AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Muinsuskaitse ja konserveerimine
17.01.2025
Hüljatud maastikud: Joaveski papivabrik
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia korraldab 13.-17. jaanuaril oma tänavuse töötoa “Hüljatud maastikud” Joaveskil.
Juba 13. korda toimuv töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite omavahelist koostööd ning mõista kogukondade vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Joaveski Küla MTÜ-ga.
Töötoa raames toimub Joaveski rahvamajas ka mitu huvilistele avatud sündmust:
Esmaspäeval 13. jaanuaril kell 19 on kõik huvilised oodatud kuulama tudengite ettekandeid pärandist filmis, Eesti paberi- ja papitööstusest, rahvusvahelistest näidetest ajaloolistele tööstushoonete uue elu andmisel, aga ka tööstusest kui problemaatilisest ja toksilisest pärandist.
Teisipäeval 14. jaanuaril kell 19 vaadatakse koos A. Tarkovski filmi “Stalker”
Reedel 17. jaanuaril kell 12 esitlevad tudengid oma nädala jooksul valminud projekte.
Töötuba jätkub läbi semestri projektide edasiarendamisega õppetöö raames ja lõppeb esitlustega maikuus EKAs.
1899. aastal asutatud Joaveski papivabrik on Lahemaa rahvuspargi suurim ajalooline tööstuskompleks. Vabriku kahel tegutsemisperioodil (1899-1930 ja 1941-1944) on Joaveskile kerkinud hulganisti tööstust toetavaid teisi rajatisi: hüdroelektrijaam, tööliselamud, abihooned, sepikoda, juhataja elamu jm. 1994. aastal vabrik suleti. 2001. aastast toimib ühes tehase osas hüdroelektrijaam, kuid suurem osa on siiani kasutuseta ja seisab tühjana. Kahtlemata on Joaveski papivabrik oluline Lahemaa pärandobjekt, mille potentsiaal on veel suuresti avastamata.
Tänavuses töötoas arutlevad erinevate erialade tudengid järgnevatel teemadel:
Tööstusmaastikud ja filmikunst
Tööstuskompleksi elavdamine ja uuesti elule äratamine
Lahemaa rahvuspargi ja tööstuse suhe
Loodus(kaitse) ja tööstus
Papivabrik kui kogukonna siduja
Juhendajad: Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast. Maastikuarhitektuuri osa juhendavad Arvi Anderson ja Katrin Koov.
Varem on Hüljatud maastike töötuba toimunud Narva Kreenholmi tehases, Kohila paberivabrikus, Peri kolhoosikeskuses, Suurpea linnakus, Kodijärve mõisas; Koeru vanadekodus; Tapa raudteejaamas; Kopli liinidel; Kiviõli tehases, Sindi manufaktuuris ja Tallinna Dominiiklaste kloostri Katariina kirikus ning Paluküla kirikus Hiiumaal. Hüljatud hoonetele kasutusperspektiivi ja reaalseid arhitektuurseid lahendusi otsides võimaldab töötuba ülikoolidel panustada pärandialase sisuka diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Hüljatud maastikud: Joaveski papivabrik
Reede 17 jaanuar, 2025
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia korraldab 13.-17. jaanuaril oma tänavuse töötoa “Hüljatud maastikud” Joaveskil.
Juba 13. korda toimuv töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite omavahelist koostööd ning mõista kogukondade vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Joaveski Küla MTÜ-ga.
Töötoa raames toimub Joaveski rahvamajas ka mitu huvilistele avatud sündmust:
Esmaspäeval 13. jaanuaril kell 19 on kõik huvilised oodatud kuulama tudengite ettekandeid pärandist filmis, Eesti paberi- ja papitööstusest, rahvusvahelistest näidetest ajaloolistele tööstushoonete uue elu andmisel, aga ka tööstusest kui problemaatilisest ja toksilisest pärandist.
Teisipäeval 14. jaanuaril kell 19 vaadatakse koos A. Tarkovski filmi “Stalker”
Reedel 17. jaanuaril kell 12 esitlevad tudengid oma nädala jooksul valminud projekte.
