Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

Konserviklubis on külas Kateryna Tymchyshyn Lvivi Riiklikust Kunstiakadeemiast. Oma esitluses tutvustab ta kunstimälestiste restaureerimise osakonna tööd ja selle mitmekesiseid projekte, pöörates eritähelepanu oma erialale – seinamaalingute konserveerimisele:

Ettekande eesmärk on tutvustada kunstiteoste restaureerimise osakonna tegevust, eriti meie uut fookust seinamaalingute restaureerimisel. Mitmete konkreetsete näidete kaudu restaureerimisprojektidest, kus meie tudengid saavad praktilist koolitust, tutvustame uurimismeetodeid ja restaureerimistehnikaid, mida nad õpivad ja oma töös rakendavad. Näitame näiteid töödest enne, restaureerimisprotsessi ajal ja pärast seda.

Päevakord:

LNAA kunstiteoste restaureerimise osakonna struktuuri ja tegevuse ülevaade.
Seinamaalingute restaureerimine Õnnistatud Neitsi Maarja Taevaminemise kirikus (18. sajand) Võnnõki linnas.
20. sajandi seinamaalingute restaureerimine LNAA peahoone auditooriumis.
Seinamaalingute konserveerimine Lvivi apteegimuuseumi „Musta Kotka all“ näitusesaalis.

Pakume jooki ja suupisteid.
Tulge kuulama!

Selle aasta augustis demonteeriti Põlva külje all asuva Peri külakeskuse (endine E. Vilde nimelise kolhoosi kontor-klubi) seinalt Andrus Kasemaa (1941–2016) secco-tehnikas pannoo “Mahtra sõda” (1984).
Mastaapse teose eemaldamine oli vältimatu: amortiseerunud hoone on lammutamisele määratud ning avariilises seisus seinamaal oli hävimas.

Tänaseks on ligi 60 m² suurune pannoo Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite ning õppejõudude toel peaaegu täielikult seinalt maha võetud ja konserveeritud. Teose fragmendid on kantud uutele teisaldatavatele alustele, mis võimaldavad neid tulevikus eri paikades eksponeerida.

8. novembril kell 13.00 avatakse Peri külakeskuse suures saalis näitus, kus eksponeeritakse Andrus Kasemaa pannoo fragmentidest valminud uusi iseseisvad kunstiteoseid. Samas toimub ka seminar, kuhu on kaasatud kunstniku sõbrad ja kaasteelised, kohaliku kogukonna liikmed ning kunstieriala eksperdid. Arutletakse, kuidas Kasemaa teos suhestub Eesti monumentaalkunsti traditsiooniga, kas fragment võib kõlada sama kõnekalt kui tervik ning kuidas võiks pannoo uues vormis ja ruumikontekstis edasi elada.

Sõna saavad EKA rektor Hilkka Hiiop, Gregor Taul (EKA), Andrus Laansalu (EKA), suvepraktikal osalenud tudengid Rasmus Randla ja Ekke Valner (EKA), Peri külaseltsi liikmed ja kõik teised, kes soovivad jagada oma mõtteid või mälestusi.

Üritusel osalemiseks palume end registreerida siin.

Peri külakeskus (Pargi tee 2/1, Peri, Põlva vald)

Laupäeval, 8. novembril kell 13.00

Tallinnast ja Tartust viib näitusele ja toob tagasi buss (5 € sularahas, eelregistreerimine vajalik). Väljumine kell 09:00 EKA eest (Põhja pst 7) ja Vanemuise teatri alumisest parklast (Ülikooli tn) kell 11:30

Vaata Eliis Kuuse videot pannoo demonteerimisest

Seminar toimub koostöös projektiga “Monumendi uued raamid”. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Käesoleva aasta lõpus möödub 500 aastat Tallinnas sündinud hinnatud maalikunstniku Michel Sittowi surmast. Sittowi elu ja looming on suurepärane näide sellest, kuidas kunstnike vaba liikumine oli hiliskesk- ja varauusajal sama loomulik ja levinud kui tänapäeval. Juubeliaasta tähistamiseks toimub Eesti Kunstiakadeemias 4.-6. detsembril rahvusvaheline seminar, mis uurib Sittowi elu, loomingut ning tema kaasaegset kunstilist ja poliitilist keskkonda. Ürituse eesmärk on avada uusi vaatenurki Sittowi rollile 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Euroopa kunstiloome ja visuaalkultuuri kontekstis.

