Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 200. sünniaastapäeva.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.

Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu.

Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.

Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.
Rüki galeriis on näitus avatud kuni 10.05, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1.11.2026.

Johann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents, kus uusi nurki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov, Linda Kaljundi, Erki Tammiksaar, Andres Andresen, Tiina Abel, Alar Nurkse, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv, pileti saab soetada siit.

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud noormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võimaluse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke, mh oli ta pikalt keisri tütre kunstiõpetaja. Elades ja reisides välismaal, ei unustanud eesti maalikunsti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi, et kuni oma elu lõpuni identifitseeris ta end Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler-Wiliandi).

Rohkem infot Köler 200 juubeliaasta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee/koler200.

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis.

Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraamiliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlemise (plant-thinking) käsitlusest, nihutades tähelepanu inimesekeskselt mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle organismidele, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiivseks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.

Düstoopilise maailmapildi asemel otsib kunstnik alternatiivseid viise, kuidas katkises ja inimese poolt räsitud keskkonnas võivad taimed ja teised elusorganismid leida ootamatuid võimalusi kohanemiseks, ellujäämiseks ja arenemiseks. Looduslikest ja sünteetilistest lõngadest loodud tekstiiliteosed ja elava vormikeelega keraamilised objektid moodustavad installatiivse terviku, mis kannab ideed vegetaalse maailma loovast vastupanuvõimest.

Eva Kahan Foundation on Viinis ja Budapestis tegutsev mittetulunduslik kunstifond, mis keskendub kaasaegse kunsti toetamisele, näituste korraldamisele ja rahvusvahelise kunstidialoogi edendamisele. Fondi programm hõlmab nii näitusi, akadeemilisi uurimisprojekte kui ka koostöövorme kunstnike, kuraatorite ja institutsioonidega ning keskendub kunstile, mis käsitleb aktuaalseid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi. Sihtasutuse eesmärk on luua platvorm eksperimentaalsele ja kriitilisele kunstipraktikale ning toetada kunstnike rahvusvahelist nähtavust.

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026

Kallis sõber,

On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!

Hoiame ühendust.

Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.

Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.

Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.

Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.

EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.

EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:

• Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
• Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
• Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
• Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
• Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.

Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.

Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025

Tule 31. märtsil kl 18 toimuvale raamatuesitlusele ja kuulama vestlusringi!

Jurriaan Benchopi „Miks maalid mõjuvad“ ilmus 2025 aasta lõpus – nüüd räägivad raamatust ja maalikunstist Kristi Kongi ja Kaido Ole; vestlust suunab Anu Allas. Kõik on teretulnud kuulama ja kaasa mõtlema!

Benschop navigeerib raamatus tänapäeva maalikunsti mitmekülgsel maastikul. Hulga kaasaegsete maalikunstnike, sealhulgas Kaido Ole ja Kristi Kongi töid tutvustades otsib ta vastust küsimusele, miks üks maal üldse mõjub. Mil viisil on see tähenduslik ja suudab veenda? Ta uurib maali nähtavaid aspekte, nagu pildimotiiv ja värvikasutus, ning seostab neid kunsti nähtamatute tegurite – kunstniku ajendite, maailmavaate ja päritoluga. Raamat puudutab paljusid teemasid, mis tänapäeva maalikunstnike töid vaadates esile tulevad: loodus, keha, materiaalsus, puudutus, identiteet, mälu ja spirituaalsus.

Raamatu kirjastas Eesti Kunstiakadeemia, tõlkis Katrin Laiapea, toimetas Neeme Lopp ja kujundas Maria Muuk. 

Esitluseks ja vestluseks koguneme EKA raamatukogu uues sündmustenurgas. Palin end kirja kui oled tulemas – siis teame publiku hulgaga arvestada: https://forms.gle/h6aXonQvRpFiEHHW9

Aeg: 31. märts kell 18

Koht: EKA raamatukogu

Vestlus toimub eesti keeles.

„Tunda iha tõmmet tähendab tunda puudumise kohalolu.”
-Anne Carson, “Eros The Bitterweet”

Ühtse olemuse kaheks jagamine oli jumalatepoolne karistus, et oleksime neetud enda eluaja sisse mahutama ka ideaalse terviklikkuse tagaajamist – ja haledalt pöördume ikka tagasi jumalate poole, kui teed taasühinemiseni ise leida ei suuda. Mõned ütlevad, et see armastus kuulubki ainult jumalatele endile. Ometi trotsime seda reetlikult ning astume alandlikult kõrgemate jõudude ette lausudes:
“Ma soovin.”
Soovimine on puuduva hellitamine. Armastaja ei palu mitte ainult mööduvat täiusetunnet, vaid soovimine ise rahuldab lõpuks armastaja nälga. Soovist saab toiteallikas ja meie isu ei alistu nõrkusena, vaid tõuseb pühendumusena.
Näitus “Soovikaev” on samaaegselt nii harjutusväljak kui harduse valem. Süüta küünal, viska münt, loe õielehed kokku ja soovi.

avamine 05.03.2026 kell 18.00
06.03. – 12.04.2026
avatud K-P 12.00-18.00

KETT galerii / Aparaaditehas, Kastani 42, Tartu

Irmak Semiz (s. 1997, Istanbul) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Oma praktikas töötab ta peamiselt skulptuuri, installatsiooni ja animatsiooniga. Ta keskendub vastuoluliste identiteetide, otsuste ja emotsionaalsete seisundite väljendamisele, mida töötleb läbi huumori, ühenduse ja müüdiloome.
Jana Ribkina (s. 1995, Riia) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab ja töötab Riias. Tegeledes peamiselt keraamika, tekstiili ja illustratsiooniga, uurib ta mänguliselt oma igapäevaelu peegeldusi, ammutades inspiratsiooni folkloorist ja fantaasiast. Tema looming püüab põimida isikliku ja müütilise ühtseks, katkematuks niidiks.

Graafiline disain: Paul Graßler
Näitust toetab Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.

5.-31.03.2026
Kolmapäeval 4. märtsil kell 18.00 avatakse Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ ARS Showcase galeriis.

“Ajutine lahendus” koondab ühte ruumi uksehoidjad, mis on kogutud eri asutustest, peamiselt Eesti kultuurivaldkonna institutsioonidest. Uksehoidjad on sündinud vajadusest: midagi tuleb korraks lahti hoida, midagi tuleb läbi lasta. Ajutine lahendus kipub aga märkamatult muutuma püsivaks. Nii muutub juhuslik vorm ja materjal üllatavalt universaalseks.

Näituse fookus on väikestel tüütutel hetkedel: kui rattakumm on jälle töss; kui unustasid trennis rätiku maha; kui pead tellitud pluusi tagastama; kui filmi vaadates internet hakib; kui keegi seletab midagi, mida juba tead; kui toidupoes just sinu valitud järjekord on kõige aeglasem või kui uksehoidja on kadunud. See tüütus on väike häiring, mis hakkab kordudes mõjutama tähelepanu, liikumist ja suhtumist ruumi. Uks oli aastaid püsinud avatuna ühe pealtnäha tähtsusetu materjalitüki, uksehoidja abil. Aga ühel hetkel, käed kandamit täis, seda harjumuspärast puidutükki enam ei ole. Tekib väike viivitus ja kerge ärritus: otsitakse kiiresti midagi asenduseks, uks saab jälle lahti ja töö läheb edasi. Hetk möödub ning on suure tõenäosusega kohe unustatud.

Aasta aja jooksul kogutud uksehoidjad on hoidnud lahti eri tüüpi uksi (peauksi, kõrvaluksi, tagauksi jne) ning need töötavad eri põhimõtetel: kiiluna, lävelukuna või raskusena. Neid objekte ühendab see, et nad pärinevad institutsioonidest, kus uksed ei ole ainult arhitektuurne element, vaid ka ligipääsu ja töökorralduse vahend. Uksehoidjad on väikesed mitteametlikud sekkumised, mis teevad liikumise sujuvamaks ja annavad märku, kelle jaoks ruum “toimib”. Nende eemaldamine ja ühte ruumi koondamine paljastab selle ajutiste lahenduste kihi, millele institutsionaalne ruum märkamatult toetub.

Uks näitusele on alati (ajutiselt) avatud.

Katariin Mudist on Eesti interdistsiplinaarne kunstnik, kes usub, et kõige kõnekamad asjad on need, mis tavaliselt jäävad ukse taha. Teda huvitavad väikesed tüütused, mis tekivad näiteks siis, kui uks ei tee koostööd – olgu see automaatuks, mis ei avane või kadunud uksehoidja. Tema praktikat läbivad huumor ja iroonia – ta uurib ühiskondlikke norme ning kunstnikuks olemise praktikaid ja tähendusi kultuurivälja ja institutsioonide kontekstis, kasutades selleks materiaalseid ja protsessipõhiseid lähenemisi. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi õppekaval, otsides ühisosa visuaalse ja materjalikeskse kunsti vahel.

Mudistil on magistrikraad kaasaegses kunstis (EKA, 2022) ning bakalaureusekraad meedia- ja reklaamidisainis (Kõrgem Kunstikool Pallas, 2018). Ta on pälvinud Adamson-Ericu stipendiumi (2025) ja Noore Skulptori Preemia (2025). 2026. aastal pälvis ta koos Keithy Kuuspuga kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemia näituse „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks“ (2025) ja performatiivse Auhinnagala (2025) eest.

Näituse Meeskond:
Näituse kujundus ning produktsiooni abi: Alden Jõgisuu
Graafiline disain: Katariin Mudist
Toetajad: Punch Club, Põhjala, Eesti Kunstnike Liit
Eriline tänu: Alan Voodla, Johanna Mudist, Eva Nava, Keithy Kuuspu, Maria Elise Remme, Helena Pass ning kõik asutused, kellelt pärinevad kogutud uksehoidjad.

Näitus on avatud:
5.-31. Märts 2026
E–R 12–18, L 12–16

Kunstnikud: Rover Indigo Bertels-Andréa, Þórey Björk Halldórsdóttir, Denis Kudrjašov, Ivor Mikker, Daniil Musesovs, Elise Marie Olesk, Kertu Rannula, Lotta Karoliina Räsänen, Éric-Olivier Thériault, Kail Timusk, Lume Tuum, Elo Vahtrik, Ats-Anton Varustin, Maria Wrang-Rasmussen

Metamorfoos – ühtaegne lagunemine ja kujunemine; sulamine, paindumine, voolamine, funktsioonist võõrandumine.

Noor vormikunst uurib muutumist, üleminekuid ja lakkamatuid ebakindlaid vahepealseid seisundeid – nii kehas, materjalis kui ruumis. Traditsioonilised tehnikad ja materjalid kohtuvad sünteetiliste, tööstuslike ja tehnoloogiliste elementidega, kasvatades pinget orgaanilise ja tehisliku, maa ja linna, mineviku ja oleviku vahel.

Teosed käsitlevad tajumise ja kohandumise küsimusi: kuidas leida suunda udus, maa-alustes kihtides või sisemistes transformatsioonides? Kuidas orienteeruda maailmas, kus nähtav ei ole enam peamine teadmise allikas? Kas lagunemine ja hääbumine võivad olla loomise ja kujunemise eelduseks? Millist rolli mängivad rituaal, pärimus ja kaduvad oskused tehnoloogiliselt laetud igapäevas? Kus lõpeb keha ja algab keskkond – või kas selline piir on enam olemas? 

Alates 2012. aastast välja antava preemia eesmärk on esile tõsta ja tunnustada noori, eriala omandavaid skulptuuri- ja installatsioonikunstnikke. Näitusel on eksponeeritud eelvaliku läbinud 14 autori 2025/26. õppeaastal valminud teosed. Näitust korraldab Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakond. 

NSPN-i avamisel 6. märtsil kell 16.00 antakse välja Grand Prix ning II ja III koht.

Eraldi preemia annab välja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit.

Näitus on Arsi Projektiruumis vaatajatele avatud 7.-22.03, kell 12.00 – 18.00

Näituse meeskond: Laura Põld, Kirke Kangro, Taavi Talve, Visa Nurmi, Eva Mahhov

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Vaskjala Loomeresidentuur, Põhjala

Täname: ajakiri Kunst.ee, ARS Projektiruum

Animatsiooni 2. kursuse 3D ja nukufilmi tehnikas valminud lühifilmid
EKA Galerii videoboksis 25.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, tasuta

Filmidest leiame põnevaid karaktereid, elulisi situatsioone, sisemist dialoogi, ilu ja absurdi. Sõna otseses mõttes viivad need teosed vaataja retkele kosmosest veetilgani, makromaailmast mikromaailma. Eriti huvitav on jälgida, kuidas erinevad tehnikad teineteist mõjutavad. Digitaalne ja materiaalne ruum astuvad dialoogi, vorm, tekstuuri, rütmi ja atmosfääri kaudu.

Astuge sisse, võtke hetk ja laske end kanda noorte autorite loodud maailmadesse.

Osalevad: Paolo D’Angelo, Ailin Budõlina, Kätri Jaaguman, Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva, Tobias Oblikas, Karl Erik Pajo, El Soosalu

3D juhendaja: Hleb Kuftseryn
Nukufilmi kursuse juhendajad: Anu-Laura Tuttelberg ja Francesco Rosso

Esitletud filmid:

1. „Fiore (Lill)“ (3D), autor Paolo D’Angelo
2. „Meeled sassis“ (nukufilm), autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
3. „Elukate teraapia“ (3D) autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
4. „Nael lauas“ (3D), autor Karl Erik Pajo
5. „Valuvaigisti“ (nukufilm), autorid Paolo D’Angelo, Tobias Oblikas 
6. „Ikka sajab“ (3D), autor Tobias Oblikas
7. „Üks kord veel“ (nukufilm), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
8. „Kaotatud ja leitud“ (3D), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
9. „Sisemine hunt“ (nukufilm), autorid Karl Erik Pajo, Ailin Budõlina

Filmide kestus on kokku 21 minutit.