Töötuba jätkub läbi semestri projektide edasiarendamisega õppetöö raames ja lõppeb esitlustega maikuus EKAs.
1899. aastal asutatud Joaveski papivabrik on Lahemaa rahvuspargi suurim ajalooline tööstuskompleks. Vabriku kahel tegutsemisperioodil (1899-1930 ja 1941-1944) on Joaveskile kerkinud hulganisti tööstust toetavaid teisi rajatisi: hüdroelektrijaam, tööliselamud, abihooned, sepikoda, juhataja elamu jm. 1994. aastal vabrik suleti. 2001. aastast toimib ühes tehase osas hüdroelektrijaam, kuid suurem osa on siiani kasutuseta ja seisab tühjana. Kahtlemata on Joaveski papivabrik oluline Lahemaa pärandobjekt, mille potentsiaal on veel suuresti avastamata.
Tänavuses töötoas arutlevad erinevate erialade tudengid järgnevatel teemadel:
Tööstusmaastikud ja filmikunst
Tööstuskompleksi elavdamine ja uuesti elule äratamine
Lahemaa rahvuspargi ja tööstuse suhe
Loodus(kaitse) ja tööstus
Papivabrik kui kogukonna siduja
Juhendajad: Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast. Maastikuarhitektuuri osa juhendavad Arvi Anderson ja Katrin Koov.
Varem on Hüljatud maastike töötuba toimunud Narva Kreenholmi tehases, Kohila paberivabrikus, Peri kolhoosikeskuses, Suurpea linnakus, Kodijärve mõisas; Koeru vanadekodus; Tapa raudteejaamas; Kopli liinidel; Kiviõli tehases, Sindi manufaktuuris ja Tallinna Dominiiklaste kloostri Katariina kirikus ning Paluküla kirikus Hiiumaal. Hüljatud hoonetele kasutusperspektiivi ja reaalseid arhitektuurseid lahendusi otsides võimaldab töötuba ülikoolidel panustada pärandialase sisuka diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
03.12.2024 — 05.12.2024
Bernt Notke seminari ja töötoa avalikud loengud Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
3. ja 5. detsembril toimuvad Bernt Notke seminari ja töötoa raames Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus avalikud loengud, kuhu on oodatud kõik huvilised.
NIGULISTE MUUSEUM:
Teisipäev, 3. detsember kell 17.00-18.00
Beata Možejko (Gdanski ülikool) ja Oskar Rojewski (Sileesia ülikool Katowices):
“A Happy accident for Poland…” – The Last Judgement of Hans Memling in Gdańsk
The Triptych of the Last Judgement is one of the earliest artworks by Hans Memling, and many researchers have discussed its story and style. The painting, currently in the National Museum of Gdańsk, was commissioned by Angelo di Jacopo Tani and was intended for the chapel of the Badia Fiesolana church near Florence. In 1473, due to the seizure of the ship carrying the painting by the privateer Paul Beneke, the artwork never arrived at its intended destiny. The triptych was placed in the Brotherhood of St. George Chapel in St. Mary’s Church in Gdańsk.
This paper aims to explain the details of the seizure of the Triptych of the Last Judgement based on archival research, its place within Memling’s oeuvre, the reception of Memling’s work in the Pomeranian region and recent historiographical discussions about the artwork. The presentation provides not only the background of Notke’s time but also can serve as a comparative case study for the overseas visual culture reception. Additionally, this study explains the preventive conservation opportunities for Memling’s painting in Gdańsk and its Baltic contexts to be tackled in the future.
PÜHA VAIMU KIRIK
Neljapäev, 5. detsember kell 17.00-18.00
Anja Rasche ja Kerstin Petermann (Netzwerk Kunst und Kultur der Hansestädte):
Notke versus Rode – Reflections between Genius and Craftsman
Loengud toimuvad inglise keeles.
Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Bernt Notke seminari ja töötoa avalikud loengud Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus
Teisipäev 03 detsember, 2024 — Neljapäev 05 detsember, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
3. ja 5. detsembril toimuvad Bernt Notke seminari ja töötoa raames Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus avalikud loengud, kuhu on oodatud kõik huvilised.
