1992. aastal loodud Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI) on Eesti juhtiv kunstiteaduse uurimis- ja õpetamiskeskus. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja tunnustatud asjatundjad. KVI vilistlaskonda kuuluvad Eesti noorema põlve mõjukamad kunstiteadlased, -kriitikud ja kuraatorid.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi sihiks on pakkuda mitmekülgset, uuenduslikku ning inspireerivat õppe- ja uurimiskeskkonda. Õpinguid toetavad instituudis läbiviidav uurimistöö, teadusprojektid, konverentsid ja väljaanded.

KVI teadustöö katab eri uurimissuundade ulatuslikku spektrit. Seda toetavad mitmed mahukad teadusprojektid, mida rahastavad Eesti Teadusagentuur jt Eesti-sisesed ja rahvusvahelised institutsioonid. KVI kuulub Rahvusvahelisse Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni RIHA.

KVI-s õpetatakse ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel. KVI-s õpitakse kunstiteadust kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolist ja objektikeskset lähenemist teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Erialaõpet täiendavad õppereisid ja praktikad.

KVI magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda kas kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute, museoloogia või kuraatoriõppe suunale. Doktoriõppe eesmärgiks on valmistada ette rahvusvahelisel tasemel kõrgprofessionaale, kellel on pädevus töötada nii õppejõu ja teadlasena akadeemilises sfääris kui ka tipptasemel spetsialistina väljaspool seda.

Vaata EKA 106. sünnipäeva puhul peetud veebikonverentsi “Kunstnik ja võim” raames salvestatud KVI tutvustust (2020 okt).

1992 avati toonases Tallinna Kunstiülikoolis kunstiteaduse eriala. Suvel toimusid esimesed sisseastumiseksamid. Senine kunstiajaloo kateeder nimetati ümber Kunstiteaduse instituudiks.
Kaitsti esimene magistritöö (Juta Keevallik).
1995 kaitsti esimesed doktoritööd (Juhan Maiste ja Rein Zobel).
1996 lõpetas esimene bakalaureuselend kunstiteadlasi.
1998 saadi esimnene riiklik sihtfinantseeritav teadusprojekt: alustati “Eesti kunsti ajaloo” koostamist.
29. märtsil 2016 nimetati Kunstiteaduse instituut ümber Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudiks.
2019 võeti KVI Rahvusvahelise Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni (RIHA – International Association of Research Institutes in the History of Art) liikmeks.

KVI juhatajad:

1992-1994 dotsent Helli Sisask

1994-2007 prof. Mart Kalm

2007-2012 prof. Katrin Kivimaa

2012-2017  prof. Andres Kurg

2017-2023 prof. Virve Sarapik

2023-2025 vanemteadur Epp Lankots

al. 2025 prof. Andres Kurg

Eellugu:

Jaak Kangilaski, Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944–1989. –  Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2014, lk 396–411 [pdf]

Vaata ka Regina Metsa ettekannet KVI 30. juubelil esimeste vilistlaste mälestustest.

Krista Kodres ja Hans Alla saates Kunstiministeerium. – Kunstiministeerium. Kunstiteadus 100 ja ENKKL, 10. XII 2022 [kuula]

Hans Alla, Kunstiteadus trügib tule ligi. Vestlusring Krista Kodrese, Krista Sarve, Anders Härmi ja Aleksander Metsamärdiga. – Sirp 20. V 2022 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine. Intervjuu Hilkka Hiiopi ja Greta Koppeliga. – Sirp 2. II 2020 [loe]

Reet Varblane, Pealelend – Anders Härm, Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suuna juht. – Sirp 31. I 2020 [loe]

Anders Härm, Hanno Soans, Elu, kunst, ühiskond. Intervjuu emeriitprofessor Jaak Kangilaskiga. – Sirp 20. XII 2019 [loe]

Liisa-Helena Lumberg, Milleks meile kunstiteadus? – Sirp 31. VIII 2018 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteadus kui intellektuaalne kiusatus. Intervjuu professor Krista Kodresega. – Sirp 20. X 2017 [loe]

Kuhu kuulub Kunstiteaduse Instituut? – Artishok 25. VII 2014 [loe]

Kunstiteaduse instituudist, kunstiteaduse õpetamisest ja uurimisest: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane. – Sirp 28. V 2009 [loe]

Mart Kalm, Kuidas saada kunstiteadlaseks? – Sirp 2. III 2007 [loe]

Rael Artel, Palju õnne, KTI! – Sirp 1. XI 2002 [loe]

Uudised ja sündmused

V Balti kunstiajaloolaste konverents. Kunstiajalugu ebakindlatel aegadel

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu konverents 8.–9. oktoober, 2026 Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn Ruum A-101 Konverents toimub inglise keeles Konverentsi eesmärk on küsida, milline on või on olnud kunstiajaloo(lase) hääl nii tänastes kui ka ajaloolistes kultuurilistes, sotsiaalsetes ja poliitilistes protsessides. Kutsume osalejaid analüüsima kunstiajaloo kui distsipliini ...
Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Konverents „Kogude hääl. Soome-ugri ja saami pärand täna“