Seminar toob Tallinnasse kokku eri põlvkondade ja valdkondade uurijaid – ajaloolasi, kunstiajaloolasi, visuaalkultuuri spetsialiste ning kunstiteoste restaureerimise ja konserveerimise eksperte. See loob võimaluse jagada teadmisi ja arutleda Michel Sittowi elu ja loomingu rahvusvahelise tähenduse üle.

Seminari töökeel on inglise keel.

Seminari kava
Seminarile saab registreerida kuni 28. novembrini siin.

Korraldajad: Oskar J. Rojewski (Sileesia ülikool), Anneli Randla (EKA), Anu Mänd (TÜ)

4. novembril kell 14.00–15.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant-nooremteaduri Karola Mursu näituse „Pika tänava peidus pärand“ eelretsenseerimine. Näitus on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mis käsitleb kultuuripärandi populariseerimist ja sellega seotud väärtushinnangute kujunemist.
Eelretsenseerimine toimub aadressil Pikk 68, Tallinn (Avita kirjastus).

Doktoritöö juhendajad on prof Hilkka Hiiop (EKA) ja prof Marju Himma (Tartu Ülikool).
Näituse retsensendid on Mariann Raisma, PhD (Tartu Ülikool) ja prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool).

Näitus on avatud Tallinnas Pikal tänaval (Pikk 59 hoone kõrval) 18.09.2025–31.10.2025 ja veebis.

Näitus „Pika tänava peidus pärand“ toob tänavale kultuuripärandi, mis jääb tänaval jalutaja jaoks varjule, hoonetesse sisse. Tutvustatakse kümmet ajaloolist hoonet, nende kultuuriväärtuslikke interjööre ja detaile. Esitletav pärand annab ülevaate erinevatest ajastutest ja viimistlustest ning Pika tänava (peidus) pärandi mitmekülgsusest.

Tänavanäitust saadab veebinäitus (avaneb tänavanäitusel esitatud QR-koodidega), kus näitusekülastaja saab 360-kraadiste fotode abil ruumides ise ringi vaadata.

Näitus on doktoritöö esimene loovuurimuslik projekt, kus autor otsib vastuseid küsimustele: kuidas esitleda kultuuripärandit; kas selle abil on võimalik kujundada väärtushinnanguid ja sealt edasi pärandikaitset ning kust jookseb piir avaliku, ühiskonnale kuuluva kultuuripärandi ja isikliku ruumi vahel?

Karola Mursu on kultuuripärandi spetsialist, ajaloolise arhitektuuri uurija, toimetaja ja EKA doktorant-nooremteadur. Tema uurimuse fookuses on kultuuripärandi populariseerimine ja kaitse.

Esmaspäev, 27. oktoober 2025 kell 12.30–15.00
EKA Valge Maja, Kotzebue 10, ruum V-308
Ülekanne Zoomis: Liitu kohtumisega

Tallinna ja Helsingi sadamad on mõlema linna jaoks olulised väravad – teekond sadamast linna kujundab esmamulje ja mõjutab oluliselt linnaruumi kogemist. EKA UNESCO õppetooli ja Aalto Ülikooli ühise kursuse „Väravast linna“ raames uurisid kursusel osalenud tudengid, kuidas muuta sadama ja linna vaheline liikumistrajektoor mugavamaks, jätkusuutlikumaks ja ruumiliselt inspireerivamaks.

Rühmatööd tuginevad oktoobri alguses Tallinnas ja Helsingis nelja päeva jooksul toimunud välitöödel, kus analüüsiti mõlemas linnas sadama ja linnaruumi vahelisi erinevaid ühendusteid, tutvuti teekonnale jäävate pärandobjektidega ning arutleti sadamatevahelise rohelise koridori kontseptsiooni üle. Analüüsi keskmes olid sadama-alade kultuuriline tähendus, ligipääsetavus ja ruumiline kvaliteet.