NIGULISTE MUUSEUM:
Teisipäev, 3. detsember kell 17.00-18.00
Beata Možejko (Gdanski ülikool) ja Oskar Rojewski (Sileesia ülikool Katowices):
“A Happy accident for Poland…” – The Last Judgement of Hans Memling in Gdańsk
The Triptych of the Last Judgement is one of the earliest artworks by Hans Memling, and many researchers have discussed its story and style. The painting, currently in the National Museum of Gdańsk, was commissioned by Angelo di Jacopo Tani and was intended for the chapel of the Badia Fiesolana church near Florence. In 1473, due to the seizure of the ship carrying the painting by the privateer Paul Beneke, the artwork never arrived at its intended destiny. The triptych was placed in the Brotherhood of St. George Chapel in St. Mary’s Church in Gdańsk.
This paper aims to explain the details of the seizure of the Triptych of the Last Judgement based on archival research, its place within Memling’s oeuvre, the reception of Memling’s work in the Pomeranian region and recent historiographical discussions about the artwork. The presentation provides not only the background of Notke’s time but also can serve as a comparative case study for the overseas visual culture reception. Additionally, this study explains the preventive conservation opportunities for Memling’s painting in Gdańsk and its Baltic contexts to be tackled in the future.
PÜHA VAIMU KIRIK
Neljapäev, 5. detsember kell 17.00-18.00
Anja Rasche ja Kerstin Petermann (Netzwerk Kunst und Kultur der Hansestädte):
Notke versus Rode – Reflections between Genius and Craftsman
Loengud toimuvad inglise keeles.
Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
07.10.2024
Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala avalik arutelu
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kutsume kõiki huvilisi osalema avalikul arutelul, mis toimub 7. oktoobril kell 18.00 Saaremaal, Salme rahvamaja suures saalis.
Arutame Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala tulevikku, et kaaluda ühiselt parimaid võimalikke lahendusi.
Üritus algab sõnavõttudega, millele järgneb arutelu. Üritust modereerib Villu Vatsfeld.
Sõnavõtud:
• Tallinna Ülikool – Kristo Nurmis
• Eesti Kunstiakadeemia – Kirke Kangro
• Muinsuskaitseamet – Jüri-Martin Lepp
• Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu esindaja
Korraldab Saaremaa vallavalitsus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala avalik arutelu
Esmaspäev 07 oktoober, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kutsume kõiki huvilisi osalema avalikul arutelul, mis toimub 7. oktoobril kell 18.00 Saaremaal, Salme rahvamaja suures saalis.
Arutame Tehumardi mälestussamba ja seda ümbritseva ala tulevikku, et kaaluda ühiselt parimaid võimalikke lahendusi.
Üritus algab sõnavõttudega, millele järgneb arutelu. Üritust modereerib Villu Vatsfeld.
Sõnavõtud:
• Tallinna Ülikool – Kristo Nurmis
• Eesti Kunstiakadeemia – Kirke Kangro
• Muinsuskaitseamet – Jüri-Martin Lepp
• Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingu esindaja
Korraldab Saaremaa vallavalitsus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.10.2024 — 09.05.2025
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolitus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.
Kursuse põhiteemad:
- Eesti arhitektuuriajalugu
- Muinsuskaitse alused
- Allikad ja uurimine
- Projekteerimine ja planeerimine
- Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
- Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
- Interjöör ajaloolises hoones
- Muinsuskaitseline järelevalve
- Mälestis ja keskkond
Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolitus
Reede 18 oktoober, 2024 — Reede 09 mai, 2025
Muinsuskaitse ja konserveerimine
18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.
Kursuse põhiteemad:
- Eesti arhitektuuriajalugu
- Muinsuskaitse alused
- Allikad ja uurimine
- Projekteerimine ja planeerimine
- Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
- Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
- Interjöör ajaloolises hoones
- Muinsuskaitseline järelevalve
- Mälestis ja keskkond
Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
02.07.2024
Tähistame pärandniitude päeva!
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Heinamaarjapäeval tähistame pärandniitude päeva, mis on niitude õierohkuse imetlemiseks just kõige õigem aeg! Meie pärandniitudelt leiab kasvamas rohkem kui 800 taimeliiki, sealhulgas meie kodumaiste orhideede enamikku.
