäljendid elusate inimeste nägudest ja kehaosadest, millele segatud õlivärvid annavad mitmevärvilise naha ilme. Jäljendid on valminud eri vanuses inimeste osalusel, kes vastasid kunstniku sotsiaalmeedias avaldatud üleskutsele ning tulid tema ateljeesse kehavorme andma. Nii koonduvad näituseruumi inimesed, keda ühendab kunstniku vahendatud kohtumine ja valmisolek jagada oma kehalist kohalolu. Elusalt inimeselt võetud jälg tõstatab küsimusi usaldusest, puudutusest, intiimsusest ja isiklikest piiridest. Seekord uurib kunstnik eelkõige omaenda nahas olemise kogemust ning seda, kuidas kehaline enesetunnetus ajas muutub.
Lisette Lepik (snd 1999, Tallinn) on kunstnik, kes kombineerib oma loomingus peamiselt maali ja installatsiooni meediumeid. Oma loomingus uurib ta keha kui paika, kus põimuvad intiimsus, mälu, perekondlikud struktuurid ja sotsiaalsed rollid. Maali, installatsiooni ja helipõhiste koostööprojektide kaudu käsitleb ta viise, kuidas suhted kehasse talletuvad ja ruumis läbi mängitakse. Tema näitused lähenevad sageli maalikunstile kui laiendatud meediumile, aktiveerides dialooge kujutise, heli ja liikumise vahel.
Praegu õpib Lepik Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. 2022. aastal lõpetas ta samas ülikoolis maalikunsti bakalaureuseõppe ning 2019. aastal täiendas end installatsiooni ja skulptuuri erialal Islandi Kunstiülikoolis. Ta on osalenud näitustel Eestis, Islandil, Austrias ja Leedus, sealhulgas koos Brenda Purtsakuga toimunud duonäitustel Tartu Kunstimajas ja Hobusepea galeriis (2024) ning Kristina Kuzemkoga Tallinna striptiisiklubis Club Virgin (2025). Tema värskeimad isikunäitused leidsid aset Artrovert galeriis (2026) ja Haapsalu Linnagaleriis (2026). 2024. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia „Õpi ja sära” stipendiumi ning 2025. aastal Helju Rossmanni stipendiumi.
Tekstiloome: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Villem Sarapuu
Tehniline tugi: Erik Liiv
Kunstnik soovib tänada: Karl Joonas Alamaa, Gerda Hansen, Kristin Kalam, Ketlin Kuusing, Adeele Lepik, Siim-Robin Noorem, Sarah Ann Riley, Sirel Soans, Mats Johan Soosaar, Anette-Aleksandra Tamm, Mesike Tõrv ja Riin Kristin Velsvebel
Näituse valmimist ja toimumist toetavad: ARS Kunstilinnak, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit
04.11.2026 — 22.11.2026 Vitor Pascale „Me mängime teiste reeglite järgi“ EKA galeriis 4.–22.11.2026 Kolmapäev 04 november, 2026 — Pühapäev 22 november, 2026 Kaasaegne kunst

Vitor Pascale
„Me mängime teiste reeglite järgi“
EKA galerii teisel korrusel 4.–22.11.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: K 04.11. kell 18.00
Kunstnikutuur: K 11.11 kell 17.30 (eng)
Võitlus ja puudutus. Mäng ja keeldumine. Kehad kohtuvad, osutavad vastupanu ja hoiavad üksteisest kinni. Siin saab maadlusest ruum, kus jõud jätab ruumi haavatavusele ning puudutamine ei ole pelgalt tegevus, vaid ka millegi välja pakkumine.
„Me mängime teiste reeglite järgi“ ammutab inspiratsiooni maadluse ajaloost, kus õliga kaetud kehad, füüsiline jõud ja sportlik sooritus on muutnud meestevahelise füüsilise kontakti avalikuks homoerootiliseks vaatemänguks. Näituse teiseks lähtepunktiks on 10. ja 11. sajandist pärit India Khajuraho templite erootilised raidkujutised, kus intiimsed kohtumised paiknevad kõrvuti religioosse ikonograafiaga. Installatsioon asetab need viited omavahel dialoogi, tõlgendades erinevad žestid skulpturaalseteks vormideks. Valminud tervik toob esile kväärajalugu, mehelikkuse ideaale, intiimsuse ja iha kokkupuutepunkte ning religiooni, spordi ja mängu omavahelisi seoseid.
2025. aastal tegi Vitor Pascale koostööd Oskar Suurorgiga videoinstallatsiooni „Rituaal“ loomisel. Barcelonas ja Pariisis toimunud residentuuri käigus valminud teos uuris maadluse sümboolseid tähendusi. Käesolev installatsioon jätkab kunstniku pikaajalist huvi selle teema vastu, laiendades uurimust skulptuuri valdkonda ja tõlgendades liikumist vormide kollektsiooniks.
Vitor Pascale on Brasiilias São Paulos sündinud ja Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on omandanud magistrikraadi kaasaegses kunstis (2025) Eesti Kunstiakadeemias, kus ta alustas äsja teise magistrikraadi omandamist taidestuudiumi erialal. Oma loomingus, mis hõlmab skulptuuri, installatsiooni ja graafikat, käsitleb ta kväärkogemusi, keha ajaloolisi kujutamisviise ning mängu ja võimu vahelisi seoseid. Žestide ja objektide kaudu leiab Pascale uusi ruumilisi tõlgendusviise mänguväljakutele, kodustele ruumidele ja rituaalidele — paikadele, kus kujunevad mehelikkus, intiimsus ja iha.
Graafiline disain: Vitor Pascale
Näituse toimkond: Kaisa Maasik-Koplimets, Valve Saarma, Andreas Vrettos, Marily Simenson-Plasko, Hanna Õunapuu
Produktsiooniassistent: Oskar Suurorg
Tehniline tugi: Eugenio Marini
Näitust toetavad Eesti Noorsooteater, Tallinna linn, Sadolin Eesti ja Pimedate Ööde Filmifestival.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Täname: Triinu Arula, Simon Janson, Saara Mildeberg, Taavi Teevet
05.11.2026 — 06.12.2026 Kristiina Laurits “Püha pimik” Neljapäev 05 november, 2026 — Pühapäev 06 detsember, 2026 Ehte- ja sepakunst
Kristiina Lauritsa poolt kasutatud materjalid on olnud alati ebaharilikud, ootamatud ja küsimusi tekitavad, nii ka seekord. HOP galeriisse loodavas ehtepimikus jätab kunstnik kultuuri seljataha ja kaevub sõna otseses mõttes puujuure alla.
Tema ehteks vormunud mullasegust suudlused ja kuldsed näpujäljed hõljuvad maapinna piiril, kord end avades, kord peites. Loodus on tagasi saanud selle, mis tema oma – ehe on muld ja püha on pimik ja muul pole üldse enam tähtsust.
Kunstnike liidu näituste ühine ringkäik toimub 19.11 kell 17.00.
Näituse kujundaja on filmikunstnik Katrin Sipelgas.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.
Kristiina Laurits on õppinud ehte- ja sepakunsti osakonnas Eesti Kunstiakadeemias (BA 1997, MA 2003). Aastal 2000 täiendas ta end Escola Massana ehteosakonnas Barcelonas ja 2023 aastal Tartu Ülikoolis, läbides mikrokraadi programmi „Muuseumid ja tulevikupärand“. Alates 1995 on Laurits osalenud arvukatel ehtenäitustel Euroopas, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Tema töid on avalikes kogudes Eesti Tarbekunsti – ja Disainimuuseumis, Cooper Hewitt, Smithsonian Design Museum, New Yorgis ning paljudes erakogudes üle maailma. 2017 aastal ilmus Lauritsal oma loomingust autoriraamat „MÕNED ÕNNELIKUD. Ehted ja objektid“. Alates 1999 aastast tegutseb ta ehtekunstirühmituses õhuLoss, kelle näitus „Jää jumalaga, gravitatsioon“ Tartu ülikooli muuseumi pööningul pälvis 2024 aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava-ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia.
Hetkel töötab Laurits vabakutselise kunstnikuna Tallinnas.
Rohkem infot: Facebook
05.11.2026 — 06.12.2026 Bob Bicknell-Knight Draakoni galeriis Neljapäev 05 november, 2026 — Pühapäev 06 detsember, 2026 Kaasaegne kunst

5. novembril kell 18.00 Draakoni galeriis avataval näitusel „Raamistik“ esitleb Eestis resideeruv Briti kunstnik Bob Bicknell-Knight valikut oma uutest ja viimastel aastatel valminud teostest. Näituse keskmes on kunstniku senine suurim, töömahukaim ja tehniliselt ambitsioonikaim skulptuur, mis on teatud mõttes endiselt valmimisjärgus.
