Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

19.04.2024

EKA fotograafia 25!

9.4_FOTO25_ copy

2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.

Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).

Kava:

19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort

DJ-d

Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja

Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:

FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA fotograafia 25!

Reede 19 aprill, 2024

9.4_FOTO25_ copy

2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.

Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).

Kava:

19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort

DJ-d

Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja

Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:

FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.04.2024 — 11.04.2024

ARSi Filmifestival – AFF 2024

AFF 2024

ARSi Filmifestival – AFF 2024
10.-11. aprill, kell 18-22
ARS Kunstilinnak, Stuudio 98, Pärnu mnt 154

10.-11. aprillil juba viiendat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb nüüdiskunstnike video- ja filmiloomingut nii Eestist kui väljaspoolt.

Filmifestival toob vaatajateni nii aastatetagused kunstnikufilmid kui ka värskelt esilinastuvad teosed. Festivaliprogrammis näitamisele tuleva 47 filmi teemade- ja žanrivalik ning tehniline teostus on äärmiselt mitmekesine ja ei ole piiritletav kindlate temaatiliste märksõndadega. Sealt leiab nii dokumentalistikat, eksperimentaalset vormimängu, narratiivsema sisuga lühifilme, esseistikat, animatsiooni kui ka valiku Eesti 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autoritelt.

Festival on tasuta ja oodatud on kõik kunsti- ja filmihuvilised!

“Kunstnikufilm on väga eriline ja eksperimentaalne visuaalkunsti žanr, mida enamasti näidatakse piiratud vaatajaskonnale vaid näitustel ja galeriides. Kuid tegemist on ka iseseisvate kunstiteostega, mille vaatamine suurel ekraanil avab hoopis uusi kihistusi. Vähene narratiivsus, abstraktne vaatenurk ja kontseptuaalne lähenemine on kunstnikefilmide puhul tavapärane ja paljudele vaatajatele samas harjumuspäratu, ent ootamatuid elamusi loov omadus,” selgitab AFF-i peakorraldaja Indrek Köster festivali olemust. “Varasematel aastatel nägime, et mitmekesine, laiendatud programm kunstnikufilmidest pakkus publikule nii üllatavaid, harivaid kui kindlasti ka meelelahutuslikke momente,” lisab kaaskorraldaja Reimo Võsa-Tangsoo.

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming ja Sarah Elizabeth Johnston ja Frances Barbara Clare Cholerton, Tõnu Aru, Richard Denny ja Kotzebue Kollective & Katka Films, Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hilma Hedin, Rao Heidmets, Erik Hõim, Erki Kannus, Robert Kapanen, Ott Kattel, Ülo Keedus, Kati Kestna ja Ivar Soopan, Lauri Koppel, Kaur Kulver, Kristina Kuzemko, Laura Liventaal, Saoirse Mcgarry, Marge Monko, Noah Emanuel Morrison, Reigo Nahksepp ja Ringo Roots, Robin Nõgisto, Kätleen Noormägi, Anna Ovtšinnikova, Jaanika Peerna, Miina Barrera Pinochet, Katerina Rothberg, Lukasz Rygal, Sten Saarits, Liina Siib, Angela Soop, Silvia Sosaar, Inna Tarakanova, Mia Tohver, Jaan Toomik, Georg Tsupov, Melina Unterhauser, Markus Vaiksoo, Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Megan Wynne. 

Alaprogramm “Pilk minevikku” võtab seekord vaatluse alla 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autorite Ülo Keeduse ja Tõnu Aru loomingu. Ülo Keeduse “Pro et Contra” on lavastuslike elementidega, mängulisele montaazile ja Arvo Pärdi muusikalisele improvisatsioonile üles ehitatud essee. Keeduse panus operaatorina kandub üle Tõnu Aru narratiivsema loojoonisega mängufilmidesse.

“Nagu ikka leiame ka nendest filmidest midagi, mis meile teadaolevat kinnitavad aga ka ennast uuesti vaatamise mõtestamisena välja pakuvad. Tõnu Aru filmide puhul paistab silma tema naispeategelaste Individualiseeritus võrrelduna meestegelaste üldistatud või kohati lausa grotesksele kujutamislaadile. Film “Valikuvabadus” räägib naise vabadusest valida, “Enne homset” keskendub naise rollile perekolmnurgas ja “Poolõed” jutustab
kummastavalt ambivalentse loo kahest naisest ja vabadusest jätta valimata,”  lisab alaprogrammi koostaja Taavi Talve.

Alates kell 17.30 on avatud kohvik L’atelier Klorofüll Naudi ARS Kunstilinnaku Filmifestivali kõigi meeltega!

L’atelier Klorofüll pakub meeldejäävaid elamusi, luues unikaalse sümbioosi kulinaarsest meisterlikkusest ja filmivõlust. Tule koge, kuidas meie kulinaariakunstnikud ühendavad sellel unustamatul rännakul erinevaid maitseid ja lugusid.

