Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Ringkäigud toimuvad EKA Galeriis:
– neljapäeval, 19. märtsil kell 17.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro külalisõppejõudude Victoria Donovani ja Vlada Vazheyevskyyga, inglise keeles
– reedel, 20. märtsil kell 16.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku Sigrid Viiriga, eesti keeles
– pühapäeval, 22. märtsil kell 16.00, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku ja näituse kujundaja Anna Škodenkoga, eesti keeles

Tuurid kestavad 30 minutit, osavõtt on tasuta.

Näitus jääb avatuks 22. märtsini.

Loe rohkem näitusest siit:
https://www.artun.ee/et/kalender/pilt-on-illustratiivne-eka-galeriis/

025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga”
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub EKA aulas Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys (London)
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier (Stockholm)
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

17. märtsil kell 14.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Triin Talki doktoritöö „21. sajandi massiturismi mõjud Tallinna vanalinnale ning nende leevendamise võimalused“ praktikapõhise osa eelretsenseerimine.

Retsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue tn 10), ruumis V308.
Kuna kohtade arv on piiratud, saab eelretsenseerimisel osaleda ka Zoomis (LINK, meeting ID: 617 6053 8063, passcode 167423).

Doktoritöö praktikapõhise osa moodustavad kolm tööd: uuringu „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne, Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga.
Doktoritöö seob omavahel turismiuuringud ja muinsuskaitse valdkonna suunates Eesti Kunstiakadeemialt tellitud uuringu lähteülesandes püstitatud küsimuse „kuidas leida võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks?“ vanalinna mitmekesisuse ja elatavuse hoidmisele ning turismi- ja kasvukesksuse vähendamise võimalustele.

Doktoritöö juhendajad on Kristina Jõekalda (Eesti Kunstiakadeemia) ja Claudio Milano

1. Uurimisprojekti „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne on 2023. aastal välja antud uuringuaruanne, mille tellija oli Tallinna Sadam.
Uuringuaruanne sarnaneb akadeemilisele artiklikogumikule, kuid on suunatud pigem laiemale avalikkusele (sh Vanalinna kogukonnale, ametnikkonnale, linnaplaneerijatele). Seetõttu on see rohkelt illustreeritud ja mõnevõrra lihtsama keelekasutusega. Kuigi kogumiku kõiki osasid eraldi ja ka tervikut on esitletud nii projekti juhtnõukogule kui avalikel esitlustel, ei ole kogumikku seni akadeemiliselt retsenseeritud.
Kogumik pälvis 2023. aastal EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil peapreemia ning ETAGʼi üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia.
Retsensendid Toomas Tammis (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

2. Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte kajastab 2022. aastal kuraatorina korraldatud kahepäevaste arutelude tulemusi. Linnafoorumi teema kasvas välja koroonajärgsest olukorrast, mil Tallinna vanalinn oli tuntavalt välja surnud, foorumiga otsiti võimalusi selle taaselavdamiseks.
Üldine teemapüstitus oli tellija (Tallinna linnavalitsuse) ja Arhitektuurikeskuse vahel kokku lepitud, täpsemad fookused seati varem uurimisprojektis esile kerkinud küsimuste põhjal.
Retsensendid Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

3. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga on 2022.-2023. aastal töögrupi juhina koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.
Kaitsekorras on lähtudes eelnevatest uurimistulemustest ja aruteludest rõhutatud, et oluline on selle kasutuses hoidmine atraktiivse elukeskkonnana ja kesklinna osana – vanalinna hoidmiseks elava pärandruumina on esmatähtis, et siin säiliks püsielanikkond ja mitmekesisele kesklinnale iseloomulikud kasutused (st peale turismi ja meelelahutuse ka haldushooned, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandus, teenindus).
Kaitsekorra eelnõu ootab edasist menetlust Kultuuriministeeriumis juba 2024. aastast. Praegu saame analüüsida kaitsekorra eelnõu ja selle seletuskirja kui valmis õigusteksti, kuid arvestagem võimalusega, et see tuleb mõne aja pärast uuesti lahti võtta ja ajakohastada, mõnda teemat täpsustada või hägustada. Retsenseerimine võib anda selleks väärtuslikku sisendit.
Retsensendid Kaire Tooming (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
Kõik retsenseeritavad materjalid koos kaaskirjaga on kättesaadavad siit.

Ajakava:
14.00 sissejuhatus ja ürituse formaadi tutvustus – õppekavajuht Anneli Randla
Vanalinna linnafoorum “Vana linna uus võimalus”
14.10 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
14.30 retsensent Toomas Tammise sõnavõtt ja diskussioon
14.50 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
15.10 avalik diskussioon

Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism. Uuring „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“
15.20 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
15.40 retsensent Epp Lankotsi sõnavõtt ja diskussioon
16.00 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
16.20 avalik diskussioon

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
16.40 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
17.00 retsensent Kaire Toominga sõnavõtt ja diskussioon
17.20 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
17.40 avalik diskussioon
17.55 juhendaja Kristina Jõekalda lühike sõnavõtt (soovi korral)

Begüm Sönmez on Türgis tegutsev kunstiajaloolane. Ta on omandanud bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi vastavalt Mimar Sinani Kaunite Kunstide Ülikoolist, Hacettepe Ülikoolist ja Anadolu Ülikoolist. Tema uurimisvaldkondade hulka kuuluvad kaasaegne kunst, aproprieerimiskunst, skulptuur ning võrdlev postmodernism. Ta on töötanud teadurina Hacettepe ja Anadolu ülikoolides ning lektorina Yaşari Ülikoolis. Praegu viib ta EKA-s läbi uurimistööd Eesti kaasaegse kunsti teemal, et teha võrdlev uuring Türgiga; uurimist rahastab Eesti Haridus- ja Noorteamet.

Ettekanne „A Brief History of Modern and Contemporary Art in Turkey“ annab ülevaate Türgi kunsti olulisematest suundumustest, teemadest, vormidest ja kunstitegevustest alates 19. sajandist kuni tänapäevani, keskendudes kunstivälja olulisematele arengutele.

„Pilt on illustratiivne. Sekkumised Tallinna vana lennujaamaterminali monumentaalmaalidesse“
EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! 24.02. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: R 20.02. kell 13.00
Ringkäik: N 26.02. kell 15.30

Mida teha totalitaarsete režiimide pärandiga? Kas sellesse peaks sekkuma? Ja kui peaks, siis mis juhul – ning kuidas?

Näitus on alguse saanud praktilisest vajadusest suhestuda kahe ideoloogiliselt laetud sotsrealistliku monumentaalmaaliga Tallinna Lennujaama vanas terminalis. Üks neist on Viktor Karruse „Moskva vaade“ ja teine Richard Sagritsa „Tallinna vaade“ (mõlemad 1955). 2025. aastal toimus koostöös Tallinna Lennujaamaga konkurss sekkuvate kunstiteoste loomiseks, kuid võidutöö jäi tellija otsusel siiski teostamata. Näituse jaoks on maalid laenutatud EKAsse, et tutvustada kunstnike sekkumisi dialoogis algsete teostega. Lisakihte avavad lennujaamaga seonduvad arhiivimaterjalid. Pärast näitust antakse teosed üle Eesti Kunstimuuseumile.

Näitus on valminud projekti „Monumendi uued raamid“ raames, mis on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Kunstnikud: Hanna Piksarv, Kati Saarits, Anna Škodenko, Sigrid Viir, Jevgeni Zolotko ning Viktor Karrus, Richard Sagrits
Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kirke Kangro
Arhiivimaterjalide kuraator: Jarmo Kauge
Kujundaja: Anna Škodenko
Tehniline tugi: Margus Elizarov, Erik Hõim, Ain Kilk, Priit Laanekivi, Oliver Kanniste, Madis Kaasik, Visa Nurmi, Sofia Schneider-Sepping, Mattias Veller
Graafiline disainer: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Phillip Marsdale, Hille Saluäär
Näituse töörühm: Merike Kallas, Taavi Tiidor, Annika Tiko, Maris Veeremäe

EKA Galerii näitusi toetavad Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

Näituste ajalugu on kunstiteaduses võrdlemisi uus uurimissuund, mis on aktualiseerunud viimase paarikümne aasta jooksul seoses kuratoorse pöördega ning näituse kui formaadi – kunsti avalikkuseni toova sündmuse – liikumisega üha kesksemasse rolli kunstiväljal. Näitused kujundavad järjest enam seda, kuidas me kunstist mõtleme ja kuidas kunstiprotsesse mõtestame, need on kohad, mis nii loovad kui ka vastustavad kunstiajaloo keskseid narratiive. Näituste uurimine loob uusi teadmisi kunstiajaloost, aga ka laiematest kultuurilistest ja ühiskondlikest protsessidest ning pakub raamistikku kunstiajaloo kaanonite ja kunstielu kriitiliseks avamiseks ja mõtestamiseks.

Kolmapäev, 10. detsember

Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7), ruum A501

12.45–13.00

Kogunemine ja avasõnad

13.00–14.30

Tiina Abel. Näituse rekonstruktsioon: mõte, protsess, efekt

Kristiina Tiideberg. Näitus „Käpikust Kölerini“ Eesti Kunstimuuseumi varasema kogumispoliitika mõtestajana

Peeter Talvistu. Elmar Kitse näituse taaslavastamisest

Modereerib Anu Allas

14.30–15.00 Kohvipaus

15.00–16.30

Liisa Kaljula. Harku 1975. Viimane mitteametlik näitus

Indrek Grigor. Kultuurijärjekord. Nõudlus ja pakkumine 1980. aastate näitusemaastikul

Mari Laanemets. Näituste ajalugu läbi kujunduse

Modereerib Anders Härm

16.30–17.00 Kohvipaus

17.00–18.00 Vestlusring: Kristina Jõekalda, Ulrika Jõemägi, Maria-Kristiina Soomre

Modereerib Mari Laanemets

18.00 Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri esitlus

Õhtu jätkub Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastalõpu koosviibimisega.

Eesti Kunstiakadeemia UNESCO õppetool avab Valga raudteejaamas näituse „Eesti pärand maailmakaardil“.

Oleme uhked oma pärandi üle ja kindlad, et see kõnetab ka muud maailma. Ometigi teame üllatavalt vähe seda, mis Eestist maailmas tegelikult tähelepanuväärseks peetakse ja millise
võimaluse annab meie pärandi tutvustamine koos teistega ühistes võrgustikes.
Eesti Kunstiakadeemia näitus tutvustab, mis on Eestist kantud UNESCO maailmapärandi, vaimse pärandi ja mälu nimekirja. Samuti milliseid paiku on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega. Läbi Eesti kulgeb mitu Euroopa kultuuriteed. Läbi
aastate on Eesti tööd pärjatud ka Europa Nostra auhindadega.
Enamasti räägime sellistest paikadest ühekaupa. EKA soovib oma näitusega luua suuremat pilti, inspireerida omanikke ja omavalitsusi ning tuletada meelde, et koos tegutsedes jõuab
rohkem. Kultuuripärand pakub ammendamatuid võimalusi enese tutvustamisel ja mõttekaaslaste leidmisel.
EKA avab näituse „Pärandi pühapäeval“ 7. detsembril kell 12.15 Valga raudteejaamas koostöös Valga Muuseumi ja ICOMOS Eestiga. Näitust tutvustab EKA UNESCO õppetooli hoidja ja rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni asepresident Riin Alatalu.

Lisainfo:
Riin Alatalu
Riin.alatalu@artun.ee
5119439