Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Avamine 8.06 kell 14.00, Narvas

Näitus avatud 8.06 – 22.06.2026

“Hingetõmme” on EKA kaasaegse kunsti ja kuraatori õppekava tudengite kooliprojektina valminud näitus, mis kutsub vaatama aeglasemalt ja märkama seda, mis jääb argiste hetkede vahele.

Näitus uurib vaikseid hingetõmbehetki, mis tekivad nii üksinduses kui ka teiste seltsis. Need väikesed pausid, mis on sageli õrnad ja kergesti märkamata jäävad, kannavad endas mõtisklust, intiimsust ja jagatud kohalolu tunnet. Näitus kutsub viivuks unustama igapäeva tormi ja ebakindlust ning mõtlema olemise seisunditele, vaikusehetkedele ja tasasele vaatlemisele. Erinevates meediumites teosed loovad koos ruumi, kus vaataja saab aeglustada tempot ja kogeda neid põgusaid, kuid tähendusest pungil hetki.

Kell 14.30 saab suu magusaks koos Mia Maria Rohumaa ja Maria Wrang-Rassmusseni söödava teosega, sest armastus kogukonna vastu käib ju kõhu kaudu. 

Avamisele saab Tallinnast tulla kell 9.55 väljuva rongiga.

Kunstnikud: Daria Morozova, Maria Wrang-Rasmussen, Mia Maria Rohuma, Lotta Karoliina Räsänen, Kertu-Liisa Sarap 

Kuraator: Karen Aasa

Avamine 8.06 kell 14.00, Narvas, Rohelises Galeriis

Eesti Kunstiakadeemia annab välja kunstikriitiku, kuraatori, kunstniku ja pikaaegse EKA õppejõu Hanno Soansi raamatu „Egotripp kellegi teisena. Sisselõikeid kaasaegsesse kunsti aastatest 1994–2024“, mis koondab valiku Soansi viimase kolmekümne aasta kunstikriitikast.

Hanno Soansi ligi 250 ilmunud arvustusest ja muust tekstist, mis autori käsutuses olid, on raamatusse valitud 69. Autor ütleb raamatu eessõnas, et selles valikus domineerib sügavuti minev vajadus kunstiteoste põhjaliku lähilugemise järele. Valdavalt on raamatusse jõudnud siinses ajakirjanduses ilmunud Eesti kunstnike isikunäituste arvustused, kuid seda rohkete eranditega: osa valitud arvustustest on avaldatud välisajakirjanduses; käsitletakse ka mitte-Eesti kunstnike loomingut; vaatluse all on lavastusi ja performance’id; mitmed tekstid on kirjutatud kunstnikuraamatute, kataloogide, kogumike ja võrgulehekülgede tarvis ning mõned tekstid on tulnud ainult ettekandmisele ega ole varem ilmunud. 

Raamatus esindatud autorid on: Adamson-Eric, Peeter Allik, Sophie Calle, Taavi Eelmaa, Eero Epner, Marten Esko, Merike Estna, Gints Gabrāns, Peter Greenaway, Jorma Hautala, Mihkel Ilus, Johnson ja Johnson, Mart Kangro, Edith Karlson, Flo Kasearu, Jaak Kilmi, Kiwa, Nikolai Kummits, Kaarel Kurismaa, Neeme Külm, August Künnapu, Marco Laimre, Jimmy Limit, Peeter Linnap, Andres Lõo, Johannes Luik, Urmas Lüüs, Gordon Matta-Clark, Paul McCarthy, Tanja Muravskaja, Marko Mäetamm, Teemu Mäki, Kristina Norman, Rein Pakk, Raymond Pettibon, kunstnikekollektiiv Primitive ja art bureau Open, Laura Pählapuu, Marko Raat, Mark Raidpere, Urmo Raus, Bita Razavi, Inta Ruka, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Jaanus Samma, Rainer Sarnet, Ene-Liis Semper, Andres Serrano, Jevgeni Zolotko, Andres Tali, Taavi Talve, Triin Tamm, Jaan Toomik, Anna-Stina Treumund, Juhan Ulfsak, Anu Vahtra, Valie EXPORT Society, Tarvo Varres, Sigrid Viir ja Visible Solutions.

Raamatu esitlus toimub vestlusena 17. juunil kell 18 Eesti Kunstiakadeemia suures auditooriumis (A101), vestlevad Anders Härm, Johanna Jolen Kuzmenko, Aleksander Metsamärt ja Hanno Soans, õhtu jooksul teeb performatiivse sekkumise Henri Hütt teosega „Pühendusega“.

2023. aastal pälvis Hanno Soans Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia oma viimaste aastate kunstitekstide ja kunstikriitika eest.