Festivali kava lisandub peagi. Jälgige reklaami!
www.arsfactory.ee

AFFi toetavad Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

ARSi Filmifestival – AFF 2024

Kolmapäev 10 aprill, 2024 — Neljapäev 11 aprill, 2024

AFF 2024

ARSi Filmifestival – AFF 2024
10.-11. aprill, kell 18-22
ARS Kunstilinnak, Stuudio 98, Pärnu mnt 154

10.-11. aprillil juba viiendat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb nüüdiskunstnike video- ja filmiloomingut nii Eestist kui väljaspoolt.

Filmifestival toob vaatajateni nii aastatetagused kunstnikufilmid kui ka värskelt esilinastuvad teosed. Festivaliprogrammis näitamisele tuleva 47 filmi teemade- ja žanrivalik ning tehniline teostus on äärmiselt mitmekesine ja ei ole piiritletav kindlate temaatiliste märksõndadega. Sealt leiab nii dokumentalistikat, eksperimentaalset vormimängu, narratiivsema sisuga lühifilme, esseistikat, animatsiooni kui ka valiku Eesti 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autoritelt.

Festival on tasuta ja oodatud on kõik kunsti- ja filmihuvilised!

“Kunstnikufilm on väga eriline ja eksperimentaalne visuaalkunsti žanr, mida enamasti näidatakse piiratud vaatajaskonnale vaid näitustel ja galeriides. Kuid tegemist on ka iseseisvate kunstiteostega, mille vaatamine suurel ekraanil avab hoopis uusi kihistusi. Vähene narratiivsus, abstraktne vaatenurk ja kontseptuaalne lähenemine on kunstnikefilmide puhul tavapärane ja paljudele vaatajatele samas harjumuspäratu, ent ootamatuid elamusi loov omadus,” selgitab AFF-i peakorraldaja Indrek Köster festivali olemust. “Varasematel aastatel nägime, et mitmekesine, laiendatud programm kunstnikufilmidest pakkus publikule nii üllatavaid, harivaid kui kindlasti ka meelelahutuslikke momente,” lisab kaaskorraldaja Reimo Võsa-Tangsoo.

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming ja Sarah Elizabeth Johnston ja Frances Barbara Clare Cholerton, Tõnu Aru, Richard Denny ja Kotzebue Kollective & Katka Films, Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hilma Hedin, Rao Heidmets, Erik Hõim, Erki Kannus, Robert Kapanen, Ott Kattel, Ülo Keedus, Kati Kestna ja Ivar Soopan, Lauri Koppel, Kaur Kulver, Kristina Kuzemko, Laura Liventaal, Saoirse Mcgarry, Marge Monko, Noah Emanuel Morrison, Reigo Nahksepp ja Ringo Roots, Robin Nõgisto, Kätleen Noormägi, Anna Ovtšinnikova, Jaanika Peerna, Miina Barrera Pinochet, Katerina Rothberg, Lukasz Rygal, Sten Saarits, Liina Siib, Angela Soop, Silvia Sosaar, Inna Tarakanova, Mia Tohver, Jaan Toomik, Georg Tsupov, Melina Unterhauser, Markus Vaiksoo, Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Megan Wynne. 

Alaprogramm “Pilk minevikku” võtab seekord vaatluse alla 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autorite Ülo Keeduse ja Tõnu Aru loomingu. Ülo Keeduse “Pro et Contra” on lavastuslike elementidega, mängulisele montaazile ja Arvo Pärdi muusikalisele improvisatsioonile üles ehitatud essee. Keeduse panus operaatorina kandub üle Tõnu Aru narratiivsema loojoonisega mängufilmidesse.

“Nagu ikka leiame ka nendest filmidest midagi, mis meile teadaolevat kinnitavad aga ka ennast uuesti vaatamise mõtestamisena välja pakuvad. Tõnu Aru filmide puhul paistab silma tema naispeategelaste Individualiseeritus võrrelduna meestegelaste üldistatud või kohati lausa grotesksele kujutamislaadile. Film “Valikuvabadus” räägib naise vabadusest valida, “Enne homset” keskendub naise rollile perekolmnurgas ja “Poolõed” jutustab
kummastavalt ambivalentse loo kahest naisest ja vabadusest jätta valimata,”  lisab alaprogrammi koostaja Taavi Talve.

Alates kell 17.30 on avatud kohvik L’atelier Klorofüll Naudi ARS Kunstilinnaku Filmifestivali kõigi meeltega!

L’atelier Klorofüll pakub meeldejäävaid elamusi, luues unikaalse sümbioosi kulinaarsest meisterlikkusest ja filmivõlust. Tule koge, kuidas meie kulinaariakunstnikud ühendavad sellel unustamatul rännakul erinevaid maitseid ja lugusid.

Festivali kava lisandub peagi. Jälgige reklaami!
www.arsfactory.ee

AFFi toetavad Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.04.2024 — 20.04.2024

Gisèle Gonon Uus Rada galeriis

Speculative-Lands

“Spekulatiivsed maad” on Gisèle Gononi esimene isikunäitus Tallinnas.

