Foto: Edith Karlsoni teos „Hora Lupi“ Dresdenis Lipsiusbau kunstihoones. Näituse „Spiegel im Spiegel" vaade. Autor/allikas: David Pinzer
Dresdenis avatud näitusel “Spiegel im Spiegel” on esindatud mitmed EKA vilistlased ja õppejõud. Kunstnikena Jaan Toomik, Kristina Norman, Jaanus Samma, Edith Karlson; kataloogi ja näitusetekstide autorina Linda Kaljundi. Avamisel osalesid presidendi kultuuridelegatsiooni liikmetena rektor Hilkka Hiiop ning teadusoprorektor Linda Kaljundi.
Dresdenis Lipsiusbau kunstihoones avatud näitus “Spiegel im Spiegel, Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini” on läbi aegade suurim Eesti kunsti väljapanek Saksamaal.
“Spiegel im Spiegel” on ulatuslik koostööprojekt, mis uurib Eesti ja Saksa kunsti kohtumisi ajaloos ja tänapäevas. Peegeldades ühelt poolt omavaheliste suhete keerukust ning koloniaalvõimu ja -vaimu küsimusi, toob näitus teisalt esile märkimisväärsed kultuurilised põimumised saksa, baltisaksa ja eesti kunsti vahel.
Näituse avasid 7. mail president Alar Karis ja Saksimaa liidumaa peaminister Michael Kretschmer. Avamise puhul toimus 8. mai õhtul Dresdenis Albertinumi aatriumis ansambli Vox Clamantis kontsert, kus kõlab Arvo Pärdi muusika.
Näitus on korraldatud Dresdeni Riikliku Kunstikogu ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös. Näituse kuraatorid on Marion Ackermann, Sergey Fofanov ja Kadi Polli.
Näitusel saab kokku Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri, August Matthias Hageni ja Caspar David Friedrichi, Eduard Wiiralti ja Otti Dixi, Konrad Mägi ja Max Pechsteini, Ülo Soosteri ja Joseph Beuysi ning paljude teiste Eesti ja Saksa suurkujude looming.
“Staatliche Kunstsammlungen Dresden on seadnud endale eesmärgiks tegeleda Ida-, Kesk- ja Põhja-Euroopa kunstiga ning teha koostööd nende piirkondade oluliste muuseumidega. “Spiegel im Spiegel” on esimene koostöö Eesti Kunstimuuseumiga.
Eesti ja Saksamaa laiaulatuslik kultuuriline kohtumine toob muljetavaldavalt esile, kui tihedad ja suure mõjuga on olnud nende kahe riigi suhted läbi sajandite – need on sidemed, mis ulatuvad tänapäevani. Usume, et see näitus rikastab meie arusaama ühisest ajaloost ja kunstist,” rääkis Dresdeni Riikliku Kunstikogu peadirektor Bernd Ebert.
“Eesti kunst võiks eriti just Saksamaal olla palju tuntum, kuna meid seob sajanditepikkune ühine ajalugu, mis sai alguse ristisõdade ajal 13. sajandil ning jätkus läbi baltisaksa aadli ja Vene tsaarivõimu aegade kuni 20. sajandi alguseni. Oleme näitusel loonud kaksteist Eesti ja Saksa kunsti kohtumist ehk dialoogi. Tähtis koht on ka n-ö kaasaegse kunsti sekkumistel, kus Kristina Norman käsitleb saksa koloniaalfantaasiaid ja Hansa pärandit ning Jaanus Samma eesti ja saksa rahvuslikke stereotüüpe. Näituse avadialoogiks on kahe elava legendi, Arvo Pärdi ja Dresdenist pärit kunstniku Gerhard Richteri loomingu kohtumine,” sõnas Kadi Polli, näituse üks kuraatoritest ning Kumu kunstimuuseumi direktor.
Peamiselt on näitusel eksponeeritud tööd Eesti Kunstimuuseumi ja SKD kogudest, aga laene on ka teistest muuseumidest ja erakogudest nii Eestist kui Saksamaalt. Näitusel on eksponeeritud ligikaudu 150 teost, millest kaks kolmandikku pärinevad Eesti kogudest. Väljas on nii maale, graafikat, skulptuure, esemeid, videoid kui ka ruumiinstallatsioone.
Nüüdiskunstnikest osalevad näitusel Kristina Norman, Jaanus Samma ja Edith Karlson, kellelt näeb Lipsiusbaus keskset osa 2024. aasta Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni loodud teosest “Hora lupi”. Näitusel eksponeeritakse esmakordselt väljaspool Eestit Arvo Pärdi teoste käsikirju ja muusikapäevikuid, mille valiku tegi Arvo Pärdi Keskus.