Bicknell-Knighti skulptuurides on midagi kummaliselt tuttavlikku. Neis võib ära tunda oreli juhtpuldi, seinakella või lühtri, kuid sama hästi võiksid need olla arhitektuursed maketid, mõne tundmatu hoone fassaadilt eemaldatud detailid või müstilised tugistruktuurid, mille tegelik otstarve jääb tabamatuks. Need on objektid, mis näivad kuuluvat kuhugi mujale, kuid kuhu täpselt, on keeruline öelda. Nende vormides võib aimata nii sakraalarhitektuuri kui ka industriaalseid ehitisi, nii kauget ja spekulatiivset minevikku kui ka mõne düstoopilise paralleelreaalsuse tulevikku.
Kunstniku loomingus põimuvad virtuaalne ja füüsiline maailm. Tema teoste lähtekohaks võivad olla arvutimängudest leitud või nende visuaalsest keelest laenatud objektid, mis omakorda jäljendavad pärismaailmast pärit elemente. Need on esemed, mille algne otstarve on virtuaalses keskkonnas muutunud või sootuks kadunud. Kellad, mis ei näita aega, või objektid, mille olemasolul pole muud põhjendust, kui muuta väljamõeldud maailm usutavamaks. Virtuaalsest keskkonnast välja tooduna omandavad need uue, füüsilise kohalolu, kuid mitte tingimata selgemat tähendust. Pigem vastupidi: tuttavad vormid muutuvad veelgi võõramaks, justkui oleksid need läbinud mitu erinevat reaalsust, kaotades teel midagi oma algsest olemusest ja omandades midagi uut.
Nende objektide pinnad näivad kandvat endas aja jälgi. Kohati võiks tegemist olla kulumise ja murenemisega, teisalt tolmu ja muu ainese aegamööda ladestumisega. Ometi on raske öelda, kas need on jäljed millestki möödunust või kuuluvad need objektide juurde juba nende sünnist saati. Nii tekib kummaline ajaline vastuolu: esemed, millel ei pruugi olla tegelikku minevikku, näivad pärinevat ajast, mida pole kunagi eksisteerinud.
Aeg on Bicknell-Knighti loomingus läbiv, kuid mitte alati üheselt hoomatav teema. See avaldub nii seisma jäänud kellades, põlevates küünaldes kui ka objektide näilises kulumises. Samavõrd olulised on kontrolli ja funktsionaalsuse küsimused. Mis juhtub, kui ese, mis peaks midagi tegema, seda enam ei tee? Kui valgusti vajab ise valgustamist või kell eksisteerib maailmas, kus aeg ei liigu?
„Raamistik“ toob vaataja ette objektid, mille päritolu, otstarve ja ajaline kuuluvus jäävad lahtiseks. Need võivad olla jäänukid millestki ammu kadunust, killud veel olematust tulevikust või hoopis esemed maailmast, mida pole kunagi olemas olnud.
Bob Bicknell-Knight (snd 1996, Ipswich, Ühendkuningriik) on Tallinnas tegutsev Briti kunstnik ja kuraator, kelle looming liigub digitaalsete ja füüsiliste maailmade piirimail. Ta töötab skulptuuri, installatsiooni, maali, video ja digitaalsete keskkondadega, uurides aja, kontrolli ja lagunemisega seotud küsimusi. Tema loomingus on olulisel kohal arvutimängude maailmad, nende toimimisloogika ning viisid, kuidas virtuaalsed keskkonnad peegeldavad ja moonutavad meie arusaamu tegelikkusest.
Bicknell-Knight on lõpetanud Chelsea College of Artsi Londonis ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Tema isikunäitused on toimunud muu hulgas Londonis, Berliinis, Pariisis, Kopenhaagenis, Klaipėdas, Sofias, Brnos ja Kasselis. Lisaks kunstnikutööle on ta 2016. aastal loodud digitaalsele kunstile keskenduva platvormi isthisit? asutaja ja juht, olles selle kaudu teinud koostööd sadade kunstnikega ning kureerinud näitusi Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.
Reimo Võsa-Tangsoo (snd 1976) kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas 2011. aastal ning on samas osakonnas töötanud alates 2003. aastast. Oma loomingus on ta keskendunud fotograafilise nägemise, poliitika ja interaktsiooni teemadele. Viimasest on välja kasvanud tema huvi tehis- ja liitreaalsuse ning füüsilise ruumi näituste digitaalse järelelu vastu. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2010. aastast.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Galeriid toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko, Tallinna linn. Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.
Tänud: Rosa-Maria Nuutinen, Les Bicknell, Jayne Knight, Reimo Võsa-Tangsoo, Elliott Burns, Tuukka Kaila, Lilian Hiob-Küttis, Theresa Roth, Catinca Malaimare, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia.
07.11.2026 — 22.11.2026 Näitus „TOON värviküllust taimemaailmast“ Laupäev 07 november, 2026 — Pühapäev 22 november, 2026 Ringdisain

Tallinna Botaanikaaias toimuval rühmanäitusel “Toon värviküllust taimemaailmast” osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud.
Kuraator Pille Hermann (TBA).
Tekstiilidisaini erialase projekti ja praktikapõhiste uurimistööde põhjal saab näha, milliseid sünteetilistele värvidele alternatiivseid värve võib saada Tallinna Botaanikaaias, Eesti looduses või Belgia koduaias kasvanud taimedest. Dokumenteeritud värvikatsetused teevad vaatajale nähtavaks disaini värviköögi poole ning kirjeldavad protsesse, kuidas jõutakse teadmisi loovate tulemusteni. Looduslike värvide arendusideid ja kasutusvõimalusi tutvustatakse läbi kunsti-, moe- või materjaliloome konteksti.
Yasmin Khan – „Siidi shibori mustrite ja loodusvärvide koosmõju“
Siidorganza voltimine, sidumine ja aurutamine loob mustreid ning muudab kanga vormi. Taimsed värvid lisavad materjalile uusi toone.
Margot Clonen – „Tingimuste mõju“
Botaanikaaia orhideede vormidest, värvidest ja õrnusest inspireeritud teos uurib, kuidas taimsete tintide ja värvidega töödeldud siid muutub kasvuhoone tingimustes.
Karlien Torfs – „Aed“
Vana laudlina ning looduslike värvide ja tintidega loodud interaktiivne teos käsitleb teed kui päeva ja öö vahelise ülemineku sümbolit. Külastaja on kutsutud osalema ja endast jälgi jätma.
Eliisa Leppik – „Askeldaja“
Taimedega värvitud villasest ja puuvillasest lõngast heegeldatud tegelane sümboliseerib askeldamist, loomist ning mitme tegevuse vahel tasakaalu hoidmist.
Freia Mugra – „Transformatsioon“
Taimedega värvitud siidist kangaste, siidiussi kookonite ja villaga installatsioon jutustab muutumisest. Siidiussi eluring ja siidi teekond kookonist kangaks põimuvad kasvamise ning uueks kujunemise mõtetega.
Helena-Mai Posti – „Puitunud“
Taimedega värvitud tekstiilkollaažis saab puust värv, värvist jälg kangal ning tekstiilist puutüve meenutav pind. Materjal muudab kuju, kuid kannab edasi oma päritolu.
Marta Velda Loos – „Peidus“
Taimedega shibori tehnikas värvitud siid peidab end puulehtede vahele – loodusesse, looduse enda värvides.
Doktorant Eva Reiska – „Langenud puulehtedest Ioncell® tekstiilikiud“
EKA ringdisaini magistritöös uuris Eva Reiska võimalust valmistada linnakeskkonnas langenud puulehtedest tekstiilikiudu. Koostöös Aalto Ülikooliga loodud materjal tutvustab, kuidas sügislehtedest võib saada uus tekstiilne tooraine. Näitusel saab tutvuda selle uurimistöö ja tumepruuni puulehekiuga.
EKA taidestuudumi magistrant Laura-Maria Vahimets – samblikega värvitud kangad.
Samblike uurimine on viinud autori katsetusteni keraamika, lõhnade ja tekstiiliga. Näitusel on kangad, mille värvimiseks on kasutatud nii otse loodusest kogutud kui ka fermenteeritud samblikke. Väljapanek kutsub avastama nende keerukate elusorganismide värvimaailma.
Kadi Kibbermann – „Kahe lina maastik“
Kangastelgedel kootud teoses kohtuvad kaks linanimelist kiutaime: autori aias kasvanud harilik lina ja Tallinna Botaanikaaiast pärit sitke linaliilia ehk Uus-Meremaa lina. Kangasse põimitud taimekiud jutustavad materjali valmimisest ning selle käigus muutuvatest värvustest.
