Erialase tasemeõppe kõrval on Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna oluliseks tegevusvaldkonnaks täienduskoolitus. 1995. aastal alustas õppetööd esimene restaureerimisalane täienduskoolituskursus arhitektidele, ehitusinseneridele, kunstiajaloolastele ja muinsuskaitsetöötajatele. Täiskasvanute täiendõpe oli toona suhteliselt uus valdkond Eesti kõrgharidusmaastikul: nimetatud kursus oli EKAs esimene ning on tänaseni edukalt toimiv pikem täienduskoolituskursus.
Kursus koosneb üheksast erialamoodulist, mis keskenduvad arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise peamistele valdkondadele:
- I moodul – Allikad ja uurimine
- II moodul – Muinsuskaitse ajalugu ja teooria
- III moodul – Muinsuskaitse tingimused ja restaureerimisprojekt
- IV moodul – Kivimaja restaureerimine I, II
- V moodul – Puitmaja restaureerimine I, II
- VI moodul – Restaureerimine ja inseneriteadused
- VII moodul – Interjööride restaureerimine
- VIII moodul – Keskkond ja arhitektuur (toimub Tartus)
- IX moodul – Erialaseminarid ja -praktikumid
- Lisaks restaureerimise erinevaid valdkondi käsitlevatele loengutsüklitele aitavad teadmisi värskendada paralleelselt toimuvad Eesti arhitektuuriajaloo loengud.
Täienduskoolituskursuse õppejõududeks ja lektoriteks on Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõud ning konserveerimise ja restaureerimise valdkonna tunnustatud spetsialistid.
Arvestades asjaolu, et kursuse õppurid on oma erialal töötavad kogemustega inimesed, keskendub õppetöö peamiselt teoreetiliste teadmiste loenguvormis edasiandmisele.
Erialaseminaride ja –praktikumide moodulis saab kätt proovida traditsiooniliste lubimörtide valmistamisel ja nendega töötamisel ning akende-uste jt. puitdetailide restaureerimisel. Lisaks õpitakse unustatud ja taasavastatud ajalooliste interjöörivärvide valmistamist ja kasutamist.
Loengute täienduseks toimuvad erialaselt huvipakkuvad õppekäigud vastrestaureeritud või töös olevatele objektidele.
Õppetöö toimub kaks korda kuus nädalavahetustel – reedeti-laupäeviti-pühapäeviti.
Täienduskoolituse loengute esitlused ja õppematerjalid on osalejaile kättesaadavad veebikeskkonnas.
Täienduskoolituskursuse läbimise eelduseks on lõputöö kirjutamine ja kaitsmine. Lõputööks on kursustel omandatud teadmiste põhjal koostatud vabalt valitud vana hoone ajaloo, ehituskunstilise terviku, tehnilise seisukorra ja materjalikasutuse analüüs, samadest aspektidest võib käsitleda ka varem restaureeritud või konserveeritud objekti.
Kursuse lõpetamisel saab osaleja EKA Avatud Akadeemia tunnistuse. Kauniks tavaks on kujunenud lõputunnistuste pidulik kätteandmine EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsidel.
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituskursuse programm lähtub Arhitektuuripärandi spetsialisti kutsestandardi nõuetest (kinnitatud Kutsekoja Kultuuri Kutsenõukogus 24.04.2014). Alates 2015 aastast saab Arhitektuuripärandi spetsialisti kutset taotleda Eesti Kunstiakadeemiast.
Samuti on täienduskoolituse edukas läbimine üheks eelduseks Muinsuskaitseameti tegevusloa taotlemisel töödeks mälestistel.
Muinsuskaitseseaduse § 38 lg 1 kohaselt peab tegevusloa saamiseks isik vastama järgmistele nõuetele:
1) tal on vastavalt töö liigile ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, restaureerimis- või tehnikaalase kõrgharidus;
2) ta on asjaomasel tegevusalal vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud või läbinud soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse.
Isikud, kes asjaomast kõrgharidust ei oma kuid on läbinud täiendkoolituse ning omavad lisaks praktilist töökogemust, võivad taotleda tegevusluba konserveerimise ja restaureerimise tegevusalal (nt. müürsepad, puusepad, sepad, pottsepad, plekksepad vms.). Üldehitustöid juhtival vastutaval spetsialistil peab siiski olema kõrgharidus.
Kursuse maht: 240 akadeemilist tundi;
Kursuse kuupäevad: 13.oktoober 2017 – 11.mai 2018;
Kursuse hind: 1790 eurot.
Info ja registreerimine: maris.veeremae@artun.ee
https://www.artun.ee/