Igal paigal on ka oma ajalugu, mõnel põnevam kui teisel. Et tutvustada nii meie pärandniitude taimerohkust kui ka õppida paremini tundma maastikupärandit, kutsume huvilisi taime- ja ajalooretkele Paljassaarde, mille käigus saab peale arvukate taimeliikide õppida tundma ka sealset militaarajalugu. Euroopa suurimal Nedrema puisniidul saab aga osa kunstiakadeemias valminud pärandkoosluste virtuaalnäitusest. Teeme tutvust puisniitude liigirikkusega ja kõlab Maarja Nuudi looming.
Pärandniitude päeva retki korraldavad Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Retked on tasuta, kuid vaja on eelnevalt registreerida.
Paljassaare rannaniidu retk Tallinnas
• 2. juuli kell 11:00-13:30
• Kogunemine Paljassaares, Katariina kail (autod jätta Pikakari parklasse)
• Retkejuhid ajaloolane Jaak Juske ja bioloog Hanno Zingel
• Lisainfo: Ilona Tamm (ilona.tamm@keskkonnaamet.ee)
• Registreerimine
Nedrema puisniidu retk Pärnumaal
• 2. juuli, kell 16:00-18:00
• Kogunemine Nedrema küüni juures (autod jätta Nedrema lõkkekoha parklasse)
• Retkejuhid Marje Loide, Andrus Laansalu, Taavi Varm
• Väike kontsert: Maarja Nuut
• Lisainfo: Reet Vaiksalu (reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee)
• Välinäituse vaatamiseks on vaja nutitelefon QR koodi rakendusega ja kõrvaklapid. Kaasa istumisalus/piknikulina ja joogivesi.
• Registreerimine
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Tähistame pärandniitude päeva!
Teisipäev 02 juuli, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Heinamaarjapäeval tähistame pärandniitude päeva, mis on niitude õierohkuse imetlemiseks just kõige õigem aeg! Meie pärandniitudelt leiab kasvamas rohkem kui 800 taimeliiki, sealhulgas meie kodumaiste orhideede enamikku.
Igal paigal on ka oma ajalugu, mõnel põnevam kui teisel. Et tutvustada nii meie pärandniitude taimerohkust kui ka õppida paremini tundma maastikupärandit, kutsume huvilisi taime- ja ajalooretkele Paljassaarde, mille käigus saab peale arvukate taimeliikide õppida tundma ka sealset militaarajalugu. Euroopa suurimal Nedrema puisniidul saab aga osa kunstiakadeemias valminud pärandkoosluste virtuaalnäitusest. Teeme tutvust puisniitude liigirikkusega ja kõlab Maarja Nuudi looming.
Pärandniitude päeva retki korraldavad Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Retked on tasuta, kuid vaja on eelnevalt registreerida.
Paljassaare rannaniidu retk Tallinnas
• 2. juuli kell 11:00-13:30
• Kogunemine Paljassaares, Katariina kail (autod jätta Pikakari parklasse)
• Retkejuhid ajaloolane Jaak Juske ja bioloog Hanno Zingel
• Lisainfo: Ilona Tamm (ilona.tamm@keskkonnaamet.ee)
• Registreerimine
Nedrema puisniidu retk Pärnumaal
• 2. juuli, kell 16:00-18:00
• Kogunemine Nedrema küüni juures (autod jätta Nedrema lõkkekoha parklasse)
• Retkejuhid Marje Loide, Andrus Laansalu, Taavi Varm
• Väike kontsert: Maarja Nuut
• Lisainfo: Reet Vaiksalu (reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee)
• Välinäituse vaatamiseks on vaja nutitelefon QR koodi rakendusega ja kõrvaklapid. Kaasa istumisalus/piknikulina ja joogivesi.
• Registreerimine
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
06.06.2024
Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Neljapäeval, 6. juunil kell 17.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund EKAs kohapeal (ruumis D412) ja lisaks paralleelselt ka online (Zoomi link siin).
Infotunnis antakse ülevaade muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekavast, räägitakse sisseastumisest ning vastatakse huviliste küsimustele.
Detailse õppekavaga on võimalik tutvuda infosüsteemis Tahvel.
Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024 sisseastumise infosüsteemis SAIS.
Lisainfo: õppekavajuht Riin Alatalu, riin.alatalu@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund
Neljapäev 06 juuni, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Neljapäeval, 6. juunil kell 17.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund EKAs kohapeal (ruumis D412) ja lisaks paralleelselt ka online (Zoomi link siin).
Infotunnis antakse ülevaade muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekavast, räägitakse sisseastumisest ning vastatakse huviliste küsimustele.
Detailse õppekavaga on võimalik tutvuda infosüsteemis Tahvel.
Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024 sisseastumise infosüsteemis SAIS.
Lisainfo: õppekavajuht Riin Alatalu, riin.alatalu@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
31.08.2024 — 06.09.2024
Rahvusvaheline töötuba “How to Reframe Monuments: Case Studies for Thinking Through Dissonant Heritage”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides.
31.08 – 06.09.2024 toimuv rahvusvaheline töötuba keskendub dissonantse pärandi ümbermõtestamise juhtumiuuringutele. Loengud, seminarid ja õpitoad toovad kokku eri valdkondade ekspertiisi ja teadmised, et uurida lahendusi, mille eesmärk ei ole dissonantse pärandi eemaldamine, vaid selle asetamine uude, kriitilisse raamistikku. Arutame ümbermõtestamise erinevaid kontseptsioone ja ajalugu ning tegeleme konkreetsete juhtumitega. Juhtumid hõlmavad nii erinevaid kunstilisi sekkumisi kui ka muid ümbermõtestamise võimalusi, alates haridusprogrammidest ja museoloogiast kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni.
Töötoa üheks eesmärgiks on töötada välja edasine praktika keerulise pärandi käsitlemiseks läbi valdkondadevahelise koostöö (loomeuurimus ja mälu-uuringud, pärandi säilitamine ja digiteerimine ning ruumilised sekkumised). Seega omandatakse uusi teadmisi ja oskusi mitmel erineval tasandil.
Töötoa programm koosneb loengutest, seminaridest, ekskursioonidest ja grupitööst. Iga grupi ülesandeks on töötada välja pärandi ümbermõtestamise projekt, mis keskendub ühele Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonna dissonantset pärandit esindavale juhtumiuuringule.
Töötuba hõlmab järgmisi üldsusele avatud üritusi:
2. september @ NART
13:00-14:45
Sissejuhatuseks: Dissonantse pärandi mõtestamine
Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool):
Kuidas väljendada dissonantsi dissonantses pärandis?
Kristo Nurmis (TLÜ):
Mitteliberaalne pärand: nõukogudeaegsete ajalookihtistuste säilitamisest Eestis
Moderaator: Linda Kaljundi (EKA)
15:00-16:00
Victoria Donovan (St Andrewsi Ülikool):
Kriitilise hoolduse meetodi suunas: kogukonna ja kunstnike seotus “raske pärandiga” Ukraina tööstuslikus idas
Moderaator: Hilkka Hiiop (EKA)
3. september @ NART
10:00-11:30
Juhtumiuuringud – fookuses on kunstnik
Runo Lagomarsino:
Kummituslike paikade geograafia
Kristina Norman:
Tagasivaade projektile “After War” (2009) sõja ajal
Moderaator: Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ)
12:00-14:00
Juhtumiuuringud – dialoogid eri kontekstide vahel
Olha Honchar (Territory of Terror Memorial Museum, Lviv)
Nõukogude totalitaarse skulptuuri kogu moodustamine ja tõlgendamine Lvivi muuseumis “Territory of Terror”
Tullia Catalan (Trieste ülikool):
Vastuoluliste mälestuste haldamine: fašistliku pärandi ümberkontekstualiseerimine Itaalia piirialadel – Bolzano ja Trieste juhtumid
Moderaator: Anneli Randla (EKA)
15:00-16:00
Juhtumiuuringud – Eesti näiteid
Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ):
Mädanenud luud ja veri: sõjahauad ja ümbermatmised eesti kirjanduses
Kirke Kangro (EKA):
Kunst pärandi ümbermõtestajana: Tehumardi juhtum laiemas kontekstis
16:30-17:45
Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool):
Kunstiline autonoomia poliitilise kontrolli vastu: tahte kokkupõrge mälumuutustes (esitlus ja filmilinastus)
19:00 Filmi “Aljoša” (2008) linastus ja vestlus filmirežissöör Meelis Muhuga
4. september @Sillamäe Kultuurikeskus
14:00-14:45
Riin Alatalu, Anu Soojärv (EKA):
Sillamäe – põnev dissonants
6. september @ EKA, ruum A 501 ja EKA TV
14:00 Tudengite rühmatöö esitlused
Moderaator: Gregor Taul (EKA)
Õppejõud: Riin Alatalu, Kirke Kangro, Anu Soojärv, Gregor Taul ja Triinu Väikmeri (EKA), Kristo Nurmis (TLÜ), Victoria Donovan (St. Andrews), Oksana Denisenko ja Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool), Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool), Olha Honchar (Territory of Terror Museum, Ukraina).
