Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Avalik seminar näitusel “Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele”
26.11.2025 kell 17.00
Telliskivi Roheline saal (Telliskivi 60a/5)

Kolmapäeval, 26. novembril kell 17.00 toimub Telliskivi Rohelises saalis näitusel “Nähtamatud kivid: noore kunstniku pilk tööstusele” avalik vestlusring. Rahvusvahelisel seminaril peegeldatakse 2025. aasta kevadel ja suvel Kohtla-Järve põlevkiviõli tööstuses toimunud residentuure ja uurimustööd. Arutletakse, kuidas kunstnike kogemused võivad käivitada arutelu keskkonnateemadel ning kuidas kunst ja loovuurimus aitavad avada ühiskonna suhet tööstusmaastikega.

Seminar on osa projekti Ecological Sustainability in Fine Arts Education (EcoSenda) tegevustest. EcoSenda uurib seoseid ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja visuaalkunsti õppemeetodite vahel, eesmärgiga leida viise, kuidas käsitleda ökoloogilisi teemasid kunstikõrghariduses.

Vestlusringis osalevad Pascal Mascel Dreier (Academy of Media Arts Cologne), Nathan Schönewolf (Academy of Media Arts Cologne), Sten Saarits (Eesti Kunstiakadeemia) ja Anita Kremm (Eesti Kunstiakadeemia). Vestlusringi modereerib Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia).

Üritus on tasuta! Kohapeal pakutakse suupisteid ja kohvi.
Link üritusele: https://fb.me/e/6q46iXY2g

Teisipäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kunstiakadeemias kahe näituse avamine ja aruteluõhtu, mille keskmes on kaasaegse kunsti võime keerulise ajaloo ja pärandi ümbermõtestamisel. 

Kell 17 avatakse EKA väligaleriis näitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal” (02.12.2025–25.01.2026), mis tutvustab kunstnike ettepanekuid kolme hävimisohtu sattunud monumentaalkunstiteose säilitamise ja ümber-raamistamise osas. Sellele järgneb Kirke Kangro ja Ülo Pikkovi juhitud ringkäik EKA fuajees lühinäitusel “Monument ja muinasjutt” (1.12.–12.12.2025). 

Kell 18 algab EKA fuajee sündmuste alal teaduskohvik, mille vestlusring tõukub näitustel tutvustavate kunstiliste sekkumiste ja teoste loomise käigus saadud kogemustest.

Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II maailmasõja mälestusmärke, eemaldatud. 

Vestlusring võtab vaatluse alla kaasaegse kunsti võime tegeleda dissonantse pärandi ja nende taga peituvate mälukonfliktidega avalikus ruumis – ning uurib selle kaudu kaasaegses kunstis peituvat ühiskondlikku potentsiaali. Tõukume kolmest projekti “Monumendi uued raamid” käigus läbiviidud kunstiliste sekkumiste kavandite konkursist, mis eksperimenteerisid viisidega raamistada ümber eri tüüpi vastuolulist pärandit – memoriaali, maali ja skulptuuri. Praeguseks on kunstnike sekkumistest materialiseerunud ainult üks, Tehumardi memoriaali ümberraamistus.

Kolme kunstikonkursi raames on aastatel 2024–2025 osalenud kokku 17 kunstnikku. Saaremaal ja tänaseks osaliselt eemaldatud Tehumardi memoriaalkompleksi kontseptualiseerimisel osalesid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann.

Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna Lennujaama vana reisiterminali 1955. aastal valminud monumentaalmaalide ümberkujundamiseks.

Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (1950/1956). 

Vestluse juht: Gregor Taul (Eesti Kunstiakadeemia)

Vestlusringis osalevad: Kirke Kangro, Neeme Külm, Ülo Pikkov, Sigrid Viir ja Anna Škodenko

Näitused ja vestlusring on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026). Projekti eesmärgiks on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi (ajalooline ja kunstiajalooline uurimistöö, konserveerimise pärandi-uuringute ning kaasaegse kunsti ja loovuurimuse praktikad) ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalemiseks palume eelregistreerida hiljemalt 28.11.2025  SIIN

Sündmus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Teaduskohvikus ootavad joogid ja suupisted.

„Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“
Telliskivi Roheline saal 12.11.–7.12.2025
Avatud K-R kell 12.00-19.00 L-P kell 10.00-17.00
Näituse külastus on tasuta.

