Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Vestlusringis astuvad üles Reet Bender (Tartu Ülikool), Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool), Tiina-Mall Kreem (Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis) ja Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia), modereerib Ulrike Plath (Tallinna Ülikool).

Kogumikust:
Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks –
mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa
pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja
pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne?

Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole.

Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele.

Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath

Autorid: Riin Alatalu, Toomas Hiio, Hilkka Hiiop, Kristina Jõekalda, Inna Põltsam-Jürjo, Linda Kaljundi, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Kadi Polli, Heiki Pärdi, Maris Saagpakk, Hannes Vinnal

Väljaandja: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2025

Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga.

Seminar võtab lähivaatluse alla siinse kunstivälja ühe kõige mitmekülgsema kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) ja küsib, mida uut ütlevad tema kirjad arhitekt Wilhelm Stierile (1799–1856) 19. sajandi algupoole Baltimaade kultuuri- ja kunstielu kohta, sh kontaktide kohta saksa kunstnikega nii Saksamaal kui ka Itaalias. Nende läbi mitme aastakümne kestnud kirjavahetus leiti hiljuti Berliini Tehnikaülikooli Arhitektuurimuuseumi arhiivist. See võimaldab värskeid sissevaateid mitmesse Balti ajaloo teemasse, ka väljaspool kunstiajalugu.

Seminari neljas vestlusringis astuvad üles ja vahetavad teadmisi uurijad Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstimuuseumist, Baltisaksa Kultuuri Seltsist Eestis jm.
Seminari korraldavad ja modeerivad Kristina Jõekalda ja Tiina-Mall Kreem.

PROGRAMM

12.00 Maydelli kirjavahetus ning rännakud kunstiajaloo taustal
Kristina Jõekalda, Maris Saagpakk, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Tiina Abel

13.15 Maydell, kirikukunst ja kunstniku staatus
Anne Untera, Reet Pius, Kadi Polli, Triin Kröönström

14.00-14.30 paus

14.30 Maydell Tartus: joonistused, graafika ja eluolu
Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg, Reet Bender

15.30 Kirjade aja- ja kultuurilooline tähtsus
Kairit Kaur, Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem

Seminaris võtame kokku EKA uurimisprojekti „Kunstiajalugu kontakttsoonis: populaarne ja fiktsionaalne Eesti kunsti(ajaloo)kirjutuses“ (2023–2024) tulemused.

Meie eesmärk oli tegeleda kunsti(ajaloo) erinevate representatsiooniviisidega ehk uurida, kuidas mingi kunstimaailma väline meedium kunsti on esitlenud, ning kas ja kuidas see on muutnud meile – akadeemilistele uurijatele – tuttavaid kunsti tähendusi. Igaüks meist tegeles erineva „vahendajaga“: ilukirjandus, film, ajakirjandus, pärandiloome, skeemi- ja fotojutustus, teleesitlus, kunstikriitika.

Seminaril esitleme ka meie projekti üht lõpptulemust – „Vikerkaare“ erinumbrit, mille koostas Johannes Saar. Artiklite autorid lisaks talle Epp Lankots, Kädi Talvoja, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Krista Kodres.

Avalikus loengus tutvustab Victoria Donovan, kuidas dekoloniaalne mõtlemine on mõjutanud tema uurimistööd ja projekte, ning samuti oma uut raamatut „Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East“ (2025). See raamat on portree Ukraina idaosa kultuurist ja ühiskonnast enne seda, kui seda laastas Venemaa täiemahuline sissetung. See on  teekonna vormis kirja pandud ajalugu, mis kulgeb läbi imekauni Donbassi ning kirjeldab selle minevikku ja olevikku ning sealse rahva visadust, loovust ja iseseisvust. Loengu teises osas vestleb Victoria Donovan raamatu üle ajaloolase ja kuraatori Linda Kaljundiga (EKA).

Victoria Donovan on Ukraina ja Ida-Euroopa uuringute professor ning St Andrewsi Ülikooli Globaalse (Post)Sotsialismi Keskuse direktor. Tema praktikas lõikuvad pärandiuuringud, linnaajalugu, visuaalne antropoloogia ja rakenduslikud humanitaarteadused. Tema kaasautorlusel on loodud arvukalt akadeemilist uurimistööd, kirjutisi, näitusi, arhiive, kogukondlikke töötubasid ja kunstipraktikaid, mis tegelevad Ida-Ukraina ja Ühendkuningriigi tööstusajaloo ja -pärandiga. Donovanilt on ilmunud raamatud „Chronicles in Stone: Preservation, Patriotism, and Identity in Northwest Russia (2019), “Limits of Collaboration: Art, Ethics, and Donbas” (2022) ja “Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East” (2025).

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Bart Pushaw on Tennessee Ülikooli kunstiajaloo dotsent Chattanoogas. Tema uurimis-, õppe- ja kuraatoritöö keskendub Arktika ja Baltimaade kunstiajaloole.

