Erki Kasemets ja Fideelia-Signe Roots kaitsesid edukalt loomepõhise uurimusega tehtud doktoritööd

 

Detsembris, 2017. aastal, toimus Eesti Kunstiakadeemias kaks edukat loomepõhisel uurimusel põhinevat doktoritöö kaitsmist. Erki Kasemets kaitses oma doktoritööd “Väljaspool tavalist, pidu, prügi ja polügoonteater. Brikolaaž kui loome- ja uurimismeetod” ning Fideelia-Signe Roots oma doktoritööd “Naine kui kangelane”. Mõlemale omistati filosoofiadoktori kraad kunsti ja disaini erialal.

 

Erki Kasemetsa doktoritöö “Väljaspool tavalist, pidu, prügi ja polügoonteater. Brikolaaž kui loome- ja uurimismeetod”

Doktoritöö juhendajad: dr Juha Varto, dr Aili Aarelaid ja dr Liina Unt

Eelretsensendid: dr Luule Epner (Tallinna Ülikool) ja dr Anu Allas (Eesti Kunstimuuseum)

Oponent: dr Luule Epner (Tallinna Ülikool)

Loomepõhine uurimus teeb katse tajuda ja kirjeldada autori minataju kooshoidvat horisonti kui kõige laiemat taustsüsteemi. Selle tarvis teostatud kolm erilaadset kunstiprojekti: etendus „PMV”, videoteos „Jäädvustus” ja näitus „Hullud päevad” on olemuselt kokkuvõtlikud teosed, mis koondavad endas jälgi varasematest loomingulistest ideedest ja tegevustest. Uurimuses küsitakse, kuivõrd ja kuidas ilmnevad kunstiprojektide kaudu üldisemad tendentsid, mis seovad uuritavaid töid kunstniku nii eelnevate kui ka võimalike tulevaste loominguliste tegevustega? Mis leidub selles alatiselt kaasaskäivas tööriistakastis? Asetades end kõrvaltvaataja rolli ja autoetnograafiliseks allikaks, püüab autor tehtavat vaadelda väljaspoolt harjumuspärast positsiooni. Võttes omaks brikolöörliku lähenemisviisi ehitatakse küsimustele vastamiseks abivahend – maatriks, mille kolm rida ja veergu täidetakse lähteandmetega. Esimene tulp moodustub vaadeldavate, juba teostunud kunstiprojektide pealkirjadest, teise veergu paigutuvad veel õõnsad tähistajad, kolm uuritavat mõistet, „pidu”, „prügi” ja „polügoonteater”, millel on eeldusi kujuneda enesemõistmise tuumadeks. Kolmandasse rõhtritta on paigutatud sotsiaalset suhestumist esiletoovat nn filtrid, minajoonistus, igapäev ja a(s)jalugu. Maatriksi abil on võimalik luua erinevaid tõlgenduskooslusi ja näha seal ilmnemas elementidevahelisi seoseid. Tabelikooslusi on võimalik genereerida lõputult ja ringlevalt, tähendused avalduvad igal korral iselaadsete assotsiatsioonidena.

Erki Kasemetsa doktoritööga on võimalik tutvuda EKA doktorikooli kodulehel.

 

Fideelia-Signe Roots-i doktoritöö “Naine kui kangelane”

Doktoritöö juhendajad: dr Tiina Ann Kirss, prof dr Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia)

Konsultant: Marko Mäetamm

Eelretsensendid: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum), dr Margus Ott (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)

Loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega. Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvrirollis, tõlgendada naist kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid kui kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Väitekiri hõlmab muuhulgas traktoristi, kombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani ning kulturisti ja amatsooni Maria Watteli juhtumiuuringuid, mille abil vaadeldakse naise kui kangelase enesereflektsiooni ja avastatakse senitundmatuid tahke antud valdkonnas. Autor käsitleb oma kolme temaatilist isiknäitust, avab teoste tagamaid ja vaatleb ajalooliste materjalide kasutusviise kunstipraktikas. Mütoloogilisel tasandil on fookuses amatsoonid ja hiiud, argitasandil naistraktoristidest töökangelased. Kuigi naiseroll on ajas muutuv ja nõukogude perioodil sai valdavaks naisekuvandiks töökangelane, ei ole naised seni vabanenud soolisest tööjaotusest privaatsfääris. Uurimuses tuli esile naiste vajadus maskuliinseks peetaval alal tegutsedes oma naiselikkust „kõigest hoolimata“ säilitada ja oma tegevust põhjendada. Samas ilmnes naiste jõuline püüdlus olla nn mehelikul erialal meestest parem ja missioon innustada teisi naisi iseseisvusele ning julgusele tegeleda meelepärase alaga ka siis, kui seda peetakse maskuliinseks. Ühiskond taastoodab mõttemustrit, et naised ei ole meestega samaväärsed, kuid mida rohkem naistele sõna anda ja neid kuulata, seda kiiremini hakkab lumepall veerema, kuni muutub laviiniks nimega „naiste ajalugu” ja naisi nähakse kui inspireerivaid kangelasi.

Fideelia-Signe Roots doktoritööga võimalik tutvuda EKA doktorikooli kodulehel. 

 

Jaga sõpradega:

Postitas Kunstiakadeemia
Viimati muudetud

Doktorikool