Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut

1992. aastal loodud Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI) on Eesti juhtiv kunstiteaduse uurimis- ja õpetamiskeskus. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja tunnustatud asjatundjad. KVI vilistlaskonda kuuluvad Eesti noorema põlve mõjukamad kunstiteadlased, -kriitikud ja kuraatorid.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi sihiks on pakkuda mitmekülgset, uuenduslikku ning inspireerivat õppe- ja uurimiskeskkonda. Õpinguid toetavad instituudis läbiviidav uurimistöö, teadusprojektid, konverentsid ja väljaanded.

KVI teadustöö katab eri uurimissuundade ulatuslikku spektrit. Seda toetavad mitmed mahukad teadusprojektid, mida rahastavad Eesti Teadusagentuur jt Eesti-sisesed ja rahvusvahelised institutsioonid. KVI kuulub Rahvusvahelisse Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni RIHA.

KVI-s õpetatakse ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel. KVI-s õpitakse kunstiteadust kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolist ja objektikeskset lähenemist teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Erialaõpet täiendavad õppereisid ja praktikad.

KVI magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda kas kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute, museoloogia või kuraatoriõppe suunale. Doktoriõppe eesmärgiks on valmistada ette rahvusvahelisel tasemel kõrgprofessionaale, kellel on pädevus töötada nii õppejõu ja teadlasena akadeemilises sfääris kui ka tipptasemel spetsialistina väljaspool seda.

Vaata EKA 106. sünnipäeva puhul peetud veebikonverentsi “Kunstnik ja võim” raames salvestatud KVI tutvustust (2020 okt).

KVI ajalugu

1992 avati toonases Tallinna Kunstiülikoolis kunstiteaduse eriala. Suvel toimusid esimesed sisseastumiseksamid. Senine kunstiajaloo kateeder nimetati ümber Kunstiteaduse instituudiks.
Kaitsti esimene magistritöö (Juta Keevallik).
1995 kaitsti esimesed doktoritööd (Juhan Maiste ja Rein Zobel).
1996 lõpetas esimene bakalaureuselend kunstiteadlasi.
1998 saadi esimnene riiklik sihtfinantseeritav teadusprojekt: alustati “Eesti kunsti ajaloo” koostamist.
29. märtsil 2016 nimetati Kunstiteaduse instituut ümber Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudiks.
2019 võeti KVI Rahvusvahelise Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni (RIHA – International Association of Research Institutes in the History of Art) liikmeks.

KVI juhatajad:

1992-1994 dotsent Helli Sisask

1994-2007 prof. Mart Kalm

2007-2012 prof. Katrin Kivimaa

2012-2017  prof. Andres Kurg

2017-2023 prof. Virve Sarapik

al. 2023. vanemteadur Epp Lankots.

Eellugu:

Jaak Kangilaski, Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944–1989. –  Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2014, lk 396–411 [pdf]

Vaata ka Regina Metsa ettekannet KVI 30. juubelil esimeste vilistlaste mälestustest.

Meediakajastusi

Krista Kodres ja Hans Alla saates Kunstiministeerium. – Kunstiministeerium. Kunstiteadus 100 ja ENKKL, 10. XII 2022 [kuula]

Hans Alla, Kunstiteadus trügib tule ligi. Vestlusring Krista Kodrese, Krista Sarve, Anders Härmi ja Aleksander Metsamärdiga. – Sirp 20. V 2022 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine. Intervjuu Hilkka Hiiopi ja Greta Koppeliga. – Sirp 2. II 2020 [loe]

Reet Varblane, Pealelend – Anders Härm, Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suuna juht. – Sirp 31. I 2020 [loe]

Anders Härm, Hanno Soans, Elu, kunst, ühiskond. Intervjuu emeriitprofessor Jaak Kangilaskiga. – Sirp 20. XII 2019 [loe]

Liisa-Helena Lumberg, Milleks meile kunstiteadus? – Sirp 31. VIII 2018 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteadus kui intellektuaalne kiusatus. Intervjuu professor Krista Kodresega. – Sirp 20. X 2017 [loe]

Kuhu kuulub Kunstiteaduse Instituut? – Artishok 25. VII 2014 [loe]

Kunstiteaduse instituudist, kunstiteaduse õpetamisest ja uurimisest: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane. – Sirp 28. V 2009 [loe]

Mart Kalm, Kuidas saada kunstiteadlaseks? – Sirp 2. III 2007 [loe]

