Südametunnistusega disainer Tanel Kärp

Tekst: Kaija-Luisa Kurik
 
TEDX, Garage48 ja Hooandja on projektid, mis vist ühelegi NOPE lugejale võõrad pole. Kõikide nende virtuaal-sotsiaal-ettevõtlus suunitlusega ettevõtmistega on ühel või teisel moel seotud noor disainer ning programmeerija Tanel Kärp. Tundub, et ekraanile tehtavas disainis on muutuste ajad ning innovatsioon on teemaks nii visuaalses keeles, küsimuste püstitamises kui ka koostöövormides. Kohtusin Taneliga, et heita valgust mõistetele, millest mõned alles suupäraseid eesitkeelseid vasteid ootavad ning uurida seniste edulugude kõrval ka tulevikuplaanide kohta. Vestlusest koorus välja nii mõndagi huvitavat – muuhulgas tuleb juttu nii EKAst kui maailmaraputajast, probleemist lähtuvast südametunnistusega disainist, isetegemisest kui ka disainiga seotud müütide murdmisest.
 
Kõik sai alguse EKAst

Tanel on nii EKA graafilise disaini kui Viljandi Kultuuriakadeemia hiljuti loodud magistriprogrammi Virtuaalkeskkondade loomine ja arendus lõpetaja. Kuigi edasised tegevused on viinud mujale, on EKAs õppimine nii mitmeski mõttes olnud suunajaks ning tekitanud huvi kasutajasõbralike keskkondade vastu. Disainiga võib müüa tooteid ja tegelikult ükskõik mida, aga mõtlemine, et disainiga võiks teha ka midagi, mis kuidagi ühiskonda edasi arendaks on Tanelisse sisendanud kindlasti EKA graafilise disaini programmi kriitilist mõtlemist julgustav lähtepunkt. Niisiis ütleb Tanel julgelt: „Mingisugune „greater good“ on minu üks tööpõhimõtteid. Tahaksin disaini rakendada sellistes kohtades, kus see reaalselt muudab midagi paremaks, lisab mingit uut väärtust. Ja mul on väga vedanud, et olen saanud selliste projektidega seotud olla, mis sellele suurele agendale on kaasa töötanud.“ EKAs toimus niiöelda maailmapildi pahupidi pööramine. Näiteks tuli terve semestri jooksul iga nädal leida linnaruumist kaks probleemi ning need ära lahendada. „Mingis mõttes muudab see sind ehk pessimistiks. Kui enne EKAt mõtlesin „Miks mitte?“ siis pärast EKAt „Miks?“.Inimesed kohanevad liiga lihtsalt, ka asjadega, millega ei peaks. See on teemaks eriti veebis.“
 
Probleemist lähtuv disain – interaktsioonidisain (Interaction Design), kasutajakogemuse disain (User Experience Design), käitumisharjumuste disain (Behaviour Design)

Kaasaegses disainis on järjest enam teemaks probleemist lähtuv lähenemine. Ühtepidi tuleb olla teadlik sellest, milline võib olla disaini mõju inimkäitumisele ning teisalt jälle lähtuda kasutaja vajadusest. Seega on mõisted nagu kasutajakogemuse disain, interaktsioonidisain ning käitumisharjumuste disain programmeerija-disaineri igapäevases sõnavaras (esialgu küll veel peamiselt inglise keeles). Tanel Kärp on nende mõistete kohalikku konteksti juurutamise justkui enda südameasjaks võtnud. „Ma võiksin neil teemadel terve päeva pikkuse loengu pidada. Kasutajakogemuse disain on justkui katustermin, mille alla kuuluvad igasugused erinevad meetodid ja liigid, mis tegelevad inimese kogemuse lihtsustamisega teenuste või asjade kasutamisel. Interaktsioonidisain on üks osa kasutajakogemuse disainist. Interaktsioonidisainer on disainer, kes näiteks veebilehe puhul mõtleb sellele, millised funktsionaalsused sellel peaksid olema ja kuidas inimesel oleks seda meeldiv kasutada. Vahe graafilise disaineriga on see, et interaktsioonidisainer mõtleb ennekõike kasutaja peale ja, teeb mingis mõttes nagu psühholoogi tööd. Ehk siis tema eesmärk on probleemi alati vaadelda kasutaja vaatevinklist, mitte artistlikust või tööandja perspektiivist. Nii Eestis, kui läänemaailmas on selline lähenemine alles juurdumas.“
 
Edulood

Mitmete edukate kasutajast lähtuvate projektide üle on Tanelil kindlasti põhjust uhkust tunda. Kõige suurem üllataja ja edulugu on ehk Hooandja, mis on muuhulgas eestlaste sõnavarrasse toonud mõiste ühisrahastus. Kuigi projekt on alles alguses on läbi Hooandja rahastuse saanud juba üle 100 kultuuriprojekti. „Miks me (Tanel Kärp ja Henri Laupmaa) oleme oma edu üle uhked on just see, et alustasime poolteist aastat tagasi täiesti nullist. Me pidimegi alustama ühisrahastuse kontspetsiooni tutvustamisest ja meile öeldi päris palju, et selline asi ei toimi Eestis mitte kunagi[…]Me teame, et tegelikult on hästi palju ägedaid inimesi, kes ei tea Hooandjast veel mitte midagi, kuid kelle jaoks see oleks ideaalne keskkond toetuse leidmiseks“.
 
