Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Teisipäeval, 28. jaanuaril 2025 kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia rektorikandidaatide avalik debatt EKA aulas.

EKA rektorikandidaatide programmid: 

Rektorikandidaat Hilkka Hiiopi programm
Rektorikandidaat Kirke Kangro programm

Hilkka Hiiop on EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan alates 2021. aastast. Hiiop on akadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Hiiopi kandidatuuri esitasid kunstikultuuri teaduskond ning EKA nõukogu liikmed.

Kirke Kangro on EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan alates 2016. aastast ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor. Kangro nomineerisid vabade kunstide teaduskond ja disainiteaduskond.

EKA rektori valimised toimuvad aulas reedel, 31. jaanuaril 2025 algusega kell 14.00.

Valimiskoosolekul hääletavad valimiskogu liikmed salajasel hääletusel. Valituks osutub rektorikandidaat, kes saab üle poole häältest.

Rektori valimistega seotud info on leitav aadressil artun.ee/rektori-valimised.

EKA uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil 2025.

Reedel, 6. detsembril kell 11.00 toimub Tartu Elektriteatris hoogne postmodernismi käsitlev sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas”.

Üleminekuperioodi Nõukogude Liidu lagunemisest taasiseseisvunud Eesti kehtestumiseni võib pidada paljuski ainulaadseks ja erandlikuks ajaks. See oli ajaloolise avatuse aeg, kus üks asjade kord oli lakanud olemast, kuid teine alles käivitumas. See oli vaimsete ja kunstiliste võimaluste plahvatusliku paljunemise aeg, mis siis, et vahendeid nende võimaluste teostamiseks nappis. Ning just sellesse aega maabus uue kultuuriloogikana postmodernism, mis tõotas ehk veel üht teistlaadi mitmekesisust, paljusust ja vabadust. Segane asi saabus segasesse aega ning hakkas seal tekitama iselaadset resonantsi. Mis see oli või kui palju seda üldse oli? Sellest tulevadki rääkima eesti juhtivad kultuuritegelased ja -uurijad, et anda oma vaatenurk sellele, mis õhku neil segastel aegadel hingati, ning milline oli nende jaoks postmodernismi tähendus siis ja milline on see nüüd.

AJAKAVA

11–12:30 I sessioon
Peeter Laurits / Ene-Liis Semper / Janek Kraavi / Kiwa / Tõnis Kahu /
Barbi Pilvre

12:30–13 Kohvipaus

13–14:30 II sessioon
Hanno Soans / Virve Sarapik / Luule Epner / Andrus Laansalu / Piret
Viires / Marju Lauristin

14:30–15:30 Lõunapaus

15:30–17 III sessioon
Hasso Krull / Märt Väljataga / Valle-Sten Maiste / Epp Annus / Raili
Marling / Aare Pilv

17–20 Vastuvõtt (Lossi 3 fuajees)

Üritust korraldavad TÜ kultuuriteaduste instituut ja ülikoolidevaheline nüüdiskultuuri uurimise töörühm.

Üritust toetab Eesti Teadusfondi grant PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“.

**ESMASPÄEV, 18.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300

**TEISIPÄEV, 19.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)

**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)

**NELJAPÄEV, 21.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

**REEDE, 22.11.2024**

– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

Laupäeval, 19. oktoobril toimub EKKMis EKA Tudengite Kväärühenduse (ETKÜ) poolt korraldatud Spooky Drag Night, kus astuvad üles drag-kunstnikud nii EKAst kui mujalt.

Üritusega tähistatakse uue tudengialgatuse sündi, mille eesmärk on tuua kokku EKA kväärkogukond ja seista turvalisema õppekeskkonna eest. Esinema on oodatud ka inimesed, kes sooviksid esmakordselt dragi proovida, kuid pole seni leidnud selleks võimalust.

Sõrmed sügelevad paruka, huulepulga ja soo performatiivsuse laval lahtivõtmise järele? Selleks kirjuta ETKÜ Instagrami kontole @kv22rid.ekas või meiliaadressile ekakvaar@gmail.com ja sulle leitakse koht!

Asukoht: EKKM

Aeg: 19.10 kell 20.00

Piletiinfo: Sissepääs annetusepõhine.

Lisainfo: https://fb.me/e/1SJ2IwwjT

EKA tähistab 110 aasta juubelit sünnipäevanädalaga. 

4.-8. novembril toimuvad tuurid, loengud ja filmiseansid. Nädal päädib reedel EKA uue õppehoone avamise ja sünnipäevapeoga. Reedel toimuvad osakondade vilistlaste peod. 

