Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

Näituste ajalugu on kunstiteaduses võrdlemisi uus uurimissuund, mis on aktualiseerunud viimase paarikümne aasta jooksul seoses kuratoorse pöördega ning näituse kui formaadi – kunsti avalikkuseni toova sündmuse – liikumisega üha kesksemasse rolli kunstiväljal. Näitused kujundavad järjest enam seda, kuidas me kunstist mõtleme ja kuidas kunstiprotsesse mõtestame, need on kohad, mis nii loovad kui ka vastustavad kunstiajaloo keskseid narratiive. Näituste uurimine loob uusi teadmisi kunstiajaloost, aga ka laiematest kultuurilistest ja ühiskondlikest protsessidest ning pakub raamistikku kunstiajaloo kaanonite ja kunstielu kriitiliseks avamiseks ja mõtestamiseks.

Kolmapäev, 10. detsember

Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7), ruum A501

12.45–13.00

Kogunemine ja avasõnad

13.00–14.30

Tiina Abel. Näituse rekonstruktsioon: mõte, protsess, efekt

Kristiina Tiideberg. Näitus „Käpikust Kölerini“ Eesti Kunstimuuseumi varasema kogumispoliitika mõtestajana

Peeter Talvistu. Elmar Kitse näituse taaslavastamisest

Modereerib Anu Allas

14.30–15.00 Kohvipaus

15.00–16.30

Liisa Kaljula. Harku 1975. Viimane mitteametlik näitus

Indrek Grigor. Kultuurijärjekord. Nõudlus ja pakkumine 1980. aastate näitusemaastikul

Mari Laanemets. Näituste ajalugu läbi kujunduse

Modereerib Anders Härm

16.30–17.00 Kohvipaus

17.00–18.00 Vestlusring: Kristina Jõekalda, Ulrika Jõemägi, Maria-Kristiina Soomre

Modereerib Mari Laanemets

18.00 Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri esitlus

Õhtu jätkub Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastalõpu koosviibimisega.

Eesti Kunstiakadeemia UNESCO õppetool avab Valga raudteejaamas näituse „Eesti pärand maailmakaardil“.

Oleme uhked oma pärandi üle ja kindlad, et see kõnetab ka muud maailma. Ometigi teame üllatavalt vähe seda, mis Eestist maailmas tegelikult tähelepanuväärseks peetakse ja millise
võimaluse annab meie pärandi tutvustamine koos teistega ühistes võrgustikes.
Eesti Kunstiakadeemia näitus tutvustab, mis on Eestist kantud UNESCO maailmapärandi, vaimse pärandi ja mälu nimekirja. Samuti milliseid paiku on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega. Läbi Eesti kulgeb mitu Euroopa kultuuriteed. Läbi
aastate on Eesti tööd pärjatud ka Europa Nostra auhindadega.
Enamasti räägime sellistest paikadest ühekaupa. EKA soovib oma näitusega luua suuremat pilti, inspireerida omanikke ja omavalitsusi ning tuletada meelde, et koos tegutsedes jõuab
rohkem. Kultuuripärand pakub ammendamatuid võimalusi enese tutvustamisel ja mõttekaaslaste leidmisel.
EKA avab näituse „Pärandi pühapäeval“ 7. detsembril kell 12.15 Valga raudteejaamas koostöös Valga Muuseumi ja ICOMOS Eestiga. Näitust tutvustab EKA UNESCO õppetooli hoidja ja rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni asepresident Riin Alatalu.

Lisainfo:
Riin Alatalu
Riin.alatalu@artun.ee
5119439

Teisipäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kunstiakadeemias kahe näituse avamine ja aruteluõhtu, mille keskmes on kaasaegse kunsti võime keerulise ajaloo ja pärandi ümbermõtestamisel. 

Kell 17 avatakse EKA väligaleriis näitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal” (02.12.2025–25.01.2026), mis tutvustab kunstnike ettepanekuid kolme hävimisohtu sattunud monumentaalkunstiteose säilitamise ja ümber-raamistamise osas. Sellele järgneb Kirke Kangro ja Ülo Pikkovi juhitud ringkäik EKA fuajees lühinäitusel “Monument ja muinasjutt” (1.12.–12.12.2025). 

Kell 18 algab EKA fuajee sündmuste alal teaduskohvik, mille vestlusring tõukub näitustel tutvustavate kunstiliste sekkumiste ja teoste loomise käigus saadud kogemustest.

Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II maailmasõja mälestusmärke, eemaldatud. 

