Kaasaegse kunsti magistriprogramm

Sophie Durandi installatsioon “[Põhja-Mariaanide saarestikus elutsenud väljasurnud valgesilm-rästa pesa, mis on ehitatud Agriahni saarelt leitud materjalidest ning Paljassaare poolsaare kaldalt 18. märtsil 2021 leitud surnud luigepoja suled] ja muud objektid” EKA lõputööde näitusel TASE ‘22. Foto: Joosep Kivimäe

Kaasajaga suhestuv praktika

Kaasaegne kunst tõstatab küsimusi, loob uusi tähendusruume, avastab alternatiivseid vaatenurki ning tajukogemusi. Tegeledes ühiskondlike ja isiklike teemadega, suhestub kunstnik aktiivselt oma kaasajaga. Nii saab kunstnik kahelda harjumuspäraseks saanud ideedes ja väärtustes, kombineerida ja eksperimenteerida erinevate sisuliste ja vormiliste lahendustega ning reaalsust nihestada ja manipuleerida. Kaasaegne kunst on avatud platvorm, kus saavad alguse diskussioonid ning pakutakse uusi lahendusi.

Individuaalne kunstnikupositsioon ja kollektiivne arutelu

Kombineerides iseseisvat tööd grupikriitika sessioonidega, praktilisi meistriklasse teoreetiliste loengutega, õppereise ja näituste korraldamist, on kaasaegse kunsti õppekava keskmeks iga tudengi autoripositsioon. Kolmandiku õppekavast moodustab kunstipraktika, mida toetab kirjutamispraktika ning individuaalsed kohtumised juhendajatega, kelleks on kaasaegse kunsti väljal tegutsevad aktiivsed kunstnikud. Olulisel kohal on koostööprogramm EKA kuraatoriõppe tudengitega – koos katsetatakse erinevaid kaasaegse kunsti esitlemise formaate ning juhitakse tudengite omaalgatuslikke projektiruume Vent Space ja Uus Rada.

Mitmekesine kunstiharidus

Kaasaegse kunsti õppekava toetab eelkõige vabakutselise kunstniku arengut, kuid kindlasti annab kaasaegse kunsti haridus suure eelise mis tahes elualal töötades, sest avatud ja loomingulise mõtlemise edendamine aitab leida ootamatuid, eksperimentaalseid ja ühiskonda parandavaid lahendusi.

 

Vilistlase kommentaar

Praktikate ja protsesside mitmekesisus

Astusin EKA kaasaegse kunsti magistriõppesse rahvusvahelise üliõpilasena sooviga uurida oma uue elukeskkonna rannikupiirkonda ning tegeleda materiaalsusega kunstipraktikas, mis oleks jätkusuutlik – mitte ainult ökoloogilises mõttes, vaid nõnda, et seda oleks võimalik nii säilitada kui ka edasi arendada. Tänu kahe aasta jooksul toimunud uurimustele ja saavutatud tulemustele kerkis esile aina enam küsimusi – tundsin, et mul on rohkem materjali, millega töötada, ja rohkem enesekindlust, et professionaalse kunstnikuna edasi liikuda. Kuus kuud peale EKA lõpetamist on paljud neist küsimustest endiselt meeles – hetkel navigeerin oma praktikas Austraalia kodulinna Perthi ja eelseisva kolimise vahel Vilniusesse.

 

Tallinn ja EKA andsid mulle väga tervikliku keskkonna, mis on kunstipraktika arenguks äärmiselt oluline – suur osa EKA kogemusest on seotud kogukonna kui terviku väärtustamisega. Seda ilmestavad juhendajad, kes jagavad avatult oma kogemusi ning toetavad eksperimenteerimist ja uute nägemisviiside avastamist. Üliõpilaskonda ühendab teadmiste jagamine, koostöö ning praktikate ja protsesside mitmekesisuse toetamine. 

 

– Sophie Durand, vilistlane ja kunstnik

Uudised ja sündmused

Eduard Wiiralt stipendiumid 2026 jagamine1

Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid EKA tudengitele

Kultuuriminister Heidy Purga andis 11. veebruaril, 2026 üle Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid kolmele bakalaureuse- ja ühele magistriõppe tudengile.  2025. aasta Eduard Wiiralti stipendiaadid bakalaureuseõppes on Eesti Kunstiakadeemia (EKA) graafilise disaini tudeng Daria Titova, EKA  stsenograafia (lavastuskunsti) tudeng Marta Huimerind ning kõrgema kunstikooli Pallas maalitudeng Hedi ...
Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid foto Ain Liiva1

Eesti Kultuurkapitali 2025. aastapreemia laureaatide seas paljud EKAlased

4. veebruari õhtul anti Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru pidulikult üle kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Õnnitleme EKA tööstuskunsti vilistlast, maalikunstnik Sirje Runget; arhitektuuri ja linnaplaneerimise vilistlasi Maarja Kaske, Ralf Lõokest, Kerstin ...
v_EO_EKA info screen 1920 x 1080

„Vajame rohkem siseruume“ EKA Galeriis 9.01.–15.02.2026

VAJAME ROHKEM SISERUUME EKA Galerii alumisel korrusel 9.01.–15.02.2026 Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta Avamine: N 8.01. kell 18.00 Grupinäitus „Vajame rohkem siseruume“ tõukub Krulli rulapargi kolimisest. Projekt toob kokku kohalikke ja rahvusvahelisi kunstnikke Tallinna rulaskeenest ning tegeleb rulasõiduga kui kunstivormiga. Projekti tegijad soovivad tähelepanu pöörata ...
Contemporary Art, MA– foto–Mia Tohver_2_DSCF1658 2 (1)

Kaasaegne kunst magistriõppekava infotund sisseastujatele 2026

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavasonline-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 19. jaanuaril 2027 kell 15:00 Zoomis. Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Huvilistel palutakse registreeruda ...
VKT-stip-2025 — Fotol Vilmos Peter ja Kirke Kangro

Vabade kunstide teaduskonna stipendiumid 2025/26

Fotol Vilmos Peter ja Kirke Kangro Vabade kunstide teaduskond jagas taas silmapaistvatele magistrantidele stipendiume. Välja anti “Õpi ja sära” stipendiumid ning Eesti Ameerika Fondi poolt rahastatavad Helju Rossmann-Schneideri stipendiumid.  Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond avas 2025. aasta novembris kandideerimise kahele stipendiumile, mida antakse välja kokku seitsmele ...
TIMELINE - library exhibition banner 1080p - sven mantsik (1) (1) copy

Sven Mantsik “Timeline” EKA raamatukogus

Kaasaegse kunsti magistrant Sven Mantsik on praktiseerinud tehnikaid nagu installatsioon, graafika, raamatuköide, animatsioon ja arvutimängud, arendades samas alati oma peamist kirge: joonistamist. Tema kohati fiktsionaalsed ja autobiograafilised joonistused kujutavad argielulist sotsiaalset satiiri, ühendades endas melanhoolia, unenäolised elemendid, teravuse ja huumori. Näitus Timeline ...
Duncan-Wooldridge copy

Kunstnikuvestlus: Duncan Wooldridge “Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega”

Kolmapäeval, 5. novembril kell 18:00 toimub EKAs A501 ruumis kunstnik ja kirjanik Duncan Wooldridge'i avatud kunstnikuvestlus "Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega: infraõhukesest kujutise kleepuvuseni" Wooldridge kureerib 6. novembril Punctum galeriis avatavat grupinäitust "Mateeria tajumine: infra-thinist fotograafilise objektini". ...