Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Reedel 19.06 kell 18:00 avatakse grupinäitus “Ükskõik mis, omab tähtsust” Uus Rada galeriis. Näitus jääb avatuks 28. juunini.

Näitus on avatud iga päev 20.-28. juunini kell 12:00-18:00.

Grupinäitus „Ükskõik mis, omab tähtsust” uurib antropotseeni paganistliku ja posthumanistliku vaatenurga kaudu, pakkudes alternatiivseid viise teadmiste ja kogemuste mõtestamiseks. Näitus asetab inimese kõrvale teisi toimijaid – materjale, tehnoloogilisi süsteeme, virtuaalseid tegelaseid ja muid mitte-inimlikuid entiteete –, mis kujundavad meie maailma sama aktiivselt kui meie ise. Olles nende toimijatega pidevas suhtes, jõuab näitus hierarhiatest vabastatud vaatepunktini, mis avab uusi võimalusi informatsiooni tajumiseks ning kutsub mõtlema identiteedi, teadmise ja koosolemise mitmekesistele vormidele.

Näitus toob kokku Eesti ja rahvusvahelisi kunstnike, kelle looming hõlmab skulptuuri, installatsiooni, videot ja maalikunsti. Uurides kaasaegsete maastike reaalsusi, pre-apokalüptilist tulevikku, võimustruktuure, eneseuurimist, pärandit ja suhtelisust, lähenevad kunstnikud erineval viisil küsimustele, mis puudutavad vastastikmõjude tagajärgi, materjalie kaudu avalduvat ontoloogiat ning omavahelist arutelu posthumanistlikust ja paganistlikust vaatenurgast.

Osalevad kunstnikud: Éric-Olivier Thériault, Lili Maud Dobell, Yuko Kinouchi, Bob Bicknell-Knight, Ats Anton Varustin, Piia Bianka Pere ja Daniil Musesovs.
Näituse kuraator on Daniil Musesovs.
Graafiline kujundus – Georg Ander Sild.

Näitust toetab Uus Rada galerii, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital.

Kino Sõprus 06.06. kell 17.00–19.00

Sissepääs tasuta

Ootame teid Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni bakalaureuse ja magistrantide lõputööde linastusele TASE Anima ‘26, mis toimub 06. juunil kell 17.00–19.00 kinos Sõprus. Sissepääs on tasuta. Seejärel toimub paneel filmi autoritega EKA-s Põhja pst 7.

Linastus toimub EKA lõputööde festivali TASE ’26 raames.

TASE on Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane lõputööde festival, kus arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad esitlevad tänavusi lõputöid nii bakalaureuse kui magistri tasemel. TASE festival kasvab iga aastaga ning sel aastal toome külastajani ligi 280 teost.

Tutvu TASE ‘26 programmi ja lõpetajate loeteluga veebilehel tase.artun.ee. Lõputööde kirjalike osadega saab tutvuda EKA Digivaramus aadressil eka.access.preservica.com.

Osalevad: Christopher Galinos, Karmen Müürsoo
Kadi Rebane, Viktoria Shmidt, Chia-Hui Lei, Vilmos Péter, Valerie Sarle, Fernanda Resende
TASE Anima korraldavad: Lyza Karoly Jarvis, Lilli-Krõõt Repnau
Graafiline disain: Grittel Kastan, Martin Kislõi, Richard Vainola
Visuaalid: Christopher Galinos

Jookidega tervitab Punch Club.

Lõputööde avalikud kaitsmised
25.05.–10.06.26
Tutvu ajakavaga veebilehel artun.ee/kaitsmised

TASE PÄEVA kava laupäeval, 6. juunil:
13.00–21.00 TASE näitus avatud
13.00–15.00 disainiteaduskonna lõputööde tutvustus
15.00–15.30 kunstikultuuri lõputööde tutvustus
15.00–18.00 Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmisrituaal EKA peahoone mereterrassil
15.45–16.30 Jaak Juske EKA-ümbruse ajalootuur
17.00 TASE Anima ‘26 linastus kinos Sõprus
19.00 TASE Anima ‘26 vestlus EKA peahoone fuajees, moderaatorid Lyza Karoly Jarvis ja Kaur Järve, inglise keeles

Keithy Kuuspu kestvusperformans
– „Kaudne etenduslikkus”, kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 Kotzebue 4 hoovis

Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmised, EKA peahoone mereterrassil
– L 6.06. kell 15–18
– P 14.06. kell 16–19
– R 19.06. kell 13–16

Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud, teoorias“
Teisipäeval, 9. juunil kell 18.00 EKA Galeriis, eelregistreerimisega, eesti keeles

RINGKÄIGUD
Kõik ringkäigud algavad EKA peahoone fuajees ning osavõtt on tasuta

Ajalooline ringkäik

Laupäeval, 6. juunil kell 15.45–16.30 EKA-ümbruse ajalooline ringkäik, ringkäiku juhib Jaak Juske, eesti keeles, annetus on teretulnud

Arhitektuuriteaduskonna ringkäigud
– Neljapäeval, 11. juuni kell 14.00-15.00 sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Gregor Taul, eesti keeles
– Neljapäeval, 11. juuni kell kell 15.30-17.00 arhitektuuri ja urbanistika osakondade lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Roland Reemaa, eesti keeles
– Esmaspäeval, 15. juuni kell 17.00-18.00 arhitektuuriteaduskonna lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Sille Pihlak, eesti keeles
– Teisipäeval, 16. juuni kell 13.00-14.00 eriala tudengite juhitud sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, eesti keeles

Disainiteaduskonna ringkäigud
– Laupäeval, 6. juunil kell 13.00–15.00, ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles
– Pühapäeval, 14. juunil kell 13.00–15.00 ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles

Kunstikultuuri teaduskonna ringkäigud
– Laupäeval, 6. juunil kell 15.00–15.30 ringkäiku juhib Valve Saarma, eesti keeles
– Pühapäeval, 14. juunil kell 15.00–15.30, ringkäiku juhib Valve Saarma, eesti keeles

Vabade kunstide teaduskonna ringkäik
– Pühapäeval, 14. juunil kell 16.00–17.00, ringkäiku juhib Elo Vahtrik, eesti keeles

Ülevaatlik TASE ringkäik
– Reedel, 29. mail kell 14.30–16.00, ringkäiku juhib Kaisa Maasik-Koplimets, eesti keeles
– Reedel, 29. mail kell 17.30–18.30, ringkäiku juhib Sonja Sutt, inglise keeles
– Kolmapäeval, 17. juunil kell 17.30–18.30, ringkäiku juhivad Hilkka Hiiop ja Laura Jüristo, eesti keeles

VKT kutsub: Tunnustatud Austraalia nüüdiskunstniku Mikala Dwyeri kunstnikuvestlus 4. juunil kell 18.00 EKAs A501

4. juunil kell 18.00 toimub EKA ruumis A501 tunnustatud multidistsiplinaarse nüüdiskunstniku Mikala Dwyeri avalik kunstnikuvestlus.

Mikala Dwyer on oma teostes, mis tegelevad esemelise maailmaga, nihutanud skulptuuri, maalikunsti ja performance’i piire, tõestades end ühe Austraalia silmapaistvaima kaasaegse kunstnikuna. Tema loomingu ülevaatenäitused on toimunud Sydneys New South Walesi kunstigaleriis ja Kaasaegse Kunsti Muuseumis, samuti Uus-Meremaa Te Papa Tongarewa muuseumis, Austraalia Kaasaegse Kunsti Keskuses Melbournes ja Kaasaegse Kunsti Instituudis Brisbanes.

Mikala Dwyer’i teosed kutsuvad üles avatud suhtlusele ja viivad vaataja üle aja, ruumi ja geograafia piiride. Kuigi tema teosed on pealtnäha mängulised ja elurõõmsad, ajendavad need vaatajat peaaegu alati ette kujutama tumedamaid allhoovusi. Tavalised ja tuttavad materjalid mõjuvad ligitõmbavalt ja juhivad tähelepanu nähtamatule, salapärasele või sellele, mida ühiskond silma alt ära peidab. Tulenevalt sügavast ja mässulisest suhtumisest modernistlikku vormi ja ruumi, on Dwyer’i üdini sotsiaalsete teoste keskmes tulevik ja suhted.

https://www.mikaladwyer.com/

Neljapäeval, 14. mail kell 18.30 avaneb Hobusepea galeriis Viktoria Martjanova isikunäitus „Biomaterjal“.

