Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Neljapäeval, 14. mail kell 18.30 avaneb Hobusepea galeriis Viktoria Martjanova isikunäitus „Biomaterjal“.

Töötades installatsiooni, video ja fotoga, käsitleb kunstnik keha kui ressurssi: optimeeritavat valuutat, mida kontrollitakse, kasutatakse ja kategoriseeritakse vastavalt poliitilistele, sõjalistele ja majanduslikele huvidele.
Näituse keskmes on ruumi täitev juustest koosnev installatsioon, mis muudab selle intiimse ja isikliku materjali ruumiliseks kogemuseks. Sellest lummavast, ent eemaletõukavast materjali- ja vormikäsitlusest liigub Martjanova edasi foto- ja videomeediumisse, luues juba otsesema seose orgnaanilise aine ja inimelu vahel. Näitusel eksponeeritud kehad ja materjalid on kaotanud autonoomsuse ning toimivad pigem ühikutena laiemas sotsiopoliitilises süsteemis, kus nende väärtuse määrab nende kasutatavus ja otstarve.

Viktoria Martjanova on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle praktika hõlmab videot, installatsiooni, heli, teksti ja performatiivsust. Tema looming keskendub identiteedi kujunemisele tingimustes, kus isiklik kogemus on lahutamatult seotud sotsiaalsete ja poliitiliste mehhanismidega, käsitledes keha kui pingevälja, kus need jõujooned avalduvad.

Martjanova kasutab kehalisust, mälu ja keelt materjalidena, et uurida kuidas kehas põimuvad isiklik pinge ja ühiskondlikud jõujooned ning kuidas need suhted muutuvad tajutavaks. Tema teosed liiguvad pinge ja katkestuse teljel, käsitledes identiteeti kui ebastabiilset ja pidevalt ümberkirjutatavat konstruktsiooni. Martjanova toob esile inimese ja noore looja positsiooni tingimustes, mida kujundavad väline surve, nähtavus ja enesekuvandi haldamise nõue.

Tema teoseid on esitletud Performa Biennaalil New Yorgis, Riga Art Week (RAW) avasündmusel, Alma galeriis Riias ning Vilnius Art Weekil. 2025. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia.

Kuraator: Lilian Hiob-Küttis
Graafiline disain: Maxim Nikanorov
Näituse ehitus: Polina Kaiko, Tõnis Tallermaa, Madis Eek, Hans-Otto Ojaste
Metallitöö: Märt Vaidla

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunsti Aakadeemia, Valge Kuup Stuudio, Anita Kremm, Ksenia Verbeštšuk, Juri Krutii, Todd Richter, Dmitry Gubin, Aksel Haagesen, Viktoria Arapina, juuste doonorid, kunstniku perekond, Villem Varik, Liisi Kõuhkna, Kaisa Maasik-Koplimets, Anna Mari Liivrand, Jordi Hin, Andrei Kazakov, Meraki Testa Dell’Acqua.

Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

Roosikrantsi 8B
9.05-17.05
E-R 14-18
L-P 12-18

Hei! Minu nimi on Liisa ja mul on suur rõõm olla selles imelises mängus teie diiler. Kas olete valmis? Teil on jäänud veel viimased sekundid panustamiseks. 

Nii algab Liisamari Viigi uus videoteos “320 000” (2026). Selles viie kanaliga videotöös põimuvad erinevad tasandid.
Ülima professionaalsuse tasand – ekraanil tegutseva diileri liigutused, hääletoon ja kõneviis on äärmise täpsusega välja mõõdetud, peaaegu robotlikud. Tema töö on olla perfektne. Diiler ei eksi, ta naeratab ja on ühtviisi lahke kõigi vastu.

Lootuse tasand. Mängijal on kaksteist sekundit aega, et teha valik. Kaksteist sekundit põnevust on see, mille eest ta maksab. Kaksteist sekundit teadmatust, kas ta võitis või kaotas. Kaheteistkümne sekundi vältel on kõik võimalik. Ja ta maksab veel ja veel.

