Katrin Kabun koos komisjoniga pärast kaitsmist. Foto: Paul Klooren
16. juunil 2026 kaitses Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Katrin Kabun edukalt doktoritöö „Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis“.
Doktoritöö juhendajad olid prof Jüri Kermik ja prof Andres Krumme (Tallinna Tehnikaülikool). Töö eelretsensendid olid prof Kärt Ojavee (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Natalja Savest (Tallinna Tehnikaülikool) ning oponendina osales dr Tüüne-Kristin Vaikla (RMIT Ülikool). Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.
Doktoritöö „Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis“ on praktikapõhine loovuurimus, mille keskmes on lambavill kui materjal, ning töö lähtub paradoksaalsest olukorrast: ühelt poolt on lambavill olnud läbi ajaloo kõrgelt hinnatud materjal, teisalt lambavill kui väärtuslik taastuv ressurss tänapäeval alakasutatud.
Väitekiri käsitleb lambavilla kui kaasaegse elukeskkonna disainimise vahendit ning otsib võimalusi selle funktsionaalsete, esteetiliste ja emotsionaalsete väärtuste taasavastamiseks, rakendamiseks ja ajakohasena hoidmiseks.
20. sajandi keskpaigas kasutusele võetud süntees- ja tehiskiud on oluliselt vähendanud lambavilla kasutamist. Villast on saanud lihatootmise kõrvalsaadus ehk 3. kategooria loomne jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabaneda, sealhulgas seda põletades või maha mattes. Seejuures pole villa olemus ajas muutunud: vastupidi, villakiu keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis annavad aluse käsitleda villa looduslikult kõrgtehnoloogilise kiuna.
Katrin Kabuni doktoritöö annab ülevaate lambavilla ajaloolisest kasutusest ning kannab selle käsitluse üle kaasaegse disaini konteksti, püüdes välja selgitada ja kaardistada lambavilla teaduslikult tõestatud omadused, millele toetudes on võimalik leida uusi rakendusvaldkondi, mis erinevad traditsioonilistest kasutusviisidest ning vastavad paremini tänapäeva ühiskonna vajadustele. Läbi kolme juhtumiuuringu — katsetades lambavilla materjalina nii taastusravis, pakendidisainis alternatiivina mullikilele, kui ka interjöörimaterjalina akustilistes seinapaneelides. Nii seab Kabun sihiks väärtusliku bioressursi hävitamise peatamise ning toetab lambavilla ajaloolise, emotsionaalse ja majandusliku väärtuse taastamist.
Edukalt kaitstud doktoritöö annab olulise panuse materjalipõhise disainiuurimise valdkonda ning avab uusi võimalusi lambavilla rakendamiseks kestliku ja ressursiteadliku disaini kontekstis.
Õnnitleme Katrin Kabunit doktorikraadi omandamise puhul!