Töötuba, sh üldsusele avatud üritused ja ettekanded toimuvad inglise keeles.
Töötuba toimub projekti Transform4Europe (T4EU) raames. Kümnest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa ülikoolide algatuse raames, mille eesmärk on muuta Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes Euroopa kõrgharidus konkurentsivõimelisemaks.
Lisainfo:
Triinu Väikmeri (triinu.vaikmeri@artun.ee)
Toetajad:
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Rahvusvaheline töötuba “How to Reframe Monuments: Case Studies for Thinking Through Dissonant Heritage”
Laupäev 31 august, 2024 — Reede 06 september, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides.
31.08 – 06.09.2024 toimuv rahvusvaheline töötuba keskendub dissonantse pärandi ümbermõtestamise juhtumiuuringutele. Loengud, seminarid ja õpitoad toovad kokku eri valdkondade ekspertiisi ja teadmised, et uurida lahendusi, mille eesmärk ei ole dissonantse pärandi eemaldamine, vaid selle asetamine uude, kriitilisse raamistikku. Arutame ümbermõtestamise erinevaid kontseptsioone ja ajalugu ning tegeleme konkreetsete juhtumitega. Juhtumid hõlmavad nii erinevaid kunstilisi sekkumisi kui ka muid ümbermõtestamise võimalusi, alates haridusprogrammidest ja museoloogiast kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni.
Töötoa üheks eesmärgiks on töötada välja edasine praktika keerulise pärandi käsitlemiseks läbi valdkondadevahelise koostöö (loomeuurimus ja mälu-uuringud, pärandi säilitamine ja digiteerimine ning ruumilised sekkumised). Seega omandatakse uusi teadmisi ja oskusi mitmel erineval tasandil.
Töötoa programm koosneb loengutest, seminaridest, ekskursioonidest ja grupitööst. Iga grupi ülesandeks on töötada välja pärandi ümbermõtestamise projekt, mis keskendub ühele Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonna dissonantset pärandit esindavale juhtumiuuringule.
Töötuba hõlmab järgmisi üldsusele avatud üritusi:
2. september @ NART
13:00-14:45
Sissejuhatuseks: Dissonantse pärandi mõtestamine
Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool):
Kuidas väljendada dissonantsi dissonantses pärandis?