Piret Valk – „Alias Habetillandsia“
Habetillandsiast inspireeritud installatsioon on valminud tekstiilitööstuse puuvillastest lõimejääkidest, mis on värvitud taimedega. Teos kutsub mõtlema, millist eeskuju pakuvad taimed disainis ning kuidas märgata jääkmaterjalides uusi kasutusvõimalusi.
Lisaks on võimalik osaleda EKA tekstiilidisaini tudengite juhendamisel taimedega värvimise ja shibori tehnika töötubades 21. ja 22. novembril 2026 kell 11.00- 13.00, Tallinna Botaanikaaia palmimaja õppeklassis.
Näitus “Toon värviküllust taimemaailmast” on avatud 22. novembrini
EKA vilistlase tekstiilikunstnik Ülle Saatmäe näitus „Aiapidu“ on TBA Palmimajas avatud 6. detsembrini.
Rohkem infot: https://botaanikaaed.ee/et/uudis/naitus-toon-varvikullust-taimemaailmast-7-22-november/
Vikerraadio „Huvitaja“, saatejuht Krista Taim:
https://eestiraadio.err.ee/…/1610161604/huvitaja/saatest
09.11.2026 — 29.11.2026 Taavi Talve, Ülo Keedus, Kitty Xiao “Järgmine Päev. Sama aeg. Sama koht.” Esmaspäev 09 november, 2026 — Pühapäev 29 november, 2026 Installatsioon ja skulptuur

Näituse Järgmine Päev. Sama aeg. Sama koht. aluseks on Ülo Keeduse 1970-ndate keskpaigas amatöörkaameraga üles võetud Amsterdami reisijäädvustused. Valitud stseenidest saab siin vaatajaga lõimitud ruum, liikuvast pildist tänavakoreograafia ja mikrosteenide väljasuurendus. Teose pealkiri on laen Samuel Beckettilt; tema tuntud näidendi teist vaatust sissejuhatav märkus, millele laval on võimalik üksnes kokkuleppeliselt osutada, kuid mitte otseselt näidata. Käesoleval näitusel saab sellest minevikust ja olevikust lahti ühendatud tulevik, vaatajale selg ees vastu tormav ja iseenda teokssaamist lakkamatult kinnitav ajavorm.
Installatsiooni raamib helilooja Kitty Xiao improvisatsiooniliste elementidega teos tendons of transformation, (2023), mille esitamiseks elavas ettekandes kasutatakse taktiilset elektroonikat koos klassikaliste instrumentidega. Näitusel saab selle salvestatud versioonist liikuval kujutisel asünkroonselt libisev helimaastik. Kitty Xiao lisab: “Elektroonilised helid ja video pakuvad mulle huvi oma võime tõttu edastada liikumist, tämbri- ja tekstuurilist teavet, mida saab mitte üksnes erinevalt tajuda, vaid ka väga erinevalt tõlgendada.“
Näituse võtab kokku Becketti ainelise minitriloogia kolmas osa Unnamable (2026), mille läbivateks teemadeks on mina ja mitte-minade lakkamatu segakõne ning aja- ja kohamääratluste voolavus.
Tänud: Eesti Kultuurkapital, EKL, ARS Kunstilinnak, EKA, Kitty Xiao, Sulev Keedus, Albert Kerstna, Karel Koplimets, Indrek Köster, Riin Maide, Reigo Nahksepp, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Johannes Säre, Tiina Vahter, Tarvo Hanno Varres, Sergo Vares jpt.
Taavi Talve (1970) elab ja töötab Tallinnas. Tema loomingu keskmes on liikuv kujutis kui vahend ruumi ja kohalolu loomisel. Analoogmaterjali ümbertöötamise kaudu vaatleb ta minevikusündmuste seoseid tänapäeva ja iseenda, dokumenteeritu ja kujuteldava vahel.
Ülo Keedus (1929-1991) – Eesti harrastusfilmioperaator ja -režissöör. Tallinna Filmiamatööride Klubi metoodik (1975-91). Aastatel 1988–91 ajakirjas “Tehnika ja Tootmine” ilmunud 34-osalise filmiamatööridele mõeldud käsiraamatu “Kodukino ABC” autor.
Kitty Xiao (1989) on Austraalia päritolu helilooja ja elektroonilise muusika autor, kes elab ja töötab New Yorgis. Xiao loominguliseks lähtepunktiks on sotsiaalse keskkonna mõju kehale keele ja liikumise kaudu. Tema looming hõlmab nii soolo- kui ka suurematele koosseisudele kirjutatud akustilisi ja elektroakustilisi töid, koostööd koreograafide, kirjanike ja filmitegijatega kui ka elektroonilise muusika esitust ja produktsiooni. Oma loomingus uurib Xiao uusi tämbrilisi väljendusvõimalusi ning kehalise kohalolu ümbermõtestamist heli ja ruumi abil.
ARS Projektiruum
9.–29.11.2026
E–P kell 12–19
13.11.2026 — 24.11.2026 Rosa-Maria Nuutinen “lungless” Uus Rada Galeriis Reede 13 november, 2026 — Teisipäev 24 november, 2026 Vabade kunstide teaduskond

Avamine: R 13.11.2026 kell 18
‘A body that blends with its surroundings and is inseparable from the rest of the world. Here it is born, from the water, into the water, the mud that covers it, which conceals only deeper mud. Mud in the lungs, the eyes, the limbs. Its insides hang outside: two glass wombs, dragged along. Again and again, and each time anew, Nuutinen’s stroke materializes into characters, parts of an open body that longs for its birth.’
lungless on Rosa-Maria Nuutise esimene isikunäitus Eestis. Näitus on avatud Uus Rada galeriis Tallinnas 14.–24. novembril 2026.
Rosa-Maria Nuutinen (s. Hämeenlinna, Soome) on Tallinnas elav kunstnik, kes tegeleb joonistuse ja skulptuuriga. Oma teostes uurib Nuutinen füüsilise ja digitaalse maailma paralleelsust, seades kahtluse alla meie kollektiivse suhtumise tehnoloogiasse.
Nuutinen on lõpetanud Londoni Chelsea College of Artsi (BA) Fine Art ja õpib praegu Eesti Kunstiakadeemias (EKA) kaasaegse kunsti magistriõppes. Tema teoseid on eksponeeritud Annka Kultys ja SEAGER galeriides Londonis, Vaal-galeriis Tallinnas ning muudes galeriides üle kogu Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu.
Graafiline disain ja tekstiloome: Theresa Roth
Klaasipuhumine: Rait Lõhmus
Kunstnik soovib tänada: Bob Bicknell-Knight, Rait Lõhmus, Theresa Roth ja Lotta Räsänen
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Uus Rada Galerii
N-L kell 12-18
16.11.2026 — 20.11.2026 Vaimse tervise nädal Esmaspäev 16 november, 2026 — Reede 20 november, 2026 Arhitektuuriteaduskond
Käes on aasta pimedaim kuu ning lähenemas on sessiaeg… Selle leevendamiseks toome erinevate tegevuste abil järgmisel nädalal teie igapäeva vaheldust ja võimalusi õppetöö kõrvalt enda turgutamiseks!!
Nädala jooksul on plaanis veel mõni ajakava väline tegevus, millest anname märku oma Instagramis @eka.studentcouncil
AJAKAVA
*võib toimuda väikseid muudatusi
E 16.11
9-12 telefon puuvilja vastu
A100 fuajee
Usalda oma telefon tunniks või paariks meile hoiule ja saad hommikuse vitamiinina vastu värske puuvilja!
T 17.11
8.30-9 terviseshotid
A100 fuajee
Võta enne hommikust loengut üks tõeline vitamiinilonks!
K 18.11
9-12 telefon puuvilja vastu
A100 fuajee
Usalda oma telefon tunniks või paariks meile hoiule ja saad hommikuse vitamiinina vastu värske puuvilja!
16-20 lauamänguõhtu
A100 söökla trepistik
Tule võta sõber kaasa ja peletage mõtted õppetööst eemale! Võid tulla ka oma mänguga ning miks mitte snäki või joogiga.
10-19 saun
valge maja saun 0-korrusel
Tee paus töötamisest ning tule soojenda end valge maja saunas! Kohapeal on nii hoiustamis- kui pesemisvõimalus.
Sauna registreerimine.
N 19.11
17.45-19.15 avatud loeng “Understanding Intimate Partner Violence: Myths, Dynamics, Impacts and Professional Responses”
A501
10-19 saun
valge maja saun 0-korrusel
Tee paus töötamisest ning tule soojenda end valge maja saunas! Kohapeal on nii hoiustamis- kui pesemisvõimalus.
