Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut

1992. aastal loodud Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI) on Eesti juhtiv kunstiteaduse uurimis- ja õpetamiskeskus. Instituudi õppejõud ja teadurid on oma eriala tippspetsialistid ja tunnustatud asjatundjad. KVI vilistlaskonda kuuluvad Eesti noorema põlve mõjukamad kunstiteadlased, -kriitikud ja kuraatorid.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi sihiks on pakkuda mitmekülgset, uuenduslikku ning inspireerivat õppe- ja uurimiskeskkonda. Õpinguid toetavad instituudis läbiviidav uurimistöö, teadusprojektid, konverentsid ja väljaanded.

KVI teadustöö katab eri uurimissuundade ulatuslikku spektrit. Seda toetavad mitmed mahukad teadusprojektid, mida rahastavad Eesti Teadusagentuur jt Eesti-sisesed ja rahvusvahelised institutsioonid. KVI kuulub Rahvusvahelisse Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni RIHA.

KVI-s õpetatakse ainsana Eestis kunstiteadust kõigil kolmel – bakalaureuse, magistri ja doktori – õppetasemel. KVI-s õpitakse kunstiteadust kultuuriteooria ja sotsiaalajaloo foonil. Õpe kombineerib ajaloolist ja objektikeskset lähenemist teoreetiliste vaatenurkadega ning annab laiapõhjalise humanitaarhariduse. Visuaalkultuuri uuringud aitavad mõtestada pildilise ja ruumilise keskkonna seoseid ning toimimist ühiskonnas. Erialaõpet täiendavad õppereisid ja praktikad.

KVI magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda kas kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute, museoloogia või kuraatoriõppe suunale. Doktoriõppe eesmärgiks on valmistada ette rahvusvahelisel tasemel kõrgprofessionaale, kellel on pädevus töötada nii õppejõu ja teadlasena akadeemilises sfääris kui ka tipptasemel spetsialistina väljaspool seda.

Vaata EKA 106. sünnipäeva puhul peetud veebikonverentsi “Kunstnik ja võim” raames salvestatud KVI tutvustust (2020 okt).

KVI ajalugu

1992 avati toonases Tallinna Kunstiülikoolis kunstiteaduse eriala. Suvel toimusid esimesed sisseastumiseksamid. Senine kunstiajaloo kateeder nimetati ümber Kunstiteaduse instituudiks.
Kaitsti esimene magistritöö (Juta Keevallik).
1995 kaitsti esimesed doktoritööd (Juhan Maiste ja Rein Zobel).
1996 lõpetas esimene bakalaureuselend kunstiteadlasi.
1998 saadi esimnene riiklik sihtfinantseeritav teadusprojekt: alustati “Eesti kunsti ajaloo” koostamist.
29. märtsil 2016 nimetati Kunstiteaduse instituut ümber Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudiks.
2019 võeti KVI Rahvusvahelise Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsiooni (RIHA – International Association of Research Institutes in the History of Art) liikmeks.

KVI juhatajad:

1992-1994 dotsent Helli Sisask

1994-2007 prof. Mart Kalm

2007-2012 prof. Katrin Kivimaa

2012-2017  prof. Andres Kurg

2017-2023 prof. Virve Sarapik

al. 2023. vanemteadur Epp Lankots.

Eellugu:

Jaak Kangilaski, Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944–1989. –  Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2014, lk 396–411 [pdf]

Vaata ka Regina Metsa ettekannet KVI 30. juubelil esimeste vilistlaste mälestustest.

Meediakajastusi

Krista Kodres ja Hans Alla saates Kunstiministeerium. – Kunstiministeerium. Kunstiteadus 100 ja ENKKL, 10. XII 2022 [kuula]

Hans Alla, Kunstiteadus trügib tule ligi. Vestlusring Krista Kodrese, Krista Sarve, Anders Härmi ja Aleksander Metsamärdiga. – Sirp 20. V 2022 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine. Intervjuu Hilkka Hiiopi ja Greta Koppeliga. – Sirp 2. II 2020 [loe]

Reet Varblane, Pealelend – Anders Härm, Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suuna juht. – Sirp 31. I 2020 [loe]

Anders Härm, Hanno Soans, Elu, kunst, ühiskond. Intervjuu emeriitprofessor Jaak Kangilaskiga. – Sirp 20. XII 2019 [loe]

Liisa-Helena Lumberg, Milleks meile kunstiteadus? – Sirp 31. VIII 2018 [loe]

Katrin Kivimaa, Kunstiteadus kui intellektuaalne kiusatus. Intervjuu professor Krista Kodresega. – Sirp 20. X 2017 [loe]

Kuhu kuulub Kunstiteaduse Instituut? – Artishok 25. VII 2014 [loe]

Kunstiteaduse instituudist, kunstiteaduse õpetamisest ja uurimisest: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane. – Sirp 28. V 2009 [loe]

Mart Kalm, Kuidas saada kunstiteadlaseks? – Sirp 2. III 2007 [loe]

Rael Artel, Palju õnne, KTI! – Sirp 1. XI 2002 [loe]

Uudised ja sündmused

Gat small portrait-01

Orit Gati loeng isiklikust kogemusest kunstikriitikas

Londoni kunstikriitik Orit Gat peab 12. veebruaril kell 18.00 Eesti Kunstiakadeemias (ruum A202) loengu kunstikriitika kirjutamisest läbi isikliku kogemuse. Gat arutleb, kuidas isiklikku kogemust kunstiteksti kaasata ja miks on oluline teha ruumi kogemustele, mis tihtipeale kultuurikriitika äärealadele jäävad. Ta räägib ka, miks on oluline mõelda kirjutamisest kui ühise ruumi loomisest ning ...
Kristiina Jõekalda

Seminar baltisakslastest Yale’is

EKA (dotsent Kristina Jõekalda) korraldab koos Yale'i ülikooliga (prof. Bradley Woodworth) 7.-8. veebr 2025 ajalooseminari baltisakslastest: "Bulwark against the East or Imperial Outpost? Baltic Germans in the Russian Empire" (tõlkes Kaitseehitis ida vastu või tsaaririigi eelpost? Baltisakslased Vene impeeriumis). EKAst esineb veel nooremteadur Ragne Soosalu. Seminar toimub USAs Yale'i ...
Meel Paliale foto Siim Lõvi

Kultuurkapitali tänavused aasta- ja elutööpreemiad EKAlastele

2. veebruaril 2025 anti Estonia kontserdisaalis pidulikult üle kultuurkapitali 2024. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Preemia saajate seas mitmed EKA vilistlased, endised ja praegused õppejõud. Peapreemiad 2024 Arhitektuuri valdkond Siiri Vallner ja Indrek Peil (EKA arhitektuur ja ...
Charis Ann Gullickson_4K-1428[98]

KVI avatud loeng – Charis Gullickson “Põhjamaade muuseumide dekoloniseerimine”

Dr Charis Gullickson on vanemteadur NordNorski kunstimuuseumis Norras. Oma doktoritöös uuris ta Norra avalikke kunstimuuseume kui sotsiaalseid tegutsejaid. Kokkuvõttes väidab ta: „Selle doktoritöö eesmärk on seada kahtluse alla status quo kunstimuuseumide praktikad ja kalduvus pidada Norra riiklikult rahastatavaid kunstimuuseume „neutraalseteks“ institutsioonideks.“ Muuseumide neutraalsus ...
ANN_4249

Magistrantide ühisseminar Olustvere mõisas

29.-30. jaanuaril toimus Olustvere mõisas järjekordne visuaalse ja materjaalse kultuuriga tegelevate magistrantide ühisseminar, mis varasemalt on Purdi või Kõue-Triigi mõisas toimunud. Seminarist võtsid osa Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja muinsuskaitse tudengid ning Tallinna Ülikooli ajaloo ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja magistritudengid Kahepäevasel seminaril astusid ...
BB5A2861

Museoloogia õppereis Saamide (pärandi) juurde

Selle aasta alguses, 13.- 16. jaanuaril käisid kunstikultuuri teaduskonna kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute ning muinsuskaitse ja konserveerimise magistrandid ja museoloogia mikrokraadlased Soomes museoloogia välispraktikal. Täpsemalt võeti suund Põhja-Soome, kus tutvuti läbi erinevate näidete sealsete muuseumitega ja hariti ennast saami kultuuripärandi vallas. Õppekäik toimus ...
Screenshot 2025-01-25 at 16.43.01

Näituse infrastruktuur. Uurimus näituste materiaalsetest ja ideoloogilistest tootmistingimustest hilisnõukogude perioodil (2025-2026)

Uurimisprojekt võtab vaatluse alla näituse infrastruktuuri hilisnõukogude perioodil. 1960. aastatest alates kujunevad näitused üha tähtsamaks meediumiks ideoloogiate vahendamisel, nende kujundamine aga saab üha oluliseks tegevusväljaks nii arhitektidele kui disaineritele. Projekt uurib ühelt poolt visioone ja kujutluspilte, mida näitused oma kujunduse kaudu vahendavad, teiselt poolt näituste ...
01_03_frankwendy

Läänesuunaline lõimumine taasiseseisvunud Eesti visuaalkultuuris (2025-2026)

Jätkugrandi uurimisprojekt lähtub PUT rühmagrandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ (2020–2024, vastutav täitja Virve Sarapik) teemaderingist. Fookusesse on seatud läänesuunaline (re)integreerumise protsess 1990. ja 2000. aastatel ning selle rohkem või vähem valuliselt kulgenud lõimumise asjaolud ja väljendused kunstis ja visuaalkultuuris, seejuures erilise tähelepanuga ...

Lisainfo

Leia KVI Facebookist või Instagramist ning vaata meie Vimeo kanalit või avatud loenguid EKA TV-st.

Lae alla KVI-d tutvustav buklett (pdf).