Disainiöö 2026 Eesti disainikoolide programmis on tänavu näha ka EKA digitootedisaini tudengitöid: kolme arvutimängu, mis on mängudisaini kursuse raames valminud. Need on tööd, mis ühendavad isikupärase loomingu katsetamisjulguse ning uudsusega.
Kolm mängu, kolm maailma
Mis juhtub siis, kui mäng ei taha sind lihtsalt lõbustada, vaid paneb sind vaatama, otsima, kahtlema, äkki ka kiirustama?
EKA digitooteprojekti mängud on väikesed, iseseisvad maailmad, kus iga detail võib saada nii mängureegliks, vihjeks, kui ka tähendusekandjaks. Kaamera, klubi tualett, südamelöök, katkine veebileht või mõni täiesti tavaline ese võib muuta seda, kuidas mängija ruumi tajub.
Alguses ei ole midagi vaadata. Tühi tänav. Parkla. Kortermaja.
Martin Orava OPEN FEED viib mängija interneti unustatud nurkadesse, avalike kaamerapiltide, vanade veebilehtede ja katkiste kasutajaliideste vahele. Ekraanidele ilmuvad poed, parklad, majad ja tühjad tänavad. Kohad ja inimesed, mille olemasolu ei peaks sind üldse huvitama, aga ometi jääd sa neid vaatama.
Mäng jälgib üht argist inimest keset järjekordset unetut ööd. Õhtu möödub tuttavate tegevuste saatel, kuni ta jõuab taas veebileheni, mis teda ikka tagasi tõmbab: avalik veebikaamerate indeksileht OPEN FEED. Esialgu on kõik tavapärane, võõrad kohad ja pikad hetked, kus midagi ei juhtu… aga tasapisi ilmuvad kaamerapiltidesse ebamäärased detailid, mida on raske seletada. Midagi tundub valesti, kuid sa ei mõista, mis täpselt.
Madala resolutsiooniga kaamerapildid, unustatud veebilehed ja aegunud tehnoloogia loovad tuttava, kuid kummitusliku maailma, mis jõuab järjest lähemale mängija enda tegelikkusele. OPEN FEED käsitleb jälgimist, uudishimu ning piiri avaliku ja privaatse vahel. Kui midagi on internetis kõigile nähtav, kas see annab meile õiguse seda vaadata? Kui kaua jääb vaatamine lihtsalt vaatamiseks?
Teises mängus oled ööklubi tualetis.
Mosh pit on just lõppenud ja mitte hästi. Riided õlust läbi vettinud, juuksed sassis, meik laiali, ent järgmine set hakkab kohe-kohe. Enne seda tuleb ennast ruttu korda seada, riideid sättida ning kiirustada. Paula Jürgensi mäng Klub annab tuttavale dress-up žanrile hoopis teistsuguse, räpasema pöörde.
Iga mänguelement valmis DIY lähenemisega: visuaalse meeleolu loovad digimaalid, mille aluseks olid ruumilised ja tekstuursed kollaažid, ka pealkirja font on puhas käsitöö ning selle asemel, et sirvida netis valmis helikogusid, on enamik heliefektidest ise, kodus, suvaliste asjade abil lindistatud.
Kasutajaliides ise on inspireeritud nullindate “kastist väljas” esteetikast ja dekadentlikult liialdav.
Enam kui üle võlli on aga mängus sisalduv muusika. Idee sündiski kohaliku artisti, ühtlasi ka EKA graafilise disaini tudengi, Eva Ševtšenko ehk HOSTILE-i loo “Dyspnea” pealt. Kogu mängu heliriba on pärit kohalikust klubiskeenest, kiindumus paistab välja pildiski. Igasse kaadrisse on peidetud mõni kleeps või plakat, mis toob mängu sisse killukese päris Tallinna ööelu.
Ja siis on süda.
Katarina Kivimaa loodud mäng KRI toob ellu tegelase Lia. Lia elab oma tavapärast elu käies kodust kooli ja koolist koju… kuni miski muutub. Üks vahele jäänud eluks vajaliku ravimi annus käivitab sündmused, mille tagajärjed ulatuvad temast endast palju kaugemale.
Mängudes tuttav tervisenäitaja muutub siin hoopis pulsiks, mida mängija peab pidevalt jälgima, samal ajal kui Lia elu järjest muutub. Süda on korraga loo keskpunkt, visuaalne motiiv ja mängumehaanika.
Kas tal õnnestub ellu jääda hoolimata sellest, mida tulevikku ennustavad visioonid näitavad? Seda teab ainult saatus.
Kolm mängu.
Ühes vaatad liiga kaua.
Teises on sul liiga kiire.
Kolmandas lööb miski ise järjest kiiremini.
Disainiööl on kõik need tööd mängitavad, tule ja proovi!
Mängud loodi Digitooteprojekt 1 raames, juhendaja Helene Vellevoog.