Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Kutsume mõisahuvilisi uueneva mois.ee andmebaasi täitmise talgutele 18. ja 19. mail kell 17-21 EKAs ruumis D-412 (esmaspäeval) ja D-413 (teisipäeval).

Tule ja aita kaasa andmebaasi avalikustamisel!

Kõik talgulised on oodatud kuraatorituurile näitusel “Sulle on pärandus!” 20. mail kell 17 Maarjamäel.

Lisainfo ja registreerimine:

Riin Alatalu
riin.alatalu@artun.ee

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

14. mail kell 18 esineb EKA aulas Iulia Statica ettekandega “Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias” (Landscapes of care with wildflowers: Women, plants and domesticity in (post)socialist Romania)

Uurimisprojekt käsitleb viise, kuidas naiste kodune ja ökoloogiline töö sotsialismiajal kujundas ümber Rumeenia linnamaastikke, tuues esile hoolitsuse kui keskkondliku ja sooliselt määratletud ruumilise praktika. Fookuses on kaks korterelamute poolkodust ruumi – rõdud ja linnasisesed hoovid –, jälgides, kuidas põlvkondlik taimede ja lilledega seotud teadmistepagas võimaldas naistel neid paiku ümber mõtestada viisil, mis läks vastuollu riikliku planeerimise ja pronatalistliku regulatsiooniga. Arhiivi- ja etnograafilisele uurimistööle tuginedes uurib ettekanne, kuidas „hoolitsust“ selles repressiivses kontekstis ümber defineeriti, vahendatuna naiste igapäevapraktikates, mis seovad sündimuse maastikuloomega läbi intiimsete praktikate, mida võiks nimetada „varjatud hoolitsuseks“. Projekt eksperimenteerib mitme meediumiga, sealhulgas installatsiooni, video ja fotograafiaga, et dokumenteerida ja uurida nende sooliste hoolitsusvõrgustike mitmekihilisust.

Iulia Statica on Suurbritannias Sheffieldi Ülikooli arhitektuuri ja maastiku kooli vanemlektor ning 2025/26. aasta Mellon Fellow programmi „Democracy and Landscape“ stipendiaat Harvard University Dumbarton Oaksi instituudis Washingtonis. Varem on ta töötanud järeldoktorina The Bartlett School of Architecture’is (UCL) ja Cornelli Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub Ida-Euroopa sotsialismiaegse ehitatud keskkonna pärandile, eriti masselamuehitusele, ning nende ruumide soolistatud kogemustele. Statica kasutab oma uurimistöös dokumentaalfilmi; tema film My Socialist Home esilinastus 2021. aastal Londonis toimunud näitusel Archiving the Home. Ta on raamatu Urban Phantasmagorias: Domesticity, Production, and the Politics of Modernity in Communist Bucharest autor.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Kogu sarja loenguid saab järgi vaadata lehel www.avatudloengud.ee

Adamson-Ericu muuseumis toimub 6. mail kell 15 kunstnikele suunatud loeng „Kuidas luua kunsti, mis säilib?”

Loeng annab ülevaate, kuidas loomeprotsessi teadlik planeerimine ning materjalitundmine saavad toetada teose kestvust, säilitades eksperimenteerimisrõõmu ja loomingulist spontaansust. Ettekanded viivad läbi Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid Alar Nurkse, Kärt Lend ja Margit Pajupuu ning Eesti Kunstiakadeemia konserveerimise stuudio meister Taavi Tiidor, tuues ka juhtumipõhiseid näiteid konserveerimislauale jõudnud teostest.

Kunstis on uute materjalide, ajutiste vormide ja ootamatute kooslustega katsetamine loomulik ja väärtuslik osa praktikast. Materjalide käitumise tundmine aitab teha teadlikke otsuseid, et teos säilitaks võimalikult pikalt oma algselt mõeldud vormi. Ettekandes pööratakse tähelepanu traditsioonilistele meediumitele ja ka kaasaegsele kunstile iseloomulikule interdistsiplinaarsele lähenemisele, analüüsides võimalikke ootamatuid keemilisi ja füüsikalisi muutusi, mis võivad materjalivalikust tingituna ilmneda alles aastakümnete jooksul. Vaadeldakse ka praktilisi küsimusi, ehk kuidas teost vormistada, hoiustada ja transportida nii, et see säiliks võimalikult hästi nii ateljees kui ka muuseumis.

Loeng on osa Adamson-Ericu muuseumi näituse „Restauraatorist konservaatoriks“ publikuprogrammist. Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab oma 50. tegevusaastat sisuka ja mitmekülgse näitusega, mis toimub kolmes asukohas: Adamson-Ericu muuseumis, Niguliste muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis. Adamson-Ericu muuseumi näituse kuraatorid on Kärt Lend, Margit Pajupuu, Isabel Aaso-Zahradnikova ja Kersti Koll.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstiakadeemia tudengitele sissepääs tasuta.

Üritus kodulehel ja Facebookis

7.-8. mai 2026

Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia,

Ruum A501

Sümpoosiumi eesmärk on uurida, kuidas viited mütoloogilisele allilmale loovad, säilitavad ja taaselustavad kultuurilise ja sotsiaalse kriitika poliitikat viimase kolme aastakümne (pärast 1991. aastat) kaasaegses kunstis. Projekti keskmes on krooniliste elementide, näiteks kuradite, vaimude, nõidade ja teiste olendite – nii inimlike kui ka mitte-inimlike – kujutamine ja tõlgendamine, mis on seotud allilma, maa-aluse maailmaga, olemise algpõhjustega Balti folklooris ja teistes kultuurimaastikes.

