A-501
Algus k.p.:
14.05.2026
Algusaeg:
15:00
Lõpp k.p.:
14.05.2026
14. mail 2026 toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud konverents “Metamorfoos kui tulevikulooja”, mille peakülaline on tunnustatud itaalia filosoof Emanuele Coccia.
15:00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis A-501
Konverentsi fookus lähtub Emanuele Coccia filosoofiast, eelkõige tema käsitlusest elust kui omavahel läbipõimunud ja pidevas metamorfoosis olevast protsessist, kus piirid organismi ja keskkonna, subjekti ja objekti vahel hägustuvad. Konverentsi peaettekande peab Coccia, kelle mõtlemine on kujunenud oluliseks lähtekohaks kaasaegses ökoloogilises ja posthumanistlikus filosoofias, käsitledes maailma kui jagatud ja pidevalt muutuva keskkonna. Sõna saavad kunstnikud ja mõtlejad, kes on oma loomingu kaudu tegelenud muutuste uurimise ja nende mõjuga meie ümber.
Konverentsi ajakava:
15.00 Avasõnad ja sissejuhatus
I sessioon: Kaasaegne kunst ja keel kui muutuste vorm
15.05 Bjarki Bragason (kunstnik, õppejõud, Islandi Kunstiakadeemia):
Aed, mis oli: mälu, ökoloogia ja transformatsioon
15.25 Ene-Liis Semper (kunstnik, lavastaja, õppejõud, EKA)
Suurperformance’id ühiskonna muutuste agendina
15.45 Hasso Krull (luuletaja, esseist, filosoof, TLÜ)
Metamorfiline sündmus: kummardused Artur Alliksaarele ja Emanuele Cocciale
16.05 Kohvipaus 10 min
16.15 II sessioon: Metamorfoosi filosoofia
16.15 Marek Tamm (ajaloolane, kultuuriteoreetik, TLÜ)
Filosoofia kui metamorfoos: Emanuele Coccia
16.35 Emanuele Coccia (filosoof, Itaalia/Prantsusmaa, EHESS)
Metamorfoos kui tulevikulooja
17.30 -18.30 lõpuarutelu: Metamorfoos kui tulevikulooja
Coccia, Bragason, Semper, Krull, Tamm – modereerib Kirke Kangro
Emanuele Coccia on Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’i (EHESS) dotsent. Ta on olnud külalisprofessor ja teadur mitmetes rahvusvahelistes asutustes, sealhulgas ülikoolides Tokyos, Buenos Aireses ja Düsseldorfis, samuti Columbia, Harvardi, Pennsylvania ja New Yorgi Ülikoolis. Coccia filoosoofiline mõte ühendab ökoloogiat, kaasaegset kunsti, arhitektuuri ja visuaalteooriat, pakkudes välja uue arusaama elust, vormist ja elukeskkonnast planetaarsel tasandil.
Ta on mitme raamatu autor, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse, sealhulgas „Taimede elu“ (Polity, 2018; Gallimard, 2016), „Metamorfoosid“ (Polity, 2021; Rivages, 2020) ja „Kodu filosoofia“ (Penguin, 2024; Rivages, 2024) ja „A Treatise on Modern Love“ (Flammarion ja Einaudi 2026) . Koos fotograaf Viviane Sasseniga avaldas ta raamatu „Modern Alchemy“ (JBE Books, 2022), mis käsitleb fototeooriat ja pildimõtlemist; koos Paolo Roversiga raamatu „Lettres sur la lumière“ (Gallimard, 2024), filosoofilise kirjade kogumiku valgusest kui nähtavuse ja loomise põhimõttest; ning koos Valentino loovjuhi Alessandro Michele’iga raamatu „The Life of Forms. Philosophy of Re-enchantment (HarperCollins, 2024). Tema peagi ilmuv raamat „New Natures. Planetary Museums” (Park Books, 2026), mille kaasautorid on kirjanik ja kuraator Béatrice Grenier ning arhitekt Jeanne Gang, uurib planeetmuuseumide tekkimist elavate ökosüsteemidena looduse, arhitektuuri ja kultuuri ristumiskohas.
Bjarki Bragason (s. 1983) on Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna dotsent ja dekaan ning on alates 2014. aastast õpetanud mitmes rahvusvahelises õppeasutuses. Ta on õppinud Islandi Kunstiakadeemias, Berliini Kunstiülikoolis ja CalArtsis Los Angeleses. Bragasoni loomingut on eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel isik- ja grupinäitustel ning tema teoseid kuulub nii muuseumikogudesse kui ka erakollektsioonidesse.
Hasso Krull (s. 1964) on eesti luuletaja, tõlkija ja filosoof. Ta on avaldanud üheksateist luulekogu ning üheksa esseeraamatut, mis sisaldavad kirjanduse, kunsti, kino ja ühiskonna käsitlusi. Aastatel 1990–2017 õpetas ta Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooriat (erikursused kontinentaalsest filosoofiast, psühhoanalüüsist, loomislugudest ja suulisest traditsioonist). Alates 2019. aastast on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist. Viimati on temalt ilmunud Igavene taastulek (2025) ja Hämaruse meelespea (2025). Praegu töötab Krull teadurina Tallinna Ülikoolis.
Ene-Liis Semper (s. 1969) on eesti video-, performance’i ja teatrikunstnik, lavastaja ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna professor. 2004. a. asutas ta koos Tiit Ojasooga Teater NO99, kus töötas kuni teatri sulgemiseni 2018. a. kunstilise juhi ja lavastajana. Semper on loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi nii draama- kui ka ooperilavastustele, olles tuntud oma visuaalselt jõulise ja mastaapse käekirja poolest. Tema isikunäitused on toimunud mainekates muuseumides, sealhulgas Kumu kunstimuuseumis (2011) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) (2024). Viimased lavastuslikud suurpojektid on kontsert-etendus “Kus oled Sina?” (2026), “Meister ja Margarita” (2024, Riia Dailes teater), “Macbeth” (2023, Eesti Draamateater/ERSO/Eesti Kontsert), “Nüüd võib sellest rääkida” (2023, Teater Ekspeditsioon) jpt.
Marek Tamm on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ning ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo instituudi juhataja. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaegse Euroopa kultuuriajalugu, ajaloo teooria ja metodoloogia ning kultuurimälu uuringud. Viimati on ta avaldanud teosed Breakthroughs in Cultural Psychology (toim koos Jaan Valsineriga; Tallinn University Press, 2024), The Fabric of Historical Time (kaasautor Zoltán Boldizsár Simoniga; Cambridge University Press, 2023) ning The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture (toim koos Peeter Toropiga; Bloomsbury, 2022).
Sündmus Facebookis