8. oktoober, 16.00–17.30 (EET / UTC+3)
Koht: Zoom ja Ülikooli 16-115, Tartu
Kultuuripärandi jaotamine vaimseks ja materiaalseks on alati tinglik; näiteks on meie lauluväljaku – ühe Eesti arhitektuurilise tippteose – olemasolu mõttetu ilma laulupidude traditsioonita.
Huvitav on märkida, et Eestil on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas rohkem sissekandeid kui maailmapärandi nimekirjas, kuhu on Eestist kantud vaid Tallinna vanalinn ja Struve geodeetilise kaare punktid.
Siiski valmistub Eesti esitama puisniite maailmapärandi nimekirja kandmiseks. Puisniidud on ainulaadne, inimtegevuse ja looduse koostoimel tekkinud ökosüsteem, millel on väga suur loodusväärtus. Muinsuskaitsjate jaoks on see eriti keeruline ettevõtmine, kuna väärtuse hindamisel saab toetuda suhteliselt vähestele füüsilistele objektidele. See muudab vaimse kultuuripärandi – loodusega seotud traditsioonid ja kombed ning praktilisest vajadusest tekkinud tööviisid ja elulaadi – veelgi olulisemaks.
Eesti Kunstiakadeemia on projekti „Woodmeadowlife” raames juba mitu aastat koos tudengitega kaardistanud puisniitude väärtusi ja hinnanud nende vastavust UNESCO ootustele. Peagi ilmub sel teemal ka raamat.
Sari “Vaimse kultuuripärandi perspektiivid” ootab kuulajaid kord kuus. Kohtumisi saab kuulata veebis ja mõnikord ka Tartus kohapeal. Loengud ja arutelud toovad kokku teadlased, üliõpilased ja praktikud, kes tegelevad vaimse kultuuripärandi kategooria ja sellega seotud teemadega.
Lisainfo loengu ja sarja kohta:
Elo-Hanna Seljamaa, vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli hoidja, (elo-hanna.seljamaa@ut.ee).