Baltlastel oli võtmeline roll Vene impeeriumi laienemisel Vaikse ookeani taha. Impeeriumi eri osadest pärit inimesed olid alates 18. sajandist aidanud kaasa Alaska põlisrahvaste kodumaa vallutamisele ja okupeerimisele, kuni USA „Vene Ameerika“ 1867. aastal omandas. Keiserlikud asutused, mis põimisid need Vene impeeriumi kaks äärt – Läänemere ja Beringi mere –, tõid Eestisse ka Alaska põlisrahvaste kunstiteoseid ja materiaalset kultuuri. Tänapäeval asuvad need esemed endiselt Eesti eri kogudes. Selles ettekandes uuritakse ajalugu, mis tegi võimalikuks Alaska põlisrahvaste kunsti Eestisse jõudmise, aga ka tuleviku võimalusi juhul, kui muuseumid oma rolli rematrieerimises uuesti läbi mõtlevad.

Loengu ülekanne EKA TVs.

Loeng on seotud KUMU Kunstimuuseumi ja EKA ühisprojektiga Ekspeditsioon – eestlased ja põlisrahvad.

Loeng toimub koostöös KUMU Kunstimuuseumiga, selle toimumist toetab: Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste mehhanism

11:30  – 1. grupp laeva juures

12:30-13:00 tervituskohv

13:00 avasõnad, “Lootsi tn laeva tutvustus, leiud  ja tema jõudmine Meremuuseumisse – muuseumi vaade”  Priit Lätti

13:30 “Lootsi Laeva dateerimisest”  – dendrokronoloogia ekspert Alar Läänelaid

14:00 “Lootsi laevavraki dokumenteerimise analüüs” Andres Uueni 

14:30 “Arheoloogia köis, las lohiseb” – Maria Pommer

15:00 “Keskaegsete kaubalaevade kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel” – Karl Eik Rebane

15:30 “Lootsi laeva konserveerimisest” – konservaatorid Eero Ehanti ja Heikki Häyhä

U 16:00 2. grupp laeva juures

Osalemiseks palume registreerida SIIN.

Tule ja osale Vaimse tervise nädalal, kus saad võtta aja maha ja hoolitseda oma heaolu eest!

Esmaspäev – digidetoks
Vaheta oma telefon puuvilja vastu enda valitud ajaks ja naudi hetke ilma ekraanita. Lisaks pakume lõunapausil tervise-shot’te!

Teisipäev – EKAJU Mälumäng
Pane oma teadmised proovile ja osale mälumängus.

https://fb.me/e/63DbEu5zp

Kolmapäev – joogatund (5.03, kl 18, A501)
Leia tasakaal ja lõdvestu joogatunnis.
Sobib kõigile tasemetele!

Eelregistreerimine on vajalik:
https://forms.gle/DHVtfKuGW3qJDvAC8

Kolmapäev & neljapäev – saun (5.–6.03)
Lõõgastu saunas pärast pikka päeva.

Eelregistreerimine on vajalik.

Neljapäev – karjumisruum (D600)
Tule ja vabasta pingeid turvalises keskkonnas! Ja palju muud!

Lisainfo Instagramis

Kohtume Vaimse tervise nädalal!

Kuidas uurida propagandanäitust? Keskaja ja kaasaja kunst päevapoliitika teenistuses

Vaatluse alla võetakse uurimisväljal seni peaaegu tundmatu hiidnäitus: 1918. a suvel ja sügisel mööda Saksamaad rännanud koloniaalsete ambitsioonidega Livland-Estland-Ausstellung. Paljude tänaste uurijate üllatuseks osalesid näitusel hulga muu materjali seas nii siinse ala keskaegse, valgustusaegse kui ka kaasaegse kunstivälja ühed tuntumad teosed. Vähe sellest, Saksa kuningakodade toetusel toimunud näituse korraldusmeeskonda kuulusid Baltimaade toonased tuntumad kunstiajaloolased Heinz Pirang ja Wilhelm Neumann. Jõekalda tutvustab seminaris teema uusi tahke, mida mitmeaastane arhiivitöö Eesti, Läti ja Saksa kogudes on päevavalgele toonud ja küsib: Kuidas ikkagi tõlgendada sedavõrd kõrgete panustega projekti täna? Kui saksa imperialismi käepikendust? Kui baltisaksa võimu säilitamise viimast õlekõrt? Kui pelka segaste sõja-aastate meeleheitlikku tulemit?

Seminari ettekanne vaatab, kuidas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud“ on lähenetud baltisaksa kunstile ja milliseid võimalusi pakub selleks rahvusvaheline näituseprogramm.

EKA avatud uste päeval 27. veebruaril toimub Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri infotund koos välkloengutega kell 14-15 ruumis A-501.

14.00-14:30 instituudi ja õppekavade (BA, MA) tutvustus
14:30 Välkloengud:
Maria Elisabeth Leemet (magistrant):  “Piltide seesmine jõud väljaspool maagilist mõtlemist”
Liza Sedler (doktorant): “Koduköök muusade templis”
Valve Saarma (bakalaureusetudeng) – mänguline töötuba “Küsida võib kõike: tudengilt tulevasele tudengile”

Lisaks soovitame külastada ka muinsuskaitse-konserveerimise osakonna esitlemisel: Film Eesti lugude sarjast – Rüütelkonna hoone plafoonmaali konserveerimisest (ruum A101, kell 12:00-12:30). Filmi juhatab sisse Kunstikultuuri teaduskonna dekaan dr Hilkka Hiiop.