Eesti muuseumides asuva soome-ugri ja saami pärandi kogumise ajalugu on pikk ning kohati vastuoluline. Nendes kogudes ei talletata üksnes esemeid, vaid ka unustatud lugusid – põlisteadmisi, suhteid ja hääli, mis on jäänud dokumenteerimata või varju. Konverentsil uurime kogude kujunemise ja kasutamise lugu, ennekõike aga küsime, mida teha edasi: milliste uute ja võimestavate viisidega saaks ...
Kunstiteadus ja visuaalkultuur

KVI avatud loeng: Baiba Vanaga “Amatööridest professionaalideks: Läti naiskunstnikud 19. ja 20. sajandi vahetusel”

Loeng käsitleb Lätis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses tegutsenud naiskunstnikke, nende haridusteed kodu- ja välismaal, näitustel osalemisi ning seda, kuidas nende loomingut vastu võeti. Esimesed professionaalse hariduse saanud naiskunstnikud alustasid Lätis tegevust juba 1820. aastatel, 1840.–1850. aastatel osalesid neist mitmed Riia kunstinäitustel. Kõige olulisemalt mõjutas ...
Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Konverents: Kogude hääl. Soome-ugri ja saami pärand täna 1.-3.10.2026

Eesti muuseumides asuva soome-ugri ja saami pärandi kogumise ajalugu on pikk ning kohati vastuoluline. Nendes kogudes ei talletata üksnes esemeid, vaid ka unustatud lugusid – põlisteadmisi, suhteid ja hääli, mis on jäänud dokumenteerimata või varju. Konverentsil uurime kogude kujunemise ja kasutamise lugu, ennekõike aga küsime, mida teha edasi: milliste uute ja võimestavate viisidega saaks ...
Kunstiteadus ja visuaalkultuur Kunsti­kultuuri teaduskond KVI konverentsid ja seminarid

KVI avatud loeng: Baiba Vanaga “Amatööridest professionaalideks: Läti naiskunstnikud 19. ja 20. sajandi vahetusel”

Loeng käsitleb Lätis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses tegutsenud naiskunstnikke, nende haridusteed kodu- ja välismaal, näitustel osalemisi ning seda, kuidas nende loomingut vastu võeti. Esimesed professionaalse hariduse saanud naiskunstnikud alustasid Lätis tegevust juba 1820. aastatel, 1840.–1850. aastatel osalesid neist mitmed Riia kunstinäitustel. Kõige olulisemalt mõjutas ...
Avatud loengud Kunstiteadus ja visuaalkultuur Kunsti­kultuuri teaduskond

Seminaripäev: Kuidas mälestada Tartu koonduslaagrit?

Seminaripäev tõstatab küsimuse, kuidas mälestada tänases Eesti linnaruumis koonduslaagrit ja selle ohvreid. Tartu koonduslaagris hukati Saksa okupatsiooni ajal 3500–4000 inimest. Nende hulgas oli nii Nõukogude võimuga koostööd teinud isikuid kui ka Tartu juudi- ja roma perekondi ning Lätist toodud juudi mehi, naisi ja lapsi. Täna on ainsad koonduslaagrile viitavad märgid Tartu lähedal ...
Kunstiteadus ja visuaalkultuur Kunsti­kultuuri teaduskond KVI konverentsid ja seminarid

“Päritud impeerium Ida-Euroopa arhitektuuri konserveerimises”

Kristina Jõekalda ja Cosmin Minea koostamisel on ilmunud Amsterdam University Pressi/CEU Pressi raamat "Päritud impeerium Ida-Euroopa arhitektuuri konserveerimises. Kohandades Osmanite, Habsburgide ja vene/nõukogude minevikku”, mille 15 artiklit vaatlevad ehitusmälestiste lugusid tänase Eesti, Poola, Ukraina, Ungari, Rumeenia, Horvaatia, Türgi, Gruusia ja Venemaa aladel läbi 19. ja 20. ...
Kunstiteadus ja visuaalkultuur

KVI avatud loeng: Anne-Solène Rolland “Provenientsiuuringud ja kultuuripärandi repatrieerimine Prantsusmaal: juhtumiuuringud muuseumides ja teadusasutustes”

Anne-Solène Rolland on Pariisis asuva Prantsusmaa riikliku kunstiajaloo instituudi (Institut national d'histoire de l'art, INHA) peadirektor. Varem on ta töötanud Prantsusmaa kultuuriministeeriumi muuseumiosakonna juhatajana ning Musée du quai Branly – Jacques Chiraci teadusdirektorina. Mõlemas ametis tegeles ta muuseumiesemete tagastamise ja provenientsiuuringutega. Tuginedes neile ...
Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Arhiiv

Abi ja otsing