9. detsembril esitlesid SDSI tudengid Eesti Kunstiakadeemias oma uurimistulemusi ja disainiettepanekuid keerulise probleemi kohta: #eluaseme_taskukohasus (#housing_affordability) osana professor Jörn Frenzeli stuudiokursuse “Jätkusuutlike üleminekute kujundamine” raames.
Kolm meeskonda lähenesid mitmefaktorilisele probleemile, millel on vastandlikud huvid, #süsteemikeskselt (#systems_oriented). Tulemused olid seetõttu põhjalikud ja mitmekülgsed, sidudes elanikele suunatud otsese tegevuse #ühisressurssi (#commons) puudutavate kontseptsioonide ja linnavalitsusele suunatud poliitiliste ettepanekutega.
Täname Helena Männat ja Airi Andressoni meie partnerorganisatsioonist Tallinna linna strateegiakeskusest, stuudio kaasõpetajaid Mari Suoheimot Oslo arhitektuuri- ja disainikoolist (AHO) ja Johanna Vallistut ning Andres Sevtsuki Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist finaalis esitatud kriitika eest.
Ja muidugi meie targad ja töökad tudengid:
Flávia Dutra
Amanda Strīģele
Margarita Cajas
Spencer Foxworth
Kristen Kennedy
Abhijit Balaji
Sobia Iqbal Farooqui
Tooba Tul Muntaha
Chaynika Gujela
Lokman Hamek
Evan Palmejar
Nada Jouibli
Itzli Hernandez Niño
Pooja Singh
Em King
Daiga Strenga
__________
Jätkusuutlike üleminekute kavandamine
Eluaseme taskukohasus Tallinnas
koostöös Tallinna Strateegilise Juhtimise Bürooga
Kursuse juhendajad EKAs
Prof. Jörn Frenzel, EKA – peaõppejõud ja õppekava juht
Johanna Vallistu, ETUI.ee (PhD) – tuleviku kujundamise tööriistad
Prof. Mari Suoheimo, AHO Oslo (PhD) – süsteemikesksed teenuste kujundamise tööriistad
Meeskond 1
Regeneratiivne eluase. Süsteemne lahendus jätkusuutliku taskukohasuse tagamiseks Tallinnas
Tudengid:
Kristen Kennedy, Amanda Strigele, Sobia Faroqui, Abhijit Balaji, Margarita Cajas
Projekt koondab kolm erinevat ettepanekut, et ühiselt tegeleda eluaseme taskukohasusega Tallinnas. Kolm osaettepanekut – Renoveerimiskiirendi, Eestlased Maa Sihtasutus ja Kodu Kollektiiv – on modulaarsed lahendused, mis toimivad koos, et tegeleda Tallinna peamiste taskukohasuse probleemidega: kiiruse ja mastaabiefektide puudumine energeetilisel elamute renoveerimisel, struktureeritud ja rakendatavate alternatiivsete eluasememudelite puudumine ning vajadus ühise mitme sidusrühma kaasamise järele selles valdkonnas. “Kodu kollektiiv” on vastus küsimusele: kuidas saaksime arendada Tallinna sidusrühmade ökosüsteemi koos osalejatega, kes ühendavad kodanike ja valitsuse vahelise lõhe? Organisatsioon pakub võrgustikku, kuhu kuuluvad Tallinna linna peamised hääled, poliitika ja tavade eestkõnelejad, haridus, mis teisendab keerulised eluasemeküsimused laialdaselt kättesaadavateks teadmisteks ja platvormiks kogukonna innovatsiooniks: kiirendades uute arhitektuuriliste, tehnoloogiliste ja sotsiaalsete mudelite loomist, mis kujundavad ümber kodude ehitamise, omamise ja elamise viisi.
Selle “kodu kollektiivi” katuse all on kaks erinevat projekti – Renoveerimiskiirendi ja Eestlaste Maa Sihtasutus –, mis on valmis tegutsema. Kogukonna Maa Sihtasutus on mittetulunduslik maahalduse mudel, kus maa kuulub kogukonnale või omavalitsusele ja peal olevad kodud jäävad püsivalt taskukohaseks. Renoveerimiskiirendi seevastu pakub nutikaid tööriistu, mis annavad elanikele võimaluse, toetavad korteriühistuid ja laiendavad eluasemeturgu.
