Eesti Kunstiakadeemia uue hoone tiibade nimekonkurss

Eesti Kunstiakadeemia Rauaniidi töörühm kuulutab välja EKA uue hoone tiibade nimekonkursi. Konkursile oodatakse osalema kõiki EKA liikmeid, so tudengeid, vilistlasi ja töötajaid.

Nimeettepanekud palume saata aadressile kunstiakadeemia@artun.ee 23. oktoobriks. Võitja(d) kuulutatakse välja EKA aastapäeva tähistamisel, 27. oktoobril. Võitjat autasustatakse vääriliselt.

Žüriisse kuuluvad EKA rektor akadeemik Mart Kalm, õppeosakonna spetsialist Elisabeth Kuusik, KUU arhitektide esindaja, üliõpilaste esindajad ja kommunikatsioonijuht Solveig Jahnke.

Tähelepanekud

Hoone tiivad on alloleval joonisel tähistatud tähtedega A, B, C, D, millele otsitakse tähendusrikkamaid nimetusi.

Uued nimetused ei tohiks alata tähega “I” või “O”, sest need sarnanevad liialt numbritele 1 ja 0 ning võivad tunniplaanis ja viitadel eksitavaks osutuda. Samuti peaks nimedes vältima sama algustähte, et oleks võimalik ÕISis (õppeinfosüsteemis) lühendeid kasutada.

 

Skeem 1. Hoone osadele on antud A, B, C ja D tähistused. A tiivas on valdavalt õppejõud, tugistruktuurid ja raamatukogu, aga ka tekstiili ja moeosakonna ruumid, B tiivas on üldruumid, auditooriumid, söökla, pood, peasissepääs ja fuajee, aatrium. C tiivas on stuudiod, D tiivas valdavalt töökojad, samuti asuvad seal mõned erialaosakonnad.

Skeem 2. Hoonet läbiv nn aktiivne sein ja liikumisala

Skeem 3 Arhitektuurseid põhiideid selgitav skeem

 

Lisainfo

Uus EKA maja koosneb mitmete ajajärkude kihistustest, mille muudavad tervikuks uus maht hoonekompleksi südamikus ja vähesed lisandused vanemates hooneosades. Põhieesmärgi – et ruum looks võimalikult suurt sünergiat – jagasid KUU arhitektid omakorda kolmeks juhtideeks.

1. Süda (ühtsustav alge). Hoonekompleksi uues osas (B-majas) asub logistiline süda, milles kohtuvad erinevad trajektoorid. Sel põhjusel on siia paigutatud üldainete ruumid, kõik avalikud funktsioonid ja ka hoone peasissepääsud.

2. Vereringe (mitmekesistav alge). Loomingu üks olulisi inspiratsiooniallikaid on teiste teoste tekkimise ja alternatiivsete tegemisprintsiipide kogemine. Nii on kunstiülikooli eri osakondadel suur vastastikku rikastamise potentsiaal. Hoone logistilise skeemiga on tehtud maksimaalselt lihtsaks maja peale uitama minemine, et uusi ideid ja hingamist leida. Seda võimaldab sisehoovi perimeetris liikuv ühenduskoridor, mis pakub ka visuaalseid seoseid eri hooneosade vahel (joonisel nr 1). Vereringet markeerib ka muudest ruumiosadest visuaalselt eristuv nn aktiivne sein (joonisel nr 2). Selle meetripaksuse seina sisse on paigutatud erinevad tugifunktsioonid (puhkenurgad, kööginurgad, WC-d, panipaigad, lokkerite nišid jne). Tudengistuudiote plokis (C-hoones) liitub vereringega ka nn vertikaalne sisehoov ehk terrasside ja ühisruumide grid (võrgustik), mis alumistel korrustel jätkub hoovi ulatuva laia trepistiku kui potentsiaalse sündmusruumiga.

3. Skelett (elastse tooriku alge). Tööstusruumile iseloomulikult on endise sukavabriku ruumid askeetlikult tegemisekesksed – ruum on siin tooriku kujul, skeletina. Arhitektuurse lahendusega on seda tooriklikkust ja lõpetamatust püütud säilitada ja rõhutada: maja ei peaks olema ise teos, vaid justkui pildiraam ja kasvupinnas võimalikele erinevatele kasutustele ja tulevastele teostele, mida siin looma hakatakse. Ruum on taotluslikult n-ö lõpetamata, et kasutajad saaksid seda enda vajaduste järgi ise edasi kujundada.

Osale ajaloolises protsessis ja paku oma variandid välja 23. oktoobriks aadressil kunstiakadeemia@artun.ee!

Jälgi uue maja uudiseid kodulehel:
https://www.artun.ee/akadeemia/uus-maja/

Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
solveig.jahnke@artun.ee
Tel +372 6267 111
Mob +372 5626 4949
www.artun.ee

Jaga sõpradega:

Postitas Kunstiakadeemia
Viimati muudetud

Arhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskond