Sisearhitektuur

https://www.youtube.com/watch?v=srNxWZ-Yu5c

Ruum avarduval väljal Sõna “ruum” on avar ja mitmekihiline mõiste, mis hõlmab mitte ainult hoonete sisemust, vaid ka välist keskkonda ning kõike, mis nende kahe vahel asub, neid ühendab ja eraldab. Sisearhitektuuri tegevusvälja moodustavad: Ruumi(de) kasutajad sh inimesed, kogukonnad, loomad, taimed. Vajadused ja väärtused sh tunded, ideed, tõekspidamised, identiteet, ilu, eetika, maailmavaated. Keskkond sh kliima, materjalid, soojus, valgus, heli, kunst, tehnoloogia, tööriistad, standardid. Kontekst sh ajaloolised kihistused, kohavaim ja kohalikkus. Teadmised ja kriitiline mõtlemine sh olemasoleva analüüs – kas see on hea ja piisav? Küsimuste tõstatamine, autoriteedis kahtlemine, alternatiivide otsimine ja kaasava ruumi loomine. Parim ruum sünnib seest väljapoole – selle kasutajast, kelle vajadused, tunded ja suhted kaasinimestega annavad ruumile elu. See on koht, kus kohtuvad esemed, materjalid, soojus, valgus, heli, kunst ja tehnoloogia, moodustades terviku, mis toetab nii praktilisi tegevusi kui ka emotsionaalset heaolu. Ruumis peab olema ruumi teadmisele – mis on olemas ja kuidas see toimib? Seejuures on sama oluline tõstatada küsimusi: kas see, mis on, on parim võimalik? Ruum on nii füüsiline keskkond kui ka intellektuaalne ja loov platvorm, mis kutsub üles mõtlema, tundma ja looma.

Rohke minevik, avar tulevik: sisearhitektuur ruumikultuuri südamikus

Sisearhitektuuri eriala lugu Eestis ulatub tagasi 1930. aastatesse, mil alustati esmakordselt ruumikujunduse õpetamisega toonase Riigi Kunsttööstuskooli juures. Pärast Teist maailmasõda kujunes sisearhitektuur EKA eelkäija, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, üheks oluliseks erialaks. Sel ajal tugevnes eriala identiteet, eriala juhtivad professionaalid keskendusid moodsate interjööride ja avalike ruumide lahenduste loomisele. Taasiseseisvumise järel avanesid uued võimalused rahvusvaheliseks koostööks ja uute tehnoloogiate kasutamiseks.

2000. aastatest alates on eriala jätkuvas muutumises, hõlmates materjale, tehnoloogiaid, kestlikke lahendusi, ruumipsühholoogilisi teadmisi ja kultuurilise konteksti sügavamat mõistmist. Tänapäeval on EKA sisearhitektuuri osakond tunnustatud loovuse, innovatsiooni ja tugeva autoripositsiooni kasvulava.

Sisearhitekti arenev roll

Tänapäeva sisearhitekt on enamat kui disainer või sisekujundaja – ta on strateeg, kes suudab ette kujutada ja lahendada nii ruumilisi, tehnilisi kui ka sotsiaalseid väljakutseid, olles valmis mängima mitmeid rolle sõltuvalt projektist ja kontekstist. Sisearhitekt on ruumiloome universaal.

Sisearhitektuuri osakonna eesmärgiks on toetada tudengeid kujunemaks vastutusvõimelisteks, tundlikeks ja äratuntava käekirjaga ruumiloojateks, kes rakendavad oma isikupärast disainikeelt ka kõige nõudlikumates kontekstides. Loomeprotsess algab uudishimust, suurelt (ja ka väikeselt) mõtlemisest ja julgusest eksida. Õpingute jooksul harjutame analüütilist mõtlemist, visuaalset väljendusoskust kui ka tehnilist meisterlikkust, et iga lõpetaja oleks võimeline looma funktsionaalseid ja tähenduslikke ruume, mis arvestavad olemasolevate ressurssidega ja kõnetavad nii kohalikku kui ka rahvusvahelist publikut.