Ajaloolise uurimustöö, isikliku narratiivi ja ühisvara kriitilise mõtestamise kaudu esitleb kunstnik uut mastaapset tekstiili- ja heliinstallatsiooni. Tema töö uurib maa omastamist ja kasutamist võimsate majandusjõudude mõju all.

Gonon muudab jõuga omastamise kutseks metafoorse varjupaiga loomise abil. Installatsiooni vormi aluseks on kunstniku ema põllumaade katastrikaardid Prantsusmaa kaguosast Monts du Lyonnais’ maapiirkonnast. Külastaja on kutsutud ripparhitektuuri mis koosneb kokku õmmeldud geomeetrilistest kangatükkidest, mis on kogutud Euroopa maapiirkondadest, eelkõige Eesti ja Prantsusmaa aladelt. Keeruline lapitöö hoiab koos materjali, mis on oma olemuselt osa töö-, sealhulgas põllutöö protsessidest. Erinevates emakeeltes sosistav helimaastik meelitab külastajat mõtisklema maa ja galerii ümbruse üle. Installatsioon avaneb sümboolse ruumina, mis on koduks paljudele narratiividele ja on seeläbi vastuprotsess maa hõivamisele, tekitades dialoogi maa omandiõiguse ja selle vahetuse üle. Saagikoristuse, aeglases tempos õmblemise ja käsitsitöö abil soodustab kunstnik dialoogi tööprotsesside ja kunstipraktika vahel, mõtiskledes tootmisprotsesside ja nende tasaarengu (degrowth) potentsiaali üle.

Gisèle Gonon on visuaalkunstnik, kes tegutseb hetkel Berliini ja Tallinna vahel. Tema uurimistöö keskendub tööle- nii tegevusele, kui osale majandussüsteemist, uurides eriti põllumajandusliku tootmise mudeleid, mille puhul ta leiab analoogiaid kunstilise tootmisega. Tema praktika õitseb polümorfses korpuses, mis ulatub installatsioonist ja joonistamisest kuni heli ja videoni. Tema loomingu põhiosa on maa. Maa, kui tootmisvahend, aga ka sümboolne ja emotsionaalne ruum, mida tuleb jälgida, kaardistada ja uurida. Talus üles kasvanuna ühendab ta autobiograafilised elemendid töölisklassi ja kväär vaatenurgast sotsiaalteaduste ning empiirilise kogemusega. Tema segameedia installatsioone on eksponeeritud muuhulgas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis EKKM, Leipziger Baumwollspinnerei, Bundeskunsthalle Bonn, Galerie de l’IESA Paris, gr_und Berlin ning läbi erinevate kunstnike residentuuri programmide: Nida kunstikoloonia Leedus, Factoratory Lyon´is ja Hea olemise kunst, Kunstihoone Tallinn.

Kaasprodutsent: Laura De Jaeger

Graafiline disain: Typokompanii (Andree Paat, Aimur Takk)

Kunstnik tänab Denise Gononit, Mara Kirchbergi, Laura De Jaegerit, Cathy Douvre’i, Marion Orfilat, Ats Kruusingut, Sandra Ernitsat, Solveig Lille, Sarah Noonani, kõiki kangakorjes osalenuid, Eesti Kunstiakadeemiat, EKKM-i ja Uus Rada.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Stiftung Kunstfond.

Uus Rada galerii
Raja 11a
Tallinn

Avamine: 10.04, 18:00

Avatud: 11.04 – 20.04.2024, teisipäev – pühapäev 14:00 – 18:00 või kokkuleppel .

Finissage: 20.04, 16:00

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Gisèle Gonon Uus Rada galeriis

Kolmapäev 10 aprill, 2024 — Laupäev 20 aprill, 2024

Speculative-Lands

“Spekulatiivsed maad” on Gisèle Gononi esimene isikunäitus Tallinnas.

Ajaloolise uurimustöö, isikliku narratiivi ja ühisvara kriitilise mõtestamise kaudu esitleb kunstnik uut mastaapset tekstiili- ja heliinstallatsiooni. Tema töö uurib maa omastamist ja kasutamist võimsate majandusjõudude mõju all.

Gonon muudab jõuga omastamise kutseks metafoorse varjupaiga loomise abil. Installatsiooni vormi aluseks on kunstniku ema põllumaade katastrikaardid Prantsusmaa kaguosast Monts du Lyonnais’ maapiirkonnast. Külastaja on kutsutud ripparhitektuuri mis koosneb kokku õmmeldud geomeetrilistest kangatükkidest, mis on kogutud Euroopa maapiirkondadest, eelkõige Eesti ja Prantsusmaa aladelt. Keeruline lapitöö hoiab koos materjali, mis on oma olemuselt osa töö-, sealhulgas põllutöö protsessidest. Erinevates emakeeltes sosistav helimaastik meelitab külastajat mõtisklema maa ja galerii ümbruse üle. Installatsioon avaneb sümboolse ruumina, mis on koduks paljudele narratiividele ja on seeläbi vastuprotsess maa hõivamisele, tekitades dialoogi maa omandiõiguse ja selle vahetuse üle. Saagikoristuse, aeglases tempos õmblemise ja käsitsitöö abil soodustab kunstnik dialoogi tööprotsesside ja kunstipraktika vahel, mõtiskledes tootmisprotsesside ja nende tasaarengu (degrowth) potentsiaali üle.

