Ohutumad ja teadlikumad otsused tekstiilmaterjalide valikutes

Miina Leesment 

Maailm näib kohati üha kiiremini kestlikele tehnoloogiatele üle minevat. Samal ajal ei taha inimesed tihtipeale terminist jätkusuutlik või selle uuemast versioonist kestlik midagi kuulda, sest mõiste on kulunud ja kaotanud ülekasutuse tõttu oma sisulist kaalu. Suur osa maailmast töötab jätkuvalt ka vanaviisi, olles halastamatu keskkonna ja inimeste heaolu suhtes. Seetõttu on vajalik teada, mis tegelikult toimub. Milliseid samme just praegu astutakse, et tekstiili- ja moetööstus oleks parem, hoolivam, puhtam, terviklikum, ausam ja läbipaistvam? Kust leida objektiivne ja kvaliteetne info selle kohta? Just need küsimused juhatasid mind aastas korra toimuva Future Fabrics Exponi, mis tänavu oli septembri lõpus ja sedapuhku kolmas omalaadne sündmus. 

Future Fabrics Expo on rõiva- ja aksessuaarimaterjalidele keskendunud messilaadne näitus. Esimesed kaks Expot toimusid ülikooli London College of Fashion katuse all, kasvades välja Nina Marenzi initsiatiivist magistriõpingute ajal ning sealsamas tegutseva institutsiooni Centre of Sustainable Fashion toel. Sel aastal oli Future Fabrics Expo osa Fashion SVP messist, mis tutvustab Euroopas ja selle lähipiirkonnas tegutsevaid rõivaesemete valmistajaid.
Future Fabrics Expol esitletakse mitmekümneid ettevõtteid, mida ühendab kestlikkus: kõrgendatud tähelepanu tootmisega kaasnevate keskkonnamõjude ja energiakulude ning töötajate heaolu suhtes. Future Fabrics Expot kureerib ja viib läbi Londonis tegutsev MTÜ Sustainable Angle. See mittetulundusorganisatsioon algatab ja toetab ettevõtmisi, mis on pühendunud keskkonnamõjude vähendamisele tööstuses ja ühiskonnas. Future Fabric Expol tutvustab materjalinäidiseid näituse korraldusmeeskond ise. Kuigi selline formaat on pigem erandlik ja tavaliselt esitlevad materjale tootjad, on selline lähenemine antud juhul igati õigustatud, kuna algusest lõpuni jätkusuutlikke firmasid on ääretult vähe. Teadlikkus iga tootmisetapi kestlikest alternatiividest on puudulik paljude tootjate hulgas, ka nende seas, kes end täna kestlikkuse kaudu turundavad. Seetõttu ongi parem, kui presenteerimise rolli võtab enda peale osapool, kes hoomab teemat põhjalikult ja terviklikult.

Tänavuse Future Fabrics Expo ekspositsioonist enamiku moodustas valik tekstiilmaterjale, väiksema osa looma- ja kalanahad. Selle aasta väljapaneku tegi eriliseks ka eraldiseisev valik Suurbritannias algusest lõpuni toodetud ja töödeldud villastest rõivakangastest. Expo unikaalsus tervikuna seisneb MTÜ loodud kestlikus kriteeriumis ja sellele vastavas märgistusskeemis, mille alusel ettevõtted ja nende tootmisnäidised sinna valitakse. See hõlmab kogu toote olelusringi ja selles tekkivaid keskkonnamõjusid (sealhulgas vee- ja energiakasutust ja jäätmekäitlust), töötajate heaolu ning bioloogilise mitmekesisuse silmas pidamist. Tänu selgele kommunikatsioonile sai näidiste tagaküljelt välja lugeda, millise osa parendamisele konkreetse materjali tootmisel keskenduti. Lisaks MTÜ oma märgistusele oli ära toodud ka sertifikaadid, mis  materjalile rahvusvaheliselt omistatud on (nt GOTS, bluesign jne).