Vestlusring võtab vaatluse alla kaasaegse kunsti võime tegeleda dissonantse pärandi ja nende taga peituvate mälukonfliktidega avalikus ruumis – ning uurib selle kaudu kaasaegses kunstis peituvat ühiskondlikku potentsiaali. Tõukume kolmest projekti “Monumendi uued raamid” käigus läbiviidud kunstiliste sekkumiste kavandite konkursist, mis eksperimenteerisid viisidega raamistada ümber eri tüüpi vastuolulist pärandit – memoriaali, maali ja skulptuuri. Praeguseks on kunstnike sekkumistest materialiseerunud ainult üks, Tehumardi memoriaali ümberraamistus.

Kolme kunstikonkursi raames on aastatel 2024–2025 osalenud kokku 17 kunstnikku. Saaremaal ja tänaseks osaliselt eemaldatud Tehumardi memoriaalkompleksi kontseptualiseerimisel osalesid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann.

Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna Lennujaama vana reisiterminali 1955. aastal valminud monumentaalmaalide ümberkujundamiseks.

Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (1950/1956). 

Vestluse juht: Gregor Taul (Eesti Kunstiakadeemia)

Vestlusringis osalevad: Kirke Kangro, Neeme Külm, Ülo Pikkov, Sigrid Viir ja Anna Škodenko

Näitused ja vestlusring on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026). Projekti eesmärgiks on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi (ajalooline ja kunstiajalooline uurimistöö, konserveerimise pärandi-uuringute ning kaasaegse kunsti ja loovuurimuse praktikad) ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalemiseks palume eelregistreerida hiljemalt 28.11.2025  SIIN

Sündmus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Teaduskohvikus ootavad joogid ja suupisted.

11. detsembril 2025 Eesti Rahva Muuseumis

Suvilaid on viimase sajandi jooksul ehitatud kõikide suuremate linnade ja asulate ümbrusse. Need väikesed, paarikümne ruutmeetri suurused majakesed ja nende ümber kujunenud alad on muutunud harjumuspäraseks osaks meie argikeskkonnast, olles tänaseni kas esialgses kasutuses või ümberehitatud äärelinna elamualadeks. Suvilapiirkondade ajalugu, planeeringud ja arhitektuurne ilme on aga üllatavalt mitmekesised. Seminaris käsitlemegi suvilate varasemat ajalugu – vabariigiaegsed nädalalõpumajad, esimesed nõukogudeaegsed aiamajad – ning juba kooperatiivide õitseajal, 1960.–1980. aastatel esinenud tüüpilisi, aga ka erilisemaid näiteid nagu ridasuvilad. Toome kokku suvilate omanike ja ehitajate, arhitektide ja suvilauurijate vaatenurgad.

Seminar on osa Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi ühisest teadusprojektist „Linlane maal. Suvila ruumikultuuriline analüüs“ ning võtab kokku 2025. aasta suvel Tartu–, Harju- ja Raplamaal toimunud välitööd. Projekti rahastab Kultuuriministeerium (uurimistoetus KUM-TA64).

Koht: Eesti Rahva Muuseum, Aliise Moora auditoorium (ERM-i A-osa, peasissepääs, 1.korrus), kell 11.00-16.00

11.00 Epp Lankots (EKA), Avasõnad ja sissejuhatus

11.15 Mart Kalm (EKA), Otsides 1930. aastate nädalalõpumaju

11.45 Anu Kannike ja Anu Järs (ERM), Tallinlaste aiamaadest aianduskooperatiivideni 1945-1965

12.15 Raine Karp suvilatest. Arhitektiga vestleb Triin Ojari (videosalvestis)

12.45 Lõuna

13.45 Kriš Siil (TÜ) ja Poul Jakob Levertand (EKA), Kotitäis kurke ja vihane Facebooki postitus ehk suvilakooperatiivid välitööliste pilgu läbi

14.15 Astrid Saava, Ridasuvila “Otium” Vapramäel: ehitamisest erastamiseni

14.45 Ülla Veerg (EVM), Kuldrannake – Võsu suvilad valitutele

15.15 Kokkuvõte

15.30 Vabas vormis koosviibimine

Üritusel osalemine on tasuta, kuid palume end registreerida ERM-i koduleheküljel oleva vormi kaudu.

Facebooki üritus

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Konserviklubis on külas Kateryna Tymchyshyn Lvivi Riiklikust Kunstiakadeemiast. Oma esitluses tutvustab ta kunstimälestiste restaureerimise osakonna tööd ja selle mitmekesiseid projekte, pöörates eritähelepanu oma erialale – seinamaalingute konserveerimisele:

Ettekande eesmärk on tutvustada kunstiteoste restaureerimise osakonna tegevust, eriti meie uut fookust seinamaalingute restaureerimisel. Mitmete konkreetsete näidete kaudu restaureerimisprojektidest, kus meie tudengid saavad praktilist koolitust, tutvustame uurimismeetodeid ja restaureerimistehnikaid, mida nad õpivad ja oma töös rakendavad. Näitame näiteid töödest enne, restaureerimisprotsessi ajal ja pärast seda.