Üksilduse tasand. Diiler ei näe mängijat, vaid iseennast ekraanil. Oluline on vältida vigu. Tema tööd kontrollib arvuti. Iga neljakümne minuti järel on diileril puhkepaus. Ta joob kohvi, sööb küpsist, veibib. Diiler ei kohta kedagi, ei suhtle kellegagi. Vaatab peeglist oma nägu, et korrastada meiki.

Puhkepausi lõppedes naaseb diiler tööle ja kõik algab otsast peale. Taas kaksteist sekundit lootust. Samad fraasid, samad liigutused. Kümneid, sadu, tuhandeid, sadu tuhandeid kordi. Äärmuseni reglementeeritud tehing kellegagi, kellega tegelikkuses kunagi ei kohtuta.

Liisamari Viigi seekordsel näitusel esitletakse asju fragmentaarselt. Stseenid ekraanidel ilmuvad sõnahaaval, mäng veebikasiinos tekib pilthaaval. Fragmentaarsusest hoolimata või ehk just seetõttu on tekkiv maailm haarav ja kõnekas. Me ju tunneme neid fragmente.

Vaatamata banaalsusele on need jätkuvalt lummavad. Punaste küüntega käsi lehvitamas, täiuslikud huuled naeratamas ja täiuslikke lauseid vormimas. Täiuslikud detailid, mille vahel vilksatab must tühjus. Tühjuses prõksatab nendesamade punaste huulte vahel küpsis. Kohv soriseb tassi. Suitsune hingetõmme väljub ümbritsevasse õhku.

Omaette mustri moodustavad numbrid. 12 sekundit. 40 minutit. 12 tundi. 320 000 korda. Numbrid ei valeta, need aitavad tajuda aja möödumist.

Uudisteos “320 000” on sündinud Liisamari Viigi kümne kuu pikkusest töökogemusest veebikasiiino diilerina. Dokumentaalsele algtõukele vaatamata ei ole seekordse näituse teemaks hasartmängud või kasiinosõltuvus. See näitus on igatsusest, tegelikest ja näilistest võimalustest ning killustumisest meid ümbritsevas ahvatlustest küllastunud maailmas.

Panuste tegemise aeg on läbi! Soovin teile palju edu. Avame kaardid. Parem pool võidab seitse viie vastu. Minu suurimad õnnesoovid suurimatele võitjatele. 

Näituse kuraator Ene-Liis Semper

Plakati kujundus Estookin

Tehniline abi Anita Kremm, Marto Mägi

Tänan: Carmen Kass, Aleksandr Valetto, EKA.

Avamine: 11. mail kell 17.00 GÜ galeriis

„Hoitud hetked“ on Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna teise kursuse tudengite ühisnäitus.

Näituse pealkiri viitab nostalgilistele või tähenduslikele ajakildudele, mida iga kunstnik omal viisil kunsti kaudu talletab. Näitus tegeleb inimmälu ning selle kaduvusega, mälestustest kinnihoidmisega ning püüdega jäädvustada hetki, mis muidu liiga kiiresti hääbuvad.

Teosed käsitlevad nii aju teisenemist ühiskondliku surve all, mälestuste moondumist iga uue meenutusega kui ka esemetesse talletunud lugusid. Osa kunstnikke tugineb perekondlikule pärandile, teised uue keskkonnaga kohanemisele, kuid pea kõik vaatavad loomeprotsessi käigus enesesse, et mõtestada ja visuaalselt kujutada neile olulisi hetki. Ühiselt moodustub tervik, mille märksõnadeks on käsitsi tegemine, eksperimenteerimine ja materiaalsus.

Osalevad kunstnikud: Anastasija Šteinle, Anna Weidebaum, Ronja Jõgi, Sadhbh Connolly, Selene Taur.

Kunstnikud tänavad juhendajaid Viktor Gurovit ja Eve Kaske ning EKA graafikaosakonda.

Näitus on avatud: 11.–30.05. Avamine: 11.05 kell 17.00. Asukoht: GÜ Galerii, Pärnu mnt 154, Tallinn. Lahtiolekuajad: E-R / 12-18, L 12-16

„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed ning ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusele kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.

Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

„Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase paari aasta jooksul, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka mälestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avauste ja (läbi)käikude motiivid, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektina – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest, vaid pööravad tähelepanu seisundile, mis tekib vahealas viibijal.

Näitus on 25.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.

Näitus on avatud 11. oktoobrini 2026.

Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Näitusekorraldaja: Tõnis Medri
Koordinaator: Anastassia Langinen

14. mail 2026 toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud konverents “Metamorfoos kui tulevikulooja”, mille peakülaline on tunnustatud itaalia filosoof Emanuele Coccia.

15:00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis A-501

Konverentsi fookus lähtub Emanuele Coccia filosoofiast, eelkõige tema käsitlusest elust kui omavahel läbipõimunud ja pidevas metamorfoosis olevast protsessist, kus piirid organismi ja keskkonna, subjekti ja objekti vahel hägustuvad. Konverentsi peaettekande peab Coccia, kelle mõtlemine on kujunenud oluliseks lähtekohaks kaasaegses ökoloogilises ja posthumanistlikus filosoofias, käsitledes maailma kui jagatud ja pidevalt muutuva keskkonna. Sõna saavad kunstnikud ja mõtlejad, kes on oma loomingu kaudu tegelenud muutuste uurimise ja nende mõjuga meie ümber.

Konverentsi ajakava:

15.00 Avasõnad ja sissejuhatus

I sessioon: Kaasaegne kunst ja keel kui muutuste vorm

15.05 Bjarki Bragason (kunstnik, õppejõud, Islandi Kunstiakadeemia):
Aed, mis oli: mälu, ökoloogia ja transformatsioon

15.25 Ene-Liis Semper (kunstnik, lavastaja, õppejõud, EKA)
Suurperformance’id ühiskonna muutuste agendina

15.45 Hasso Krull (luuletaja, esseist, filosoof, TLÜ)
Metamorfiline sündmus: kummardused Artur Alliksaarele ja Emanuele Cocciale

16.05 Kohvipaus 10 min

16.15 II sessioon: Metamorfoosi filosoofia

16.15 Marek Tamm (ajaloolane, kultuuriteoreetik, TLÜ)

Filosoofia kui metamorfoos: Emanuele Coccia

16.35 Emanuele Coccia (filosoof, Itaalia/Prantsusmaa, EHESS)

Metamorfoos kui tulevikulooja

17.30 -18.30 lõpuarutelu: Metamorfoos kui tulevikulooja

Coccia, Bragason, Semper, Krull, Tamm – modereerib Kirke Kangro

Emanuele Coccia on Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’i (EHESS) dotsent. Ta on olnud külalisprofessor ja teadur mitmetes rahvusvahelistes asutustes, sealhulgas ülikoolides Tokyos, Buenos Aireses ja Düsseldorfis, samuti Columbia, Harvardi, Pennsylvania ja New Yorgi Ülikoolis. Coccia filoosoofiline mõte ühendab ökoloogiat, kaasaegset kunsti, arhitektuuri ja visuaalteooriat, pakkudes välja uue arusaama elust, vormist ja elukeskkonnast planetaarsel tasandil.

Ta on mitme raamatu autor, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse, sealhulgas „Taimede elu“ (Polity, 2018; Gallimard, 2016), „Metamorfoosid“ (Polity, 2021; Rivages, 2020) ja „Kodu filosoofia“ (Penguin, 2024; Rivages, 2024) ja „A Treatise on Modern Love“ (Flammarion ja Einaudi 2026) . Koos fotograaf Viviane Sasseniga avaldas ta raamatu „Modern Alchemy“ (JBE Books, 2022), mis käsitleb fototeooriat ja pildimõtlemist; koos Paolo Roversiga raamatu „Lettres sur la lumière“ (Gallimard, 2024), filosoofilise kirjade kogumiku valgusest kui nähtavuse ja loomise põhimõttest; ning koos Valentino loovjuhi Alessandro Michele’iga raamatu „The Life of Forms. Philosophy of Re-enchantment (HarperCollins, 2024). Tema peagi ilmuv raamat „New Natures. Planetary Museums” (Park Books, 2026), mille kaasautorid on kirjanik ja kuraator Béatrice Grenier ning arhitekt Jeanne Gang, uurib planeetmuuseumide tekkimist elavate ökosüsteemidena looduse, arhitektuuri ja kultuuri ristumiskohas. 

