Eesti Kunstiakadeemia korraldab 13.-17. jaanuaril oma tänavuse töötoa “Hüljatud maastikud” Joaveskil.
Juba 13. korda toimuv töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite omavahelist koostööd ning mõista kogukondade vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Joaveski Küla MTÜ-ga.
Töötoa raames toimub Joaveski rahvamajas ka mitu huvilistele avatud sündmust:
Esmaspäeval 13. jaanuaril kell 19 on kõik huvilised oodatud kuulama tudengite ettekandeid pärandist filmis, Eesti paberi- ja papitööstusest, rahvusvahelistest näidetest ajaloolistele tööstushoonete uue elu andmisel, aga ka tööstusest kui problemaatilisest ja toksilisest pärandist.
Teisipäeval 14. jaanuaril kell 19 vaadatakse koos A. Tarkovski filmi “Stalker”
Reedel 17. jaanuaril kell 12 esitlevad tudengid oma nädala jooksul valminud projekte.
Töötuba jätkub läbi semestri projektide edasiarendamisega õppetöö raames ja lõppeb esitlustega maikuus EKAs.
1899. aastal asutatud Joaveski papivabrik on Lahemaa rahvuspargi suurim ajalooline tööstuskompleks. Vabriku kahel tegutsemisperioodil (1899-1930 ja 1941-1944) on Joaveskile kerkinud hulganisti tööstust toetavaid teisi rajatisi: hüdroelektrijaam, tööliselamud, abihooned, sepikoda, juhataja elamu jm. 1994. aastal vabrik suleti. 2001. aastast toimib ühes tehase osas hüdroelektrijaam, kuid suurem osa on siiani kasutuseta ja seisab tühjana. Kahtlemata on Joaveski papivabrik oluline Lahemaa pärandobjekt, mille potentsiaal on veel suuresti avastamata.
Tänavuses töötoas arutlevad erinevate erialade tudengid järgnevatel teemadel:
Tööstusmaastikud ja filmikunst
Tööstuskompleksi elavdamine ja uuesti elule äratamine
Lahemaa rahvuspargi ja tööstuse suhe
Loodus(kaitse) ja tööstus
Papivabrik kui kogukonna siduja
Juhendajad: Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast. Maastikuarhitektuuri osa juhendavad Arvi Anderson ja Katrin Koov.
Varem on Hüljatud maastike töötuba toimunud Narva Kreenholmi tehases, Kohila paberivabrikus, Peri kolhoosikeskuses, Suurpea linnakus, Kodijärve mõisas; Koeru vanadekodus; Tapa raudteejaamas; Kopli liinidel; Kiviõli tehases, Sindi manufaktuuris ja Tallinna Dominiiklaste kloostri Katariina kirikus ning Paluküla kirikus Hiiumaal. Hüljatud hoonetele kasutusperspektiivi ja reaalseid arhitektuurseid lahendusi otsides võimaldab töötuba ülikoolidel panustada pärandialase sisuka diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu.