Foto: Päär-Joonap Keedus
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengid rajasid Juminda poolsaare tippu Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) telkimisalale kaasaegse säästlikkuse voorusi, külastamismugavust ning materjalinõtkust silmas pidava välikäimla “Julla”.
EKA sisearhitektuuri osakonna esmakursuslaste traditsiooniliseks kevadsemestri projekti ülesandeks on aastaid olnud väikeehitis, mis päädib suvel toimuva ehituspraktikaga. 2025. aastal oli koostööpartneriks RMK, kelle hallata on riigimetsade avalikud matkarajad ja telkimisalad ning vajadus olemasolevat taristut uuendada. Projekti aitas läbi viia EKA arhitektuuriteaduskonna juures tegutsev Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK.
Kui varasematel kordadel loodi metsaobjekte, vaatetorne, varjualuseid ja saunu, siis selle aasta väikevormi funktsiooniks sai RMK soovil välitualett. Projekti ideelahenduste esmane arendamine toimus tudengite individuaalse tööna, hilisemas faasis moodustati sarnastest ideedest töörühmad. Grupitöös valmis neli projekti, millede hulgast valiti välja võidutöö “Julla”. Võidutöö autorid on sisearhitektuuri tudengid Lisell Oja, Ketlin Kõiv ja Aleksandra Saar.
“Julla” on avalikuks kasutamiseks mõeldud funktsionaalne väikeehitis, mille eesmärk on tõsta telkimisala külastusmugavust, pakkuda liikumispiirangutega külastajale ligipääsetavat ja keskkonda sobituvat hügieenilahendust. “Julla” säästlik disain, taaskasutatud puidumaterjali kasutus ja konstruktsioon arvestavad keskkonna iseärasuste ja hooldatavusega, pakkudes samas ka uljast arhitektuurset vormi. Ehitise projekteerimisel rõhuti visuaalsele kvaliteedile ning sobituti Juminda poolsaare eripärasesse maastikku.
“Pidasin silmas kahte tõika. Kui üldiselt on RMK matkaradade ja -platside komplektis ühenäolised teeviidad, pingid ja varjualused, siis üksik metalse ja nurgelise välimusega grillahjuke mõjub muu kõrval võõralt. Kuuldavasti kiputakse alatihti RKM matkaplatside objektidele käsi külge panema. Seetõttu sai minu isiklikuks lähteülesandeks luua tollele ahjule armas aga ohtliku välimusega kaaslane, mis jätaks mulje, et sellega jõudu proovida ei tasu,” sõnab tudeng Lisell Oja.
“Osa projekti jaoks kasutatud puitmaterjali pärines Norrast, sajandivanusest laudast. Antud projektis kohandati TalTechi ehituskonstruktsioonide katselaboris materjal ehitamiseks sobilikuks ning valmistati erinevaid komponente karkassi tugevdamiseks ja jäigastamiseks,” täheldab vanemlektor Eero Tuhkanen, Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehituskonstruktsioonide uurimisrühmast.
“RMK-l on hea meel, et mitmeid aastaid kestnud koostöö EKA-ga jätkus. Tavapäraselt on meie külastustaristu käimlad üdini funktsionaalsed. Väga meeldiv, et Juminda telkimisalal on nüüd funktsionaalsus ühendatud kaasaegse disainiga. Koostöö juhendajate ja üliõpilastega sujus hästi ning oli paindlik. Tudengid tulid toime keerulise lähteülesandega, kus pidi arvestama ka Lahemaa Rahvuspargist tulenevate looduskaitseliste piirangutega. Lõpliku hinnangu “Julla” kasutus- ja hooldusmugavusele annavad külastajad ning käimlat hooldav loodusvaht,” kommenteeris Timo Kangur, RMK külastusala juht.
Projekti valmimist toetas Euroopa Komisjoni ja Eesti Teadusagentuuri poolt kaasrahastatud teadusprojekt “PUUSTER” TEM-TA80, mis tegeleb vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamisega ehituses.
Väikeehitis ehitati valmis 2025. suvel õppeaine “Ehituspraktika” käigus ning avati 6. septembril.
Tudengeid juhendasid õppejõud Ardo Hiiuväin, Eeros Lees, Päär-Joonap Keedus, Avo Tragel ja Oliver Kanniste.
Väikeehitise ehitasid tudengid Kertu Aljas, Diana Alliksaar, Sander Etverk, Lotta Mii Hasa, Julius Heinlo, Kaur-Markus Jenas, Krisette Juur, Henri Kats, Ketlin Kõiv, Lisell Oja, Kaur Rõõmussaar, Aleksandra Saar, Triin Virve ja Janet Kljuzin.
Väikeehitise valmimist ja avamist toetasid RMK, PAKK, TalTech, Essve Estonia AS, Raitwood, Green Pro OÜ, Carrotscrew ja Rõngu Pagar.