Lavastuskunst
Teatri- ja filmilavastuste visuaalsed terviklahendused
Lavastuskunsti erialal tegeletakse nii teatri- kui ka filmilavastuste visuaalsete terviklahenduste loomisega. Lavastuskunst on olemuselt paljusid valdkondi koondav ala ning oluline lavastuse instrument, mille abil juhitakse vaataja kujutlust. Et siin segunevad mitmed erinevad valdkonnad, hinnatakse kaasaegsetes etenduskunstides järjest enam autoripositsiooni olemasolu. Kombineeritakse edukalt nii arhitektuurilisi kui ka performatiivseid elemente, videost ja valgusest rääkimata.
Loominguliste protsesside käivitajad
Lisaks erialateadmistele omandatakse lavastuskunstiõppe käigus kogemusi ka teistes kaasaegse kunsti valdkondades. Lavastuskunsti osakonnas õpivad avarapilgulised ja laialdase kultuurihuviga inimesed, kes suudavad iseseisvalt loomingulisi protsesse käivitada ja läbi viia.
Eriala
Eesti Kunstiakadeemia ainus õppeasutus Eestis, kus on võimalik lavastuskunsti eriala kõrgtasemel omandada. Lavastuskunsti osakonnas lähenetakse õpetusele terviklikult: loomingus pole tähtis mitte ainult tehnika ja professionaalsus, vaid ka kunstiline tervikmõju. Lavastuskunst on fiktsionaalsete maailmade loomise kunst, mis tugineb vaatajat emotsionaalselt ja vaimselt rikastavate stsenograafiliste kujutiste ellukutsumisele. Nii teatri- kui ka filmikunst tegeleb lugude jutustamisega piltides. Tänapäeval on lavastuskunst eemaldunud pelgast dekoratiivsusest ning liikunud palju mitmekülgsema ja multidimensionaalsema lähenemise suunas. Samas pole vanu tehnikaid ja tehnoloogiaid unustatud, vaid neid kombineeritakse uuenduslike digitaaltehnoloogiliste lahendustega. Lavastuskunsti eriala uuenduslik õppekava on koostatud pidades silmas parimaid erialatraditsioone.
Õppekava
Lavastuskunsti õppes on olulisel kohal multi- ja interdistsiplinaarsus. Lavastuskunst on klaster, mis on läbi põimunud teiste visuaalkultuuri distsipliinide ja tehnoloogiatega. Lavastuskunsti õppes pööratakse suurt tähelepanu praktikale: ilma praktiliste lavastusprojektideta ei oleks võimalik lavatustuskunsti õpetada. Töötatakse nii ruumimudelite kui ka päris ruumidega, sealhulgas leitud, kohandatud, avalike ja privaatsete ruumidega. Eriala keskseid väärtusi on koostöö, sest vaid koos töötades on lavastusgruppidel võimalik edukalt tegutseda.
Lavastuskunsti õpe toimub kursuste kaupa ning semestri lõikes erinevate õppejõudude juhatusel. Nõnda juhatatakse üliõpilane lihtsamatelt keerukamate ülesannete juurde vastavalt õppekava struktuurile. Sügissemestril on õpetuse põhirõhk teatriga seotud projektidel, kevadsemestril tegeletakse filmiprojektide lavastamisega. Õpe toimub nii seminarivormis kui ka individuaalselt. Üliõpilaselt eeldatakse pidevat kaasamõtlemist ja ideede väljapakkumist kogu semestri vältel. Lavastuskunsti õppekava läbimisel tutvuvad üliõpilased valdkondadega nagu kostüüm, grimm, valgus ja ruum. Neli aastat bakalaureuseõpet sisaldab erialaprojekte, tugiaineid, valikaineid, teooriat ja praktikat. Lisaks stuudioruumile on lavastuskunsti osakonnas olemas ka kostüümistuudio, arvutiklass, väike loenguruum ning õppeklassid tudengitele.
Kellena saab töötada?
Lisaks teatri- ja filmivaldkonnale võimaldab lavastuskunstialane haridus töötada näiteks muuseumides, televisioonis või reklaamialal.