Meeskond 2
Ringoskuste ökosüsteem Tallinna Lasnamäel
Tudengid: Tooba Tul Muntaha, Lokman Hamek, Nada Jouibli, Flavia de Moraes Dutra, Pooja Mahendra Pratap Singh, Daiga Strenga
Lasnamäe ringoskuste ökosüsteem, mis on Tallinna paneelelamupiirkond, kus elab veerand linna elanikkonnast, süveneb eluaseme taskukohasuse sotsiaalsesse dimensiooni: eluasemega mitteseotud tarbimine, avalikud mugavused ja naabruskonna kvaliteet. Eluaseme taskukohasust saab käsitleda otseselt ja kaudselt; otseselt, keskendudes kulude, energia ja materjalide KPI-dele, nagu eluasemekulud, ehituskulud, planeerimiskulud, materjali- ja energiakasutus jne; kaudselt, vaadeldes inimeste olemasolevat sissetulekut mitte ainult elamiskulude, vaid ka üldise ülejäänud elamiskulude osas. See projekt püüab ära kasutada olemasolevat sotsiaalmajanduslikku taristut, Lasnamäel praegu ehitamisel olevat uut ringmajanduse keskust, kui „Trooja hobust“, mis tutvustab ja võimendab ringmajanduse oskusi linnastruktuuris, luues suutlikkuse suurendamise, materjalide, aja, oskuste jms vahetamise ökosüsteemi. Projekt tugineb alternatiivsete ühisvaluutade, detsentraliseerimise ja majanduskasvu vähendamise alatoonidele.
Ettepaneku eesmärk on käivitada kohalike kogukondade, eriti kohalike noorte suutlikkuse ja oskuste arendamine, et neid seejärel rahaks teha või alternatiivsetel viisidel ära kasutada: suurendada oma mikrosissetulekut, aidata naabreid ja/või investeerida taskukohase eluaseme materiaalseid vooge uue ringmajanduse tähendusega.
Meeskond 3
Tallinn 2035 taskukohasuse raamistik
Tudengid: Chaynika Gujela, Spencer Edmond Foxworth, Evan Billones Palmejar, Itzli Hernandez Niño, Emilia Xingzhi King
Tallinn on muutunud. Aga kelle jaoks?
See küsimus on meeskonna poliitilise vaatenurga lähtepunkt taskukohasele eluasemele – poliitikale, mis kaitseb kaitset vajavaid inimesi õitsvas linnas, mida kujundab vabaturu majanduskasv.
Selle projekti peamine diagnoos – et eluasemeotsused on süsteemsed, kuid koordineerimine on nõrk – toob välja järgmised nõrgad lülid Tallinna poliitikakujundamises:
Planeerimine ↔ Heaolu = halb koordineerimine
Valitsus ↔ Arendajad = vastandlikud probleemimääratlused
Kodanikud ↔ Süsteem = peaaegu null mõjuvõimu
Süsteemianalüüsi makrotasandil käsitleb projekt kolme esilekerkivat teemat:
1. „Esindus“: rahulolu sõltub inimeste ja koha vajadustest
2. „Ühtne tegevus“: kodud vastavad mõõdetavalt inimeste vajadustele.
3. „Reeglid”: inimesed ise osalevad „eluaseme täitmise” määratlemisel.
https://chart-tomato-05476564.figma.site/fulfilling-housing
Olemasoleva „Tallinn 2035” arengustrateegia põhjal tutvustab meeskond strateegilist raamistikku, mis koosneb „eluaseme täitmise” disainipõhimõtetest, eesmärkidest ja näitajatest ning tegevuskavadest.
https://chart-tomato-05476564.figma.site/affordable-housing
Taskukohane eluase tähendab, et Tallinna elanikud saavad elada hästi ilma liigse majandusliku surveta, võimaldades neil linnaelus täiel rinnal osaleda.
Taskukohasuse süstemaatilise ja järjepideva mõõtmise abil saavad poliitikakujundajad teha otsuseid, mis teenivad paremini nii Tallinna elanikke kui ka vaeseid.
Vastutuse ja teabe läbipaistva jagamise abil saavad Tallinna valitsus, elanikud ja erasektori arendajad teha koostööd ühise eesmärgi nimel.