Töötades installatsiooni, video ja fotoga, käsitleb kunstnik keha kui ressurssi: optimeeritavat valuutat, mida kontrollitakse, kasutatakse ja kategoriseeritakse vastavalt poliitilistele, sõjalistele ja majanduslikele huvidele.
Näituse keskmes on ruumi täitev juustest koosnev installatsioon, mis muudab selle intiimse ja isikliku materjali ruumiliseks kogemuseks. Sellest lummavast, ent eemaletõukavast materjali- ja vormikäsitlusest liigub Martjanova edasi foto- ja videomeediumisse, luues juba otsesema seose orgnaanilise aine ja inimelu vahel. Näitusel eksponeeritud kehad ja materjalid on kaotanud autonoomsuse ning toimivad pigem ühikutena laiemas sotsiopoliitilises süsteemis, kus nende väärtuse määrab nende kasutatavus ja otstarve.

Viktoria Martjanova on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle praktika hõlmab videot, installatsiooni, heli, teksti ja performatiivsust. Tema looming keskendub identiteedi kujunemisele tingimustes, kus isiklik kogemus on lahutamatult seotud sotsiaalsete ja poliitiliste mehhanismidega, käsitledes keha kui pingevälja, kus need jõujooned avalduvad.

Martjanova kasutab kehalisust, mälu ja keelt materjalidena, et uurida kuidas kehas põimuvad isiklik pinge ja ühiskondlikud jõujooned ning kuidas need suhted muutuvad tajutavaks. Tema teosed liiguvad pinge ja katkestuse teljel, käsitledes identiteeti kui ebastabiilset ja pidevalt ümberkirjutatavat konstruktsiooni. Martjanova toob esile inimese ja noore looja positsiooni tingimustes, mida kujundavad väline surve, nähtavus ja enesekuvandi haldamise nõue.

Tema teoseid on esitletud Performa Biennaalil New Yorgis, Riga Art Week (RAW) avasündmusel, Alma galeriis Riias ning Vilnius Art Weekil. 2025. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia.

Kuraator: Lilian Hiob-Küttis
Graafiline disain: Maxim Nikanorov
Näituse ehitus: Polina Kaiko, Tõnis Tallermaa, Madis Eek, Hans-Otto Ojaste
Metallitöö: Märt Vaidla

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunsti Aakadeemia, Valge Kuup Stuudio, Anita Kremm, Ksenia Verbeštšuk, Juri Krutii, Todd Richter, Dmitry Gubin, Aksel Haagesen, Viktoria Arapina, juuste doonorid, kunstniku perekond, Villem Varik, Liisi Kõuhkna, Kaisa Maasik-Koplimets, Anna Mari Liivrand, Jordi Hin, Andrei Kazakov, Meraki Testa Dell’Acqua.

Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

Roosikrantsi 8B
9.05-17.05
E-R 14-18
L-P 12-18

Hei! Minu nimi on Liisa ja mul on suur rõõm olla selles imelises mängus teie diiler. Kas olete valmis? Teil on jäänud veel viimased sekundid panustamiseks. 

Nii algab Liisamari Viigi uus videoteos “320 000” (2026). Selles viie kanaliga videotöös põimuvad erinevad tasandid.
Ülima professionaalsuse tasand – ekraanil tegutseva diileri liigutused, hääletoon ja kõneviis on äärmise täpsusega välja mõõdetud, peaaegu robotlikud. Tema töö on olla perfektne. Diiler ei eksi, ta naeratab ja on ühtviisi lahke kõigi vastu.

Lootuse tasand. Mängijal on kaksteist sekundit aega, et teha valik. Kaksteist sekundit põnevust on see, mille eest ta maksab. Kaksteist sekundit teadmatust, kas ta võitis või kaotas. Kaheteistkümne sekundi vältel on kõik võimalik. Ja ta maksab veel ja veel.

Üksilduse tasand. Diiler ei näe mängijat, vaid iseennast ekraanil. Oluline on vältida vigu. Tema tööd kontrollib arvuti. Iga neljakümne minuti järel on diileril puhkepaus. Ta joob kohvi, sööb küpsist, veibib. Diiler ei kohta kedagi, ei suhtle kellegagi. Vaatab peeglist oma nägu, et korrastada meiki.