Sauna registreerimine.
R 20.11
10-19 saun
valge maja saun 0-korrusel
Tee paus töötamisest ning tule soojenda end valge maja saunas! Kohapeal on nii hoiustamis- kui pesemisvõimalus.
Sauna registreerimine.
Tulemas
16.11.2026 — 20.11.2026 Vaimse tervise nädal Esmaspäev 16 november, 2026 — Reede 20 november, 2026 Arhitektuuriteaduskond
Käes on aasta pimedaim kuu ning lähenemas on sessiaeg… Selle leevendamiseks toome erinevate tegevuste abil järgmisel nädalal teie igapäeva vaheldust ja võimalusi õppetöö kõrvalt enda turgutamiseks!!
Nädala jooksul on plaanis veel mõni ajakava väline tegevus, millest anname märku oma Instagramis @eka.studentcouncil
AJAKAVA
*võib toimuda väikseid muudatusi
E 16.11
9-12 telefon puuvilja vastu
A100 fuajee
Usalda oma telefon tunniks või paariks meile hoiule ja saad hommikuse vitamiinina vastu värske puuvilja!
T 17.11
8.30-9 terviseshotid
A100 fuajee
Võta enne hommikust loengut üks tõeline vitamiinilonks!
K 18.11
9-12 telefon puuvilja vastu
A100 fuajee
Usalda oma telefon tunniks või paariks meile hoiule ja saad hommikuse vitamiinina vastu värske puuvilja!
16-20 lauamänguõhtu
A100 söökla trepistik
Tule võta sõber kaasa ja peletage mõtted õppetööst eemale! Võid tulla ka oma mänguga ning miks mitte snäki või joogiga.
10-19 saun
valge maja saun 0-korrusel
Tee paus töötamisest ning tule soojenda end valge maja saunas! Kohapeal on nii hoiustamis- kui pesemisvõimalus.
Sauna registreerimine.
N 19.11
17.45-19.15 avatud loeng “Understanding Intimate Partner Violence: Myths, Dynamics, Impacts and Professional Responses”
A501
10-19 saun
valge maja saun 0-korrusel
Tee paus töötamisest ning tule soojenda end valge maja saunas! Kohapeal on nii hoiustamis- kui pesemisvõimalus.
Sauna registreerimine.
R 20.11
10-19 saun
valge maja saun 0-korrusel
Tee paus töötamisest ning tule soojenda end valge maja saunas! Kohapeal on nii hoiustamis- kui pesemisvõimalus.
Sauna registreerimine.
17.11.2026 Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud, teoorias“ EKA Galeriis 17.11.2026 Teisipäev 17 november, 2026 Sotsiaalne disain

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 17.11.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta
NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 järgneval lingil:
https://forms.gle/eAusyFTSmB7mU5DA7
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.
Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.
18.11.2026 Avatud loeng: Katrín Jakobsdóttir „Väärtuspõhine valitsemine polariseerunud maailmas“ Kolmapäev 18 november, 2026
Kolmapäeval, 18. novembril kell 18.30 toimub EKA aulas Islandi endise peaministri Katrín Jakobsdóttiri avatud loeng „Väärtuspõhine valitsemine polariseerunud maailmas“.
Loengus käsitleb Jakobsdóttir väärtuspõhise juhtimise praktikat üha enam polariseeruvas maailmas keskendudes pikaajalistele väljakutsetele, nagu kliimaüleminek ja sotsiaalne võrdsus. Loeng toimub inglise keeles ning sellele järgneb vestlus.
Katrín Jakobsdóttir oli Islandi peaminister aastatel 2017–2024 ning juhtis kolme erakonna valitsust, mis oli tuntud edumeelse soolise võrdõiguslikkuse ja kliimapoliitika ning heaolule keskenduva valitsemise poolest. Tema ametiajal valmis ka Islandi esimene tehisintellekti poliitika. Ta kuulus Islandi parlamenti 2007–2024, oli haridus-, teadus- ja kultuuriminister ning juhtis Vasak-Rohelist Liikumist. 2024. aasta presidendivalimistel tuli ta teiseks. Praegu on ta Arctic Circle’i vanemsaadik ja Üleeuroopaline kliima- ja tervisekomisjoni (Pan-European Commission on Climate and Health) juht.
Avatud loeng toimub osana EKA loengusarjast „Kaasaja kultuuri sõlmpunktid“, mille eesmärk on külalisesinejate kaudu avada kaasaja olulisi sõlmküsimusi, mis mõjutavad meid nii loovisikute kui ka kodanikena. Sarja on varem külastanud teiste hulgas Kersti Kaljulaid, Toomas Hendrik Ilves, Ülle Madise, Marju Lauristin ja Jonatan Vseviov.
Loengusarja juhivad õppejõud Kunstiasutuste Liidu (KAEL) tegevjuht Kadi-Ell Tähiste ning Von Krahli Teatri juht Annika Üprus.
19.11.2026 KVI avatud loeng: Māra Traumane “Kunstnike arhiivid, tõlgendamine ja kanoniseerimine. Läti kunstnike grupp Nebijušu Sajūtu Restaurēšanas Darbnīca (Tundmata Tunnete Taastamise Töötuba, 1982–1989)” Neljapäev 19 november, 2026 Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Ehkki kunstnike ja muusikute kollektiiv Nebijušu Sajūtu Restaurēšanas Darbnīca (Tundmata
Tunnete Taastamise Töötuba, 1982–1989) sai Lätis tuntuks juba 1980. aastate keskel, on
nende arhiivi ning tegevust kunstis, muusikas ja arhitektuuris põhjalikumalt uuritud alles
viimastel kümnenditel. Loengus kõneldakse NSRD kanoniseerimisest erinevatel viisidel,
alates kunstiajaloo kaanoni laiendamisest ning kollektiivi „mitteametliku“ staatuse küsimuse
alla seadmisest kuni NSRD loomingu esitlemiseni läbi näituste ning nende pärandi
säilitamise ja järeleluni. Kuidas siseneb legend kaanonisse ja mis võib sel teekonnal kaotsi
minna?
Māra Traumane on kunstiajaloolane, kuraator ja Läti Kunstiakadeemia teadur, kes tegeleb
II maailmasõja järgse Ida-Euroopa kunstiga. Aastatel 2014–2017 oli ta Zürichi Ülikooli
uurimisprojekti „Literatur und Kunst vor Gericht: Fokus Osteuropa“ („Kirjandus ja kunst
kohtu ees: fookuses Ida-Euroopa“) teadur ning koos Sandra Frimmeliga antoloogia „Kunst
vor Gericht: Ästhetische Debatten im Gerichtssaal“ (Matthes&Seitz 2018) toimetaja. Ta on
publitseerinud artikeleid interdistsiplinaarsest kunstist ja performance’ikunstist Ida-Euroopas,
naiskunstnike pärandist ning Läti sotsrealismist mitmetes rahvusvahelistes kogumikes ning
ajakirjas ARTMargins.
19.11.2026 Avatud arhitektuuriloeng: Zoë Ritts Neljapäev 19 november, 2026 Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Tänavuse sügissemestri Avatud arhitektuuriloengute sarja kureerib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja 2026 Tallinna Arhitektuuribiennaali üks kuraatoritest Mira Samonig ühispealkirja all Standby.
19. novembril kell 18 esineb EKA aulas Zoë Ritts loenguga “Armastades, rauda: Saksa migratsiooniseaduse ruumid” (Loving, Iron: The spatial envelopes of German migration law).
Zoë Ritts on Torontost (Tkarón) pärit arhitekt, kes tegutseb Berliinis ja New Havenis. Praegu õpib ta Yale’i ülikooli jätkuõppe magistriprogrammis Master of Environmental Design, mida juhib Keller Easterling.
Tema loominguline praktika hõlmab kunsti, disaini ja kirjutamist ning uurimistöö keskendub linnaruumi ja selle asustamise poliitilistele aspektidele. Ta on olnud mitme kunstiprojekti, sealhulgas Architektur-In-Residency e.V. ja Questions on Dwelling, kaasasutaja ning õpetanud projekteerimist ja teooriat Müncheni Tehnikaülikoolis ja Berliini Humboldti Ülikoolis.
Ritts on toimetanud mitmeid arhitektuuri, kunsti ja urbanismi käsitlevaid väljaandeid, sealhulgas Para-Platforms (koostöös Markus Miesseniga, Sternberg Press, 2019), The Office of Good Intentions: Human(s) Work (Taschen, 2022) ja Designing Justice in the City (City, nr 28, 2024).
