Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaani rolli astub 2026/2027 akadeemilisest aastast Ionel Lehari.
Lehari on tunnustatud ning auhinnatud loovjuht ja õppejõud. Ta on sündinud 1967 Peterburis. 1985 lõpetas Ionel Lehari Pelgulinna Kunstigümnaasiumi ja 1994 Eesti Kunstiakadeemia. 1992-94 osales Ionel Lehari kunstirühmituses NEOEXPREPOST ning võttis osa erinevatest näitustest. 1995-2000 oli ta reklaamiagentuuri Kontuur kunstiline juht ning 2002-2024 disainibüroo Identity loovjuht ja üks asutajatest. Aastast 2005 on Ionel Lehari õpetanud Eesti Kunstiakadeemias tudengeid, hetkel on ta EKA korraline kaasprofessor ja disain ja innovatsioon õppekava juht ning visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.
Dekaani ameti võtab Ionel Lehari üle Kristjan Mändmaalt, kes täidab EKA disainiteaduskonda juhi rolli 2025/2026 õppeaastal ning varasemalt aastates 2016-2021.
Kuhu näed disainiteaduskonda arenemas?
Herbert A. Simoní klassikasse kuuluva määratluse järgi on disain tegevus, mis muudab valitseva olukorra soovitud olukorraks. Kui nüüd sellest mõttest lähtudes maailmale peale vaadata, siis on disainerite tööpõld piiritu ja väljakutsete arv pea mõõtmatu. Vahel tundub, küll läbi meedia võimenduse, et maailm vaid muutmist vajavatest olukordadest koosnebki. Disainiteaduskonna üks rollidest on tulevikuks ette valmistada selle sama tuleviku mängumuutjaid. See on alati olnud osa teaduskonna missioonist, kuid praegune hetke ja ajavaim rõhutab just seda vektorit.
Mida tahaksid esimese aasta jooksul dekaanina kindlasti teha?
Minu eelkäijad on teinud head tööd, küll erineval moel, kuid kindlasti südamega. Seega esimese aasta jooksul midagi pea peale pöörata pole vaja ning seda mul plaanis pole, ükskõik kui igavalt see vastus ka ei kõlaks. Olen alt üles juhtimise usku—erialade ja õppekavade võimestamiseks on vaja neid hästi tunda ning esimesel aastal loodangi seda põhjalikult teha. Õhus on palju häid algatusi ja lõpetamata tegevusi, kuid neid aastasesse ajaraami lubada veel ei söanda ja avaldustena välja hõikumiseks vajavad need enne ka asjakohast analüüsi. Laiemas vaates usun, et disainiteaduskonnale kuulub olemuslikult valdkondliku kõneisiku ja mõtteliidri roll, töö selle nimel algab ja kestab ka esimesel aastal, kuid kindlasti ei lõppe sellega.
Kuidas EKAt disainiksid?
Kollektiivselt ja kaasavalt. EKA puhul tema disainitavuse konteksti asetamise puhul joonistub mulle üks selge väljakutse. Kuidas olla detailides asjakohane, vältides mikromanageerimise ohtu. Suures pildis vabalt mõtteid lennutades võiks unistada erasektorile omase tõhususe ja akadeemilist mõtteviisi iseloomustava sügavuse sünteesist. Olen paljuski nende kahe ilmingu piirimail oma tööelu elanud, selle vaate välja toomine minu puhul on ilmselt ettearvatavalt mõistetav. Loodan, et see ei jää pelgalt ametisse astumisele eelnevaks idealismiks.
Kas oled valmis dekaani rolliks?
Dekaani mõneti kahetine roll teeb selle kindlasti parajalt keerukaks väljakutseks. Kindlasti pole ma selleks pikalt ja spetsiaalselt valmistunud, pigem tuli see mulle ootamatult. Teisalt olen valdkonnas eluaeg sees olnud ning see on mulle hingelähedane. Ja ma tunnen end mugavustsoonis ebamugavalt, nii et vastus on jaatav.