Kohapeal võtsid külalisi vastu ja andsid neile vajadustepõhist infot kolm põhiliiget, MTÜ juht Nina Marenzi, projektijuht Charlotte Turner ja kuraator Amanda Johnston ning vabatahtlikud, mina ja veel üks doktorant Bruna Beatriz Petreca. Viimane tutvustas külalistele oma loodud arvutirakendust, mis võimaldas kangaste taktiilseid omadusi edasi anda. Iga külastaja sai soovi korral iPadil eritüüpi kangaid mitmel moel liigutada ja kortsutada. Karmikoeline teksa, peenekoeline ja õhuke villane ja voogav linane – kõik need kandsid neile eriomast ja unikaalset taktiilset infokogumit. Juhul kui see arvutirakendus leiab laiemat kasutust, siis vähendab see tõenäoliselt oluliselt vajadust käia kangamessidel. Minu roll oli tänu tekstiilidisaini haridustaustale ja oma doktoriprojekti teemale sündmusel materjalikesksetele spetsiifilistematele küsimustele vastamine : materjalide iseärasused, nende tootmine, eritüüpi materjalide tavatootmine ja nende praktikate kestlikud alternatiivid. Osalesin Expo korralduses ka varem, otsides selle heaks uusi koostööpartnereid Balti riikidest  ning Skandinaaviast.  

Kuna teema materjalide jätkusuutlikus/ kestlikkus on parajalt keeruline ja vajab rohkelt lisakommunikatsiooni, oli näitusel oma kindel roll ka lühivideodel ja infotahvlitel. Nende kaudu sai külastaja paremini aimu mingi kindla materjali tootmise tagamaadest või mõnest tekstiili- ja moevaldkonna probleemist. 
Amanda Johnston tegi Fashion SVP seminaride sarja raames ka ettekande teemal Sustainable Future of Textiles, mis oli kogu messi menukaim ja näitas, et teema on enam kui aktuaalne. Ka Future Fabric Expo ekspositsiooni alal toimus pidev sagimine. Külastajate hulgas oli nii väiksemate kui suurte moe- ja tekstiiliettevõtete esindajaid (juhid, disainerid, kangaste sisseostajad), ajakirjanikud, sarnaste teemadega tegelevate MTÜ-de esindajad (nt Made-By) ning loomulikult ka hulgaliselt moe- ja tekstiilitudengeid.

Kokkuvõtvalt võiks välja tuua kolm suunda, kuidas kestlikumalt toota. Esiteks võis Expol näha pika traditsioonidega tekstiilkiudude vill, siid, lina ja kanep väärikat uut tulemist. Kuigi need pole kunagi päris ära kadunud, on nende tootmine ja töötlemine olnud sünteetiliste kiudude ja puuvilla tootmise kõrval väike. Eelmainitud looduslikest kiududest materjalide tootmisel on omakorda arenemas kaks suunda. Üks on see, kus järgitakse laitmatult traditsioonilisi tehnoloogiaid ning uuendatakse tekstiilikeemia kasutust, mis on juba inimesele ja keskkonnale ohutu või liigub sinnapoole. Teine pool sellest suunast kasutab küll toormaterjalina traditsioonilisi kiude, kuid innovatsioon toimub tootmisprotsessides ning materjalide funktsioonides (komposiitmaterjalid jms). Teiseks suuremaks suundumuseks on kestlikud uuendused tehniliste tekstiilide vallas. Siinkohal tähendab see seda, kas tehismaterjalid või sünteetlised kiud toodetakse toormaterjalidest, mis on mingi tööstusharu jääk. Näitena võiks tuua ka Expol väljapandud brändi Scafe tekstiilid, mis on toodetud kohvikukettide kohvipaksu jääkidest. Kolmanda suunana on aina suuremalt välja kujunemas tööstusharu tekstiilmaterjalide ümbertöötlemiseks, kus kas rõivaesemed või -materjalid viiakse uuesti kiu ja tooraine tasemele. 

Kindlasti tasub Future Fabrics Expol silma peal hoida ja sündmustel võimalusel osaleda. 

Vaata lisaks www.thesustainableangle.org ning futurefabricsvirtualexpo.com

Jaga sõpradega:

Postitas Eerik Kändler
Viimati muudetud