Loengus tutvustab ta oma käimasolevat uurimistööd, kuidas rändeõigus kujundab ruumi ja inimkehasid. Tuginedes näidetele tegelikest arhitektuuri- ja disainipraktikatest ning õiguslikest raamistikest, otsib ta vastupanu võimalusi õiguslike ja füüsiliste piirangute tingimustes.
Loeng on tasuta ja toimub inglise keeles.
2026. sügise loenguprogramm
- oktoober Alejandro Aravena “Elemental’s Toolkit”
15. oktoober Gabu Heindl “Radical democracy in thinking, building, maintaining”
19. november Zoë Ritts “Loving, Iron: The spatial envelopes of German migration law”
26. november Mireia Luzárraga “Unlearning the Anthropocene”
Varasemad avatud arhitektuuriloengud on järelvaadatavad www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
20.11.2026 Arunädala loomekõrgkoolide konverents „Loovus ja tehisaru“ Reede 20 november, 2026

Mis muutub, kui tehisaru jõuab tegevustesse, millelt oleme eeldanud “inimlikku puudutust”, nagu looming, kultuur või haridus?
Reedel, 20. novembril Eesti Kunstiakadeemias vaatame, mida tehisaru loometegevusele juurde annab, mida see muudab ning kuidas mõjutab heli- ja visuaalkunsti, disaini, õppimist ja inimese enda rolli loojana.
Eesti Kunstiakadeemias toimub Arunädala raames loomekõrgkoolide konverents, kus uurime, kuidas tehisaru loomeprotsessi mõjutab, kuidas muutub autori roll tehisaru ajastul? Kas ja kuidas tehisaru võib mõjutada kultuurilist taju ja selle läbi meie väärtuseid? Räägime julgusest tehisaruga katsetada, inimese ja tehnoloogia koosloomest ning sellest, kuidas tehisaru muudab loometööd ja loomeharidust.
Päev keskendub 3 suure teema ümber:
Loomekõrgharidus – Mis on uued võimalused ja lahendused, kuidas muuta loovõpet paremaks? Kuidas tehisaru võib aidata nii õpilasi, õppejõude, kui hoida nendevahelist suhet?
Autorlus – Kuidas muutub autoripositsioon tehisaru ajastul, milliseid uusi intellektuaalomandi ja autorluse vorme tulevikus näeme või peame hakkama reguleerima? Kas tehisaru laiendab või lahjendab autori positsiooni?
Väärtustriiv – Tehisaru sisemised loogikad mõjutavad ja taastoodavad oma sisemisi kallutatusi ja teenusepakkuja nägemuste alusel kultuurilisi hoiakuid. Mis on kultuurikõrgkoolide ja kultuurivaldkonna roll selle kaitsel?
Teemasid lahkavad loome- ja eetikavaldkondade spetsialistid ja mõtlejad nii Eestist kui välismaalt. Esinejate hulgas on auhinnatud Austria-Šveitsi pianist, dirigent ja tehnoloogiaettevõtja Ingolf Wunder, kes käsitleb oma peaettekandes tehisaru kasutamist looverialade kõrghariduses ja muusika tulevikku. Eesti meediakunsti grand old man Raivo Kelomees, kelle sulest ilmus hiljuti uus raamat “Kaasaegne kunst digiajastul”, võtab vaatluse alla laiendatud ja lahjendatud autorsuse temaatika. TI-hüppe riskinalüüsi autorid arutlevad väärtustriivi kontseptsiooni üle. Samuti astuvad konverentsil ette mitmed kunsti ja disainiloojad.
Fuajees on ülesseatud näitus loomekõrgkoolide õppe- ja loometegevusest, kus tehisaru on komponent või kaasautor. Sealhulgas Austrias maailma vanimal digikultuuri festivalil Ars Electronical auhinnatud tööd.
Osalemine
Konverents on kõigile registreerunutele tasuta. Kohtade arv on piiratud.
Konverents toimub 18.–22. novembril toimuva üle-eestilise Arunädala raames, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust tehisarust ning toetada selle teadlikku, turvalist ja tulemuslikku kasutamist.
Tutvu Arunädala programmiga: Arunädal, 18.–22.11.2026 | Eesti AI
Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.
Konverentsi korraldamist toetatakse ESF+ kaasarahastud tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” raames.
21.11.2026 — 07.03.2027 Näitus „Te olete kõik oodatud“ Laupäev 21 november, 2026 — Pühapäev 07 märts, 2027 Vabade kunstide teaduskond
21. novembril avab Kunstihoone Lasnamäe paviljon uue hooaja näitusega „Te olete kõik oodatud“, mis toob kokku enam kui 500 autori teosed. Näitus jääb avatuks 7. märtsini 2027.
Paviljoni uut hooaega kureeriva Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) jaoks on oluline luua keskkond, kus kunstiga tegelemine ja selle kogemine ei eelda kuulumist kindlasse ringi. Sellest põhimõttest lähtub ka näitus „Te olete kõik oodatud“, mille fookuses on avatus, lahkus ja heasoovlikkus. Võimaluse oma loomingut jagada pakutakse ka neile, kes on harjunud kunsti pigem vaatajana kogema.
Näituse teosed koguti avaliku kutsungi tulemusel koostöös galeriide, kunstimajade, kunstikoolide ja kultuuriasutustega üle Eesti. Kaasatud olid partnerid Tallinnast, Tartust, Võrust, Viljandist, Narvast, Jõhvist, Rakverest, Pärnust, Haapsalust, Kuressaarest ja Kärdlast. Kokku jõudis näitusele teoseid enam kui 500 autorilt. Noorim osaleja on vaid üheaastane, vanim aga saja-aastane.
ENKKL-ile omane kollektiivne töötamine laieneb kogu näituse loomise protsessi, kus tavapärane korralduse loogika on teadlikult pea peale pööratud. „Te olete kõik oodatud“ näituse tervik sündis alles pärast tööde kokkukogumist, ruumi kavandamiseks korraldati ühiskureerimine, kus kümmekond inimest koos töötasid. Näituse publikuprogramm saab alguse juba enne ametlikku avamist, kus külastajatel on installituuride käigus võimalus piiluda näituse tegemise telgitagustesse. Ruumi jäetakse eksperimenteerimisele, üllatusele, ootamatustele ja teadmatusele.
Näituse avamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 21.00. Paviljon on avatud terve päeva ning külastajad on oodatud osa võtma erinevatest tegevustest.
Näitust toetavad: Kubja Ürditalu, Tamme talu ürdiaed, Karepa Ravimtaimeaed
22.11.2026 — 23.11.2026 FOKU publikuprogramm Pühapäev 22 november, 2026 — Esmaspäev 23 november, 2026 Fotograafia

PÜHAPÄEV, 22. november
FOKU | 13:00–15:00
13:00–13:15 – Sissejuhatus ja tervitus
Esineb Tuukka Kaila – kunstnik, kirjastaja, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning näituse „Kiirtee on selgelt kuulda isegi siis, kui kardinad on ees“ kuraator.
13:15–14:00 – Ettekanne: „Mis oleks, kui merd enam poleks? Kadumise poeetika kahanevates ruumides“
Esineb Karolina Rybačiauskaitė (LT) – teadur, kirjanik ja filosoof, kes tegutseb Vilniuse Kunstiakadeemias ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias.
Tuginedes kaasaegsetele kunstipraktikatele ja isiklikele leinakogemustele, uurib ettekanne, kuidas kadumist ruumis tajutakse – alates avalikest ja privaatsetest ruumidest kuni ruumini inimese enda kehas ning isegi näituseruumideni.
14:15–15:00 – Paneeldiskussioon
Osalevad kunstnikud Miklos Gaál ja Mirjam Varik; modereerib Tuukka Kaila.
EKA auditoorium | 16:00–18:00
16:00–16:15 – Sissejuhatus ja tervitus
Esineb Tuukka Kaila.
16:15–16:30 – Sissejuhatus: Miklos Gaál
16:30–18:00 – Filmilinastus: „Eraldi maailmad samas paigas“ („Separate Realms at the Same Spot“)
Valmimisjärgus liikuvpilditeos, autoriks Miklos Gaál (FI/NL) – kunstnik ja doktorant Kuva kaunite kunstide akadeemias.
See kollaažfilm koondab fragmente mängufilmidest, dokumentaalfilmidest ja veebipõhistest arhiivimaterjalidest (stock footage). Audiovisuaalse jutustuse kaudu uurib teos reaalsuse, abstraktsiooni, keele, fiktsiooni ja terve mõistuse kokkupuutepunkte.
ESMASPÄEV, 23. november
16.00–17.00, ruum A302 – Miklos Gaáli doktoritöö esitlus: „Romantiline iroonia ja visuaalkunst“
Romantilise iroonia kohaselt väljendab kunst ühtaegu kriitilist distantsi ja võimet asetada end kaastundlikult teise positsioonile. Doktoritöös võrreldakse seda ajaloolist kunsti käsitlust* kaasaegsete kunstipraktikatega. Kas on võimalik olla ühtaegu romantiline ja irooniline?