Sümpoosiumi osalejad uurivad, kuidas nende elementide kasutamine kaasaegses kunstis on aidanud kaasa uue sotsiaal-poliitilise teadmiste kogumi arengule, sealhulgas tundlikkusele, teadlikkusele ja arusaamisele mitmetest pakilistest küsimustest, nagu sooline ebavõrdsus, rassism, kliimakriis, tarbimine ja gentrifikatsioon. „Allmaailma kaasaegne kunst“ kasutab publiku ligimeelitamiseks ja kaasamiseks kummalist kujundit ja okultistlikku võlu, vaidlustades status quo’d ning edendades samal ajal arutelu, mis edendab sotsiaalseid muutusi, tugevdab demokraatlikke väärtusi ning edendab kaasavaid ja turvalisi ühiskondi.

Projekti korraldab Läti Kirjanduse, Folkloori ja Kunsti Instituut koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Projekti autorid: dr Toms Ķencis, dr Jana Kukaine, dr Ieva Melgalve ja doktorant Maija Rudovska. Toetab Läti Teadusnõukogu projekti „Kaasaegne kunst ja folkloor: Allmaailma avamine“ (UNART) (lzp-2024/1-0479).

Kõik on oodatud osalema.
Töötubadesse registreerumiseks palun lingi kaudu: https://forms.gle/jPLYsRJbSYv6FPSf6

Visuaalne kujundus: Liana Mihailova

30.-31. mail toimub Kääriku Spordikeskuses EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna spordipäev ehk 28. kevadkonverents “Kehakultuuripärand ringrajast raudmeheni”.

Laiendame oma tavapärast teemaderingi ning võtame vaatluse alla seni mõnevõrra vähem käsitletud, ent ühiskondlikult ja kultuurilooliselt olulise pärandikihi. Fookuses on spordirajatised, spordikultuur ning spordiga seotud esemeline ja visuaalne pärand ning selle tähendus muinsuskaitse ja kultuuriloo kontekstis. Sõna võtavad EKA õppejõud, muinsuskaitsjad, konservaatorid, ajaloolased, muuseumitöötajad, spordisotsioloogid jt.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 30. mail kell 11:00 alates Kääriku Spordikeskuse konverentsisaalis.

Kell 20:00 jätkub programm teemapeoga “Vallatud kurvid”

Pühapäeval, 31. mail kell 10:00 toimub bussiekskursioon maakonnas (spordirajatised, mõisad jm arhitektuuripärand). Ekskursioon algab ja lõpeb Käärikul.

Konverentsi kava
Registreerimine (v.a. EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 23. maini.

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital

Ettekanne käsitleb rännet ja kollektiivse mälu säilitamist. Mitmele juhtumiuuringule tuginedes uuritakse arhitektuuripärandi rolli kultuurilise identiteedi ja vastupidavuse hoidmisel ümberasumise, geopoliitiliste kriiside ning tänapäevaste restaureerimispüüdluste kontekstis. Käsitlus panustab pärandialastesse aruteludesse, suunates tähelepanu materiaalse autentsuse asemel kultuurilise edasiandmise dünaamilistele protsessidele, mälutööle ja sümboolsele seotusele.

Dr Marija Drėmaitė on Vilniuse Ülikooli ajaloo teaduskonna arhitektuuriajaloo ja kultuuripärandi professor. Ta on spetsialiseerunud 20. sajandi arhitektuuripärandile ajalooliste, sotsioloogiliste ja antropoloogiliste vaatenurkade kaudu. Ta on raamatu Baltic Modernism: Architecture and Housing in Soviet Lithuania (Berliin, 2017) autor ning kogumiku Architecture of Optimism: The Kaunas Phenomenon, 1918–1940 (Vilnius, 2018) toimetaja. Ta juhtis uurimisrühma, mis koostas eduka nominatsiooni „Modernistlik Kaunas“, mis kanti 2023. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Praegu juhib ta Leedu Teadusnõukogu (LMTLT) rahastatud uurimisprojekti „Ränne, pärand ja vastupidavus: Leedu arhitektid ja arhitektuur kriisiperioodil 1939–1959“.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

17. aprillil kell 17:00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimaja I korruse fuajees näitus „Suur saal, väike linn. Postmodernistlikud kultuurimajad Eestis“. Väljapanek on osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise eriala üliõpilase Anete Raabe bakalaureusetööst.

Näitus tutvustab 1980. aastate kultuurimajade arhitektuuri ja nende rolli kohalikes kogukondades. Fookuses on kolm ajastu silmapaistvat näidet – Paide, Põlva ja Lihula kultuurimajad –, mille kõrval vaadeldakse ka väiksemaid, kuid sama ajastu ideid kandvaid kultuurimaju üle Eesti. Näitus kutsub neid hooneid linnapildis märkama. Tajuma nende eripära ning mõtestama nende rolli kohaliku elu keskpunktidena.

Näitus jääb avatuks 15. maini 2026.

Ringkäigud toimuvad EKA Galeriis:
– neljapäeval, 19. märtsil kell 17.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro külalisõppejõudude Victoria Donovani ja Vlada Vazheyevskyyga, inglise keeles
– reedel, 20. märtsil kell 16.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku Sigrid Viiriga, eesti keeles
– pühapäeval, 22. märtsil kell 16.00, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku ja näituse kujundaja Anna Škodenkoga, eesti keeles

Tuurid kestavad 30 minutit, osavõtt on tasuta.

Näitus jääb avatuks 22. märtsini.

Loe rohkem näitusest siit:
https://www.artun.ee/et/kalender/pilt-on-illustratiivne-eka-galeriis/

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga”
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).