Tekstiilidisaini verstapostid

Tekst: Kaidi Õis
 
Tekstiil on nii kunst kui tarbetoode, selles on nii loomingut kui tootearendust, traditsioonide jätkamist kui ambitsioonikaid innovatsioonivisioone. Mida põnevat on toimumas EKA tekstiilikunsti osakonnas, tutvustab osakonna värske juhataja, Tai päritolu tekstiilidisainer ja üleilmse õppejõutöö kogemusega Nithikul Nimkulrat. Tekstiilidisainerite väljunditest väljaspool kooli räägib äsja doktorikraadi kaitsnud Kärt Ojavee.
 

Tekstiiliõppel on kunstiakadeemias täitumas 100 aasta pikkune ajalooetapp. Millest räägib järgmise aasta sügisel  toimuv sündmus “Tekstiil 100”?

NN- “Tekstiil 100” on tekstiilidisaini osakonna tegemiste saja aasta verstapostiks. Ettevalmistustöö on täies hoos. Magistrantuuri esimese ja osaliselt ka teise kursuse tudengid on juba töögruppidesse jagatud. Tudengite jaoks on see hea võimalus õppida tundma oma osakonna ajalugu ja panustada sündmuse korraldamisse. Tekstiil on rohkemat kui rõivas ja pehme viimistluskate, ideed tekstiilist on igal pool ning see sündmus on eelkõige hea võimalus avardada arusaama tekstiilist ning esitleda selles peituvaid võimalusi.
 

Tekstiilil on palju ülesandeid: olla nii meedium, mis täidab tühikuid, kui rikastada ja ühendada eri distsipliine. Kuidas saab tekstiilidisain kõiki neid rolle täita?

NN- Võimalus kasutada teiste erialade tehnikaid ja materjali loob eelduse suuremaks loovuseks.
 
Kas selle soodustamiseks võiks osakondade vahelisele koostööle ülikoolis edaspidi suuremat rõhku panna?

KO- See, et edaspidi toimuks rohkem osakondade üleseid koostööprojekte, eeldab juhendajatelt juba varasemat väga head omavahelist koosmõtlemisoskust ja kontakti.
 
Ühtlasi on ootused, mida tekstiil teha peaks suutma, üha suuremad. Eeldame tekstiililt suuremat nutikust.

KO- Just selles kontekstis tuleks läbi mõelda mõiste “innovatsioon” tähendus.
Paljud ettevõtted mõistavad, et väljaspool mugavustsooni mõtlemises võib peituda edu võti, kuid edukas koostöö eeldab arusaama ka disainiprotsessi olemusest.  Innovatsioon ei tähenda ainult millegi uutmoodi tegemist uuenduste endi nimel, vaid ka sellest sündivat tulemit: efektiivsuse, mugavuse, tootlikkuse ja kvaliteedi kasvu ning tasuvust. Innovaatilisi ideid, kuidas nutikate tekstiilide abil üht või teist eluvaldkonda edendada, on paljudel, kuid ideest vähem tähtis pole ka projekti finantspool. Kui kohe alguses on näha, et ettevõtjal on läbi mõeldud ka projekti rahastamine disainiprotsessist toote valmistamiskuludeni, tekitab see osapoolte vahel rohkem usaldust ning ka sujuvama koostöö.
 
Kuidas leida tekstiilikunstnikuna perspektiivikas reaalne väljund?

KO- Ise peab aktiivne olema. Tekstiili eriala on küll pikalt olemas olnud, kuid üliõpilaste koostööd ettevõtetega ei ole pikalt teadlikult suunatud, kuigi viimastest aastatest on tuua rohkem näiteid, mil ühiselt on töötatud välja kontseptsioon, prototüüp või toode. Eestis ei ole palju tekstiiliettevõtteid. Seetõttu on siin raske leida rakendust, kuid EKA lõpetanud disainerid on tekstiilidisaineri rolli olulisust edukalt tõestanud ka tavatutes valdkondades – erivajadustega laste teraapiast autotööstuseni.  Näiteks Stella Kalkunil on praktikakogemus Mercedes-Benzi automudelite sisedisainis. Sisekujundajaid üllatavad Kristel Lauritsa reageerivad tapeedid.
 
Millised on tekstiilidisaini tulevikusuunad?

KO- Üks huvitav suund ongi teadusele ja sotsiaalsele disainile fokusseeritud projektid, kuhu võiks ideaalis kaasata nii disainereid, ettevõtjaid kui sotsiaalteadlasi.

Jaga sõpradega:

Postitas Eerik Kändler
Viimati muudetud

Teadus- ja arendusosakond