* Romantiline iroonia on 1790. aastate kunstifilosoofia, mis pärineb Jena romantikutelt (Friedrich Schlegel, Novalis jt). Selles käsitluses mõistetakse kunstiteost kui võimet ühendada emotsionaalne ja kontseptuaalne tajumine.
Kunstnikest
Karolina Rybačiauskaitė (LT) on uurija ja kirjutaja, kelle töö asub ökoloogilise teooria ja kaasaegse kunsti kokkupuutepunktis. Ta õpetab esteetikat ja kaasaegse kunsti teooriaid Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias ning kriitilist ruumifilosoofiat Vilniuse Kunstiakadeemias. Oma uurimistöös käsitleb ta ökoloogilisi projekte postmarksistlikus ja posthumanistlikus mõtlemises ning nende seoseid kunstipraktikatega.
Miklos Gaál (FI/NL) on visuaalkunstnik ja kaunite kunstide doktorant. Tema loomingus põimuvad fotograafia, film, tekst ja trükised; ta uurib kogemuse subjektiivset olemust ning seab kahtluse alla harjumuspärased piirid reaalsuse ja fiktsiooni vahel.
Mirjam Varik (EE) on kunstnik, kelle looming keskendub näiliselt tähtsusetutele hetkedele, mis avaldavad aga püsivat mõju inimese arengule. Fotograafia, video ja installatsiooni kaudu uurib ta lapsepõlvekogemusi, identiteeti, mälestusi ja paiku.
23.11.2026 EKA infopäev TARTUS Esmaspäev 23 november, 2026
Esmaspäeval, 23. novembril kell 15.00–18.00 tutvustame Tartus Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppevõimalusi. Toimuvad erialade tutvustused, töötoad, portfoolio konsultatsioonid.
Kell 16.30–17.30 toimub eraldi magistriõppe infotund, kus tutvustatakse EKA magistriõppekavasid, millest suuremale osale saab sisseastumisavalduse esitada vaid kuni 1. märtsini 2027.
Sündmusele on oodatud kõik huvilised Tartust ja Lõuna-Eestist – nii tänavused kui tulevased potentsiaalsed sisseastujad, aga ka õpetajad, karjäärinõustajad, huvijuhid, huviringide juhendajad, lapsevanemad, täiskasvanud karjääripöörajad jt.
Infopäev toimub Tartu Loodusmajas (Lille 10, Tartu).
AJAKAVA
- 14.45-15.00 Kogunemine, kohv ja küpsis
- 15.00-16.30 Tervitus ja ülevaade EKAst, bakalaureuseõppekavade infotund.
- 16.30-18.00 Bakalaureuseõppekavade töötoad, portfoolio konsultatsioonid ja vabas vormis infovahetus, küsimused-vastused
- 16.30-18.00 Graafilise disaini töötuba
- 16.30-18.00 Sisearhitektuuri töötuba
- 16.30-17.30 EKA magistriõppekavade infotund
- 17.30-18.00 Konsultatsioonid-küsimused-vastused magistriõppe huvilistele ja vabas vormis infovahetus
- 18.00 Lõpp
Sisseastumisavalduste vastuvõtt 2027/26. õppeaastaks kõikidele EKA õppekavadele algab 1. veebruaril 2027.
Lisainfo vastuvõtu kohta: https://www.artun.ee/sisseastumine/
Lisainfo:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee
23.11.2026 — 04.12.2026 Näitus „Metsa portree” Esmaspäev 23 november, 2026 — Reede 04 detsember, 2026 Installatsioon ja skulptuur

23. novembril kell 17.00 avatakse Roosikrantsi galeriis Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri II kursuse üliõpilaste näitus „Metsa portree”, mis uurib metsa erinevaid tähendusi ning võimalusi seda kujutada, mõista ja kohata.
Kus on mets? Mis või kes on mets? Kas maastikuosa? Puude ja taimede kogukond? Loomade ja lindude kodu? Mets on looduslik kooslus, aga ka kultuuriline, keeleline ja vaimne ruum. Mets on koht, kus inimene saab olla üksi. Metsas ei ole keegi kunagi üksi.
Mets on majandusobjekt ja sissetulekuallikas, aga ka koht, kus mõelda teistsugustest väärtustest kui majanduslik tõhusus ja pidev kasv. Mets on kujutlusvõime ja müütide kodu, mänguline ja maagiline paik, aga ka karm eluvõitluse keskkond. Mets on metsik, ent samal ajal majandatav, mõõdetav ja kaardistatav.
Kas metsa portreteerimiseks piisaks ühest puust? Puu tüvi võib püsida sajandeid, lehed vaid ühe kasvuperioodi. Kuidas kujutada metsa ühe hetke kaudu, kui selles eksisteerib korraga nii palju erinevaid aegu? Tegelikult kuulub mets putukatele. Vähemalt tulevikus. Ei, mets on hoopis lootus. Mets on päästmiseks. Mets tuleb ümber mõtestada. Ümber istutada.
Näitus „Metsa portree” ei püüa tabada metsa ühtainsat olemust. EKA noored kunstnikud vaatavad metsa, otsides võimalusi seda kujutada ja mõista. Mets vaatab vastu. Ka näitusekülastajale.
Näitusel osalevad kunstnikud: Ann-Liis Kitt, Anni-Anett Liik, Berit Anspal, Emma Schieck, Marie Lou Honert, Merily Arus, Michala Patrícia Kelová, Sofia Kimmel ja Viktoria Suslova.
Kuraator/ juhendaja: Kirke Kangro
Näituse tööd on loodud osakonna erialakursuse raames, mis sai alguse EcoSenda suvekoolis „The Forest at Play” Saksamaal Vulkaneifeli piirkonnas, Üßbachi oja oru pöögi- ja tammemetsades, ning jätkus Eesti metsadele keskendudes.
Roosikrantsi galerii, Roosikrantsi 8, Tallinn
Avamine: esmaspäeval, 23. novembril 2026 kell 17.00
Näitus avatud: 23. november – 4. detsember 2026
Lahtiolekuajad:
24.–29. november: 12.00–18.00
1.–3. detsember: 12.00–18.00, 1. detsember: 12.00–15.00
23.11.2026 Miklos Gaáli doktoritöö esitlus „Romantiline iroonia ja visuaalkunst“ Esmaspäev 23 november, 2026 Fotograafia
Esmaspäeval, 23. novembril kell 16.00–17.00 toimub ruumi A-302 Miklos Gaáli doktoritöö esitlus: „Romantiline iroonia ja visuaalkunst“.
Romantilise iroonia kohaselt väljendab kunst ühtaegu kriitilist distantsi ja võimet asetada end kaastundlikult teise positsioonile. Doktoritöös võrreldakse seda ajaloolist kunsti käsitlust* kaasaegsete kunstipraktikatega. Kas on võimalik olla ühtaegu romantiline ja irooniline?
* Romantiline iroonia on 1790. aastate kunstifilosoofia, mis pärineb Jena romantikutelt (Friedrich Schlegel, Novalis jt). Selles käsitluses mõistetakse kunstiteost kui võimet ühendada emotsionaalne ja kontseptuaalne tajumine.
Miklos Gaál (FI/NL) on visuaalkunstnik ja kaunite kunstide doktorant. Tema loomingus põimuvad fotograafia, film, tekst ja trükised; ta uurib kogemuse subjektiivset olemust ning seab kahtluse alla harjumuspärased piirid reaalsuse ja fiktsiooni vahel.
24.11.2026 Seminar “Kanga teine elu – ringlusest uute materjalideni” Teisipäev 24 november, 2026 Aksessuaaridisain
Seminar “Kanga teine elu – ringlusest uute materjalideni” 24. novembril EKA-s.
Kutsume sind avastama, milline võiks olla tekstiilide kestlik tulevik!
Seminaril räägime tekstiilide taaskasutusest väiketootmise vaates, biomaterjalidest ja tulevikumaterjalidest, parandamise ning taasloova tekstiilidisaini võimalustest ning koostööst, mis aitab sünnitada uusi ringmajanduslikke lahendusi.
Esinejad jagavad inspireerivaid näiteid alates tootmisjääkide väärindamisest kuni bakteriaalsest tselluloosist ja teistest biomaterjalidest loodud uuenduslike materjalideni.