Gisèle Gonon on visuaalkunstnik, kes tegutseb hetkel Berliini ja Tallinna vahel. Tema uurimistöö keskendub tööle- nii tegevusele, kui osale majandussüsteemist, uurides eriti põllumajandusliku tootmise mudeleid, mille puhul ta leiab analoogiaid kunstilise tootmisega. Tema praktika õitseb polümorfses korpuses, mis ulatub installatsioonist ja joonistamisest kuni heli ja videoni. Tema loomingu põhiosa on maa. Maa, kui tootmisvahend, aga ka sümboolne ja emotsionaalne ruum, mida tuleb jälgida, kaardistada ja uurida. Talus üles kasvanuna ühendab ta autobiograafilised elemendid töölisklassi ja kväär vaatenurgast sotsiaalteaduste ning empiirilise kogemusega. Tema segameedia installatsioone on eksponeeritud muuhulgas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis EKKM, Leipziger Baumwollspinnerei, Bundeskunsthalle Bonn, Galerie de l’IESA Paris, gr_und Berlin ning läbi erinevate kunstnike residentuuri programmide: Nida kunstikoloonia Leedus, Factoratory Lyon´is ja Hea olemise kunst, Kunstihoone Tallinn.

Kaasprodutsent: Laura De Jaeger

Graafiline disain: Typokompanii (Andree Paat, Aimur Takk)

Kunstnik tänab Denise Gononit, Mara Kirchbergi, Laura De Jaegerit, Cathy Douvre’i, Marion Orfilat, Ats Kruusingut, Sandra Ernitsat, Solveig Lille, Sarah Noonani, kõiki kangakorjes osalenuid, Eesti Kunstiakadeemiat, EKKM-i ja Uus Rada.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Stiftung Kunstfond.

Uus Rada galerii
Raja 11a
Tallinn

Avamine: 10.04, 18:00

Avatud: 11.04 – 20.04.2024, teisipäev – pühapäev 14:00 – 18:00 või kokkuleppel .

Finissage: 20.04, 16:00

Postitas Andres Lõo — Püsilink

26.03.2024 — 05.04.2024

Lainurga galerii esimese näituse avamine

VISUAAL-Täisnurk x Lainurk

Teisipäeval (26.03) kell 19.00 toimub Lainurga galerii ja selle esimese näituse avamine. Lainurga galerii asub 4. korrusel fotoosakonna ees (B-405).

Nurgagaleriide eeskäija Täisnurga galerii pühitseb sisse Lainurga galerii ja näituse avamisel toimub performance.

Näituse raames on Eesti Kunstiakadeemia hoonesse peidetud kümme Täisnurga galerii logo. Kõikide nende logode esimene leidja saab Täisnurga poolt premeeritud.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Lainurga galerii esimese näituse avamine

Teisipäev 26 märts, 2024 — Reede 05 aprill, 2024

VISUAAL-Täisnurk x Lainurk

Teisipäeval (26.03) kell 19.00 toimub Lainurga galerii ja selle esimese näituse avamine. Lainurga galerii asub 4. korrusel fotoosakonna ees (B-405).

Nurgagaleriide eeskäija Täisnurga galerii pühitseb sisse Lainurga galerii ja näituse avamisel toimub performance.

Näituse raames on Eesti Kunstiakadeemia hoonesse peidetud kümme Täisnurga galerii logo. Kõikide nende logode esimene leidja saab Täisnurga poolt premeeritud.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.04.2024

EKA kutsub: Found Footage

FB event

Kunstnikufilmide linastus 4. aprillil kell 18.00 kinos Artis

Gustav Deutch / FILM IST 1-3 / 35’
Eva Heller / LAST LOST / 13’
Abigail Child / CAKE AND STEAK, Suburban Trilogy – Part 1 / 21’
Peter Tscherkassky / OUTER SPACE / 10’
Jay Rosenblatt / AFRAID SO / 2’40
Jay Rosenblatt / THE SMELL OF BURNING ANTS / 21’
Christoph Girardet & Matthias Müller / PLAY / 7’20

Linastusele eelneb sissejuhatus programmi kuraatori Taavi Talve poolt.

