Kolmas teaduskohvik. Foto: Evert Palmets
Maikuuga lõppes Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (TLÜ BFM) ühine kaheaastane teaduse populariseerimise projekt „Loov teadus. Loovuurimust tutvustavad teaduskohvikud“, mille eesmärk oli tutvustada loovuurimust kui meetodit laiemale avalikkusele ning avada selle rolli teaduse ja loomingu kokkupuutepunktis.
Loovuurimus on kiiresti arenev teadusvaldkond, kus teadmisi luuakse loomingulise praktika kaudu. Kuigi selle tähtsus kasvab nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, on loovuurimus paljude jaoks endiselt vähe tuntud. Kolme ülikooli ühine projekt sündis soovist tuua loovuurimus välja akadeemilisest keskkonnast ning luua avatud aruteluruum, kus loovuurimuslikke meetodeid kasutavad teadlased ja huvilised saavad kohtuda ning arutada ühiskonnas olulisi teemasid – ning seda, millise eelise annab loovuurimuslik meetod.
Projekti südamiku moodustasid kolm avalikku teaduskohvikut, mille korraldasid partnerülikoolid kordamööda ning mis käsitlesid loovuurimust kolmest erinevast vaatenurgast.
Sarja avas 15. oktoobril 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teaduskohvik „Loovuurimus ja publik“, mis toimus Põhjala tehase AnkruSAALis MÜRIAADfesti programmi osana. Arutelu keskendus publiku ja looja suhtele ning küsimusele, kuidas loovuurimus aitab mõtestada publiku rolli loomingulises protsessis. Kõne all olid etenduskunstid, muusika, film ja kujutav kunst ning viisid, kuidas publik võib olla mitte üksnes vaatleja, vaid aktiivne kaaslooja. Vestlust juhtis dirigent Valle-Rasmus Roots, arutelus osalesid koreograaf ja etenduskunstnik Kadri Noormets, dirigent Alisson Kruusmaa, filmitegija Sten Kauber ning kunstnik Joanna Kalm. Õhtut täiendas EMTA doktorant-nooremteaduri Kristjan Kannukese muusikaline etteaste.
Järelvaata teaduskohvikut „Loovuurimus ja publik“
Teine teaduskohvik „Loovuurimus: tegelikkus ja väljamõeldis“ toimus 28. aprillil 2026 Apollo Plaza raamatupoes ning seda korraldas TLÜ BFM. Ingliskeelne vestlus uuris loomingulise uurimistöö üht keskset küsimust – kuidas suhestuvad loovuurimuses faktid,, kujutlusvõime ja fiktsioon. Arutelu avas loomingulise uurimistöö võimalusi olukordades, kus kunstiline praktika loob uusi teadmisi just tegelikkuse ja väljamõeldise piirialadel. Vestlust modereeris filmitegija ja õppejõud Liis Nimik. Arutelus osalesid koreograaf ja luuletaja Sveta Grigorjeva, helilooja Jaak Sikk, disainer ja õppejõud Jaana Päeva ning filmiuurija Carlos Eduardo Lesmes Lopez, kes käsitlesid teemat oma loome- ja teadustöö kogemuste kaudu.
Järelvaata teaduskohvikut „Loovuurimus: tegelikkus ja väljamõeldis“
Sarja lõpetas 12. mail 2026 Eesti Kunstiakadeemia teaduskohvik „Mood kui kehastatud süsteem: keha, taju ja afektiivne tehnoloogia loovuurimuses“. Vestlus keskendus moe, kehateadlikkuse ja tehnoloogia kokkupuutepunktidele ning käsitles rõivast kui aktiivset keskkonda, mis mõjutab inimese taju, emotsioone ja käitumist. Arutleti selle üle, kuidas kehastatud interaktsioon, nutitekstiilid, materjalid ja heli võivad olla loovuurimuse vahendid uute teadmiste loomiseks. Vestlust juhtis EKA vanemteadur Kristi Kuusk ning vestlusringis osalesid moedisainer ja moeuurija Piret Puppart, tekstiilidisainer Paula Veske-Lepp ning muusik ja vanemlektor, doktorant Einike Leppik, kelle erinevad uurimissuunad lõid huvitava dialoogi disaini, tehnoloogia ja kehastatud kogemuse vahel.
Kõik teaduskohvikud toimusid avalikes kultuuriruumides – Põhjala tehase AnkruSAALis, Apollo Plaza raamatupoes ja EKA kohvikus –, mis aitas vestlusesse kaasata ka neid huvilisi, kes tavapäraselt teadussündmustel ei osale. Kõik teaduskohvikud olid tasuta ning neid tutvustati partnerülikoolide veebilehtedel, sotsiaalmeediakanalites, uudiskirjades ja ühisel loovuurimuse veebiplatvormil loovuurimus.ee.
Projekti mõju ei piirdu üksnes toimunud kohvikutega; kohvikuvestluste salvestused aitavad loovuurimuse teemadel jõuda uute huvilisteni ka pärast ürituste lõppu. Lisaks valmisid teaduskohvikutes käsitletud teemadel artiklid ning jätkuvad erialased käsitlused erinevates väljaannetes, aidates suurendada loovuurimuse nähtavust Eesti teadus- ja kultuuriruumis.
Projekt elavdas kolme ülikooli teadurite vahelist dialoogi ning tugevdas ülikoolide koostööd ning näitas, et loovuurimus pakub uusi võimalusi teaduse, kunsti ja ühiskonna ühendamiseks. Kohvikute sari kujunes edukaks teaduse populariseerimise formaadiks, mis tõi keerukad uurimisteemad arusaadaval ja kaasaval viisil avalikkuse ette ning innustas arutlema loovuse rolli üle teadmiste loomisel.
Projekti kohta leiab lisainfot veebilehelt loovuurimus.ee, kus on kättesaadavad teaduskohvikute salvestused, uudised ning kust leiab alati värsket infot loovuurimuse kohta. Teaduskohvikud toimusid Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise programmi toetusel.