24. november
13.15–17.00
EKA, ruum A-501
PÄEVAKAVA*
13.15 – Kogunemine ja tervituskohv
13.30 – Avasõnad päeva moderaatorilt Anet Adamsonilt
13.35 – SiT projekti tulemuste tutvustus, Eva Leemet
13.50 – Piiratud materjal, piiramatu disain?, Sandra Luks (LUKS)
14.15 – Planeedisõbralikud tulevikumaterjalid, Riina Õun
14.50 – Kohvipaus (20 min)
15.10 – LAETUS projektiideede tutvustus, Helen Leetsaar
15.35 – Tekstiilide taaskasutamine väiketootja pilgu läbi KOOSdisaini näitel, Anu Rajamäe ja Kerly Kaljuste
16.00 – Parandamine ja taasloov tekstiilidisain, Marta Konovalov
16.30 – Arutelu, mida veab Anet Adamson
17.00 – Seminari lõpp
Registreeru 19.novembriks: https://bit.ly/3UiqP7R
Seminar on osa Erasmus + projektist SiT – Sustainability in TCLF ja seda kaasrahastab Euroopa Liit

![]()
https://www.instagram.com/sit_
https://www.instagram.com/
https://www.instagram.com/
https://laetus.artun.ee/
https://www.instagram.com/
https://www.instagram.com/
https://www.instagram.com/
25.11.2026 Näituse “Meil on sõnadest maa” paneeldiskussioon Kolmapäev 25 november, 2026 Vabade kunstide teaduskond

25. novembril kell 18.00 korraldab EKKM näituse “Meil on sõnadest maa” (10.10-13.12.2026) publikuprogrammi raames paneeldiskussiooni EKA fuajees, et arutada küsimusi kunstniku riskist ja sotsiaalselt vastutusest.
Vestlusel kohtuvad viis oma karjäärikaarel parajalt kaugele jõudnud loovisikut, et arutada riski, loovuse ja kodanikukohuste teemadel. Millega nemad riskinud on ja mida see neile õpetanud on? Kas risk on päris või hoopis lugu, mida teineteisele jutustame? Mis on riski vältimise hind?
Ühelt poolt tundub, et risk on loominguga tegeleva inimese jaoks igapäevane nähtus. Nii aus eneseväljendus, formaalne uuendus kui selge karjäärikaare puudumine kunstiväljal nõuavad teatavat riskialtisust. Kunstnikult ootatakse aina enam ka poliitiliste hoiakute väljendamist ning kui mõned on sellest keeldunud, siis paljud nõustuvad nii inimese igapäeva kui kunstnikupraktika olemusliku poliitilisusega.
Koostöös Kunstiakadeemiaga toimuvas vestlusringis uurime, et mida tähendab tahta osutada Eestis, Pariisis või Gazas toimuvale, äkki isegi seda muuta? On see olemuslikult riskantne? Kui päris risk on? Kuidas mõjutab riski olemust institutsionaalne kuuluvus? Millega inimesed riskinud on? Kas selleks, et suurelt võita, tuleb suurte panustega mängida? Ja mis on riski vältimise hind?
Omavahel vestlevad: Linda Kaljundi, Henrik Kalmet, Maarja Kangro, Heinrich Sepp ja Liis Vares.
Vestlus algab kell 18.00, kestab umbes 1,5 tundi ja leiab aset eesti keeles.
26.11.2026 Avatud arhitektuuriloeng: Mireia Luzárraga Neljapäev 26 november, 2026 Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Tänavuse sügissemestri Avatud arhitektuuriloengute sarja kureerib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja 2026 Tallinna Arhitektuuribiennaali üks kuraatoritest Mira Samonig ühispealkirja all Standby.
26. novembril kell 18 esineb EKA aulas Mireia Luzzáraga loenguga “Antropotseeni ümberõpe” (Unlearning the Anthropocene).
Mireia Luzárraga on Columbia ülikooli arhitektuurikooli GSAPP abiprofessor ja esimese kursuse arhitektuuristuudio koordinaator. Koos Alejandro Muiñoga on ta asutanud Barcelonas ja New Yorgis tegutseva uurimispõhise arhitektuuri- ja disainibüroo TAKK.
Luzárraga looming ja uurimistöö keskenduvad sellele, kuidas arhitektuur ja disain saavad aidata kaasa võrdõiguslikuma ühiskonna kujundamisele, lõimides ruumipraktikatesse feministlikke lähenemisi, kväärökoloogiat ja posthumanistlikku mõtlemist. Tema ja TAKKi projekte on laialdaselt avaldatud, need kuuluvad rahvusvahelistesse kollektsioonidesse ning neid on esitletud arvukatel näitustel ja biennaalidel, sealhulgas 2026. aasta Tallinna Arhitektuuribiennaalil.
Oma loengus käsitleb Mireia Luzárraga arhitektuuri ja disaini ökoloogiliste suhete kaudu, otsides võimalusi mõtestada antropotseeni ajastu probleeme laiemalt kui pelgalt tehniliste lahenduste küsimusena. Tema käsitluses on disain ka vahend, millega seada kahtluse alla konservatiivsed ja väljakujunenud arusaamad „loodusest“ – alates traditsioonilisest tuumperekonnast ja koduruumi korraldusest kuni kapitalistlikust tootmisloogikast lähtuva ruumikasutuseni. Nii avab ta võimalusi uuteks, kaasavamateks ja ökoloogiliselt teadlikumateks kooseluvormideks.
Loeng on tasuta ja toimub inglise keeles.
2026. sügise loenguprogramm
- oktoober Alejandro Aravena “Elemental’s Toolkit”
15. oktoober Gabu Heindl “Radical democracy in thinking, building, maintaining”
19. november Zoë Ritts “Loving, Iron: The spatial envelopes of German migration law”
26. november Mireia Luzárraga “Unlearning the Anthropocene”
Varasemad avatud arhitektuuriloengud on järelvaadatavad www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
10.12.2026 Temaatiline ringkäik näitusel „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ Neljapäev 10 detsember, 2026
EKA teadusprorektor Linda Kaljundi kureeritud näitusel „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ juhib temaatilist ringkäiku Eesti Rahva Muuseumi teadur ja püsinäituse „Uurali kaja“ juhtkuraator Svetlana Karm. Ringkäigul tutvustatakse ERMi soome-ugri kogude kujunemise ja uurimise ajalugu.
Esimesed soome-ugri esemed jõudsid ERMi kogudesse peagi pärast muuseumi loomist 1909. aastal. 1920.–1930. aastateks oli ERM kujunenud oluliseks soome-ugri pärandi mõtestamise paigaks ning 1928. aastal avati esimene hõimurahvaste näitus. Valdav osa soome-ugri kogudest on muuseumisse jõudnud 1960. aastatel taasalanud nõukogudeaegsete ekspeditsioonide tulemusel. Samuti on tänapäeval ERMi kogudes hoiul mitmed Kaljo Põllu algatatud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) soome-ugri õppeekspeditsioonide raames loodud etnograafilised joonised ja fotod, arhiivimaterjalid ning ka vähesed päästeetnograafia põhimõttel kogutud esemed.
Ringkäigul uurime, kuidas muuseumid loovad ja kujundavad teadmisi teiste kultuuride kohta, ning mõtiskleme rahvusvahelise inimõiguste päeva raames kogumiseetika ja päästeetnograafia üle. Miks keskenduti välitöödel sageli esemete kogumise asemel dokumenteerimisele? Mille alusel otsustati, milliseid esemeid tuleks soome-ugri rahvaste kultuuripärandi talletamiseks teadusasutustes säilitada?
Svetlana Karm on Eesti Rahva Muuseumi teadur ja soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ juhtkuraator. 2019. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli etnoloogia erialal doktoriväitekirja teemal „Soome-ugri diskursus Eesti etnoloogias (udmurdi kultuuri uurimise näitel)“. Karm on üks vähestest praegustest ERMi töötajatest, kes sai osaleda soome-ugri välitöödel koos ERMi pikaaegse direktori Aleksei Petersoniga, nimelt ERMi ja Udmurdi Rahvusmuuseumi ühistel ekspeditsioonidel, kuid tollal udmurdi ülikooli tudengina ja hiljem udmurdi muuseumi töötajana.
ERMi teadurina on ta korraldanud välitööekspeditsioone Udmurtiasse (2010), Leningradi oblastisse ja Karjalasse (vepsa ja karjala alad, 2011), Marimaale (2012), Komisse (2019) ja Handi-Mansimaale (2019).
Üritus on osa näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ publikuprogrammist.
Näitus seab omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, ERKI tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Näitus on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.
Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
12.12.2026 — 13.12.2026 EKA jõuluturg 2026 Laupäev 12 detsember, 2026 — Pühapäev 13 detsember, 2026
EKA traditsiooniline jõuluturg toimub sel aastal lausa kaks päeva järjest – 12. detsembril, laupäeval ning 13. detsembril, pühapäeval. Mõlemal päeval on turg avatud kell 12.00–17.00 EKA peahoones (Kotzebue 1) ja EKA valges majas (Kotzebue 10).
