Nahavooli tehnikate loovarendamine

Nahavooli tehnikate loovarendamine

Loovuurimuslik projekt tegeleb Eesti nahakunstile iseloomuliku plastilise nahavooli tehnikate loovarendamisega.

Veel 1980ndatel ülipopulaarse ja suletud piiride tõttu omanäoliseks kujunenud nahavooli kasutamine on pikki aastaid olnud langustrendis ja jõudnud seisu, kus selle oskajate arv on niivõrd kahanenud, et tehnika on jõudmas väljasuremisohus käsitööoskuste punasesse nimekirja. Selle olukorra vältimiseks tegeleb projekt kõigepealt ajalooliste nahvooli tehnikate kaardistamise, dokumenteerimise ja analüüsiga EKA muuseumi ja metoodilise fondi säilikute põhjal ning kaardistab ja võrdleb neid inspiratsiooni saamiseks ehtekunstis kasutatud reljeefse metallikohrutuse võtete ja põhimõtetega.

Projekti teine etapp keskendub nahavooli loovarendamisele. Eesmärgiks on luua kahe sarnase, kuid erinevatel materjalidel kasutatud reljeefse pinnakujundustehnika toel uusi kaasaja vajadustele kohandatud ja materjalide ning tehniliste võimalustega sobituvaid viiseSeni uurimisfookuse alt välja jäänud Eesti traditsiooniliste tarbekunstialade rikkalik tehnoloogiline pagas on kultuuritraditsiooni säilimise ja jäädvustamise seisukohalt väga oluline oskusteave.

Paraku on tehnilised oskused, teadmiste ulatus ja sügavus viimaste kümnendite jooksul loomemajanduse surve all ja õppesuundade fookuse muutumise tõttu vähenema hakanud. Töömahukad ja oskusi nõudvad vooli- ja kohrutustehnikad on pikalt alakasutatud ja pole teadustöid, mis keskenduks nende tehnikate uurimisele ja seeläbi pärandi säilitamisele. Erialasete sügavate teadmiste säilimine on oluline ka samade tehnikate arendamiseks. Pärandtehnoloogiate põhjal on uute kaasaegsete olude, vahendite ja materjalide variatiivsusega arvestatavad lahendused oluline erialase jätkusuutlikkuse tagamisel. Seda seetõttu, et järjepidev tehnoloogiast lähtuv arendus on kindel viis tagamaks Eestile tunnusliku stiili ja omapära säilimine globaliseeruvas ja stilistiliselt ning tehniliselt ühtlustuvas maailmas.

Projekt keskendub nahavoolile, kuid uurib ka metallokohrutuse tehnikaid. Esmalt küsib see: Millised on Eesti nahakunstis kasutatava voolitehnika ja ehtekunstis kasutatava kohrutamise viisid ja eripärad, tööprotsess ja materjalid ning kuidas neid tehnikaid teostatakse? Kuidas need tehnikad üksteist täiendavad ja vastastikku inspireerivad ning millised on nende kaasaegse kasutamise kitsaskohad? Teise, loovarenduse etapi uurimisküsimus on: Millised on nahavooli kui tehnika arendamisvõimalused ja kuidas see kohandada kaasaja vajadustele vastavaks?

Projekti eesmärgid:
1. Arendada nahavooli tehnikaid ja leiutada viise, kuidas kaasaegsete materjalide ja tehniliste võimaluste abil muuta selle kasutamine kohalike disainerite hulgas atraktiivsemaks;
2. Täiendada tehnoloogilist erialast õpet EKAs uute tehnikate juurutamisega;
3. Säilitada nahavooli know-how. Uurida ja tehniliselt kirjeldada Eesti jaoks traditsioonilist ja omanäolist, kuid järjest vähem kasutust/kasutajaid leidvat voolitehnikate pagasit. Nahavool on reljeefne pinnakaunistustehnika, mis saavutatakse erineval viisil naha modelleerimise abil. Selle tehnika kasutamise vähenemise taga on naha ja nahasaranaste materjalide kasutusala
muutumine – jäigal aluspinnal raamatuköite ja karpide asemel kasutatakse nahka pigem pehmemavormilistel või venimist taluvates toodetes nagu kotid ja jalatsid;
4. Kaardistada ja kirjeldada ehtekunsti kohrutustehnikad;
5. Erialade vaheliste rikastavate koostöövormide katsetamine (vooli ja kohrutuse kõrvutamine) uue kvaliteedi saavutamiseks.

Projekti juhib teadur ja teadusjuht Jaana Päeva (PhD), uurimisrühma liikmed on EKA köitestuudio juhataja ja meister Eve Kaaret ning ehtekunstnik ja disainiuurija Sofja Hallik (PhD).

Projekti periood: 01.09.2026-31.12.2027

Rahastaja: Kultuuriministeerium

Jaga sõpradega:

Facebook (avaneb uues aknas) X / Twitter (avaneb uues aknas) LinkedIn (avaneb uues aknas)

Abi ja otsing