Esmaspäev 

15.30 Ulvi Haagenseni doktoritöö kaitsmine | Auditoorium A-501

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

Teisipäev

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

Kolmapäev

16.00 Avatud loeng audoktor Linda van Deursen | Aula A-101

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii 

17.30 Rakenduslike teadus- ja arendustööde võitjate autasustamine | Auk

18.00 Avatud loeng audoktor Antoine Picon | Aula A-101

Neljapäev

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

19.30 Kino: Animatsiooni parimad palad | Aula A-101

Reede – PIDU!

16.00 Aktus ja audoktorite promoveerimine | Aula A-101

18.00 Osakondade peod vilistlastele | EKA peahoone (vt täpsemalt allpool!)

19.00 EKA Valge maja avamine | EKA valge maja

19.30 PIDU – muusikalised esinejad peo lõpuni | Mõlemad majad

• 19.30 – EKA Tudengite Kväärühendus | EKA valge maja
• 20.00 – DJ vaatab jooksvalt | EKA peahoone
• 21.00 – Karameel | EKA valge maja
• 21.30 – EKA Kammerkoor | EKA peahoone
• 21.45 – karaoke Helina Ristiga | EKA peahoone
• 22.30 – Motonormal | EKA valge maja
• 00.00 – Avemaria | EKA valge maja

20.30 Oksjon | Aula A-101

22.00 EKA 110 kingituse avamine | Kotzebue 2

Sündmuse kava täieneb jooksvalt.

EKA sünnipäevanädala sündmused on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. 

EKA OSAKONDADE SÜNDMUSED EKA 110 RAAMES

Esmaspäev, 4.11.

• 18:00-21:00 – EKA avatud akadeemia avatud loeng “EKA 110 I Kuidas koguda kunsti?” Avatud loeng
• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level. | Aula A-101

Teisipäev, 5.11.

• 16:30 – EKA graafiline disain + tootedisain esitlevad: “Disainiteaduskonna avatud arhiiv 1966-1994” (II korruse avatud ala, A300)
• 17:00 – EKA graafiline disain + tootedisain vestlusõhtu “Disainimõte – Disaini kehtestamine murrangulistel aegadel”
• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (ruum B305)
• 19:15 – EKA uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art. (ruum B305)
• 17:00 – EKA graafika: Edmund Valtmani noore graafiku stipendiumi nominentide näitus (EKA klaasgalerii)

Neljapäev, 7.11.

• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (ruum A101)

Reede, 8.11.

• 16:00-00:00 – EKA tekstiil 110: Installatsioon “Tekstiil saja kümnes ruudus” (ruum D504)
• 10:00-17:00 – EKA interaktsioonidisaini ja animatsiooni osakonna installatsioon “Godseed” (Kotzebue 10 kelder)
• EKA uusmeedia 30: välinäituse avamine: videoinstallatsioonid
• 18:00 – EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi pidulik uurimisseminar (ruum A501)
• 18:00 – EKA klaas raamatuesitlus “Klaasimaal – valgusega maalimine” (ruum B604)
• 22:00 – EKA arhitektuur / PAKK – EKA kingituse avamine (Kotzebue 2)

VILISTLASTE KOKKUTULEKUD REEDEL, 8.11.

• 17.30 – Keraamika osakonna kokkutulek. Muuhulgas vanade õppetööde vaatamine, autorite tuvastamine (ruum B602)
• 17:30 – Moedisaini osakonna vilistlaste ja õppejõudude koosviibimine, õppetööde ja -ruumide tutvustus (ruum D507)
• 18:00 – KVI pidulik uurimisseminar ja sellele järgnev koosolemine (ruhum A501)
• 18:00 – Disain ja innovatsiooni (end. nimega Kujunduskunst) tuba avatud! Ootame kalleid tulevasi ja praegusi vilistlasi, tunniandjaid ja sõpru! (ruum D404)
• 18:00 – Tootedisaini osakonna vilistlaste ja tudengite pidu ja “kohvik” (ruum C301)
• 18:00 – Interaktsioonidisaini vilistlaste ja tudengite pidu (rum D306)
• 18:00 – Tekstiilidisaini vilistlaste ja tudengite kokkutulek (ruum D505)
• 18:00 – Fotograafia osakonna koosviibimine Maitselaboris. Võimalus tutvuda osakonna ruumide ja töökodadega. Lainurk galerii näitus (ruum B407)
• 18:00 – EKA arhitektuuriteaduskonna tutvustus ja suhtlemisruum (ruum A400)
• 18:00 – EKA õppeosakonna endiste ja praeguste töötajate kokkutulek (ruum D206)
• 18:00 – Klaasi osakonnas raamatuesitlus, pidulik koosviibimine, võimalus tutvuda klaasiosakonna töökodadega (ruum B604)
• 18:00 – Aksessuaari ja köite osakond on avatud! Ootame külla kalleid tulevasi ja praegusi vilistlasi, tunniandjaid ning sõpru. Tutvustame huvilistele aksessuaari- ja köitestuudiot ning ruumide ees klaasvitriinis on väljapanek viimaste aastate tudengite töödest. Aksessuaarimeistrid baaris nahkseid jooke valmistamas! (ruumid B510 ja B511)
• 18:00 – Ehe ja sepis osakond avatud! Ootame uudistama osakonna ruume ja töökodasid (ruum B504)
• 18:00 – EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ootab oma vilistlasi ja sõpru skulptuurikonserveerimise stuudios (ruum D308)

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides.

31.08 – 06.09.2024 toimuv rahvusvaheline töötuba keskendub dissonantse pärandi ümbermõtestamise juhtumiuuringutele. Loengud, seminarid ja õpitoad toovad kokku eri valdkondade ekspertiisi ja teadmised, et uurida lahendusi, mille eesmärk ei ole dissonantse pärandi eemaldamine, vaid selle asetamine uude, kriitilisse raamistikku. Arutame ümbermõtestamise erinevaid kontseptsioone ja ajalugu ning tegeleme konkreetsete juhtumitega. Juhtumid hõlmavad nii erinevaid kunstilisi sekkumisi kui ka muid ümbermõtestamise võimalusi, alates haridusprogrammidest ja museoloogiast kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni.

Töötoa üheks eesmärgiks on töötada välja edasine praktika keerulise pärandi käsitlemiseks läbi valdkondadevahelise koostöö (loomeuurimus ja mälu-uuringud, pärandi säilitamine ja digiteerimine ning ruumilised sekkumised). Seega omandatakse  uusi teadmisi ja oskusi mitmel erineval tasandil.

Töötoa programm koosneb loengutest, seminaridest, ekskursioonidest ja grupitööst. Iga grupi ülesandeks on töötada välja pärandi ümbermõtestamise projekt, mis keskendub ühele Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonna dissonantset pärandit esindavale juhtumiuuringule.

Töötuba hõlmab järgmisi üldsusele avatud üritusi:

2. september @ NART

13:00-14:45
Sissejuhatuseks: Dissonantse pärandi mõtestamine

Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool):
Kuidas väljendada dissonantsi dissonantses pärandis?

Kristo Nurmis (TLÜ):
Mitteliberaalne pärand: nõukogudeaegsete ajalookihtistuste säilitamisest Eestis

Moderaator: Linda Kaljundi (EKA)

15:00-16:00
Victoria Donovan (St Andrewsi Ülikool):
Kriitilise hoolduse meetodi suunas: kogukonna ja kunstnike seotus “raske pärandiga” Ukraina tööstuslikus idas

Moderaator: Hilkka Hiiop (EKA)

3. september @ NART

10:00-11:30
Juhtumiuuringud – fookuses on kunstnik

Runo Lagomarsino:
Kummituslike paikade geograafia

Kristina Norman:
Tagasivaade projektile “After War” (2009) sõja ajal

Moderaator: Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ)

12:00-14:00
Juhtumiuuringud – dialoogid eri kontekstide vahel

Olha Honchar (Territory of Terror Memorial Museum, Lviv)
Nõukogude totalitaarse skulptuuri kogu moodustamine ja tõlgendamine Lvivi muuseumis “Territory of Terror”

Tullia Catalan (Trieste ülikool):
Vastuoluliste mälestuste haldamine: fašistliku pärandi ümberkontekstualiseerimine Itaalia piirialadel – Bolzano ja Trieste juhtumid

Moderaator: Anneli Randla (EKA)

15:00-16:00
Juhtumiuuringud – Eesti näiteid

Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ):
Mädanenud luud ja veri: sõjahauad ja ümbermatmised eesti kirjanduses

Kirke Kangro (EKA):
Kunst pärandi ümbermõtestajana: Tehumardi juhtum laiemas kontekstis

16:30-17:45
Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool):
Kunstiline autonoomia poliitilise kontrolli vastu: tahte kokkupõrge mälumuutustes (esitlus ja filmilinastus)