Sissepääs tasuta

Toetavad EKA vabade kunstide teaduskond, Kunstnikufilm OÜ

Found footage filmiprogramm toob vaatajani läbilõike filmidest, mis põhinevad  juba olemasolevate kaadrite taaskasutamisel. Iseenesest lihtsalt kirjeldataval meetodil on oma tähelepanuväärne koht ja mõju liikuva pildi ökonoomias, mis võimaldab väljenduda laial spektril autoripositsioonidel. Hõlmates nii lugude jutustamist, kujutise dekonstruktsiooni ja rekontekstualiseerimist kui ka liikuva pildi meediumispetsiifiliste tahkude käsitlemist. Need taaskasutatavad kaadrid on uuesti kõnelema panduna suutelised osutama endi sünni ja ringlemise asjaoludele, seadma kahtluse alla algselt sätestatud ühehäälsuse ning kavatsetud tähenduse. Need on ainulised liikuvate kujutistega täidetud ruumid, mis lasevad meil heita pilgu nende eelmistele eludele, neid loonud pinge ja lummuse tunnistajad, milles on tihendatult peidus sinna varjuv tegelik tähendus. See kujutise taaskasutamine, juba olemasoleva ümberpaigutamine, lubab meil märgata tardunud hoiakutele kuju ja vormi andnud nähtamatuid kokkuleppeid, isiklike ja kollektiivsete reaalsuskogemuste representatsioone ja nende tingimuslikkust. Kui hästi läheb, saame võimaluse heita pilgu harjumuslikkuse katkirebitud eesriide taha.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA kutsub: Found Footage

Neljapäev 04 aprill, 2024

FB event

Kunstnikufilmide linastus 4. aprillil kell 18.00 kinos Artis

Gustav Deutch / FILM IST 1-3 / 35’
Eva Heller / LAST LOST / 13’
Abigail Child / CAKE AND STEAK, Suburban Trilogy – Part 1 / 21’
Peter Tscherkassky / OUTER SPACE / 10’
Jay Rosenblatt / AFRAID SO / 2’40
Jay Rosenblatt / THE SMELL OF BURNING ANTS / 21’
Christoph Girardet & Matthias Müller / PLAY / 7’20

Linastusele eelneb sissejuhatus programmi kuraatori Taavi Talve poolt.

Sissepääs tasuta

Toetavad EKA vabade kunstide teaduskond, Kunstnikufilm OÜ

Found footage filmiprogramm toob vaatajani läbilõike filmidest, mis põhinevad  juba olemasolevate kaadrite taaskasutamisel. Iseenesest lihtsalt kirjeldataval meetodil on oma tähelepanuväärne koht ja mõju liikuva pildi ökonoomias, mis võimaldab väljenduda laial spektril autoripositsioonidel. Hõlmates nii lugude jutustamist, kujutise dekonstruktsiooni ja rekontekstualiseerimist kui ka liikuva pildi meediumispetsiifiliste tahkude käsitlemist. Need taaskasutatavad kaadrid on uuesti kõnelema panduna suutelised osutama endi sünni ja ringlemise asjaoludele, seadma kahtluse alla algselt sätestatud ühehäälsuse ning kavatsetud tähenduse. Need on ainulised liikuvate kujutistega täidetud ruumid, mis lasevad meil heita pilgu nende eelmistele eludele, neid loonud pinge ja lummuse tunnistajad, milles on tihendatult peidus sinna varjuv tegelik tähendus. See kujutise taaskasutamine, juba olemasoleva ümberpaigutamine, lubab meil märgata tardunud hoiakutele kuju ja vormi andnud nähtamatuid kokkuleppeid, isiklike ja kollektiivsete reaalsuskogemuste representatsioone ja nende tingimuslikkust. Kui hästi läheb, saame võimaluse heita pilgu harjumuslikkuse katkirebitud eesriide taha.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.04.2024

Paneelarutelu “TÄNAPÄEVAST TULEVIKKU: DIGITAALSE TEATRI TEEKOND”

held in human_sept 2023 photography alana proosa-108

Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu. 

See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist. 

Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.

Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw


ESINEJAD:

Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.

Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).

Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.

Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.

Postitas Kati Saarits — Püsilink

Paneelarutelu “TÄNAPÄEVAST TULEVIKKU: DIGITAALSE TEATRI TEEKOND”

Reede 19 aprill, 2024

held in human_sept 2023 photography alana proosa-108

Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu. 

See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist. 

Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.

Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw


ESINEJAD:

Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.

Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).

Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.

Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.

Postitas Kati Saarits — Püsilink

08.03.2024 — 07.04.2024

Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi Tartu Kunstimajas

MVäärsi vedrukatekatki-press

8. märtsil avati Tartu Kunstimaja suures saalis Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi ühisnäitus „Batuudil vedrukate katki muidu korras”. Näituse kuraator on Laura Linsi.

Eesti Ekspressi andmetel müüdi Eestis 2021. aastal sama palju batuute kui Lätis ja Leedus kokku. Kas batuudi- ja muruuputus võiks olla enamat kui juhuslik nähtus? Ühest küljest näib see kõrvaltvaatajale võõristav, sissepoole vaatav – on ehk tegu pelga poosiga, on keegi üldse kedagi batuudil hüppamas näinud? Teisalt aga suunab batuudirohkus oma absurdsuses mõtte vähem ja rohkem utoopilistele tulevikustsenaariumitele: hüppamisele kui jagatud kogemusele, mahajäetud batuutidele kui anorgaanilistele skelettidele, meie aja arheoloogilisele materjalile. Millal saab nähtusest kultuur?

Ühine pingutamine põrgatab kõrgele.