Raamat valmis Anders Härmi kontseptsiooni ja tekstivaliku põhjal. Toimetaja Neeme Lopp, keeletoimetaja Hille Saluäär, kujundaja Martin Pedanik. Kirjastaja Eesti Kunstiakadeemia. Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Lõputööde avalikud kaitsmised
25.05.–10.06.26
Tutvu ajakavaga veebilehel artun.ee/kaitsmised

TASE PÄEVA kava laupäeval, 6. juunil:
13.00–21.00 TASE näitus avatud
13.00–15.00 disainiteaduskonna lõputööde tutvustus
15.00–15.30 kunstikultuuri lõputööde tutvustus
15.00–18.00 Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmisrituaal EKA peahoone mereterrassil
15.45–16.30 Jaak Juske EKA-ümbruse ajalootuur
17.00 TASE Anima ‘26 linastus kinos Sõprus
19.00 TASE Anima ‘26 vestlus EKA peahoone fuajees, moderaatorid Lyza Karoly Jarvis ja Kaur Järve, inglise keeles

Keithy Kuuspu kestvusperformans
– „Kaudne etenduslikkus”, kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 Kotzebue 4 hoovis

Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmised, EKA peahoone mereterrassil
– L 6.06. kell 15–18
– P 14.06. kell 16–19
– R 19.06. kell 13–16

Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud, teoorias“
Teisipäeval, 9. juunil kell 18.00 EKA Galeriis, eelregistreerimisega, eesti keeles

RINGKÄIGUD
Kõik ringkäigud algavad EKA peahoone fuajees ning osavõtt on tasuta

Ajalooline ringkäik

Laupäeval, 6. juunil kell 15.45–16.30 EKA-ümbruse ajalooline ringkäik, ringkäiku juhib Jaak Juske, eesti keeles, annetus on teretulnud

Arhitektuuriteaduskonna ringkäigud
– Neljapäeval, 11. juuni kell 14.00-15.00 sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Gregor Taul, eesti keeles
– Neljapäeval, 11. juuni kell kell 15.30-17.00 arhitektuuri ja urbanistika osakondade lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Roland Reemaa, eesti keeles
– Esmaspäeval, 15. juuni kell 17.00-18.00 arhitektuuriteaduskonna lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Sille Pihlak, eesti keeles
– Teisipäeval, 16. juuni kell 13.00-14.00 eriala tudengite juhitud sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, eesti keeles

Disainiteaduskonna ringkäigud
– Laupäeval, 6. juunil kell 13.00–15.00, ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles
– Pühapäeval, 14. juunil kell 13.00–15.00 ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles

Kunstikultuuri teaduskonna ringkäigud
– Laupäeval, 6. juunil kell 15.00–15.30 ringkäiku juhib Valve Saarma, eesti keeles
– Pühapäeval, 14. juunil kell 15.00–15.30, ringkäiku juhib Valve Saarma, eesti keeles

Vabade kunstide teaduskonna ringkäik
– Pühapäeval, 14. juunil kell 16.00–17.00, ringkäiku juhib Elo Vahtrik, eesti keeles

Ülevaatlik TASE ringkäik
– Reedel, 29. mail kell 14.30–16.00, ringkäiku juhib Kaisa Maasik-Koplimets, eesti keeles
– Reedel, 29. mail kell 17.30–18.30, ringkäiku juhib Sonja Sutt, inglise keeles
– Kolmapäeval, 17. juunil kell 17.30–18.30, ringkäiku juhivad Hilkka Hiiop ja Laura Jüristo, eesti keeles

Ringkäigud toimuvad EKA Galeriis:
– neljapäeval, 19. märtsil kell 17.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro külalisõppejõudude Victoria Donovani ja Vlada Vazheyevskyyga, inglise keeles
– reedel, 20. märtsil kell 16.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku Sigrid Viiriga, eesti keeles
– pühapäeval, 22. märtsil kell 16.00, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku ja näituse kujundaja Anna Škodenkoga, eesti keeles

Tuurid kestavad 30 minutit, osavõtt on tasuta.

Näitus jääb avatuks 22. märtsini.

Loe rohkem näitusest siit:
https://www.artun.ee/et/kalender/pilt-on-illustratiivne-eka-galeriis/

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga”
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub NB! ruumis A-501 Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-501  Jos Boys (London)
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier (Stockholm)
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Teisipäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kunstiakadeemias kahe näituse avamine ja aruteluõhtu, mille keskmes on kaasaegse kunsti võime keerulise ajaloo ja pärandi ümbermõtestamisel. 