Kristo Nurmis (TLÜ):
Mitteliberaalne pärand: nõukogudeaegsete ajalookihtistuste säilitamisest Eestis
Moderaator: Linda Kaljundi (EKA)
15:00-16:00
Victoria Donovan (St Andrewsi Ülikool):
Kriitilise hoolduse meetodi suunas: kogukonna ja kunstnike seotus “raske pärandiga” Ukraina tööstuslikus idas
Moderaator: Hilkka Hiiop (EKA)
3. september @ NART
10:00-11:30
Juhtumiuuringud – fookuses on kunstnik
Runo Lagomarsino:
Kummituslike paikade geograafia
Kristina Norman:
Tagasivaade projektile “After War” (2009) sõja ajal
Moderaator: Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ)
12:00-14:00
Juhtumiuuringud – dialoogid eri kontekstide vahel
Olha Honchar (Territory of Terror Memorial Museum, Lviv)
Nõukogude totalitaarse skulptuuri kogu moodustamine ja tõlgendamine Lvivi muuseumis “Territory of Terror”
Tullia Catalan (Trieste ülikool):
Vastuoluliste mälestuste haldamine: fašistliku pärandi ümberkontekstualiseerimine Itaalia piirialadel – Bolzano ja Trieste juhtumid
Moderaator: Anneli Randla (EKA)
15:00-16:00
Juhtumiuuringud – Eesti näiteid
Epp Annus (Ohio Riiklik Ülikool / TLÜ):
Mädanenud luud ja veri: sõjahauad ja ümbermatmised eesti kirjanduses
Kirke Kangro (EKA):
Kunst pärandi ümbermõtestajana: Tehumardi juhtum laiemas kontekstis
16:30-17:45
Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool):
Kunstiline autonoomia poliitilise kontrolli vastu: tahte kokkupõrge mälumuutustes (esitlus ja filmilinastus)
19:00 Filmi “Aljoša” (2008) linastus ja vestlus filmirežissöör Meelis Muhuga
4. september @Sillamäe Kultuurikeskus
14:00-14:45
Riin Alatalu, Anu Soojärv (EKA):
Sillamäe – põnev dissonants
6. september @ EKA, ruum A 501 ja EKA TV
14:00 Tudengite rühmatöö esitlused
Moderaator: Gregor Taul (EKA)
Õppejõud: Riin Alatalu, Kirke Kangro, Anu Soojärv, Gregor Taul ja Triinu Väikmeri (EKA), Kristo Nurmis (TLÜ), Victoria Donovan (St. Andrews), Oksana Denisenko ja Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool), Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool), Olha Honchar (Territory of Terror Museum, Ukraina).
Töötuba, sh üldsusele avatud üritused ja ettekanded toimuvad inglise keeles.
Töötuba toimub projekti Transform4Europe (T4EU) raames. Kümnest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa ülikoolide algatuse raames, mille eesmärk on muuta Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes Euroopa kõrgharidus konkurentsivõimelisemaks.
Lisainfo:
Triinu Väikmeri (triinu.vaikmeri@artun.ee)
Toetajad:
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
15.05.2024 — 17.05.2024
EKA ja Aalto Ülikooli ühisseminar “Maailmapärand üle lahe”
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tallinn ja Helsingi on mõlemad maailmapärandilinnad – kui Tallinnas on maailma esindusnimekirjas vanalinn, siis Helsingis Suomenlinna kindlus. Mõlemad mälestised on väga otseselt seotud mere ja mereäärsete arendustega.
EKA kultuuripärandite uuringu UNESCO õppetool ja Aalto Ülikooli arhitektuuriosaond korraldavad ühise seminari Tallinnas (15.-17. mai) ja Helsingis (5.-7. juuni), et
– tutvuda ja arutleda mõlema linna sadapiirkonna (uus)arenduste, sh Tallinna merevisiooni üle
– katsetada UNESCO pärandimõjude hindamise metoodikat Linnahalli näitel
– uurida, millised on Suomenlinna ja Patarei merekindluste võimalused ja väljakutsed.
Töötuba juhendavad EKA dotsent Riin Alatalu ja Aalto Ülikooli dotsent Panu Savolainen. Töötuba toimub Tallinna Sadama toetatud uurimisprojekti „Sadamalinnade väärtused ja areng“ raames.
Lisateave:
Riin Alatalu (riin.alatalu@artun.ee)
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
EKA ja Aalto Ülikooli ühisseminar “Maailmapärand üle lahe”
Kolmapäev 15 mai, 2024 — Reede 17 mai, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tallinn ja Helsingi on mõlemad maailmapärandilinnad – kui Tallinnas on maailma esindusnimekirjas vanalinn, siis Helsingis Suomenlinna kindlus. Mõlemad mälestised on väga otseselt seotud mere ja mereäärsete arendustega.