Inuitikultuurides tähistatakse vaalapüügi hooaja lõppu sündmusega, mille nimi on Nalukataq. Traditsiooniliselt morsa- või hülgenahast valmistatud palakat hoiab äärtest hulk inimesi, et võimaldada ühel hüppajal nahkpalakal üles-alla põrgata. Indiviidide ühine pingutus loob võimsate omadustega ajutise hüppealuse ning ühe hüppaja kõrget lendu ja õhus võetavaid poose nauditakse kollektiivselt. Nii tähistab kogukond.

Mathias Väärsi ja Joosep Kivimäe loovad kujutluse ühest kohalikust tulevikust, kus ühine harjumus, jagatud kogemus ja neid ümbritsev nostalgia on aluseks subkultuurile, mille kese on samuti palakal põrkamine. Kui muruplatsidele, eeslinna ülekasvanud aialappidele, suburbia varemetele on jäänud alles ainult metallkarkassid – lagunevate batuut-loomade nahatud skeletid – kogunevad nende kõrghetki mäletavad noored kokku parkimisplatsidele, et taaselustada oma jagatud kogemust. Mäletad, kuidas meie pilgud kohtusid esimest korda heki kohal? Kui Kelly-Brigitta murdis vedrude vahele kinni jäädes jalaluu? Kui isa batuudi alt muru niites meie õlled leidis?

Joosep Kivimäe (s 1994) on Tallinnas elav fotokunstnik. Noores eas teenis ta erinevatel objektidel samblatõrjuja ja muruniitjana taskuraha.

Mathias Väärsi (s 1988) on Eesti kunstnik, disainer ja ultrarattur, kes sündis 23. detsembril 1988. aastal kell 23.55 Tartu sünnitusmajas. Oma lapsepõlve veetis ta Sagadi mõisas ja Võsu rannas, käis Vergi lasteaias. Jätkub…

Laura Linsi (s 1989) on Londonis ja Eestis praktiseeriv arhitekt, õppejõud ja ajakirja peatoimetaja. Kui ta ülikooli astus, kolis tema ema Pirita Koselt Tallinna kesklinna tagasi, sest nagu Laurale üllatuseks selgus, siis äärelinna oligi ta pigem lapse pärast kolinud.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 7. aprillini.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi Tartu Kunstimajas

Reede 08 märts, 2024 — Pühapäev 07 aprill, 2024

MVäärsi vedrukatekatki-press

8. märtsil avati Tartu Kunstimaja suures saalis Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi ühisnäitus „Batuudil vedrukate katki muidu korras”. Näituse kuraator on Laura Linsi.

Eesti Ekspressi andmetel müüdi Eestis 2021. aastal sama palju batuute kui Lätis ja Leedus kokku. Kas batuudi- ja muruuputus võiks olla enamat kui juhuslik nähtus? Ühest küljest näib see kõrvaltvaatajale võõristav, sissepoole vaatav – on ehk tegu pelga poosiga, on keegi üldse kedagi batuudil hüppamas näinud? Teisalt aga suunab batuudirohkus oma absurdsuses mõtte vähem ja rohkem utoopilistele tulevikustsenaariumitele: hüppamisele kui jagatud kogemusele, mahajäetud batuutidele kui anorgaanilistele skelettidele, meie aja arheoloogilisele materjalile. Millal saab nähtusest kultuur?

Ühine pingutamine põrgatab kõrgele.

Inuitikultuurides tähistatakse vaalapüügi hooaja lõppu sündmusega, mille nimi on Nalukataq. Traditsiooniliselt morsa- või hülgenahast valmistatud palakat hoiab äärtest hulk inimesi, et võimaldada ühel hüppajal nahkpalakal üles-alla põrgata. Indiviidide ühine pingutus loob võimsate omadustega ajutise hüppealuse ning ühe hüppaja kõrget lendu ja õhus võetavaid poose nauditakse kollektiivselt. Nii tähistab kogukond.

Mathias Väärsi ja Joosep Kivimäe loovad kujutluse ühest kohalikust tulevikust, kus ühine harjumus, jagatud kogemus ja neid ümbritsev nostalgia on aluseks subkultuurile, mille kese on samuti palakal põrkamine. Kui muruplatsidele, eeslinna ülekasvanud aialappidele, suburbia varemetele on jäänud alles ainult metallkarkassid – lagunevate batuut-loomade nahatud skeletid – kogunevad nende kõrghetki mäletavad noored kokku parkimisplatsidele, et taaselustada oma jagatud kogemust. Mäletad, kuidas meie pilgud kohtusid esimest korda heki kohal? Kui Kelly-Brigitta murdis vedrude vahele kinni jäädes jalaluu? Kui isa batuudi alt muru niites meie õlled leidis?

Joosep Kivimäe (s 1994) on Tallinnas elav fotokunstnik. Noores eas teenis ta erinevatel objektidel samblatõrjuja ja muruniitjana taskuraha.