19:00 Filmi “Aljoša” (2008) linastus ja vestlus filmirežissöör Meelis Muhuga

4. september @Sillamäe Kultuurikeskus

14:00-14:45
Riin Alatalu, Anu Soojärv (EKA):
Sillamäe – põnev dissonants

6. september @ EKA, ruum A 501 ja EKA TV

14:00 Tudengite rühmatöö esitlused
Moderaator: Gregor Taul (EKA)

Õppejõud: Riin Alatalu, Kirke Kangro, Anu Soojärv, Gregor Taul ja Triinu Väikmeri (EKA), Kristo Nurmis (TLÜ), Victoria Donovan (St. Andrews), Oksana Denisenko ja Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool), Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool), Olha Honchar (Territory of Terror Museum, Ukraina).

Töötuba, sh üldsusele avatud üritused ja ettekanded toimuvad inglise keeles.

Töötuba toimub projekti Transform4Europe (T4EU) raames. Kümnest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa ülikoolide algatuse raames, mille eesmärk on muuta Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes Euroopa kõrgharidus konkurentsivõimelisemaks. 

Lisainfo:
Triinu Väikmeri (triinu.vaikmeri@artun.ee)

Toetajad:

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias 

7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs. 

Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast,  kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti. 

Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro. 

Lähemalt monumendist ja arutelust. 

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal. 

Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal rahuldas sõjahaudade komisjon Saaremaa valla poolt esitatud taotluse Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika. 

23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.

Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid  kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro. 

Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

14.12.2023–26.05.2024, Kumus

Näitus „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“ toob kokku kolm erinevat, ent võrdselt tundlikku kunstnikupilku.

Fotograafid Peeter Tooming (1939–1997) ja Endel Veliste (1930–2001) ning visuaalkunstnik Hedi Jaansoo (snd 1989) on fotokaamera vahendusel jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte. Nende fotoseeriad toovad välja, kuidas kaamera võib samaaegselt nii võimendada distantsi ümbritsevast keskkonnast, anda hääle kividele, taimedele ja veele kui ka teha nähtavaks loodusliku ja inimloodud keskkonna olemusliku läbipõimituse.

Käesolev näitus pakub aktuaalsete keskkonnateemade foonil välja poeetilise dialoogi kahe nõukogude ajal tegutsenud fotograafi ja nüüdisaegse visuaalkunstniku loodud fotosarjade vahel, kutsudes mõtisklema looduse ja inimese suhete ning neid vahendava tehnoloogia rolli üle.

„Sina, jõgi“ on nõukogude perioodi Eesti kunsti püsiekspositsioonis taasavatava projektiruumi avanäitus. Projektiruumi näituste eesmärk on laiendada ja täiendada püsiväljapaneku teemade- ja autoriteringi, tekitades võimalusel nii aja- kui rahvusüleseid dialooge ning suhestudes Kumu kesksete uurimis- ja näituseprojektidega.

Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 4. korruse püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“.

Kuraator Annika Toots näitusest:
Näituse pealkiri „Sina, jõgi“ on laenatud Peeter Toominga fotoseerialt, mis on pühendatud veekogule ja seda ümbritsevale looduskeskkonnale. 1970. aastatel loodud seeria tõuseb esile oma poeetilisuse ja haprusega ning haakub tol ajal Eesti kunstis avaldunud keskkonnatemaatikaga. Samast kümnendist pärineb ka Endel Veliste fotosari „Vaade läbi autoakna“. Veliste pilk jälgib ja jäädvustab ümbritsevat keskkonda läbi kahekordse barjääri: läbi fotokaamera objektiivi ning läbi autoakna.
Toominga ja Veliste 20. sajandi teisel poolel loodud fotodega astub dialoogi nüüdisaegne visuaalkunstnik Hedi Jaansoo, kes ei vastanda oma teostes looduslikku ja inimtekkelist keskkonda, vaid püüab tabada kokkupuutepunkte, kus need kaks omavahel põimuvad. Jaansoo fotodele on jäädvustatud nii hoolikalt komponeeritud inimloodud kui ka looduslikud kompositsioonid, mis asuvad vahealadel, kus piirid hägustuvad ning isiklikud ja avatud keskkonnad sulanduvad üheks.

Kuraator: Annika Toots


Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste


Näituse kujundaja: Villu Plink

Graafiline disain: Tuuli Aule

Koordinaator: Anastassia Langinen