Üks Eesti külastatumaid jõuluturge ootab kõiki disaini- ja kunstihuvilisi soetama ainulaadseid jõulukingitusi. EKA jõuluturult on võimalus toetada praeguste tudengite loometööd ning võimalus seda ka laiemale ringile tutvustada, kuid turult ei puudu ka vilistlased, kelle looming on samuti EKA töökodadest välja võrsunud.
Kes on juba varem osalenud, teavad: hubane meeleolu on alati garanteeritud. Sissepääs on kõigile tasuta.
Jälgi ka turu sotsiaalmeediakanaleid, kust leiad pidevalt uut infot turu kohta:
Lisainfo: turg@artun.ee
EKA JÕULUTURU 2026 MÜÜJAD // VENDORS:
EHE- & SEPIS // JEWELRY & BLACKSMITHING:
A6_925
Agnes Veski Jewelry
designedtofade
Elize Hiiop Jewellery
ERLE NEMVALTS
Esoxlures
Fred Truus
GOHARA
Hvitolg
Katrin Veegen Jewellery
K i l l u d
Kuttenberg Knives
Liang Tang & Liisa Toos
Ljóf Jewelry
Luka Puumets Ehted / Anneli Tammik Ehted
LÕÕM
Lydia Paul
Merle Kasonen Jewellery
Mirjam Aun
Nada Raves x DTF
PÕISADRU METAMORFOOS ja EHE EESTI EHE
Rita Livia Jewelry
SILE LUIK
MOOD & TEKSTIIL // FASHION & TEXTILE:
Alamaa & Sivard
B.MOR STUDIO
BMAT24 tudengid
carolxott
Christoph
Dila Mathilda
ELLEN RICHARD
EVE HANSON
HANNES RÜÜTEL
Helen Tambla
KAIRI GETMAN
Karl Korsar
Kertu Seestrand
Kirill Safonov
Kristel Kuslapuu
kristina oja
Linda Teemägi
Merily Mikiver
MIHHAIL ZAYTSEV
Poeet Design
Prosinga Studio
Siim Oja
Vivian Vuks
KERAAMIKA // CERAMICS:
1001tassi
bardaknastole
coffemist
ethel.on.jumal keraamika
johannatammcermamics
K8Y6PU
ko111du
Kuu keraamika
Lee Saarepera
Liina Viira
Maris Loitmets
SUME
TILT Collection
Triini Ceramics
Tulevalvur
Tuvi Ceramics
KLAAS // GLASS:
Anneli Endla
BBABSxBBABS
Birgit Pählapuu
Iohan Figueroa
Mari-Liis Makus Glass Design
PUHU Klaasistuudio
Sigrid Luitsalu glass
TOOTEDISAIN // PRODUCT DESIGN:
Apel
BEAD BUNNY & Mesimagus
behäppi
Hingest Loodud
IKIGI
Jevgeni Krassi
Kirjastus Hunt
KOA CONCEPT STORE
kollektiir
KOOSdisain
Oliver Kanniste
Piibu Köök
Rookroon
Sviiter Studio
Taidestuudium / Craft Studies
Unzelm
NAHK & AKSESSUAAR // LEATHER & ACCESSORIES:
Annreal
GISAIN reflectors
Hedy Kohv
helkurolendid / glow creatures
Ifku
Inga Radikainen
Karen Milistver
Kelian Luisk
Kytkes
Merle Visak
MIRGOODS
Piret Loog
SIUG
Stella Soomlais
GRAAFILINE KUNST // GRAPHIC ART:
Agnes ja Annamaria Bereczki
Anastasija Šteinle
Anna Weidebaum
BGD26 (Saskia Algma, Deisi Anelle Poska, Mia Raud, Anastasia Tarassenko)
Catherine Zarip
EKA Graphic Design Master
Elina ja Joonas Sildre illustratsioonid
Ella-Mai Matsina
ESTWALLART
Illustrations STUDIO
Karin Kreek Studio
Katariin Mudist
KERAAFIKA
Krõõt Kukkur Illustrations
Labora
Lucky Laika
Luste illustratsioon
Líga Fernandes
Madli Lavin Art
Marjamaitse
Merdoink
MiZ
Natalia Mirzoyan
Nur x UIK
Paul Rannik
QBA
Ronja Siitonen
Selene Taur
Siiriuslased
Triin Mänd
Žaraga Collective
12.01.2027 Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele 2027 Teisipäev 12 jaanuar, 2027 Urbanistika
EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub teisipäeval, 12. jaanuaril 2027 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.
Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:
- https://www.artun.ee/urban-studies
- https://www.facebook.com/urbantallinn
- https://www.instagram.com/ekaurbanstudies
Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2027 ning lõppeb 1. märtsil kell 15:00.
19.01.2027 Animatsiooni magistriõppekava infotund sisseastujatele 2027 Teisipäev 19 jaanuar, 2027

EKA animatsiooniosakond kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema animatsiooni magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub teisipäeval, 19. jaanuaril 2027 kell 17:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe animatsiooni õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot EKA animatsiooni magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele animatsiooni magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2027.
08.02.2027 Interaktsioonidisaini magistriõppekava infotund sisseastujatele 2027 Esmaspäev 08 veebruar, 2027

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 8. veebruaril 2027 kell 17.00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on ingliskeelse õppekavaga, siis toimub ka infotund inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab:
- https://www.ixd.ma
- https://www.artun.ee/ixd
- https://www.facebook.com/IxD.ma
- https://www.instagram.com/ixd.ma/
Vastuvõtt Interaktsioonidisaini õppekavale algab 1. veebruaril 2027.
11.02.2027 Piret Pupparti loeng „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“ Neljapäev 11 veebruar, 2027 Disainiteaduskond
LOENG LÜKKUB EDASI
Loengu asemel toimub ringkäik näitusel „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“, mida juhib näituse koordinaator Inga Jaagus.
Piret Pupparti loeng on lükatud edasi 11. veebruarile. Rohkem infot leiab Kumu kodulehel ja Facebooki sündmuses.
Näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ raames peab moedisainer ja professor Piret Puppart loengu teemal „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“.
Kuidas jõuab ajalooline pärand isiklike kogemuste, välitööde või muuseumikogude kaudu tänapäeva moedisaini? Loengus antakse ülevaade rahvusliku ainese esiletõusust Eesti moekunstis ning vaadeldakse, kuidas soome-ugri rahvad oma rõivapärandit tänapäeval tõlgendavad. Näited Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurtiast ja mujalt avavad erinevaid võimalusi traditsioonide ja uuenduslike lahenduste ühendamiseks. Ühtlasi arutletakse kultuurilise identiteedi ning pärandi kaubastamise ja kultuurilise omastamisega seotud küsimuste üle. Millal lakkab pärand olemast pelgalt mineviku jälg ja muutub tuleviku inspiratsiooniallikaks ning kellel on õigus seda piiri nihutada?
Piret Puppart on Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor ja osakonna juhataja, kelle loominguline ja uurimuslik tegevus keskendub pärandkultuuri tõlgendamisele kaasaegses moedisainis, soome-ugri rahvaste rõivatraditsioonidele ning kestlikule disainile. Ta on endine Montoni peadisainer, Eesti olümpiakoondise esindusrõivaste autor ning Šveitsi kestlike nahktoodete brändi Cervo Volante peadisainer ja kaasasutaja.
Üritus on osa näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ publikuprogrammist.
Näitus seab omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Näitus on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.
Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
25.02.2027 EKA avatud uksed 2027 Neljapäev 25 veebruar, 2027
07.04.2027 EKA doktorikooli konverents 2027 Kolmapäev 07 aprill, 2027 Doktorikool
EKA doktorikooli järgmine konverents toimub 7. aprillil 2027.
Tule kuulama, et saada teada, milliste uurimisteemadega EKA doktorandid tegelevad!
Konverentsi töökeel on inglise keel. Registreerimine avatakse 2027. aastal ja täpsem info avaldatakse peagi.
2027. aasta konverentsi korraldavad EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktorant Maria Yudina ning kunsti ja disaini doktorant Triin Jürgens.
Olulised tähtajad:
- 7. veebruar 2027 ettekande pealkirja ja teeside esitamise tähtaeg
- 2. aprill 2027 ettekande täisteksti esitamise tähtaeg
Telli EKA kalender, et näha EKA sündmusi oma Google’i kalendris, Microsoft Outlookis või mõnes muus iCaliga ühilduvas kalendriteenuses.