Bjarki Bragason (s. 1983) on Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna dotsent ja dekaan ning on alates 2014. aastast õpetanud mitmes rahvusvahelises õppeasutuses. Ta on õppinud Islandi Kunstiakadeemias, Berliini Kunstiülikoolis ja CalArtsis Los Angeleses. Bragasoni loomingut on eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel isik- ja grupinäitustel ning tema teoseid kuulub nii muuseumikogudesse kui ka erakollektsioonidesse.

Hasso Krull (s. 1964) on eesti luuletaja, tõlkija ja filosoof. Ta on avaldanud üheksateist luulekogu ning üheksa esseeraamatut, mis sisaldavad kirjanduse, kunsti, kino ja ühiskonna käsitlusi. Aastatel 1990–2017 õpetas ta Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooriat (erikursused kontinentaalsest filosoofiast, psühhoanalüüsist, loomislugudest ja suulisest traditsioonist). Alates 2019. aastast on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist. Viimati on temalt ilmunud Igavene taastulek (2025) ja Hämaruse meelespea (2025). Praegu töötab Krull teadurina Tallinna Ülikoolis.

Ene-Liis Semper (s. 1969) on eesti video-, performance’i ja teatrikunstnik, lavastaja ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna professor. 2004. a. asutas ta koos Tiit Ojasooga Teater NO99, kus töötas kuni teatri sulgemiseni 2018. a. kunstilise juhi ja lavastajana. Semper on loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi nii draama- kui ka ooperilavastustele, olles tuntud oma visuaalselt jõulise ja mastaapse käekirja poolest. Tema isikunäitused on toimunud mainekates muuseumides, sealhulgas Kumu kunstimuuseumis (2011) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) (2024). Viimased lavastuslikud suurpojektid on kontsert-etendus “Kus oled Sina?” (2026), “Meister ja Margarita” (2024, Riia Dailes teater), “Macbeth” (2023, Eesti Draamateater/ERSO/Eesti Kontsert), “Nüüd võib sellest rääkida” (2023, Teater Ekspeditsioon) jpt.

Marek Tamm on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ning ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo instituudi juhataja. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaegse Euroopa kultuuriajalugu, ajaloo teooria ja metodoloogia ning kultuurimälu uuringud. Viimati on ta avaldanud teosed Breakthroughs in Cultural Psychology (toim koos Jaan Valsineriga; Tallinn University Press, 2024), The Fabric of Historical Time (kaasautor Zoltán Boldizsár Simoniga; Cambridge University Press, 2023) ning The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture (toim koos Peeter Toropiga; Bloomsbury, 2022).

Sündmus Facebookis

7.05.26 – 28.05.26
Jakobi galerii, Jakobi 52, Tartu

Neljapäeval, 7. mail kell 18.00 avatakse Jakobi galeriis Mirjam Variku fotonäitus „Oma võõras”. 

Projekt käsitleb põlvkondade kohtumist läbi fotode ja arhiivimaterjalide. See on lugu lahkunud vanaisadest ja siia jäänud vanaemadest ning sellest, kuidas pildid, vanad kirjad ja mälestused aitavad taastada katkenud sidemeid ja mõista oma juuri. Me pärineme kusagilt, oleme kellegi moodi või nägu.

Perekonna ajalugu ei ole kunagi üheselt mõistetav — iga uus avastus muudab arusaama minevikust. Eelmise sajandi sõjad ja raudne eesriie katkestasid paljudes peredes sidemed: mõned jäid siia, teised saadeti ära või pagesid võõrsile, jättes endast maha vaid ähmaseid mälestusi. Vaikimine sai osaks igapäevaelust, mitte kõigest ei räägitud. Lapsed ei pidanud kõike teadma, veel vähem lapselapsed.