Taneli portfooliosse kuuluvad ka projektid nagu Meie raha, Valitsemise valvurid ja Kodupilt. Neid nii majandusel, riigi kui ka kohalikul valitsemisel silma peal hoidvaid lehekülgi võib pidada niiöelda „õppeprojektideks“, mille laiema eesmärgi võiks kokku võtta kui soovi panustada Eestis järjest aktiivsemaks muutuvasse kodanikuühiskonda. Lisaks on Tanel juba viiendat aastat seotud konverentsi TEDx korraldamisega – seda alates disainist kuni kasutajast lähtuvate lahenduste välja töötamiseni. Ägedate lahendust hulka kuuluvad ideed nagu konverentsile eelnevalt külastajate profiilide kaardistamine, et nad siis huvide järgi kokku suunata ning interaktiivsed lavalahendused.
 
Tanel on ka Garage48 osaleja ja entusiast. Start-upidele elu sisse puhuv hackaton, mis püüab tõuget anda kõikvõimalikele pöörastele ja vähem pöörastele ideedele ning ärgitada ettevõtlikku mõtlemist, on filtriks olnud nii mõnelegi õhus rippuvale ideele. Garage48 on end tõestanud end võimsa vahendina, mis aitab luua kontakte, leida tööd ning  oma ideedele kaasa mõtlejaid.
 
Isetegemisest, The1000Days

Tundub, et ühel hetkel kasvab disainer välja teiste initsiatiividelst sündinud ideede lahendamisest ning tekib soov tegeleda isiklike projektidega. Tellimustööde ja isetegemise vahel on üsna märkimisväärne erinevus ja ühel hetkel tekib sotsiaalselt motiveeritud disaineril soov oma tooteid algusest lõpuni kontrollida. „Tegelikult üritan nüüd järjest rohkem hakata oma asju tegema ja vähem tellimustöid. Tellimustöödega saab hästi palju erinevaid teemasid läbi võtta. Ent kui keskendud ühele asjale, siis on võimalus seda järjest paremaks ja paremaks teha. Tunnen, et hetkel on seda natuke puudu.“  Iseenda projektidega edasi minnes on võimalik kokku tuua nii huvid, põhimõtted kui ka kõige uuemad tehnilised lahendused. „Üheks näiteks on minu Viljandi magistritöö – veebirakendus, mis õpetab inimesi keskkonnasõbralikumalt elama“. The1000Days nime kandev rohelisest mõtteviisist lähtuv rakendus on, mis küll praegu alles beeta testimise versioonis, kuid loodetavasti annab tulevikus loodetavasti kõigile huvilistele võimaluse oma tarbimise suhtes teadlikkust tõsta, ning teha seda mängulises ja järjest arenevas vormis. Seda on põhjust oodata.
 
Kampsunid, ettevõtlus ja müüdimurdmine

Huvitav on arutleda disaini ja ettevõtlus vahekorra teemadel. Nagu paljudele teistelegi, tundub ka Tanelile, et mõistel ettevõtlus on eesti keeles teatud negatiivne alatoon. „Sellest eelarvamusest pean ma eelkõige ise üle saama. Ingliskeelne sõna entrepreneur kõlab justkui palju paremini. Silicon Valley versus 90ndate aastate Kadaka turg.“ Disain ja loomevaldkond sellele vastanduvalt tundub aga kandvat mingit ‘kampsunite’ aurat. Kogemus sellest on kõige tuntavam ehk jälgides Hooandja tegevust. Ühtepidi on oluline ühiskondlikult nende terminitega kaasas käivat taaka vähendada, teisalt ise ennast neist üle mõelda. Järjest rohkem peab kaasaegne ettevõtja olema sotsiaalselt mõtlev ja järjest rohkem võiks noored julgeda hakata ettevõtjateks.

Nõuanded graafilise disaini tudengitele

Põhimõtteliselt võiks graafilise- ning veebidisaini eesmärk olla keerulistest asjadest lihtsate, ägedate ning söödavate keskkondade loomine. See, mida tudengid Taneli sõnul aga alati silmas võiksid pidada, on jätkuv enda harimine, avatus ning huvi teistmoodi lahenduste vastu. „ EKA graafilise disaini erialal keskendutakse päris palju trükimeediale. Ainuke soovitus neile, kes võib-olla ei taha sellega tegeleda, kuid otsivad tööd ja kontakte, on tulla Garage48 üritustele. Tööd on alati, kuid oluline on osata ka valida, vabakutselisena on eriti oluline mitte öelda igale tööle jah. Olen endale põhimõtted paika pannud ja üllatunud, et seda, mida tahad ongi tegelikult võimalik teha.“

Jaga sõpradega:

Postitas Eerik Kändler
Viimati muudetud

Teadus- ja arendusosakond