Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

1.-5. juunil võib Elva linnas kohata ebatavaliselt palju maju pildistavaid noori, sest siis toimub Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala linnaruumi vaatluspraktika.

Tegu on esimese kursuse lõpetanud tudengite kohustusliku praktikaga, mis toimub igal suvel erinevas Eesti linnas. Sel aastal juhendavad tudengeid Triin Talk ja Natali Käsk-Nõgisto.
Tudengid annavad oma panuse Muinsuskaitseameti mälestiste nimekirja korrastamise protsessi. Praktikal pildistatakse ja analüüsitakse olemasolevaid ehitismälestisi ning koostatakse eksperdihinnangud nende kaitse jätkamiseks või lõpetamiseks. Lisaks saavad üliõpilased ka ise mõne uue mälestisekandidaadi välja valida.
Tegu on õppetööga, mille käigus harjutavad noored ehituspärandi väärtuse hindamist ning muinsuskaitseliste valikute tegemist. Päriselt ühegi maja kaitsestaatust muutma ei hakata, kuid tudengite tehtud eksperdihinnanguid ja pilte saab Muinsuskaitseamet kasutada edasises mälestiste nimekirja korrastamise töös.

Praktika tulemusi esitletakse avalikult 4. juunil kell 16.00 Elva kultuurimajas (Kesk tn 30).

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo:
Triin Talk triin.talk@artun.ee
Natali Käsk-Nõgisto, natali.kask@artun.ee

Kutsume mõisahuvilisi uueneva mois.ee andmebaasi täitmise talgutele 18. ja 19. mail kell 17-21 EKAs ruumis D-412 (esmaspäeval) ja D-413 (teisipäeval).

Tule ja aita kaasa andmebaasi avalikustamisel!

Kõik talgulised on oodatud kuraatorituurile näitusel “Sulle on pärandus!” 20. mail kell 17 Maarjamäel.

Lisainfo ja registreerimine:

Riin Alatalu
riin.alatalu@artun.ee

Adamson-Ericu muuseumis toimub 6. mail kell 15 kunstnikele suunatud loeng „Kuidas luua kunsti, mis säilib?”

Loeng annab ülevaate, kuidas loomeprotsessi teadlik planeerimine ning materjalitundmine saavad toetada teose kestvust, säilitades eksperimenteerimisrõõmu ja loomingulist spontaansust. Ettekanded viivad läbi Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid Alar Nurkse, Kärt Lend ja Margit Pajupuu ning Eesti Kunstiakadeemia konserveerimise stuudio meister Taavi Tiidor, tuues ka juhtumipõhiseid näiteid konserveerimislauale jõudnud teostest.

Kunstis on uute materjalide, ajutiste vormide ja ootamatute kooslustega katsetamine loomulik ja väärtuslik osa praktikast. Materjalide käitumise tundmine aitab teha teadlikke otsuseid, et teos säilitaks võimalikult pikalt oma algselt mõeldud vormi. Ettekandes pööratakse tähelepanu traditsioonilistele meediumitele ja ka kaasaegsele kunstile iseloomulikule interdistsiplinaarsele lähenemisele, analüüsides võimalikke ootamatuid keemilisi ja füüsikalisi muutusi, mis võivad materjalivalikust tingituna ilmneda alles aastakümnete jooksul. Vaadeldakse ka praktilisi küsimusi, ehk kuidas teost vormistada, hoiustada ja transportida nii, et see säiliks võimalikult hästi nii ateljees kui ka muuseumis.

Loeng on osa Adamson-Ericu muuseumi näituse „Restauraatorist konservaatoriks“ publikuprogrammist. Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab oma 50. tegevusaastat sisuka ja mitmekülgse näitusega, mis toimub kolmes asukohas: Adamson-Ericu muuseumis, Niguliste muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis. Adamson-Ericu muuseumi näituse kuraatorid on Kärt Lend, Margit Pajupuu, Isabel Aaso-Zahradnikova ja Kersti Koll.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstiakadeemia tudengitele sissepääs tasuta.

Üritus kodulehel ja Facebookis

30.-31. mail toimub Kääriku Spordikeskuses EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna spordipäev ehk 28. kevadkonverents “Kehakultuuripärand ringrajast raudmeheni”.

Laiendame oma tavapärast teemaderingi ning võtame vaatluse alla seni mõnevõrra vähem käsitletud, ent ühiskondlikult ja kultuurilooliselt olulise pärandikihi. Fookuses on spordirajatised, spordikultuur ning spordiga seotud esemeline ja visuaalne pärand ning selle tähendus muinsuskaitse ja kultuuriloo kontekstis. Sõna võtavad EKA õppejõud, muinsuskaitsjad, konservaatorid, ajaloolased, muuseumitöötajad, spordisotsioloogid jt.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 30. mail kell 11:00 alates Kääriku Spordikeskuse konverentsisaalis.

Kell 20:00 jätkub programm teemapeoga “Vallatud kurvid”

Pühapäeval, 31. mail kell 10:00 toimub bussiekskursioon maakonnas (spordirajatised, mõisad jm arhitektuuripärand). Ekskursioon algab ja lõpeb Käärikul.

Konverentsi kava

Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital

17. aprillil kell 17:00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimaja I korruse fuajees näitus „Suur saal, väike linn. Postmodernistlikud kultuurimajad Eestis“. Väljapanek on osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise eriala üliõpilase Anete Raabe bakalaureusetööst.

Näitus tutvustab 1980. aastate kultuurimajade arhitektuuri ja nende rolli kohalikes kogukondades. Fookuses on kolm ajastu silmapaistvat näidet – Paide, Põlva ja Lihula kultuurimajad –, mille kõrval vaadeldakse ka väiksemaid, kuid sama ajastu ideid kandvaid kultuurimaju üle Eesti. Näitus kutsub neid hooneid linnapildis märkama. Tajuma nende eripära ning mõtestama nende rolli kohaliku elu keskpunktidena.

Näitus jääb avatuks 15. maini 2026.

Ringkäigud toimuvad EKA Galeriis:
– neljapäeval, 19. märtsil kell 17.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro külalisõppejõudude Victoria Donovani ja Vlada Vazheyevskyyga, inglise keeles
– reedel, 20. märtsil kell 16.30, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku Sigrid Viiriga, eesti keeles
– pühapäeval, 22. märtsil kell 16.00, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro koos kunstniku ja näituse kujundaja Anna Škodenkoga, eesti keeles

Tuurid kestavad 30 minutit, osavõtt on tasuta.

Näitus jääb avatuks 22. märtsini.

Loe rohkem näitusest siit:
https://www.artun.ee/et/kalender/pilt-on-illustratiivne-eka-galeriis/

17. märtsil kell 14.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Triin Talki doktoritöö „21. sajandi massiturismi mõjud Tallinna vanalinnale ning nende leevendamise võimalused“ praktikapõhise osa eelretsenseerimine.

Retsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue tn 10), ruumis V308.
Kuna kohtade arv on piiratud, saab eelretsenseerimisel osaleda ka Zoomis (LINK, meeting ID: 617 6053 8063, passcode 167423).

Doktoritöö praktikapõhise osa moodustavad kolm tööd: uuringu „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne, Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga.
Doktoritöö seob omavahel turismiuuringud ja muinsuskaitse valdkonna suunates Eesti Kunstiakadeemialt tellitud uuringu lähteülesandes püstitatud küsimuse „kuidas leida võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks?“ vanalinna mitmekesisuse ja elatavuse hoidmisele ning turismi- ja kasvukesksuse vähendamise võimalustele.

Doktoritöö juhendajad on Kristina Jõekalda (Eesti Kunstiakadeemia) ja Claudio Milano

1. Uurimisprojekti „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne on 2023. aastal välja antud uuringuaruanne, mille tellija oli Tallinna Sadam.
Uuringuaruanne sarnaneb akadeemilisele artiklikogumikule, kuid on suunatud pigem laiemale avalikkusele (sh Vanalinna kogukonnale, ametnikkonnale, linnaplaneerijatele). Seetõttu on see rohkelt illustreeritud ja mõnevõrra lihtsama keelekasutusega. Kuigi kogumiku kõiki osasid eraldi ja ka tervikut on esitletud nii projekti juhtnõukogule kui avalikel esitlustel, ei ole kogumikku seni akadeemiliselt retsenseeritud.
Kogumik pälvis 2023. aastal EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil peapreemia ning ETAGʼi üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia.
Retsensendid Toomas Tammis (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

2. Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte kajastab 2022. aastal kuraatorina korraldatud kahepäevaste arutelude tulemusi. Linnafoorumi teema kasvas välja koroonajärgsest olukorrast, mil Tallinna vanalinn oli tuntavalt välja surnud, foorumiga otsiti võimalusi selle taaselavdamiseks.
Üldine teemapüstitus oli tellija (Tallinna linnavalitsuse) ja Arhitektuurikeskuse vahel kokku lepitud, täpsemad fookused seati varem uurimisprojektis esile kerkinud küsimuste põhjal.
Retsensendid Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

3. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga on 2022.-2023. aastal töögrupi juhina koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.
Kaitsekorras on lähtudes eelnevatest uurimistulemustest ja aruteludest rõhutatud, et oluline on selle kasutuses hoidmine atraktiivse elukeskkonnana ja kesklinna osana – vanalinna hoidmiseks elava pärandruumina on esmatähtis, et siin säiliks püsielanikkond ja mitmekesisele kesklinnale iseloomulikud kasutused (st peale turismi ja meelelahutuse ka haldushooned, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandus, teenindus).
Kaitsekorra eelnõu ootab edasist menetlust Kultuuriministeeriumis juba 2024. aastast. Praegu saame analüüsida kaitsekorra eelnõu ja selle seletuskirja kui valmis õigusteksti, kuid arvestagem võimalusega, et see tuleb mõne aja pärast uuesti lahti võtta ja ajakohastada, mõnda teemat täpsustada või hägustada. Retsenseerimine võib anda selleks väärtuslikku sisendit.
Retsensendid Kaire Tooming (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
Kõik retsenseeritavad materjalid koos kaaskirjaga on kättesaadavad siit.

Ajakava:
14.00 sissejuhatus ja ürituse formaadi tutvustus – õppekavajuht Anneli Randla
Vanalinna linnafoorum “Vana linna uus võimalus”
14.10 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
14.30 retsensent Toomas Tammise sõnavõtt ja diskussioon
14.50 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
15.10 avalik diskussioon

Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism. Uuring „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“
15.20 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
15.40 retsensent Epp Lankotsi sõnavõtt ja diskussioon
16.00 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
16.20 avalik diskussioon

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
16.40 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
17.00 retsensent Kaire Toominga sõnavõtt ja diskussioon
17.20 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
17.40 avalik diskussioon
17.55 juhendaja Kristina Jõekalda lühike sõnavõtt (soovi korral)

„Pilt on illustratiivne. Sekkumised Tallinna vana lennujaamaterminali monumentaalmaalidesse“
EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! 24.02. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: R 20.02. kell 13.00
Ringkäik: N 26.02. kell 15.30

Mida teha totalitaarsete režiimide pärandiga? Kas sellesse peaks sekkuma? Ja kui peaks, siis mis juhul – ning kuidas?

Näitus on alguse saanud praktilisest vajadusest suhestuda kahe ideoloogiliselt laetud sotsrealistliku monumentaalmaaliga Tallinna Lennujaama vanas terminalis. Üks neist on Viktor Karruse „Moskva vaade“ ja teine Richard Sagritsa „Tallinna vaade“ (mõlemad 1955). 2025. aastal toimus koostöös Tallinna Lennujaamaga konkurss sekkuvate kunstiteoste loomiseks, kuid võidutöö jäi tellija otsusel siiski teostamata. Näituse jaoks on maalid laenutatud EKAsse, et tutvustada kunstnike sekkumisi dialoogis algsete teostega. Lisakihte avavad lennujaamaga seonduvad arhiivimaterjalid. Pärast näitust antakse teosed üle Eesti Kunstimuuseumile.

Näitus on valminud projekti „Monumendi uued raamid“ raames, mis on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Kunstnikud: Hanna Piksarv, Kati Saarits, Anna Škodenko, Sigrid Viir, Jevgeni Zolotko ning Viktor Karrus, Richard Sagrits
Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kirke Kangro
Arhiivimaterjalide kuraator: Jarmo Kauge
Kujundaja: Anna Škodenko
Tehniline tugi: Margus Elizarov, Erik Hõim, Ain Kilk, Priit Laanekivi, Oliver Kanniste, Madis Kaasik, Visa Nurmi, Sofia Schneider-Sepping, Mattias Veller
Graafiline disainer: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Phillip Marsdale, Hille Saluäär
Näituse töörühm: Merike Kallas, Taavi Tiidor, Annika Tiko, Maris Veeremäe

EKA Galerii näitusi toetavad Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Eesti Kunstiakadeemia UNESCO õppetool avab Valga raudteejaamas näituse „Eesti pärand maailmakaardil“.

Oleme uhked oma pärandi üle ja kindlad, et see kõnetab ka muud maailma. Ometigi teame üllatavalt vähe seda, mis Eestist maailmas tegelikult tähelepanuväärseks peetakse ja millise
võimaluse annab meie pärandi tutvustamine koos teistega ühistes võrgustikes.
Eesti Kunstiakadeemia näitus tutvustab, mis on Eestist kantud UNESCO maailmapärandi, vaimse pärandi ja mälu nimekirja. Samuti milliseid paiku on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega. Läbi Eesti kulgeb mitu Euroopa kultuuriteed. Läbi
aastate on Eesti tööd pärjatud ka Europa Nostra auhindadega.
Enamasti räägime sellistest paikadest ühekaupa. EKA soovib oma näitusega luua suuremat pilti, inspireerida omanikke ja omavalitsusi ning tuletada meelde, et koos tegutsedes jõuab
rohkem. Kultuuripärand pakub ammendamatuid võimalusi enese tutvustamisel ja mõttekaaslaste leidmisel.
EKA avab näituse „Pärandi pühapäeval“ 7. detsembril kell 12.15 Valga raudteejaamas koostöös Valga Muuseumi ja ICOMOS Eestiga. Näitust tutvustab EKA UNESCO õppetooli hoidja ja rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni asepresident Riin Alatalu.

Lisainfo:
Riin Alatalu
Riin.alatalu@artun.ee
5119439