Päevakord:

LNAA kunstiteoste restaureerimise osakonna struktuuri ja tegevuse ülevaade.
Seinamaalingute restaureerimine Õnnistatud Neitsi Maarja Taevaminemise kirikus (18. sajand) Võnnõki linnas.
20. sajandi seinamaalingute restaureerimine LNAA peahoone auditooriumis.
Seinamaalingute konserveerimine Lvivi apteegimuuseumi „Musta Kotka all“ näitusesaalis.

Pakume jooki ja suupisteid.
Tulge kuulama!

Selle aasta augustis demonteeriti Põlva külje all asuva Peri külakeskuse (endine E. Vilde nimelise kolhoosi kontor-klubi) seinalt Andrus Kasemaa (1941–2016) secco-tehnikas pannoo “Mahtra sõda” (1984).
Mastaapse teose eemaldamine oli vältimatu: amortiseerunud hoone on lammutamisele määratud ning avariilises seisus seinamaal oli hävimas.

Tänaseks on ligi 60 m² suurune pannoo Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite ning õppejõudude toel peaaegu täielikult seinalt maha võetud ja konserveeritud. Teose fragmendid on kantud uutele teisaldatavatele alustele, mis võimaldavad neid tulevikus eri paikades eksponeerida.

8. novembril kell 13.00 avatakse Peri külakeskuse suures saalis näitus, kus eksponeeritakse Andrus Kasemaa pannoo fragmentidest valminud uusi iseseisvad kunstiteoseid. Samas toimub ka seminar, kuhu on kaasatud kunstniku sõbrad ja kaasteelised, kohaliku kogukonna liikmed ning kunstieriala eksperdid. Arutletakse, kuidas Kasemaa teos suhestub Eesti monumentaalkunsti traditsiooniga, kas fragment võib kõlada sama kõnekalt kui tervik ning kuidas võiks pannoo uues vormis ja ruumikontekstis edasi elada.

Sõna saavad EKA rektor Hilkka Hiiop, Gregor Taul (EKA), Andrus Laansalu (EKA), suvepraktikal osalenud tudengid Rasmus Randla ja Ekke Valner (EKA), Peri külaseltsi liikmed ja kõik teised, kes soovivad jagada oma mõtteid või mälestusi.

Üritusel osalemiseks palume end registreerida siin.

Peri külakeskus (Pargi tee 2/1, Peri, Põlva vald)

Laupäeval, 8. novembril kell 13.00

Tallinnast ja Tartust viib näitusele ja toob tagasi buss (5 € sularahas, eelregistreerimine vajalik). Väljumine kell 09:00 EKA eest (Põhja pst 7) ja Vanemuise teatri alumisest parklast (Ülikooli tn) kell 11:30

Vaata Eliis Kuuse videot pannoo demonteerimisest

Seminar toimub koostöös projektiga “Monumendi uued raamid”. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Käesoleva aasta lõpus möödub 500 aastat Tallinnas sündinud hinnatud maalikunstniku Michel Sittowi surmast. Sittowi elu ja looming on suurepärane näide sellest, kuidas kunstnike vaba liikumine oli hiliskesk- ja varauusajal sama loomulik ja levinud kui tänapäeval. Juubeliaasta tähistamiseks toimub Eesti Kunstiakadeemias 4.-6. detsembril rahvusvaheline seminar, mis uurib Sittowi elu, loomingut ning tema kaasaegset kunstilist ja poliitilist keskkonda. Ürituse eesmärk on avada uusi vaatenurki Sittowi rollile 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Euroopa kunstiloome ja visuaalkultuuri kontekstis.

Seminar toob Tallinnasse kokku eri põlvkondade ja valdkondade uurijaid – ajaloolasi, kunstiajaloolasi, visuaalkultuuri spetsialiste ning kunstiteoste restaureerimise ja konserveerimise eksperte. See loob võimaluse jagada teadmisi ja arutleda Michel Sittowi elu ja loomingu rahvusvahelise tähenduse üle.

Seminari töökeel on inglise keel.

Seminari kava
Seminarile saab registreerida kuni 28. novembrini siin.

Korraldajad: Oskar J. Rojewski (Sileesia ülikool), Anneli Randla (EKA), Anu Mänd (TÜ)