Leida 7. number „Näitusele!“ kutsub tutvuma disaininäituste ajaloo ja tulevikuga

28. novembril ilmus disainiajakirja Leida uus number „Näitusele!“. Toetudes disaininäituste ajaloole, uurides institutsioonide mõju näitusetegevusele ning tutvustades eri kureerimispraktikaid, pakub number ülevaate ajaloolistest ja tänastest näidetest, visandades ühtlasi uusi suundi disaini kureerimisele. Number kutsub mõtlema, milline roll on disainil näitusetegevusele olnud ja millist kureerimist eeldab disain tänapäeval.

„Viimastel aastakümnetel on disaininäituste ja -kureerimise väli hoogsalt arenenud – toimub arvukalt näitusi, ilmuvad kataloogid ja meediakajastused. Samas ei arutleta piisavalt disaini kureerimise kui erialase praktika üle,“ kirjutab Leida külalistoimetaja Sandra Nuut värske numbri eessõnas. „Institutsioonide rolli teadmiste loomisel, aga ka liikumist objektipõhistelt näitustelt programmide ja osaluspõhisele kuraatoritööle, mille keskmes on vastutus nii kogukondade kui ka keskkonna ees, toovad esile mitmed siinsed kaastööd. Suundumused Lääne-Euroopa disainimuuseumides tõstavad esile vestluste ja kodanike aktiveerimise olulisust. Eesti disaini kuraatorlus keskendub aga programmipõhisele kaasamisele, veel uurimata materjali esiletoomisele ja disainiajaloo kirjutamisele.“

Leida 7. numbri avab Sandra Nuudi vestlus kuraatorite Karin Pauluse, Karin Vicente ja Kai Lobjakaga, kes on pikalt tegutsenud Eesti disaini- ja kunstinäituste väljal. Arutelu toob esile disaininäituste arengu, kuraatoripraktikate ja institutsioonide ajaloo kõrval ka kohaliku disainiajaloo kaardistamise ning tänapäevaste disainipraktikate nähtavaks tegemise olulisuse. Prahas tegutsev Lilia Gutiérrez uurib disainimuuseumide muutuvat rolli ja kutsub meid reageerima keskkonna- ning sotsiaalsetele muutustele, võttes eeskujuks loodusteadusest pärinevad mõisted, nagu taksonoomia. Baselis elav kuraator ja kriitik Vera Sacchetti jagab Sandra Nuudiga oma kureerimisteekonda, mida iseloomustavad valdavalt osalus- ja programmipõhised formaadid. Ta kutsub üles kuraatoreid ja muuseume näitusetegevust lõpetama ja alustama dialoogi inimestega. Sarnaselt Sacchetti vaatega on kolm Eindhoveni disainiakadeemia taustaga kuraatorit astunud traditsioonilisest kureerimisest eemale. Tiiu Meineri intervjuu Nadine Botha ja Delany Boutkaniga avab, kuidas haridus on mõjutanud nende professionaalset teekonda ning kujundanud arusaamu kureerimisest selle laiendatud tähenduses, hõlmates haridusprogrammide kavandamist, dialoogikontekstide loomist jpm.

EKA graafilise disaini magistrant Sunny Lei analüüsib oma essees näituste paratekste (etikette, seinatekste) ning kuidas need võivad mõjutada teose tõlgendamist või kujundada näituse poliitilist või kultuurilist mõõdet. EKA taidestuudiumi magistrant Marite Kuus-Hill kirjeldab oma artiklis kursust, mille käigus tekstiilitudengid külastasid ETDMi näitust „Piirideta aineväljadel“ (kuraatorid Karin Paulus ja Ingrid Allik) ning lõid eksperimenteerides seoseid teksti ja tekstiili vahel, otsides uusi kunstilisi ja intellektuaalseid vaatenurki. Numbris on ka kaks disaininäituse juhtumiuuringut. Eesti Arhitektuurimuuseumi kuraator Grete Tiigiste koos disainiajaloolase Ivar Saki ning disainerite Aimur Taki ja Andree Paadiga käsitlevad kirjatüüpi Tallinna Infošrift ja 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregati aegse Tallinna kujundust. Arhitektuurimuuseumi näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ (kuraatorid Grete Tiigiste, Ivar Sakk, Karin Paulus) pakkus konteksti kirjatüübi uurimiseks ja taaselustamiseks.

Kuraator Annelies Thoelen tutvustab Belgias Hasseltis asuvas kaasaegse kunsti, disaini ja arhitektuuri majas Z33 toimunud näitust „Värv. Vaadates pigmendist kaugemale“, mille kuraatorina seadis ta enda ülesandeks keskenduda objekti, keskkonna ja publiku vaheliste suhete loomisele isegi siis, kui füüsiline suhestumine materjaliga tundub esmapilgul keeruline. Graafiline disainer Paula Buškevica lõi numbrile visuaalse essee lähtuvalt Sandra Nuudi koostatud disaininäituste lõpetamata antoloogiast. Viimase eesmärk on kaardistada ja tuua nähtavale Tallinnas toimunud disaininäituste arengujooni.

Leida graafilised disainerid on Haron Barashed ja Fernanda Saval. „Näitusele!“ kaanekujunduse autor on Chloé Gourvennec.

Leida on kaks korda aastas ilmuv veebiajakiri. Leida asutaja on EKA disainiteaduskond, ajakirja väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, EKA teadusfond ja EKA disainiteaduskond.

leida.artun.ee

Jaga sõpradega:

Postitas Maarja Pabut
Viimati muudetud