Eesti Kunstiakadeemia tunnustas 2025. aastal ilmunud silmapaistvate teadus- ja loovuurimuslike publikatsioonide autoreid – kolmes kategoorias välja antud preemiatega tõsteti esile akadeemia teadlaste ja loovuurijate mitmekülgset ning kõrgetasemelist panust humanitaaria, disaini, arhitektuuri ja kunstide uurimisse. Teaduskondade esitatud nominentide seast langetasid valiku need EKA teadusnõukogu liikmed, kes ise tänavu nominentide hulka ei kuulunud.
Kutsume kõiki värskelt premeeritud publikatsioone lugema: teoste ja artiklitega saavad kõik huvilised tutvuda EKA raamatukogus.
Monograafia kategooria preemia pälvisid KVI vanemteadur ja EKA doktorikooli dotsent Kristina Jõekalda ning teadusprorektor Linda Kaljundi kogumiku „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade“ koostamise eest; koostajate töögruppi kuulus ka Ulrika Plath Tallinna Ülikoolist. 2025. aasta kevadel Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas “Acta Universitatis Tallinnensis. Artes” ilmunud mahukas kogumik käsitleb mõisa Balti ajaloo ja kultuuri võtmenähtusena, mille paremaks mõistmiseks tuleks otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Kogumiku artiklid avavad uusi vaatenurki mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti rollile ajalooallikatena, uurimis- ja restaureerimistegevuse rollile mõisate tähenduse teisendajana ning baltisakslaste ambivalentsele mõisasuhtele. Ka kogumiku autorite seas on mitmeid EKA töötajaid.
Teadusartikli kategooria preemia pälvis disainiteaduskonna vanemteadur Kristi Kuusk, kelle sulest ilmus 2025. aastal rida rahvusvahelisi ja kohalikke teadusartikleid. Nende seas on ajakirjas Fashion Theory ilmunud, Marta Konovalovi ja Julia Valle-Noronhaga koostöös kirjutatud artikkel „Layers of Repair – On Mending, Care, and Aesthetics of Affect“, mis käsitleb tekstiilesemete parandamist jätkusuutlikkust propageeriva tegevusena ning analüüsib parandamisprotsessi mõju parandajate väärtushinnangutele, enese- ja keskkonnatajule. Komisjon tõstis esile Kuuse tugevust loovuurimuslikus kooskirjutamises ning tema rolli uurimisrühmade ja doktorantide innustajana. Lisaks panustavad tema artiklid sensoorse disaini arendamisse ja nähtavusse rahvusvahelisel disainimaastikul.
Teised esile tõstetud ja Kristi Kuuse kaasautorlusel valminud artiklid on “Imagining Together: Sensorial Play and Intergenerational Mental Well-being in Autoethnographic Design”, kaasautorid A. Hamid, Z. Babayev, P. Veske-Lepp, N.H. Oktay; “Relational Design for Remote Intergenerational Sensorial Play Experiences”, 11th Nordic Design Research Society (NORDES) proceedings, Oslo Metropolitan University (OsloMet); kaasautorid A. Hamid, Z. Babayev, P. Veske-Lepp, N.H. Oktay; “Remote Grandparents: Designing Relations, Not Things”, Leida Issue 6: Travels in the Consumption Zone; kaasautorid: A. Hamid, Z. Babayev, P. Veske-Lepp, N. Hazal Oktay.
Samas kategoorias pälvis teadusartikli preemia ka kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Hanna-Liis Kont artikli „Kuidas toetab kunst sotsiaal-emotsionaalse pädevuse kujundamist? Lastega perede abil loodud helirännak“ eest, mis ilmus ajakirja METHIS vaimse heaolu ja kunstide erinumbris. Hanna-Liis Konti uurimus on tõeline interdistsiplinaarsuse musternäidis. Kuraatoripraksise, helikunsti, hariduspsühholoogia ja transformatiivse disaini ristteel asuv juhtumiuuring avab lugejale kunsti potentsiaali sotsiaal-emotsionaalse pädevuse kujundamisel, pakkudes turvalist ruumi eneseväljenduseks, koostööks ja emotsioonide mõtestamiseks. Kunstnike Lundahl & Seitli ning Jaakko Autio ja lastega peredega koostöös valminud ja Tartu Kunstimuuseumis läbi viidud helirännakute „Murrangu hinged“ ja „Viltuse maja mälestused“ rakenduslik analüüs avab meile, mil moel uudsed sensoorsed lähenemised ning loominguline protsess võivad arendada nii laste kui täiskasvanute suhteoskusi – usaldust, vastutustunnet, enesekindlust, emotsionaalset teadlikkust ja võimet teha hoolivaid, läbimõeldud otsuseid.
Teadusartikli eripreemia pälvis kunstikultuuri teaduskonna külalisdotsent Hannes Vinnal artikli „Värvid mõisas. Christina de la Barre arveraamatud (1732–1748) värvide sotsiaalajaloo allikana“ eest, mis ilmus samas kogumikus „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos“. Komisjon tõstis esile artikli haaravat stiili ja põhjalikku arhiiviuurimust, mis avab 18. sajandi majapidamispraktikaid ning värvikasutust arhitektuuris ja rõivamoes. Uurimus pakub väärtuslikku tuge ajalooliste hoonete tõlgendamisel ja ajastutruude viimistluslahenduste leidmisel.
Loovuurimusliku publikatsiooni preemia pälvis arhitektuuriteaduskonna nooremteadur Elina Liiva Märten Rattasepaga koostöös valminud ilukirjanduslikus vormis loovuurimuse „A Script of the Tragicomedy of an Apartment Building“ eest, mis ilmus Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kataloogis „Let me warm you“ (2025). Liiva ja Rattasepa loovuurimus annab ülevaate kortermajade renoveerimisprotsessi probleemidest, olles ühtlasi osa Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni näitusest, mis on saanud palju nii kohalikku kui ka rahvusvahelist tähelepanu ning seeläbi tutvustanud laiemalt teemasid, millega EKA arhitektuuriteaduskonnas töötatakse. Autorite sulest sai kaante vahele hulk dialooge kortermajade renoveerimise teemal, mille taustalt kumab läbi põhjalik eelnev uurimistöö. Kõnekate ning mõtlike piltidega läbi põimitud fiktiivsed dialoogid on kaasahaaravad ning tasakaalukalt peenetundelised, võimaldades igaühel mõne tegelasega – pensionärist arendajani – empaatiliselt samastuda.
EKA teaduspublikatsioonipreemiad toovad esile akadeemia teadlaste ja loovuurijate võime siduda akadeemiline sügavus ühiskondlikult kõnekate teemade ja uuenduslike uurimisvormidega.
Õnnitleme premeerituid ja täname kõiki, kes esitasid nominente!