Californias tehtud fotod kohtumisel seni võõra sugulasega toovad esile mineviku otsused, lahkumised ja uued algused. Mitme põlvkonna tagused valikud avavad nüüd uusi kultuurilisi ja identiteediga seotud tähenduskihte. Laulus kõlavad katkendid leitud kirjadest ja päevikutest, mida illustreerivad ajaloolised kaadrid. 

Mirjam Varik (1990) õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2014) ja vahetusüliõpilasena Linzi Kunstiülikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala (2021) ning seejärel kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). Varik artikuleerib oma kunstipraktikas näiliselt tähtsusetuid hetki, millel on kestev mõju inimese kujunemisele. Fotograafia, video ja installatsiooni kaudu uurib ta lapsepõlvekogemusi ja identiteeti narratiivsel viisil, keskendudes mälestustele, kohtadele ja nähtustele.

Tänan: Filipp Varik, Marge Monko, Sandra Ernits, Tanja Muravskaja, Martin Pedanik, Eri Rääsk, Sarah Nõmm, Siim Preiman, EKA graafikaosakond. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Laul: Filipp Varik (Opéra National de Lyon)

Graafiline disain: Mirjam Varik 

mirjamvarik.xyz

Jakobi galerii lahtiolekuajad: T-R 13-18 

Avamine 6. mail kell 18.00 ARS Showroom galeriis

“Flora Erotica”

meelitame
kõrvetame
pehmendame
närbuma
pungume
kleepume
käärime
määndume
küütleme
pudeneme
hõngame
haihtume
kurdume

Käesolev tiiserväljapanek koondab materjale, ühiseid katsetusi ja motiive Maris Karjatse ja Sarah Nõmme ühisest märjast unenäost, kus keegi tolmeldab, õitseb ja jääb nektarist uimaseks. 

See väljapanek on väike avaus roosasse palavikku, kus asjad ei püsi ühtse vormina. Kärbsepiitsad hellitavad ja noomivad, punuvad end vaibaks; kardin muutub voolavaks, turvaliseks varjualuseks. Kehatud roosad roided toetavad, pitsitavad ja hoiavad hinge kinni.
Visuaalse dekadentsi sukk venib pikemaks kui materjal välja annab, kujutis pudeneb koost hämarduva pilgu viimase kiire lõikejoonel ja kuristikku kukkudes tekib plahvatunud osakestest uus agentne materjal.
Väljapanekus kogunevad objektid ja kujutised, mis vahetavad kuju fetišeseme, botaanilise proovi ja lavastatud tõendi vahel. Justkui metamorfeeruv armuke, kes oma armsama embusesse heites paiskab laiali kogu ümbritseva mateeria, staatilised identiteedid nii et liikidevahelised piirid hägustuvad, kõik muudab olemasolevat vormi ja toimub molekulaarne risttolmlemine.

Maris Karjatse on kunstnik ja tõlkija, kes oma kunstnikupraktikas tegeleb peamiselt fotograafia ja keelelise eneseväljendusega. Tema looming käsitleb argiesemete filosoofiat, agentsust ja kehalisust ning paranemisprotsesse. Viimasel ajal on Karjatse liikunud analoogfotograafia võtete ning taimefilosoofia (taim kui keha) juurde. Karjatse on õppinud inglise filoloogiat, fotograafiat ja kaasaegset kunsti.

Sarah Nõmm on kunstnik, kelle looming käsitleb keha ja selle jõulist, habrast ning pingestatud kohalolu ruumis. Tema teosed koonduvad skulptuuri, installatsiooni ja materjalipõhise uurimuse ümber, kombineerides isiklikke kogemusi ja keha temaatikat folkloori, tabude ning rituaalide kaudu. Nõmme töid iseloomustab intiimsus ja kehalisuse poeetiline avamine, kus kohtuvad valulävi ja nauding, pehmus ja agressioon, kontroll ja alistumine.

Näitus on avatud
E-R 12-18 ja L 12-16 30. maini.