Kell 17 avatakse EKA väligaleriis näitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal” (02.12.2025–25.01.2026), mis tutvustab kunstnike ettepanekuid kolme hävimisohtu sattunud monumentaalkunstiteose säilitamise ja ümber-raamistamise osas. Sellele järgneb Kirke Kangro ja Ülo Pikkovi juhitud ringkäik EKA fuajees lühinäitusel “Monument ja muinasjutt” (1.12.–12.12.2025). 

Kell 18 algab EKA fuajee sündmuste alal teaduskohvik, mille vestlusring tõukub näitustel tutvustavate kunstiliste sekkumiste ja teoste loomise käigus saadud kogemustest.

Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II maailmasõja mälestusmärke, eemaldatud. 

Vestlusring võtab vaatluse alla kaasaegse kunsti võime tegeleda dissonantse pärandi ja nende taga peituvate mälukonfliktidega avalikus ruumis – ning uurib selle kaudu kaasaegses kunstis peituvat ühiskondlikku potentsiaali. Tõukume kolmest projekti “Monumendi uued raamid” käigus läbiviidud kunstiliste sekkumiste kavandite konkursist, mis eksperimenteerisid viisidega raamistada ümber eri tüüpi vastuolulist pärandit – memoriaali, maali ja skulptuuri. Praeguseks on kunstnike sekkumistest materialiseerunud ainult üks, Tehumardi memoriaali ümberraamistus.

Kolme kunstikonkursi raames on aastatel 2024–2025 osalenud kokku 17 kunstnikku. Saaremaal ja tänaseks osaliselt eemaldatud Tehumardi memoriaalkompleksi kontseptualiseerimisel osalesid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann.

Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna Lennujaama vana reisiterminali 1955. aastal valminud monumentaalmaalide ümberkujundamiseks.

Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (1950/1956). 

Vestluse juht: Gregor Taul (Eesti Kunstiakadeemia)

Vestlusringis osalevad: Kirke Kangro, Neeme Külm, Ülo Pikkov, Sigrid Viir ja Anna Škodenko

Näitused ja vestlusring on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026). Projekti eesmärgiks on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi (ajalooline ja kunstiajalooline uurimistöö, konserveerimise pärandi-uuringute ning kaasaegse kunsti ja loovuurimuse praktikad) ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalemiseks palume eelregistreerida hiljemalt 28.11.2025  SIIN

Sündmus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Teaduskohvikus ootavad joogid ja suupisted.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Selle aasta augustis demonteeriti Põlva külje all asuva Peri külakeskuse (endine E. Vilde nimelise kolhoosi kontor-klubi) seinalt Andrus Kasemaa (1941–2016) secco-tehnikas pannoo “Mahtra sõda” (1984).
Mastaapse teose eemaldamine oli vältimatu: amortiseerunud hoone on lammutamisele määratud ning avariilises seisus seinamaal oli hävimas.

Tänaseks on ligi 60 m² suurune pannoo Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite ning õppejõudude toel peaaegu täielikult seinalt maha võetud ja konserveeritud. Teose fragmendid on kantud uutele teisaldatavatele alustele, mis võimaldavad neid tulevikus eri paikades eksponeerida.

8. novembril kell 13.00 avatakse Peri külakeskuse suures saalis näitus, kus eksponeeritakse Andrus Kasemaa pannoo fragmentidest valminud uusi iseseisvad kunstiteoseid. Samas toimub ka seminar, kuhu on kaasatud kunstniku sõbrad ja kaasteelised, kohaliku kogukonna liikmed ning kunstieriala eksperdid. Arutletakse, kuidas Kasemaa teos suhestub Eesti monumentaalkunsti traditsiooniga, kas fragment võib kõlada sama kõnekalt kui tervik ning kuidas võiks pannoo uues vormis ja ruumikontekstis edasi elada.

Sõna saavad EKA rektor Hilkka Hiiop, Gregor Taul (EKA), Andrus Laansalu (EKA), suvepraktikal osalenud tudengid Rasmus Randla ja Ekke Valner (EKA), Peri külaseltsi liikmed ja kõik teised, kes soovivad jagada oma mõtteid või mälestusi.

Üritusel osalemiseks palume end registreerida siin.

Peri külakeskus (Pargi tee 2/1, Peri, Põlva vald)

Laupäeval, 8. novembril kell 13.00

Tallinnast ja Tartust viib näitusele ja toob tagasi buss (5 € sularahas, eelregistreerimine vajalik). Väljumine kell 09:00 EKA eest (Põhja pst 7) ja Vanemuise teatri alumisest parklast (Ülikooli tn) kell 11:30

Vaata Eliis Kuuse videot pannoo demonteerimisest

Seminar toimub koostöös projektiga “Monumendi uued raamid”. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.