Kunstiteaduse ja muinsuskaitse tudengite igakevadine väliskunsti ajaloo praktikareis viis 2025. aasta aprilli lõpus ja mai alguses Leetu. Reisi üldine eesmärk oli tutvumine arhitektuuri-, kunsti- ja kultuuripärandiga piirkonnas, mis geograafiliselt ja ajaloolise kogemuse osas võiks tunduda Eestile suhteliselt lähedane, kuid kus põhjalikumal vaatlusel ja võrdlemisel kerkivad esile arvukad ja ulatuslikud, õpetlikud erinevused. Reisi käigus nähtud arhitektuuri- ja kunstiteoste analüüsimisega õpitu soosib ühest küljest laiema ettekujutuse tekkimist naabruskonna kunstiajaloost ning teisalt aitab kõrvutus Leeduga kindlasti seada perspektiivi ka teadmisi Eesti arhitektuuripärandi, kunstiinstitutsioonide korralduse, konserveerimis- ja restaureerimispraktikate jne kohta, samuti ärgitab mõtisklema naabrite ajaloonägemuse sarnasuste ja erinevuste üle.
Tavapärasest lähemal asuv sihtkoht võimaldas korraldada õppereisi seekord pisut rohelisemalt, sest kogu teekond läbiti bussiga. Reisi programm oli organiseeritud päevaste liikumisteekondade ajalis-ruumilise optimeerimise põhimõttel, millest tulenevalt sisaldas pea iga päev kirjut läbilõiget Leedu arhitektuuriajaloo kihistustest läbi sajandite. Nähtavad objektid varieerusid uhkest hiliskeskaegsest tellisgootikast (Vilniuse Anna kirik ja Perkunase kaupmehemaja Kaunases) kuni uusima arhitektuurini (kõige uuem külastatud vaatamisväärsus oli teadusmuuseum Mokslo Sala Kaunases, mis valmis 2024. aasta lõpus). Reisiteekond viis laias laastus kolmeks ööks Vilniusse ja kolmeks ööks Kaunasesse, kuid nii sinna- kui tagasiteel kui kahe linna vahel külastati veel hulka väiksemaid asulaid ja sihtkohti, näiteks Rundāle barokkpaleed ja parki Lätis ning ka Leedu üht kuulsamat turismiobjekti, ulatuslikult rekonstrueeritud ja teemapargiliku õhustikuga Trakai kindlust. Laiemale publikule vähem tuntud vaatamisväärsuste seast tehti tutvust näiteks ajaloolise Kėdainiai väikelinna ainulaadsete kirikutega, Leedu vanemat maa- ja väikelinna-arhitektuuri eksponeeriva Rumšiškėse vabaõhumuuseumiga, Pažaislise barokse nunnakloostri-kompleksiga ning 20. sajandi II poolest pärineva Elektrėnai linnaga, mille 1996. aastal valminud efektse postmodernistliku kirikuhoone hääletasid reisilised lõpuks külastatud objektide seast kõige muljetavaldavamaks.
Vilniuse linn jääb meelde põneva, dünaamilise ja kohati vastuolulise keskkonnana, kus 21. sajandi ambitsioonikas linnaruumi-uuendus püüab ohjata kontraste linnaosade, erinevate ajalooliste kihistuste ja huvide vahel. Šnipiškėse linnaosas seisavad uute pilvelõhkujate kiiskavad klaastornid ja ostukeskused kõrvuti pisikeste puust agulimajadega, üle linna leidub nii lopsakaid barokk-kirikuid (nt Peeter-Pauli kirik) kui mitte vähem ambitsioonikaid, aga kohati väga nukras seisus nõukogudeaegseid suurehitisi (nt kontserdi- ja spordipalee). Võrdlusmomente Tallinnaga pakub kindlasti gentrifitseerumise ja miljööväärtuslikkuse säilitamise huvide hõõrdumine Užupise boheemlaslinnaosa näitel, nagu ka turistisõbralikuks klanitud vanalinn erinevate ajalooliste katkestuste ja stalinlikest uhiuuteni varieeruvate lüngatäidetega. Kurioossemana mõjub ehk ajaloolise hiilguse põikpäine ja kohati kunstlik taasloomine taastatud suurvürstipalee näitel.
Pisut unisema, kuid ka pingevabama mulje jätnud Kaunase linnaruumis eristub arhitektuurihuvilistele eeskätt sõdadevahelisest pealinna-ajastust pärit modernistliku arhitektuuri kihistus, nt üle linna paistev art deco stiilis valge Kristuse ülestõusmise kirik. Sügava mulje jätab aga ka dramaatiliste ajaloosündmuste ja raskete mälestustega tegelev 9. forti muuseum seda ümbritseva holokaustile ja repressioonidele pühendatud mälestuspargiga, mis on mõneti võrreldav Maarjamäe mälestusväljaga Tallinnas. Mõlemas linnas jäi pisut aega ka muuseumite ja galeriide külastamiseks, näiteks Rahvusgalerii näitused Leedu 20. sajandi kunstist pakkusid huvitavaid võrdlusmomente KUMU sama ajastut hõlmavate ekspositsioonidega.
Õppereisi ettevalmistuse käigus kirjutasid osalevad tudengid tutvustused reisil külastatavate objektide ja oluliste taustateemade kohta, mis toimetati ja publitseeriti mahukas giidiraamatus. Reisi jooksul tutvustati oma teemasid ettekande vormis nii vaatamisväärsuste juures kui teekonna vältel bussis, lisandusid õppejõudude täiendused ja kommentaarid.
Praktika juhendamisel lõid eri ülesannetes kaasa teaduskonna õppejõud Mari Laaniste, Oliver Orro, Mart Kalm, Anneli Randla, Merike Kallas, Johannes Saar, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Anu Allas, Epp Lankots ja Andrus Laansalu.
Ülevaate kirjutas Mari Laaniste. Fotod: Herman Hendrik Jõgeva, Valve Saarma, Mari Laaniste, Triinu Rannula, Hedvig Ehrlich.
Õppereisi rahastas