GD: Maria Izabella Lehtsaar

FB: FLORA EROTICA & ARS

Näituse avamine 01.05 kell 18:00

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Ovtšinnikova, Elo Vahtrik, Fausta Noreikaite, Giulio Cusinato 

Graafiline disain: Elo Vahtrik

Joonistused: Giulio Cusinato

Näitus “Site & Self: Fragments of Spaces Inhabited”  uurib linnaruumi ja indiviidi suhet, keskendudes sellele, kuidas keskkondi kogetakse, selles navigeeritakse ja sisemiselt salvestatakse. Linna ei käsitleta kui fikseeritud struktuuri, vaid kui midagi, mida pidevalt kujundatakse taju, objekti, liikumise, mälu ja erinevate asustusvormide kaudu.

Avatud uurimisväljana raamitud näitus kutsub üles mõtisklema kooseksisteerimise üle jagatud (olemise)kuulamisruumide piires. „Koht” ilmub fragmentidena: tänavatel, pindadel, üleminekutel, tähelepanuta jäetud detailidel. „Ise“ ilmub vaatleja, dokumentalistina ja elanikuna, kes neid keskkondi läbi arutab, küsitleb ja/või möödub neist.

Ulatudes kodu küsimustest – ruumidest, mis toimivad varjualustena, hoides ajutisi kehasid suhteliselt turvalises kohas – avalike linnamaastikeni, kus seesama keha muutub üha enam nähtavaks, paljastab see nihe sisemiselt välisele pinge kaitse ja nähtavuse vahel ning rõhutab privaatse ja avaliku ruumi piiride ebastabiilsust.

Näitus asub Tallinnas Uus Rada galeriis, üliõpilaste juhitavas ruumis, mis asub veidi väljaspool linna peamisi institutsionaalseid ringkondi, ning peegeldab ka omaenda esitluspaika. Galerii saab osaks samast ruumilisest uurimisest, mida see korraldab, kus ligipääsu, nähtavust ja liikumist vaikselt arutatakse. Neutraalse konteineri asemel laiendab näitusepind uuritavaid tingimusi, asetades teosed institutsiooni, igapäevase läbipääsu ja jagatud linnamaastiku vahelisele lävele.

Näitus on avatud:
01.05.2026-16.05.2026
R-P 16:00-20:00
Nädala sees, kokkuleppel

Täname kunstide osakonda toetuse eest.

EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios
(Kotzebue 10)
28.04.–17.05.2026
Avatud E–L 14–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suletud 1. mail)

EKA vabade kunstide hindamismaraton

Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõputöid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja lavastuskunsti õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uue ees.

AJAKAVA:

T 28.04. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

K 29.04. Anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendaja Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

N 30.04. – P 03.05. Fotograafia, BA I, juhendaja Tuukka Kaila (EKA Galerii)

E 04.05. Abstraktne joonistamine, kunst BA I ja II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

T 05.05. Stuudiofoto, fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)

K 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)

N 07.05. – P 10.05. Kaasaegne kunst, MA I ja II, juhendajad Merike Estna, Karel Koplimets, Camille Laurelli, Sten Saarits, Anna Skodenko, Kristi Kongi, Liina Siib, Viktor Gurov, Laura Põld, Tuukka Kaila, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii ja Kotzebue 10 monumentaalstuudio)

E 11.05. Graafika, BA I, juhendajad Kadi Kurema, Charlotte Biszewski, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)

T 12.05. Maal, BA I, juhendajad Kristi Kongi, Jaan Toomik, Eero Alev, Holger Loodus (EKA Galerii)

K 13.05. Graafika, BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Maria Erikson, Liina Siib (EKA Galerii)

N 14.05. Installatsioon ja skulptuur, BA I, juhendaja Laura Põld (Kotzebue 10)

R 15.05. Animatsioon, MA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Bruno Quast (EKA Galerii)

R 15.05. Stsenograafia, BA II, juhendaja Liina Keevallik (Kotzebue 10)

L 16.05. – P 17.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, animatsioon BA II, fotograafia BA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Eleri Porrison, Mark Antonius Puhkan (EKA Galerii, näitus on avatud Kalamaja päevade osana).