Kunstiteaduse Instituudi uurimisgrupile määrati tihedal riiklikul konkursil uurimistoetus

2015. aastaks esitati Eesti Teadusagentuurile 141 otsingu- ja 93 stardiprojekti taotlust. Hindamisnõukogu eelotsusega tehakse ettepanek rahastada sel aastal kokku 54 uurimisteemat, sh 34 stardiprojekti ja 20 otsinguprojekti – bio- ja keskkonnateadustes 14 projekti (neist 4 otsingu- ja 10 stardiprojekti), loodusteadustes ja tehnikas 21 projekti (neist 5 otsingu- ja 16 stardiprojekti), terviseuuringutes 6 projekti (neist 5 otsinguprojekti ja 1 stardiprojekt) ning ühiskonna ja kultuuri valdkonnas 13 projekti (neist 6 otsingu- ja 7 stardiprojekti), sealhulgas Eesti Kunstiakadeemia uurimisgrupi projekti.

Kunstiteaduse Instituut esitas agentuurile toetustaotluse uurimisteemale “Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Uurimisgruppi kuuluvad prof Virve Sarapik ja EKA doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Kädi Talvoja, Eero Kangor. Uurimisgruppi juhib prof Krista Kodres.

Projekti eesmärgiks on uurida kuidas on Eestis 19.–21. sajandil loodud teadmisi kohalikust kunstipärandist, mis kujundati sellest kirjutamise, näitustel eksponeerimise ja kommenteerimise kaudu. Lähtepunktiks on tõdemus, et eri aegadel on samu kunstiteoseid ja arhitektuuriobjekte publikule esitletud erinevalt, neist on konstrueeritud erinevaid ajalugusid, mis omakorda on olnud publiku kunstiajalooliste arusaamade ning kunsti kogemise aluseks. Projekt otsib vastuseid küsimusele, milles kunstiajalugude erinevused seisnevad ning millised on olnud nende kirjutamise/publikule eksponeerimise olulisemad mõjutegurid, sh poliitiline ja ideoloogiline kontekst, rahvusvahelised erialased diskursused ja kohalik kunstikirjutuse traditsioon. Metodoloogiliselt toetub projekt teadmiste sotsioloogiale, diskursuse- ja ajalookirjutuse analüüsile. Ühtlasi analüüsitakse ajaloolisi kultuurisituatsioone ja kultuurivahetust, mis päranditõlgendusi tingivad ja loovad.

Taotlusvooru põhieelarve oli ligikaudu 1,55 miljonit eurot, kuid Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Eesti Teadusagentuurile järgmiseks kaheks aastaks kokku 4,1 miljonit eurot täiendavat toetust.

“Samuti tegi hindamisnõukogu eelotsuse anda järgmiseks aastaks välja 21 uut järeldoktoritoetust kogusummas 1,5 miljonit eurot. Nendest 21-st toetatud taotlejast 4 järeldoktorit tuleb Eestisse ning 17 suundub end täiendama välisriikidesse. Järeldoktoritoetuse eesmärgiks on toetada Eesti doktorikraadi või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni omandanud teadlaste iseseisva karjääri jätkamist tugevates teadusrühmades,” seisab teadusagentuuri pressiteates.

Uurimistoetuste osakonna juhataja Madis Saluveeri sõnul pole 2015. aastal planeeritud avada uusi institutsionaalseid uurimisteemasid, seetõttu muudetakse järgmisel aastal uute personaalsete uurimistoetuste ja järeldoktoritaotluste esitamise aega, tuues selle varasemaks – uueks taotlusvooru ajaks on 1. kuni 30. aprill 2015. a.

Personaalsete uurimistoetuste jätkutaotluste esitamise tähtaeg on 1. kuni 30. septembrini 2015.a. Personaalne uurimistoetus on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus, mida taotletakse avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kehtestatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras.

Lisainfo:

Madis Saluveer
Uurimistoetuste osakonna juhataja
Tel: 730 0326
E-post: Madis.Saluveer@etag.ee

Teate koostas prof Kodrese ja Eesti Teadusagentuuri sisendi põhjal

Solveig Jahnke
Eesti Kunstiakadeemia
kommunikatsioonikonsultant
Mob +372 56 26 4949

 

Jaga sõpradega:

Postitas Solveig Jahnke
Viimati muudetud