Ilmunud on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi sügisnumber (3-4/2025), mis koondab üheksa väga mitmekesist avaliku artiklikonkursiga valitud artiklit. Numbri avab Mari-Liis Krautmanni analüüs baltisaksa kunstikriitiku Leo von Kügelgeni kirjutistest 1920.-1930. aastatel. Kügelgeni kunstikriitikas peegeldub baltisaksa kogukonna üheaegne soov olla osa kohalikust kultuuriväljast, kuid samas säilitada ka oma eristuv identiteet; ühtlasi suhestuvad need ka tollase saksa kultuuriruumi arengute ja hoiakutega. Mart Kalm kirjeldab samal ajal aset leidnud moodsa supelrannakultuuri sündi ja vaba aja veetmise demokratiseerumist kõikjale üle Eesti ehitatud rannahoonete kaudu. Epp Lankots jätkab vaba aja kontseptsiooni ja tähenduse uurimisega nõukogude kontekstis, tuues esile arhitekt Asta Palmi ja geograaf Ene Lausmaa uurimistöö sellealases ruumiplaneerimises ning panuse uute ruumiliste distsipliinide tekkesse. Ühtlasi küsib Lankots, kas Palm ja Lausmaa võisid oma uuringutes juhinduda isiklikust ruumikogemusest emade ja naistena nõukogude ühiskonnas. Liisa Kaljula vaatleb hilisnõukogude naiskunstnikke nagu Valve Janov, Silvia Jõgever ja Kristiina Kaasik abjektse abstraktsionismi kontseptsiooni kaudu. Kuigi Tartu sõpruskonna ja ANK’64 ridadesse kuuluvad kunstnikud Kristeva abjekti mõiste ega Lääne feministliku teooriaga kursis ei olnud, leiab Kaljula, et see lähenemine võimaldab tuua esile nende eriomase panuse rohkem tähelepanu pälvinud meeskunstnikest rühmakaaslaste kõrval. Anneli Porri artikkel kunstiõpetusest 1960.-1980. aastatel küsib, mil moel tollal üldse õpetati visuaalkunstiga suhestumist ning milliseid väärtusi seeläbi edasi anti. Liis Kibuspuu artikkel 1980. aastate tegevuskunstist tõstatab probleemi, kuidas uurida kunsti, mida me näinud ei ole. Lisaks foto- ja videodokumentatsioonile tuleb uurijal toetuda jutustustele, seega kuidas saaks selles suhtes aidata narratiivi analüüs? Tegevuskunsti teemadega jätkab Hanno Soans, kes näitab Rühm T formeerumist, varaseid manifeste ja esimese näituse retseptsiooni käsitledes, kuidas programmilise kultuurikatkestuse loomine oli rühmituse liikmete teadlikuks eesmärgiks algusest peale. Karin Paulus võtab vaatluse alla viimasel kümnendil ehitatud riigigümnaasiumid – kas ning millisel moel ja määral kasvatab uute koolihoonete arhitektuur suurema tegevusvõimekusega õpilasi? Saara Mildeberg lõpetab artiklivalimiku käsitlusega Narva kunstiresidentuurist ja seal tegutsenud kunstnike suhestumisviisidest piirilinna füüsilise ja mõttelise tegelikkusega.
Tõlkerubriigist leiab Alfred Archeri artikli monumentide afektiivsest jõust ja afektiivsest ebaõiglusest. Arhiivileiuks on seekord Berliini Tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumist leitud Friedrich Ludwig von Maydelli ja Wilhelm Stieri kirjavahetus, mis annab senisest märksa põhjalikuma pildi Maydelli loomingust ja selle kontekstist ning avab mitmeid uusi uurimisperspektiive. Kirjadest ning neile pühendatud seminarist kirjutab Tiina-Mall Kreem. Lisaks leiab ajakirjast ülevaated värskest mõisakultuuri kogumikust (“Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade”, Elis Pärn), meeleavalduse ja kunsti piire kompavaid aktsioone käsitlevast monograafiast (“Art as Demonstration”, Anu Allas) ja muud.
Ajakirja esitlus toimub kolmapäeval, 10. detsembril Eesti Kunstiakadeemias Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu konverentsil “Näituste poliitika ja poeetika”.
Peagi leiab ajakirja ka R-Kioskitest, EKA raamatukogust, muuseumipoodidest, Stockmannist ja Prismadest.