6. ja 7. detsembril toimuvad näitusel töötoad lastele:

• L 6. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Põlevkivist loomakeste valmistamine”, vanusele 5-10, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas meisterdatakse Kohtla-Järve kaevandustest kaevandatud põlevkivist loomakesi. Lapsed saavad meisterdamise käigus õppida ja näha, kuidas Kohtla-Järve kaevandustes põlevkivi kaevandatakse ja töödeldakse. Samuti on neil võimalus uurida päris loodusmaterjali ja meisterdada väikeseid loomakujulisi meisterdusi. Töötuba viib läbi EKA tudeng Ksenia Verbeštšuk eesti, inglise ja vene keeles.
• P 7. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Jõulukaartide valmistamine”, vanusele 10+, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas valmistatakse trükitemplid, millega lapsed saavad kaunistada jõulukaarte. Töötoa läbiviija juhendamisel kasutatakse templite tegemiseks erinevaid materjale nagu plastiliin, kruvid-mutrid ja muid põnevaid elemente, mida võib kohata ka ehitusplatsidel ja tööstusmaastikel. Töötuba toimub eesti keeles ning seda viib läbi EKA tudeng Ronja Jõgi.

Näituse „Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“ keskmes on tööstuse ja ühiskonna vaheline dialoog. Väljas on üle saja teose, mis kutsuvad mõtlema vastutuse, kestlikkuse ja inimese mõju üle maastikule.

Teosed on loodud  Ida-Virumaal Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimunud suvepraktikate käigus. Noorte kunstnike pilk liigub poeetilistest maastikuvaadetest intiimsete argilugudeni – põlevkivi muutub kord dekoratiivseks tapeedimustriks elutoas, kord ajakihistusi talletavaks monumentaalseks katedraaliks.

Koostöö on ajendatud Eesti põlevkiviõlitööstuse 100. aastapäevast. Näitus kutsub vaatajat peatuma ja mõtisklema, milliseid jälgi on töö, maastik ja inimene üksteise sisse jätnud ning kuidas võiks nende suhe tulevikus kujuneda.

Suvepraktika Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimus 2025. aasta juunis ja augustis. Kokku osales suvepraktikal 65 tudengit ja kaasatud olid stsenograafia, animatsiooni, graafika, skulptuuri, kaasaegse kunsti, moe- ning maaliosakonna tudengid. Väljapanekus on esindatud lisaks ka disainerite ja tarbekunstnike tööd.

Osalevad kunstnikud: Adele Sillat, Alexander Matthias Saage, Aliisa Ahtiainen, Anastasia Nikiforova, Anastasia Ananjeva, Anu Jakobson, Beata Batejev, Bob Bicknell-Knight, Darja Malõševa, Edvard Vellevoog, Emma Reti Tikenberg, Grete Kangro, Hannah Segerkrantz, Ivor Mikker, Karl Uustal, Kaspar Lesk, Kateryna Tyshchenko, Karolina Peterson, Kirke Kirt, Kirke Kits, Kristjan Tammjärv, Ksenia Verbeštšuk, Liisa Nurklik, Linda Teemägi, Lume Tuum, Maibrit Kaur, Marek Huntsaar, Maria-Eliise Muinaste, Marit Loitmets, Marta Huimerind, Marta Konovalov, Mia-Stella Aaslaid, Nora Schmelter, Oskar Vels, Patrick Soome, Paul Aadam Mikson, Piia Bianka Pere, Robin August Vöörmann, Rosa-Maria Nuutinen, Sander Haugas, Selene Taur, Stuudio Kollektiir, Stiina-Marie Sarevet, Taavi Teevet, Tauris Reose, Teresa RA, Veronika Pavliuk, Visa Nurmi, Yuna-Lee Pfau, Denis Kudrjašov

Näituse kuraatorid: Lilian Hiob-Küttis, Kirke Kangro ja Ruth Melioranski

Projekti meeskond: Irina Bojenko, Kaia-Liisa Jõesalu, Kaja Krustok

Juhendajad: Anita Kremm, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Ene-Liis Semper, Francesco Rosso, Holger Loodus, John Grzinich, Karl Joonas Alamaa, Laura Põld, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Mihkel Ilus, Taavi Talve, Viktor Gurov, Zody Burke, Björn Koop, Eve Margus, Heikki Zoova, Juss Heinsalu, Kaja Altvee, Kärt Ojavee, Lieven Lahaye, Linda Kaljundi, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs 

Kujundaja: Kati Saarits

Näituse avamine toimus teisipäeval, 11.novembril. Tutvu pildigaleriiga siin.

5.11 – 13.12.2025, Artrovert Galeriis

5. novembrist on Artrovert galeriis avatud kahe kunstniku Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri ühisnäitus ”See on mind alati muutnud”. Näituse pealkirja inspiratsiooniks on Jules Vallès’i mõte raamatust L’enfant: “Ruum on mind alati muutnud. Vaikseks”. Galeriis on eksponeeritud mõlema kunstniku värskelt valminud maaliseeriad.

Kunstnik Karola Ainsar kommenteerib Lemberpuu ja Siimeri loomingut nii: „Inimese sees on igatsus, millel on võimsa tuule vägi. See ajendab liikuma ning otsima rahulikku paika. Näiteks sellist, mis paikneb mõnel piirialal, kus viibides kostavad kõrvu meisterlikult kokku kõlavad kahe paiga sosinad. Aina puiklev hing, mis hetkeks kuulatab, võib nii päris tasa jääda. Need vaiksed hetked võtavad vormi, mida võib pidada pühaks.
Püha avaldub argises just läbi pideva otsingu ning soovi seda enda ümber märgata. Püha ei peida end igatsetud paigas, vaid hoopis pausides ning viperustes, mis meid selle poole liikudes aeglustavad. Ehk just vaikseks jäädes avaldubki igapäevaellu nähtamatu niidina tikitud sakraalsuse ääris, mille katkematu piste kõike ning kõiki ühendab.
Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri tundlikud maalid on kui jäädvustused sellelt otsingu teekonnalt — lõuend kui märkmik, kuhu kunstnikud aina tagasi pöörduvad, et värvi ja vormi kasutades enda märgisüsteemis ülestähendusi teha. See on ühtaegu nii vastuseis kui ka püüe säilitada tundlikkust ajas, mille tempo ei lase peatuda.”

Ühendus ja selle puudumine on mind alati muutnud. Vaikseks.

Tea Lemberpuu (s. 1980) on lõpetanud maali (BA, 2023) ja kaasaegse kunsti (MA, 2025) eriala Eesti Kunstiakadeemias. Talle on omistatud EKA noore kunstniku preemia ja ta on Tartu Kunstnike Liidu liige. Osalenud näitustel Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias. Lemberpuu senist loomingut on läbi erinevate tehnikate ja uurimissuundade saatnud küsimused ajast ja aeglusest, piiridest ja juhuslikkusest, mängust ja nähtavalolust. Sellel näitusel otsib ta viise, kuidas püha võiks läbi ühenduse ja armastuse avalduda igapäevases elus.

Maris Siimer (s. 1980) on Tallinnas tegutsev visuaalkunstnik, kelle looming hõlmab illustratsiooni ja maali. Kasutades tundidepikkust looduses kõndimist oma praktika osana, on kunstnik vaadelnud aeglustumise ja vaikuse võimet suunata meid millegi endast suurema ja pühamani. Näituse kaks suurimat teost on maalitud õhu ja valguse käes — justkui kõrv vastu looduse helisid, ehitab Siimer intuitiivselt ja kihiliselt üles nähtamatu otsingud maalipinnal. Pidev oma väljeduslaadi ja meetodi otsimine on mõjutatud Eesti põhjaranniku maastike orgaanilistest vormidest. Nii nagu loodus, on ka muusika olnud teeviidaks hetkedel, mil kontakt enda ja kõige pühaga on kerge kaduma. Siimeri maalid ongi omamoodi kutse selle ühenduse taastamiseks. Ta on Eesti Maalikunstnike Liidu ja naiskunstnike rühmituse Fööniks liige.

Näituse avamine 05. novembril kell 18.30 ja näitus jääb avatuks 12. detsembrini.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Tekst: Karola Ainsar
Graafiline disainer: Katariin Mudist

Kolmapäeval, 5. novembril kell 18:00 toimub EKAs A501 ruumis kunstnik ja kirjanik Duncan Wooldridge’i avatud kunstnikuvestlus “Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega: infraõhukesest kujutise kleepuvuseni”

Wooldridge kureerib 6. novembril Punctum galeriis avatavat grupinäitust “Mateeria tajumine: infra-thinist fotograafilise objektini”.

https://punctum.ee/naitused/mateeria-tajumine-infra-thin-ist-fotograafilise-objektini

Duncan Wooldridge on kunstnik ja kirjanik ning fotograafia lektor Manchester School of Art digitaalsete kunstide koolis MMU-s. Tema uurimusvalkond hõlmab fotograafilist materiaalsust, eksperimentaalset fotograafiat ja kontseptuaalset kunsti, fotograafia tulevikuvormi ja kujutiste kleepuvust.