Mathias Väärsi (s 1988) on Eesti kunstnik, disainer ja ultrarattur, kes sündis 23. detsembril 1988. aastal kell 23.55 Tartu sünnitusmajas. Oma lapsepõlve veetis ta Sagadi mõisas ja Võsu rannas, käis Vergi lasteaias. Jätkub…

Laura Linsi (s 1989) on Londonis ja Eestis praktiseeriv arhitekt, õppejõud ja ajakirja peatoimetaja. Kui ta ülikooli astus, kolis tema ema Pirita Koselt Tallinna kesklinna tagasi, sest nagu Laurale üllatuseks selgus, siis äärelinna oligi ta pigem lapse pärast kolinud.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 7. aprillini.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.03.2024 — 22.03.2024

Inessa Saarits Täisnurga Galeriis

Inessa Saarits - Mäletades kohta, kus ma pole olnud

Täisnurga Galeriis avatakse 12. märtsil kell 18.00 Inessa Saaritsa näitus “Mäletades kohta, kus ma pole olnud”.

Näitus on avatud 22. märtsini.

Kuidas mäletada kohta ja rahvust, keda enam ei ole?

Näitusel tegeleb autor oma ingeri juurte uurimisega. See on esimene pilk kunstniku kogutud materjalile, sealhulgas arhiividest leitud fotodele ja kunstniku vanavanaema lauludele, mis enne tema surma kassetile lindistati.

Inessa Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Enim on ta huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest — turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente. Inessus kuulub kunstirühmitusse TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Tal on osalenud mitmetel grupinäitustel ning loonud performance’eid ja installatsioone koos TEMAga nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui Viljandis.

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Inessa Saarits Täisnurga Galeriis

Teisipäev 12 märts, 2024 — Reede 22 märts, 2024

Inessa Saarits - Mäletades kohta, kus ma pole olnud

Täisnurga Galeriis avatakse 12. märtsil kell 18.00 Inessa Saaritsa näitus “Mäletades kohta, kus ma pole olnud”.

Näitus on avatud 22. märtsini.

Kuidas mäletada kohta ja rahvust, keda enam ei ole?

Näitusel tegeleb autor oma ingeri juurte uurimisega. See on esimene pilk kunstniku kogutud materjalile, sealhulgas arhiividest leitud fotodele ja kunstniku vanavanaema lauludele, mis enne tema surma kassetile lindistati.

Inessa Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Enim on ta huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest — turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente. Inessus kuulub kunstirühmitusse TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Tal on osalenud mitmetel grupinäitustel ning loonud performance’eid ja installatsioone koos TEMAga nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui Viljandis.

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.03.2024 — 24.04.2024

Mara Kirchberg Uus Rada Galleriis

Mara Kirchberg in Uus Rada Gallery fb event cover

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Mara Kirchberg Uus Rada Galleriis

Neljapäev 14 märts, 2024 — Kolmapäev 24 aprill, 2024

Mara Kirchberg in Uus Rada Gallery fb event cover

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.03.2024 — 05.03.2024

PhD Vitamin 2024

1920x1080 FB

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult nõu.

Seekordne konverents keskendub avaliku ruumi ja selle kunsti problemaatikale. Kuidas otsustada selle üle, mis on kõigile nähtav? Kuidas põimuvad eetilised väljakutsed, kunstniku vastutus, ajaloolised ja poliitilised probleemid ning autorite õigused? Millised on võimalused kunstnikel kaasa rääkida mineviku-oleviku-tuleviku kujundamisele läbi avaliku ruumi poliitilise esteetika? Ukrainas kestva sõja ajal on Eestis teravalt üles kerkinud küsimused, mida teha avalikku ruumi jäänud “punamonumentidega”. Arutelu on osa ülemaailmsest diskussioonist, mis hõlmab ka liikumist Black Lives Matter. See puudutab meie sotsiaalset keskkonda ja paneb proovile võime “olla hea”.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

 

KAVA

4. märts, esmaspäev, ruum A501

10:00 -10:30  kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Victoria Fareld “Responsibility in a Polychronic Present”

11:15 -11:45  Kristina Norman “Looking Back at After-War (2009) During the War”

Lõunapaus

12:30-13:15 Esther Shalev-Gerz “Monument Against Fascism to The Shadow”

13:15-13:45 Gregor Taul “Monumental Trouble”

Kohvipaus

14:00-14:45  Vestlusring: Victoria Fareld, Esther Shalev-Gerz, Gregor Taul, Kristina Norman, moderaator Kirke Kangro.

5. märts, teisipäev, ruum A501

10:00-12:00 individuaalsed konsultatsioonid Victoria Fareld’i and Esther Shalev-Gerz’iga (vajalik eelnev registreerimine)

 

ESINEJAD

Esther Shalev-Gerz, based in Paris, is internationally recognized for her seminal contributions to the field of art in the public realm and her consistent investigation into the construction of memory, history, the natural world, democracy and cultural identities. Her works challenge the notion and practice of portraiture and consider how its qualities may contribute to contemporary discourse about the politics of representation. Her monuments, installations, photography, video and public sculpture are developed through active dialogue, consultation and negotiation with people whose participation provides an emphasis to their individual and collective memories, accounts, opinions and experiences which then become both represented and considered.