Tudengite esitlused käsitlevad erinevaid marsruute mõlemas linnas, tuues välja nende ajaloolise tausta, tähenduslikud paigad, probleemsed lõigud ja võimalikud lahendused. Tähelepanu pööratakse ka liikluskorraldusele, avaliku ruumi elementidele ning avanevatele vaadetele. Võrdleva kokkuvõtte abil tuuakse esile Tallinna ja Helsingi sadamaalade ühisjooned ja eripärad.

Kursuse juhendajad: EKA – Riin Alatalu, Karola Mursu, Triinu Väikmeri
Aalto Ülikool – Panu Savolainen, Özlem Özer-Kemppainen, Niina Svartström (Museovirasto)

Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Kursus toimub koostöös Tallinna Sadama ja Helsingi Sadamaga ning ICOMOS University Forumiga.

Dekoloniseerimine muusemites läbi Ida- ja Kesk-Euroopa prisma

Teisipäeval, 21. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias avalik üritus, mis keskendub dekoloniseerimise mõtestamisele Ida-Euroopa muuseumides, tuues kokku rahvusvahelised, piirkondlikud, ja kohalikud perspektiivid ja arengud.

Dekoloniseerimine on muutunud üha olulisemaks märksõnaks ja muutuste markeerijaks kaasaegsel muuseumimaastikul. Kõrvutame omavahel hiljutisi arenguid Eesti ja Poola muuseumimaastikel. Kuidas dekoloniseerimist Ida-Euroopa muuseumide kontekstis on mõtestatud? Missuguseid positiivseid näiteid on hiljutiste Poola ja Eesti näitusepraktikate hulgas? Kuidas erinevad teineteisest muuseumitöötajate, publiku ja uurijate vaatenurgad? Ning kuidas dekoloniseerimist ikkagi Eesti kontekstis võiks mõista? Ürituse käigus arutleme dekoloniaalse lähenemise tähenduste üle Eesti, Poola ja Ida-Euroopa muuseumides.

Ürituse avab prof. Erica Lehreri loeng dekoloniseerimisest Ida-Euroopa muuseumides, sellele järgnevad Joanna Wawrzyniaki ja Mariann Raisma vastused ja arutelu publikuga. Arutelu modereerib Margaret Tali.

Erica Lehrer on sotsiokultuuriline antropoloog, ajaloolane ja kuraator. Ta on Kanadas, Montrealis asuva Concordia Ülikooli ajaloo professor, aastatel 2007-2017 oli ta muuseumi ja pärandiuuringute juhtivteadur. Samas asutas prof. Lehrer ka avaliku teadmisteloome laboratooriumi (CaPSL). Ta on raamatu „Jewish Poland Revisited: Heritage Tourism in

Unquiet Places (2013) autor ning toimetanud teiste hulgas raamatuid Terribly Close: Polish Vernacular Artists Face the Holocaust (2023), My Museum, A Museum About Me (2023), Curatorial Dreams: Critics Imagine Exhibitions (2016) ja Jewish Space in Contemporary

Poolas (2015) ja Curating Difficult Knowledge: Violent Pasts in Public Places (2011) ning avaldanud arvukalt artikleid. Ta on rahvusvahelise ühisprojekti Thinking Through the Museum: A Partnership Approach to Curating Difficult Knowledge in Public (2021–2028) juhtivuurija.

Joanna Wawrzyniak on sotsioloogia professor ja Sotisaalse mälu uurimiskeskuse asutav director Varssavi ülikoolis. Tema uurimisprojektid keskenduvad sotsialismi mälule, neoliberaalsele pöördele, deindustrialiseerimisele ja pärandi dekoloniseerimisele. Ta on Mälu-uuringute assotsiatsiooni president (2024-25) ja COST projekti Aeglane mälu kaasjuht. Ta on avaldanud raamatud Remembering the Neoliberal Turn: Economic Change and Collective Memory in Eastern Europe after 1989 (Routledge 2023) ja Regions of Memory: Transnational Formations (Palgrave 2022).

