EKA konservaatorite ja TÜ ajalootudengite viimistlusuuringud Kuusalu kirikus

Uurija ja altarist leitud pähklipuu Kuusalu kirikus

Nii nagu paljud teised tolleaegsed kirikud, sai ka Kuusalu keskaegne kirik 19. sajandi lõpus toimunud rekonstruktsioonitööde käigus neogooti ilme (1890, ümberehituste projekti autor Friedrich Axel von Howen).  Seekordsete uuringute fookuses oli kiriku interjöör, eelkõige kooriruum. Kirikukroonika põhjal on teada, et 1899. aasta sügisel toimusid seal viimistlustööd “…arhitekt härra parun A. v. Hoveni juhendamisel, koos maalermeister Masingu töölistega Tallinnast. Kiriku altariruum (koor) kaeti üleni õlivärvidega, seinad värviti õlgkollaseks, võlvid helesiniseks ja sinna peale väikesed ehtsa kullaga kullatud taevatähed, servades madalamal tumepruun joon nagu paneel.  Senini hall ühetooniline altar sai mitmevärvilise katte vanas stiilis. Kõik kiriku uksed ja aknad värviti põhjalikult, samuti altari taga asuv ristimiskabel (käärkamber).

Juba ajaloolistel mustvalgetel fotodel võib aimata väga erilist ja uhket 19.sajandi lõpu kujundust – tähistaevast, mida raamistavad ornamentidega kaetud võlviroided ja kaarte servad.

Seni polnud teada, kas kõik see ilu on ka hilisemate lubjakihtide all säilinud. Uurijate suureks rõõmuks selgus, et see historitsistlik ime on seal siiski pea täiuslikult alles!

Veel vaadati 1899. aasta kihi alla – kui palju võiks seal olla säilinud varasemat, keskaegset kihti? Kooriruumi põhjaseinas, kilpkaare all leiti 19. sajandi krohvikihi alt ka vanemat viimistlust, millel näib olevat isegi maalingujälgi. Kas need on keskaegsed või mõnest hilisemast sajandist, vajab veel uurimist.

Arvestades Kuusalu kiriku kooriruumi erilisust eelkõige oma 1899. aasta kihistuses – midagi nii uhket ja värvilist pole Eestis sellest ajast teada – võiks just see ajastu saada restaureerimistööde käigus avatud ja eksponeeritud.

Lisaks kiriku seintele ja võlvidele vaadeldi ka kooriruumi muid varandusi, eeskätt lõunaseina nišis paiknevat Kolga krahvi, vaid 26-aastaselt Saksamaal surnud  Erich Friedrich Magnus Dietrich Stenbocki müstilist südamekarikat. Kaameratega õnnestus ka karika sisse piiluda – tundub, et tegemist on tõepoolest südamega! Muljetavaldav on niši kujundus – karikas on asetatud kuldsete narmastega palistatud sametkangale, mis on kaunistatud pärlite, taimede ja krahvi juuksekiharaga. Kõik see on nišis täiuslikult säilinud, üksnes pisut tolmunud kujul.

Veel üheks huvipakkuvaks detailiks on 19.sajandi keskel  kivialtarist leitud Püha Laurentiuse reliikviakarp, mis uuringute käigus samuti dokumenteeriti. Huvitav, kas tegemist on ehtsate Laurentiuse kontidega? Vähemalt on seda hea uskuda.

Aga ka sellega Kuusalu kooriruumi leiud veel ei piirdu. Mõne kuu eest tuli altarilaua seest välja üks puidust nikerdatud puu – kena detailike, mille algset asukohta samuti tuvastada üritati. Usutavasti pärineb see vappepitaafilt ja viitab, et vapp kuulus Nötebomide (= pähklipuu) suguseltsile. Peale puukese tolmust puhastamist võib sellel näha kenasid rohelise lüstervärvi fragmente.

Kuusalu kiriku kooriruum on tõeline imede aed, mida restaureeritud kujul võib loodetavasti näha saada juba lähiajal.

29.-30.aprillil toimunud uuringutes osalenud tudengid:
Margarita Pugri, Markus Johann Väli, Kadri Väljaots, Tarmo Hook (EKA)
Hanna Simona Allas, Albert Saue (TÜ)
Juhendajad:
Prof Hilkka Hiiop, Hannes Vinnal (EKA)
Uuringuid väisanud spetsialistid:
Prof Juhan Maiste, dr Anneli Randla, dr Tiina-Mall Kreem jt

Kuusalu TudengidTellingutel
Kuusalu Õpituba
Kuusalu Sondaaz2
Kuusalu Sondaaz3
Kuusalu Karikaalune
Kuusalu Karikas
Kuusalu Laurentiuse reliikvia
Jaga sõpradega:

Postitas Maris Veeremäe
Viimati muudetud

Muinsus­kaitse ja konserveerimine