EKA kultuuripärandite uuringu UNESCO õppetool ja Aalto Ülikooli arhitektuuriosaond korraldavad ühise seminari Tallinnas (15.-17. mai) ja Helsingis (5.-7. juuni), et
– tutvuda ja arutleda mõlema linna sadapiirkonna (uus)arenduste, sh Tallinna merevisiooni üle
– katsetada UNESCO pärandimõjude hindamise metoodikat Linnahalli näitel
– uurida, millised on Suomenlinna ja Patarei merekindluste võimalused ja väljakutsed.
Töötuba juhendavad EKA dotsent Riin Alatalu ja Aalto Ülikooli dotsent Panu Savolainen. Töötuba toimub Tallinna Sadama toetatud uurimisprojekti „Sadamalinnade väärtused ja areng“ raames.
Lisateave:
Riin Alatalu (riin.alatalu@artun.ee)
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
07.05.2024
“Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu
Installatsioon ja skulptuur
Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias
7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs.
Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast, kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti.
Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro.
Lähemalt monumendist ja arutelust.
Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal.
Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal rahuldas sõjahaudade komisjon Saaremaa valla poolt esitatud taotluse Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika.
23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.
Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro.
Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu
Teisipäev 07 mai, 2024
Installatsioon ja skulptuur
Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias
7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs.
Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast, kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti.
Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro.
Lähemalt monumendist ja arutelust.
Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal.
Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal rahuldas sõjahaudade komisjon Saaremaa valla poolt esitatud taotluse Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika.
23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.
Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro.
Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.06.2024 — 02.06.2024
EKA muinsuskaitse kevadkonverents “Kodu, kallis kodu” Viljandis
Muinsuskaitse ja konserveerimine
1. – 2. juunil toimub pärandilinnas Viljandis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXVI kevadkonverents “Kodu, kallis kodu. Vanalinn kui elukeskkond”.
Mis teeb vanalinnade muinsuskaitsealadel ja mälestistes asuvad kodud „kalliks“, mil moel ja kelle jaoks? Kuidas toetada muinsuskodude omanikke oma elukeskkonna parendamisel? Arutame selle üle ajalooliste väärtuste, linnaruumi, muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise võimaluste ja valikute ning energiatõhususe vaatest.
Oma kogemusi ja seisukohti jagavad muinsuskaitsjad, arhitektid, insenerid ja koduomanikud.
Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 1. juunil algusega kell 11.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kell 20.00 jätkame sealsamas tempoka teemapeoga “Säärane mulk”. Laua katab Aida Kohvik, pastlakeerutust pakub kollektiiv Heldene Aeg.
Pühapäeval, 2. juunil kell 11.00 seame sammud Viljandi vanalinna, kus toimuvad kohaliku kultuuripärandi erinevaid tahke tutvustavad ringkäigud. Päeva lõpetab piknik kunstikohvikus.
Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)
Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 24. maini.
Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
EKA muinsuskaitse kevadkonverents “Kodu, kallis kodu” Viljandis
Laupäev 01 juuni, 2024 — Pühapäev 02 juuni, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
1. – 2. juunil toimub pärandilinnas Viljandis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXVI kevadkonverents “Kodu, kallis kodu. Vanalinn kui elukeskkond”.
Mis teeb vanalinnade muinsuskaitsealadel ja mälestistes asuvad kodud „kalliks“, mil moel ja kelle jaoks? Kuidas toetada muinsuskodude omanikke oma elukeskkonna parendamisel? Arutame selle üle ajalooliste väärtuste, linnaruumi, muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise võimaluste ja valikute ning energiatõhususe vaatest.
Oma kogemusi ja seisukohti jagavad muinsuskaitsjad, arhitektid, insenerid ja koduomanikud.
Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 1. juunil algusega kell 11.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kell 20.00 jätkame sealsamas tempoka teemapeoga “Säärane mulk”. Laua katab Aida Kohvik, pastlakeerutust pakub kollektiiv Heldene Aeg.
Pühapäeval, 2. juunil kell 11.00 seame sammud Viljandi vanalinna, kus toimuvad kohaliku kultuuripärandi erinevaid tahke tutvustavad ringkäigud. Päeva lõpetab piknik kunstikohvikus.
Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)
Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 24. maini.
Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink