1938. aastal maalis Kõrgema Kunstikool Pallas õppejõud Aleksander Bergman (1940. aastast Vardi) Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaste tellimusel seltsi Tartu majja kolmeosalise, seltsi ja Eesti ajaloo teemalise pannoo „Kalevipoja õhtud“ – „Lipu õnnistamine“ – „Vabadussõtta minek“.
Eesti kui iseseisva rahvusriigi tekke eelduseks olnud 1870., 1884. ja 1918. aasta sündmusi ning neis osalenud inimesi kahel esimesel pildil dokumentaalselt ja kolmandal sümboolselt kujutav pannoo hävitati suures osas nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aastal. Seinalt maha võetuna ja rulli keeratuna säilis selle kolmest osast esimene – maal „Kalevipoja õhtu“. Kahest ülejäänud maalist jäi alles ainult kolm juhuslikult välja lõigatud tükki.
Eesti Üliõpilaste Seltsi, EÜS Kunsti, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostööna lükati käima pannoo rekonstrueerimisprojekt, mille eesmärgiks oli anda Eesti Vabariigile selle 100. juubeliks tagasi rahvusriigi sünnilugu kajastav-põlistav kunstiteos ning kõnelda sellest erakordsest teosest kompleksivabalt ja valehäbita, mitte ainult nn. Pätsi, vaid ka varasema ja hilisema aja tellimuskunsti kontekstis.
Maal „Kalevipoja õhtud“ on viidud Eesti Rahva Muuseumi avanäitusele „Rahvusromantism ajaloo haardes“ (kuraator Reet Mark). 2018. aastal eksponeeritakse kogu pannood Kumu kunstimuuseumi näitusel „Eesti lugu pildis“ (kuraatorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem).
Fotosid projektist vaata osakonna digiteegist.