Ta on raamatu „To Be Determined: Photography and the Future” (2021, SPBH/MACK) autor ning koos Lucy Soutteriga raamatute „The Routledge Companion to Global Photographies” (2025, Routledge) ja „Writer Conversations” (2023, 1000 Words) kaasautor ning koos Ana Casas Broda ja Anshika Varmaga raamatu „Photobook Conversations” (2025, 1000 Words) toimetaja. Ta on ka peagi ilmuva raamatu „Written Up/Written Down: The Selected Writings of John Hilliard” (2026, MACK) toimetaja.

Tartu Kunstimaja suures saalis on 9. novembrini 2025 avatud Merike Estna isikunäitus „Ookean”.

Näituse kuraator on Maria Arusoo.

Näituse kandvaks teemaks on emaduse kaudu avanev elu ja surma eksistentsiaalne kokkuliidetus. Okeaanilise õnne ja armastuse kõrval on samaväärselt kohal valu ja kaotus ehk teemad, mis sünni ja emaduse kontekstis enamasti vaiba alla lükatakse, kuid mis on seal väga teravalt esil. 

„Emaduse teema tuli kunstniku loomingusse peale tema enda poja sündi ja viimase nelja aasta jooksul on see kasvanud kandvaks teljeks tema teostes. Esiti ilmus see ettekuulutavalt kummitusena ühel maalil kui kunstnik ise veel oma lapseootusest teadlik polnud, kuid sealt edasi on see kasvanud ja laienenud. Estnat huvitab ka emaduskogemuse kunstiajalooline vaade. Näituse üheks oluliseks teemaliiniks on ka Estnat juba üle kümne aasta huvitanud küsimused elavast maalist – kuidas on võimalik maali kui pigem staatilist ja hierarhilist objekti ellu äratada ja vaatajaga suhestuma panna. Tartu Kunstimaja näitusel saabki näha viieosalise monumentaalteose „Ookean“ maaliprotsessi kulgu, kui kunstnik igal teisipäeval seda edasi maalib. Nimetatud maal ei ole mõeldud valmis saama, vaid jääb edasi maalimisse ka tulevastel näitustel kuni kunstniku surmani, nagu ta seda ise manifesteeris,” selgitab näituse kuraator.

Merike Estna (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala (BA, 2005) ja Londoni Ülikooli Goldsmithsi kolledži (MFA, 2009). Lisaks on ta lõpetanud ka Tartu Kunstikooli (2000). 2025. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala külalisprofessor. Estnat on hinnatud mitme Eesti kunstipreemiaga: Hansapanga stipendium (2004), Eduard Wiiralti stipendium (2005), Konrad Mäe stipendium (2014). Aastatel 2017–2023 oli ta Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna dotsent. Aastatel 2020–2022 oli Estna üks kunstnikupalga saajatest. 2026. aastal esindab Merike Estna Eestit 61. Veneetsia biennaalil.

Estna on osalenud rahvusvahelistel näitustel nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka Ladina-Ameerikas, sh Museo de Arte Contemporaneo Queretaros Mehhikos, Fundacion Casa Wabis Mehhikos, Publicsis Helsingis, Kiasma kunstimuuseumis Helsingis, Galeria Karen Huberis Mehhikos, Bosse & Baumis Londonis, Kunstraumis Londonis, Georg Kargli galeriis Viinis ning Temnikova & Kasela galeriis Tallinnas. Estna olulisemad isiknäitused on toimunud 2022. aastal Kai Kunstikeskuses Tallinnas, 2019.–2020. aastal Malmö Moderna Museetis, 2018. aastal Riia kaasaegse kunsti keskuses Kim? ning 2014. aastal Tallinnas KUMU Kunstimuuseumis.

Graafiline disainer: Martina Gofman
Tõlge: Keiu Krikmann

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Tänud: Evelyn Raudsepp, Jaime Lobato, Aime Estna, Kõu Fortino Lobato Estna, Lumi Marisol Lobato Estna, Alma Cardoso, Jaime L. Hernández, Aleksander Tsapov

.    

James Prevett’i ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused 22. oktoobril kell 17:45 A501 EKAs

22. oktoobril 2025 kell 17:45 toimuvad EKA ruumis A-501 James Prevetti ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused. Kunstnikud on kutsutud läbi viima meistriklassi EKA fotoosakonna tudengitele. Vestlustele on kutsutud kõik huvilised!

James Prevett on Briti kunstnik ja õppejõud, kes elab Helsingis alates 2013. aastast. Tema kunstnikupraktika hõlmab stuudiopõhist loomingut ja sotsiaalseid skulptuure. Prevetti loomingu keskmes on isikliku ja/või kollektiivse, füüsilise ja/või metafoorse kehaga seotud ideed ja kogemused. Ta töötab sageli koos teiste inimestega, et tuua kunstiloomingusse avatud polüfooniline lähenemisviis, näiteks projektid nagu Nomadic Sculptures, Out of Office (OOO) Radio ja The Organic Sound Society. Ta näeb oma õpetamist osana sellest protsessist, mis uurib praktikal põhinevaid ja kollektiivseid küsimusi. Prevett on skulptuuriosakonna lektor Uniarts Helsinki kunstiakadeemias ja veedab oma vaba aja raadios, raamatute seltsis ja oma koera Luluga jalutades.

https://jamesprevett.com/

Maarit Bau Mustonen on Helsingis tegutsev visuaalkunstnik ja sõltumatu kirjastaja. Tema looming hõlmab teksti, installatsioone, kaamerapõhist meediat ja performance’it, mis vaatajani jõuab näituste ja kunstnike trükiste kaudu. Kirjandust ja kommunikatsiooni õppinud kunstnik uurib keele, kirjastamise ja tõlkimise teemasid. Mustoneni teosed astuvad dialoogi luulega ning autor uurib teksti materiaalsust ja selle seost kujutiste ja kehaga. Koostöö teiste kunstnikega on viinud multidistsiplinaarsete ja polüfooniliste projektideni. Koos graafilise disaineri Arja Karhumaaga on Mustonen asutanud kollektiivi Multipöly (2021–), mis keskendub eksperimentaalsele kirjastamisele.

https://maaritbaumustonen.com/

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ja Eesti Lavastuskunstnike Liit korraldavad 14. ja 15. novembril 2025 Tallinnas ühiskonverentsi ”Stsenograafia kord”.

Esimene konverentsipäev leiab aset Salme kultuurikeskuses, teine Eesti Kunstiakadeemias.

Konverentsi ajendab küsimus, miks jääb stsenograafia, see kõige käegakatsutavam ja silmatorkavam osa teatrist, sageli ilma tõsisema tähelepanuta. Kas sellepärast, et peamegi stsenograafiat vaid „käegakatsutavaks“ (materiaalne) ja unustame ära, et ka kõik „silmatorkav“ (visuaalne) on stsenograafia pärusmaa? Või äkki me etendust analüüsides (ruumisuhted, valgus, video, atmosfäär jne) räägime stsenograafiast tihtipeale seda endale teadvustamata? Või kui stsenograafia ongi ainult see käegakatsutav, siis kuidas analüüsida mateeriat lavastuse abstraktse sõnumi kontekstis?

Konverentsil osalemiseks palume end hiljemalt 10. novembriks kirja panna siin: https://form.jotform.com/252794260972062 

Konverentsil peavad ettekandeid nii teatriuurijad kui ka kunstnikud ja lavastajad, nende seas Kristel Nõlvak, Karmo Mende, Liina Keevallik, Eve Komissarov, Inga Vares, Tamur Tohver, Liis Kolle, Luule Epner, Riina Oruaas, Jaanika Juhanson, Aare Toikka, Ene-Liis Semper, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liina Unt, Andrus Laansalu, Epp Kubu, Ivar Piterskihh, Ardo Ran Varres, Marko Raat, Eero Epner ja Kerttu Männiste. Vestlusringides saavad sõna Lilja Blumenfeld, Iir Hermeliin, Pille Jänes, Kaie Mihkelson, Andres Noormets ja Lembit Peterson, modereerivad Karmo Mende ja Kristel Nõlvak.

Samuti olete esimese konverentsipäeva lõpus kell 19.00 oodatud Eesti Lavastuskunstnike Liidu näituse “Maalisaalis” avamisele Vabaduse galeriis (kuraatorid Mae Kivilo ja Marge Martin).

Konverentsi korraldavad Kristel Nõlvak ja Anneli Saro ETUKÜst ning Karmo Mende ELKList.

Ajakava ja rohkem infot: https://teatriuurijad.ee/eesti-teatriuurijate-ja-kriitikute-uhenduse-ning-eesti-lavastuskunstnike-liidu-uhiskonverents-stsenograafia-kord/