Victoria Fareld is professor of intellectual history at Stockholm university in Sweden. Her research revolves around questions of historical guilt, responsibility and historical temporalities.

Gregor Taul is a lecturer, critic and curator. He has studied semiotics at Tartu University and art history at the Estonian Academy of Arts and is about to defend his PhD thesis on art in public space in the Baltics. He is currently working as a lecturer at the General Theory and Interior Architecture departments at EKA.

Kristina Norman, based in Tallinn, is an artist whose interdisciplinary work includes video installations, sculpture, and projects in the city space, as well as documentaries and performance. She is interested in the issues of collective memory and forgetting, the memorial uses of the public space, but also the subtle sphere of the body politics that transgresses the boundaries between the public and the private. In 2009 she represented Estonia at the 53rd International Art Exhibition – La Biennale di Venezia with a solo project, a multilayered mixed media installation After-War. The project was a study of a conflict around the relocation of a Soviet monument in Tallinn. In 2022 Norman represented Estonia at the 59th Venice Biennial within an ecocritical exhibition Orchidelirium. An Appetite For Abundance. Norman’s experimental film trilogy commissioned for the Pavilion, offers multiple ways to reflect on the legacies of colonialism from a specific Eastern European perspective.

Lisainfo: kati.saarits@artun.ee

Postitas Kati Saarits — Püsilink

PhD Vitamin 2024

Esmaspäev 04 märts, 2024 — Teisipäev 05 märts, 2024

1920x1080 FB

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult nõu.

Seekordne konverents keskendub avaliku ruumi ja selle kunsti problemaatikale. Kuidas otsustada selle üle, mis on kõigile nähtav? Kuidas põimuvad eetilised väljakutsed, kunstniku vastutus, ajaloolised ja poliitilised probleemid ning autorite õigused? Millised on võimalused kunstnikel kaasa rääkida mineviku-oleviku-tuleviku kujundamisele läbi avaliku ruumi poliitilise esteetika? Ukrainas kestva sõja ajal on Eestis teravalt üles kerkinud küsimused, mida teha avalikku ruumi jäänud “punamonumentidega”. Arutelu on osa ülemaailmsest diskussioonist, mis hõlmab ka liikumist Black Lives Matter. See puudutab meie sotsiaalset keskkonda ja paneb proovile võime “olla hea”.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

 

KAVA

4. märts, esmaspäev, ruum A501

10:00 -10:30  kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Victoria Fareld “Responsibility in a Polychronic Present”

11:15 -11:45  Kristina Norman “Looking Back at After-War (2009) During the War”

Lõunapaus

12:30-13:15 Esther Shalev-Gerz “Monument Against Fascism to The Shadow”

13:15-13:45 Gregor Taul “Monumental Trouble”

Kohvipaus

14:00-14:45  Vestlusring: Victoria Fareld, Esther Shalev-Gerz, Gregor Taul, Kristina Norman, moderaator Kirke Kangro.

5. märts, teisipäev, ruum A501

10:00-12:00 individuaalsed konsultatsioonid Victoria Fareld’i and Esther Shalev-Gerz’iga (vajalik eelnev registreerimine)

 

ESINEJAD

Esther Shalev-Gerz, based in Paris, is internationally recognized for her seminal contributions to the field of art in the public realm and her consistent investigation into the construction of memory, history, the natural world, democracy and cultural identities. Her works challenge the notion and practice of portraiture and consider how its qualities may contribute to contemporary discourse about the politics of representation. Her monuments, installations, photography, video and public sculpture are developed through active dialogue, consultation and negotiation with people whose participation provides an emphasis to their individual and collective memories, accounts, opinions and experiences which then become both represented and considered.

Victoria Fareld is professor of intellectual history at Stockholm university in Sweden. Her research revolves around questions of historical guilt, responsibility and historical temporalities.

Gregor Taul is a lecturer, critic and curator. He has studied semiotics at Tartu University and art history at the Estonian Academy of Arts and is about to defend his PhD thesis on art in public space in the Baltics. He is currently working as a lecturer at the General Theory and Interior Architecture departments at EKA.

Kristina Norman, based in Tallinn, is an artist whose interdisciplinary work includes video installations, sculpture, and projects in the city space, as well as documentaries and performance. She is interested in the issues of collective memory and forgetting, the memorial uses of the public space, but also the subtle sphere of the body politics that transgresses the boundaries between the public and the private. In 2009 she represented Estonia at the 53rd International Art Exhibition – La Biennale di Venezia with a solo project, a multilayered mixed media installation After-War. The project was a study of a conflict around the relocation of a Soviet monument in Tallinn. In 2022 Norman represented Estonia at the 59th Venice Biennial within an ecocritical exhibition Orchidelirium. An Appetite For Abundance. Norman’s experimental film trilogy commissioned for the Pavilion, offers multiple ways to reflect on the legacies of colonialism from a specific Eastern European perspective.

Lisainfo: kati.saarits@artun.ee

Postitas Kati Saarits — Püsilink