Rael Artel, Palju õnne, KTI! – Sirp 1. XI 2002 [loe]

Uudised ja sündmused

Screenshot 2024-07-21 at 7.28.15 AM

KVI uurimisseminar: Rahul Sharma “Post-cinema in gallery spaces: films of Amit Dutta” 

Rahul Sharma on KVI nooremteadur-doktorant. Tema uurimistöö keskendub identiteedile filmis, migratsioonile ja ka galeriifilmidele. Seminaril tutvustab ta uurimistööd, mis on seotud  tema peatselt ilmuva raamatuga „The Phantasmagorical and Ethnographic World of Amit Dutta“ (Amit Dutta fantaasia- ja etnograafiline maailm). Amit Dutta (s. 1977) on üks nüüdisaegse avangardistliku India ...
Screenshot

Avalik loeng – Klara Kemp-Welch

14. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A-501 Klara Kemp-Welchi avalik loeng teemal Vaba liikumine? Rände ja liikuvuse jälgimine Ida-Euroopas alates 2000. aastate algusest Klara Kemp-Welch on Londoni Ülikooli Courtauldi Kunstiinstituudi 20. sajandi modernismi lektor. Ta tegeleb Ida-Euroopa moodsa ja kaasaegse kunstiga, on õppinud Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute koolis ...
Tehumardi kompleks

Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala avalik arutelu

Kutsume kõiki huvilisi osalema avalikul arutelul, mis toimub 7. oktoobril kell 18.00 Saaremaal, Salme rahvamaja suures saalis. Arutame Tehumardi mälestussamba  ja seda ümbritseva ala tulevikku, et kaaluda ühiselt parimaid võimalikke lahendusi. Üritus algab sõnavõttudega, millele järgneb arutelu. Üritust modereerib Villu Vatsfeld. Sõnavõtud: • Tallinna Ülikool - Kristo ...
rehepapp2

Sarja „Etüüde nüüdiskultuurist“ konverents “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November” ootab ettekandeid 30. septembrini!

Tonte ja hunte täis mets, põõsastes luuravad tõved ja katk, mõis, mis kamandab oma tahtmist mööda. Ja selle keskel ebakindel eluke, mida peab iga päev igasugu vigurite ja trikkide abil juurde varastama… Selline on keskkond, millest võrsub Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ maailm. Kivirähki 2000. aastal ilmunud romaan on kujunenud eesti kirjanduse lugejate seas teoseks, mida ...
Vilnius CAC

Kureerimispraktika Leedus

Augusti lõpus käisid KVI osakonna kunstiteaduse ja kuraatorluse tudengid tutvumas Vilniuse mitmekesise kunstiväljaga. Lisaks kohtumisele vastuvõtja, Kaasaegse Kunsti Keskuse (CAC) direktori Kestutis Kuizinasega, külastati ka mitmeid muuseume ja eragaleriisid. Muuhulgas viis legendaarne Leedu kuraator Laima Kreivyte tudengid rõdule, kust 1918. aastal kuulutati välja riigi iseseisvus. Leedu ...
ANN_3983

Toimus nõukogude uuringute välksümpoosium Nõval

8. augustil toimus Nõva kogudusemajas ja Nõva Rannaküla Võrgukuuris nõukogude aja uurijate kogunemine, kus lahati erinevaid uurimisperioodiga seotud teemasid. Osalesid uurijad nii Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist kui ka mujalt. Kokku oli 11 sõnavõttu, 1 ümarlaud ning päeva lõpetuseks vaadati kahte Mark Soosaare filmi.
Näitusevaade_4

Tehumardi mälestumärgile pühendatud välinäitus Kuivastu sadamas

Kuivastu sadama ootealal avati 23. juulil hüpiknäitus “Monumendi uued raamid: Tehumardi mälestusmärk”. Kunstnike, ajaloolaste ja muinsuskaitsjate koostöös valminud näitus kutsub kaasa mõtlema Tehumardi mälestusmärgi tähenduse ja selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Selleks on viiel kaasaegsel kunstnikul palutud välja pakkuda oma lahendus. Näitusel uuritakse: Miks ja kuidas sai just 8. ...
T4ERI_EU

Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised ...

Lisainfo

Leia KVI Facebookist või Instagramist ning vaata meie Vimeo kanalit või avatud loenguid EKA TV-st.

Lae alla KVI-d tutvustav buklett (pdf).