Elina Liiva on arhitekt, loovuurija ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna nooremteadur ning doktorant. Tema doktoritöö keskendub kestlikule linnaplaneerimisele ja ehitussektori süsinikujalajälje vähendamisele, uurides ruumiloome majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte ning seadusandluse mõju ehitatud keskkonnale. Laiemalt huvitavad teda ressursitõhus arhitektuur, hoonete renoveerimine, alternatiivsed kinnisvaraarenduse mudelid ning kogukondlik ruumiloome. 2025. aastal pälvis Elina Liiva EKA loovuurimusliku publikatsiooni preemia teose „A Script of the Tragicomedy of an Apartment Building“ eest. Kuna käesolevast sügisest on ta ka doktorantide esindaja EKA doktorikooli juhatuses, küsisime temalt uues rollis mõned küsimused.
Sa oled alates sellest sügisest doktorantide esindaja doktorikooli juhatuses — mis ajendas sind EKA doktorantide esindaja rolli enda peale võtma ja millised eesmärgid oled endale seadnud, ehk: mida tahad kindlasti ära teha?
Olen praeguseks oma õpingutega lõpusirgel, kuid tunnen, et alles nüüd hakkan päriselt aru saama doktorantuurist ja sellega kaasnevast maailmast ning võimalustest. Kuna doktoritöö tegemine on väga iseseisev töö, kaasneb sellega ka palju segadust ning küsimusi stiilis: miks ma seda teen, kellele seda vaja on, millega ma tegelen, kõik teised käivad päris tööl… Sarnaste küsimuste tõttu tekkis ka soov doktorantide esindaja rolli katsetada. Kõigepealt proovin selles rollis olla võimalikult heaks sillaks doktorikooli juhtkonna ja doktorantide vahel, seistes viimaste soovide ning mõtete eest. Isiklikum eesmärk on doktorantide vahel suurem kogukonnatunne tekitada, lootes, et selle tekkimisel on ka neid eelmainitud küsimusi kergem üheskoos lahendada.
Sa uurid oma doktoritöös kestlikku linnaplaneerimist – kuidas sulle tundub, kas sinu senisest uurimispraktikast annab midagi uude rolli kaasa võtta?
Suurim kogemus, mis enda uurimispraktikast kaasa saan võtta, on mõistmine, et doktoritöö tegemine ei pruugi olla lineaarne protsess. Selle aja jooksul tuleb ette palju muutusi, nii isiklikke, uurimisteemat puudutavaid kui ka koolisüsteemist tulenevaid. Neid olukordi on vahel üksinda keeruline lahendada, mistõttu võib tekkida tunne, et kergem on asi pooleli jätta. Usun, et selgem suhtlus doktorantide, juhendajate ja doktorikooli juhatuse vahel võiks siinkohal palju aidata.
Üleskutse: Kes ja milliste küsimustega võiks doktorantide esindaja poole pöörduda?
Ma ise olen alati seda usku olnud, et küsija suu pihta ei lööda. Minu poole võib igasuguste doktoriõpet puudutavate küsimustega pöörduda. Võib juhtuda, et ma ei tea alati vastust, kuid sel juhul aitan küsimust edasi suunata või vähemalt kaasa mõelda.
Küsis: Triin Männik