Mariann Raisma on Tartu Ülikooli Muuseumi direktor. Ta on kirjutanud artikleid Eesti muuseumide ajaloost, aga ka tulevikust; ta on museoloogia lektor ja näituste kuraator. Ta on kaitsnud doktoritöö teemal „Muuseumi võim. Kollektiivse mälu kujundamine Eestis 20. sajandi pöördepunktidel”.

Margaret Tali on Tallinna Ülikooli õppejõud, kelle uurimisvaldkonnaks on Eesti muuseumide ja kogumise ajalugu. Ta on raamatu “Puudumine ja keerulised teadmised kaasaegse kunsti muuseumides” (2017) autor ning projekti “Kommunikeerides keerulist ajalugu” (2019-2024) kaaskuraator.

Loeng toimub koostöös Kanada Suursaatkonnaga ja Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haruga (Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit), toetab Erasmus+.

Välinäitus „Pika tänava peidus pärand“ toob tänavale kultuuripärandi, mis jääb tänaval jalutaja jaoks varjule, hoonetesse sisse. Tutvustatakse kümmet ajaloolist hoonet, nende kultuuriväärtuslikke interjööre ja detaile, millest mõnda võib minna majja omal käel vaatama, teisi saab näha kokkuleppel, kolmandad jäävad aga kellegi koduseinte vahele ja neid näeb ainult käesoleval näitusel. Esitletav pärand annab ülevaate erinevatest ajastutest ja viimistlustest ning Pika tänava (peidus) pärandi mitmekülgsusest.
Tänavanäitust saadab veebinäitus (avaneb tänavanäitusel esitatud QR-koodidega), kus näitusekülastaja saab 360-kraadiste fotode abil ruumides ise ringi vaadata.

Eestikeelne veebinäitus
Ingliskeelne veebinäitus

Näitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteaduri Karola Mursu doktoritöö raames. Kaaskorraldajad: Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Muinsuskaitsja, ICOMOSi asepresident ja EKA UNESCO õppetooli hoidja dotsent Riin Alatalu teeb neljapäeval, 19. juunil kell 18.00 tuuri näitusel „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“.

Alatalu sõnul andis olümpia olulise tõuke Tallinna ajaloolise pärandi väärtustamisele ja restaureerimisele. Mitmed toonased uusehitised on aga täna 20. sajandi pärandina muinsuskaitse all. Toonane linnauuendus oli läbi mõeldud ja ratsionaalne, sest enamus suurürituseks rajatud hooneid on tänagi kasutuses.

Osalemine muuseumipileti või Muuseumikaardiga. Muuseum on neljapäeviti avatud 20ni, tuuri lõppedes on võimalik näitusega tutvumist rahulikult jätkata.

Näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ räägib Tallinna moodsaks ja rohkem merele avatuks muutumise loo ning on avatud 28. septembrini.

30.-31. mail toimub Rakveres EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna  27. kevadkonverents “Tubased asjad”, mille keskmes on ajaloolised interjöörid.

Juttu tuleb sellest, milliste meetoditega säilitada ajalugu ning kuidas me läbi oma tegevuste mõjutame ajaloo tunnetust. Oma vaatenurki jagavad filosoofid, konservaatorid, kunstiajaloolased, sisearhitektid, muusika- ja kirjandusteadlased jpt.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 30. mail kell 10:50 alates Rakvere Teatrikinos, F. R. Kreutzwaldi tn 2b.

Kell 20:00 jätkub programm Piira veterinaarkeskuse kontorihoones (C.T. von Neffi 2) kepsaka teemapeoga “Jänes, tuppa tule sa!”

Laupäeval, 31. mail kell 10:00 külastame Rehbinderi maja ja Linnakodaniku Majamuuseumi Rakveres ning kell 12:00-18:00 toimub bussiekskursioon marsruudil Rakvere – Mõdriku – Vaeküla – Pada – Aseri – Kunda – Rakvere.

Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 23. maini.

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital