Roosikrantsi 8b, Tallinn
Algus k.p.:
09.05.2026
Algusaeg:
12:00
Lõpp k.p.:
17.05.2026
Roosikrantsi 8B
9.05-17.05
E-R 14-18
L-P 12-18
Hei! Minu nimi on Liisa ja mul on suur rõõm olla selles imelises mängus teie diiler. Kas olete valmis? Teil on jäänud veel viimased sekundid panustamiseks.
Nii algab Liisamari Viigi uus videoteos “320 000” (2026). Selles viie kanaliga videotöös põimuvad erinevad tasandid.
Ülima professionaalsuse tasand – ekraanil tegutseva diileri liigutused, hääletoon ja kõneviis on äärmise täpsusega välja mõõdetud, peaaegu robotlikud. Tema töö on olla perfektne. Diiler ei eksi, ta naeratab ja on ühtviisi lahke kõigi vastu.
Lootuse tasand. Mängijal on kaksteist sekundit aega, et teha valik. Kaksteist sekundit põnevust on see, mille eest ta maksab. Kaksteist sekundit teadmatust, kas ta võitis või kaotas. Kaheteistkümne sekundi vältel on kõik võimalik. Ja ta maksab veel ja veel.
Üksilduse tasand. Diiler ei näe mängijat, vaid iseennast ekraanil. Oluline on vältida vigu. Tema tööd kontrollib arvuti. Iga neljakümne minuti järel on diileril puhkepaus. Ta joob kohvi, sööb küpsist, veibib. Diiler ei kohta kedagi, ei suhtle kellegagi. Vaatab peeglist oma nägu, et korrastada meiki.
Puhkepausi lõppedes naaseb diiler tööle ja kõik algab otsast peale. Taas kaksteist sekundit lootust. Samad fraasid, samad liigutused. Kümneid, sadu, tuhandeid, sadu tuhandeid kordi. Äärmuseni reglementeeritud tehing kellegagi, kellega tegelikkuses kunagi ei kohtuta.
Liisamari Viigi seekordsel näitusel esitletakse asju fragmentaarselt. Stseenid ekraanidel ilmuvad sõnahaaval, mäng veebikasiinos tekib pilthaaval. Fragmentaarsusest hoolimata või ehk just seetõttu on tekkiv maailm haarav ja kõnekas. Me ju tunneme neid fragmente.
Vaatamata banaalsusele on need jätkuvalt lummavad. Punaste küüntega käsi lehvitamas, täiuslikud huuled naeratamas ja täiuslikke lauseid vormimas. Täiuslikud detailid, mille vahel vilksatab must tühjus. Tühjuses prõksatab nendesamade punaste huulte vahel küpsis. Kohv soriseb tassi. Suitsune hingetõmme väljub ümbritsevasse õhku.
Omaette mustri moodustavad numbrid. 12 sekundit. 40 minutit. 12 tundi. 320 000 korda. Numbrid ei valeta, need aitavad tajuda aja möödumist.
Uudisteos “320 000” on sündinud Liisamari Viigi kümne kuu pikkusest töökogemusest veebikasiiino diilerina. Dokumentaalsele algtõukele vaatamata ei ole seekordse näituse teemaks hasartmängud või kasiinosõltuvus. See näitus on igatsusest, tegelikest ja näilistest võimalustest ning killustumisest meid ümbritsevas ahvatlustest küllastunud maailmas.
Panuste tegemise aeg on läbi! Soovin teile palju edu. Avame kaardid. Parem pool võidab seitse viie vastu. Minu suurimad õnnesoovid suurimatele võitjatele.
Näituse kuraator Ene-Liis Semper
Plakati kujundus Estookin
Tehniline abi Anita Kremm, Marto Mägi
Tänan: Carmen Kass, Aleksandr Valetto, EKA.