Õpingute sisu

Sisearhitektuuri bakalaureuse õppekava läbimine kestab kolm aastat. Õpe on päevane ning toimub suures osas eesti keeles, kuid välisõppejõudude käe all osalt ka inglise keeles. Bakalaureuseõppe stuudioprojektid lähtuvad kohalikust kontekstist, kliimast, traditsioonidest ja mõtteilmast. Siin sünnivad juba esimesest kursusest alates tudengiprojektid, mis kasvavad lihtsatest tüpoloogiatest keerukamateni – eluruumist avaliku ruumini. Tudengeid õpetavad praktiseerivad sisearhitektid, arhitektid, insenerid, disainerid, kunstnikud ning paljude teiste erialade esindajad üle maailma. Kursuste raames tehakse koostööd teiste erialade ja ülikoolidega, sest sisearhitektuur on pea alati valdkondadeülene tiimitöö. Bakalaureuseõppe lõpetaja saab koos diplomiga kätte sisearhitekti kutse, tase 6.

Magistriõppes joonistub selgemalt välja tudengi erialane huvi, mida toetab uurimuslik suund. Esimesel aastal õpitakse tundma erinevaid ruumi mõtestamise meetodeid: analüüsitakse näiteks ruumi ja poliitika seoseid, jääkmaterjalide kasutamist ning ehitustehnoloogiate tüüpe. Stuudioprojektid lähtuvad juhtumiuuringutest, mille käigus vaagitakse valitud ruumi spetsiifikat. Õppereisidel ja välitöödel tutvutakse uurimisteemadega kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil. Esimesel aastal panevad tudengid aluse magistritööle ning teisel aastal keskenduvad peamiselt selle arendamisele. Magistriõpe on mõeldud neile, kel on selja taga sisearhitektuuri või külgnevate erialade bakalaureuseõpingud. Oodatud on ka ruumiloome väljal tegutsevad teiste erialade esindajad. Magistriõppe lõpetaja saab koos diplomiga kätte diplomeeritud tase 7 sisearhitekti kutse. Tutvu õppekavaga siin.

Sisearhitektuuri õppe läbinu on varustatud erialaste ja erialaüleste oskustega, mis võimaldavad mitmekülgset eneseteostust ja arengusuutlikkust tulevases töös.

Kutse andmine

Koos diplomiga saab EKA sisearhitektuuri bakalaureuseõppe lõpetaja kohe kätte ka sisearhitekti kutse, tase 6. Kõik seni EKA sisearhitektuuri ja ruumikujunduse bakalaureusetaseme õppekava lõpetanud ja kelle suhtes magistriõppe vastuvõtukomisjon on seisukohal, et tal on vajalikud tase 6 pädevused olemas, hakkavad õppima peaerialal “Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7” ning omandavad õpingute lõppedes vastava kutse. Vastuvõtu komisjoni hinnangul tase 6 omaduste puudumisel või varasemalt mõne muu eriala lõpetanud tudengid asuvad õppima peaerialale “Sisearhitekt”. Juhul kui tudengil on soov omandada koos magistrikraadiga ka diplomeeritud sisearhitekti kutse, siis lepitakse enne õpingute algust koos õppekava juhiga kokku vajalikud tasandusained ja kompetentsid, mis tuleb läbida ja omandada enne neljanda semestri algust.

Miks on tegutseval sisearhitektil kutset vaja?

Sisearhitektuuri eriala lõpetajatele on väga oluline teadmine kuulumisest profesionaalsete sisearhitektide hulka – see on esimene trepiaste, millest hakata ülespoole ronima, kas siis jätkates õpinguid magistriõppes või omandades kogemusi büroos. Kutsetunnistus annab noorele sisearhitektile enesekindluse ning tõendab tõsiseltvõetavust tööandja ja tellija vaatepunktist. Iga eriala õpetamisel on mõte siis kui selle sisu on ka kutsesüsteemis tunnustatud: nii saavad kooli lõpetanud professionaalselt parima võimaliku stardipositsiooni, sõltumata sellest, millises suunas nad edasi tegutseda plaanivad.

Mis on kutsesüsteem?

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.

Kutsestandard kirjeldab konkreetse valdkonna tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid – nii saab kindla kutsestandardiga sisearhitekti tööandja või klient olla kindel, millised on sisearhitekti oskused ja teadmised.

Eestis on sisearhitekti kutse andmise õigus Eesti Sisearhitektide Liidu juures tegutseval kutsekomisjonil ning Eesti Kunstiakadeemial. Sisearhitekti kutset antakse Eestis neljal kutsetasemel:

Sisearhitekt, tase 6 (EKA bakalaureuseõppe lõpetanu)
Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7
Volitatud sisearhitekt, tase 7
Sisearhitekt-ekspert, tase 8.