Puhkepausi lõppedes naaseb diiler tööle ja kõik algab otsast peale. Taas kaksteist sekundit lootust. Samad fraasid, samad liigutused. Kümneid, sadu, tuhandeid, sadu tuhandeid kordi. Äärmuseni reglementeeritud tehing kellegagi, kellega tegelikkuses kunagi ei kohtuta.

Liisamari Viigi seekordsel näitusel esitletakse asju fragmentaarselt. Stseenid ekraanidel ilmuvad sõnahaaval, mäng veebikasiinos tekib pilthaaval. Fragmentaarsusest hoolimata või ehk just seetõttu on tekkiv maailm haarav ja kõnekas. Me ju tunneme neid fragmente.

Vaatamata banaalsusele on need jätkuvalt lummavad. Punaste küüntega käsi lehvitamas, täiuslikud huuled naeratamas ja täiuslikke lauseid vormimas. Täiuslikud detailid, mille vahel vilksatab must tühjus. Tühjuses prõksatab nendesamade punaste huulte vahel küpsis. Kohv soriseb tassi. Suitsune hingetõmme väljub ümbritsevasse õhku.

Omaette mustri moodustavad numbrid. 12 sekundit. 40 minutit. 12 tundi. 320 000 korda. Numbrid ei valeta, need aitavad tajuda aja möödumist.

Uudisteos “320 000” on sündinud Liisamari Viigi kümne kuu pikkusest töökogemusest veebikasiiino diilerina. Dokumentaalsele algtõukele vaatamata ei ole seekordse näituse teemaks hasartmängud või kasiinosõltuvus. See näitus on igatsusest, tegelikest ja näilistest võimalustest ning killustumisest meid ümbritsevas ahvatlustest küllastunud maailmas.

Panuste tegemise aeg on läbi! Soovin teile palju edu. Avame kaardid. Parem pool võidab seitse viie vastu. Minu suurimad õnnesoovid suurimatele võitjatele. 

Näituse kuraator Ene-Liis Semper

Plakati kujundus Estookin

Tehniline abi Anita Kremm, Marto Mägi

Tänan: Carmen Kass, Aleksandr Valetto, EKA.

Avamine: 11. mail kell 17.00 GÜ galeriis

„Hoitud hetked“ on Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna teise kursuse tudengite ühisnäitus.

Näituse pealkiri viitab nostalgilistele või tähenduslikele ajakildudele, mida iga kunstnik omal viisil kunsti kaudu talletab. Näitus tegeleb inimmälu ning selle kaduvusega, mälestustest kinnihoidmisega ning püüdega jäädvustada hetki, mis muidu liiga kiiresti hääbuvad.

Teosed käsitlevad nii aju teisenemist ühiskondliku surve all, mälestuste moondumist iga uue meenutusega kui ka esemetesse talletunud lugusid. Osa kunstnikke tugineb perekondlikule pärandile, teised uue keskkonnaga kohanemisele, kuid pea kõik vaatavad loomeprotsessi käigus enesesse, et mõtestada ja visuaalselt kujutada neile olulisi hetki. Ühiselt moodustub tervik, mille märksõnadeks on käsitsi tegemine, eksperimenteerimine ja materiaalsus.

Osalevad kunstnikud: Anastasija Šteinle, Anna Weidebaum, Ronja Jõgi, Sadhbh Connolly, Selene Taur.

Kunstnikud tänavad juhendajaid Viktor Gurovit ja Eve Kaske ning EKA graafikaosakonda.

Näitus on avatud: 11.–30.05. Avamine: 11.05 kell 17.00. Asukoht: GÜ Galerii, Pärnu mnt 154, Tallinn. Lahtiolekuajad: E-R / 12-18, L 12-16

„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed ning ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusele kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.

Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

„Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase paari aasta jooksul, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka mälestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avauste ja (läbi)käikude motiivid, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektina – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest, vaid pööravad tähelepanu seisundile, mis tekib vahealas viibijal.

Näitus on 25.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.

Näitus on avatud 11. oktoobrini 2026.

Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Näitusekorraldaja: Tõnis Medri
Koordinaator: Anastassia Langinen

14. mail 2026 toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud konverents “Metamorfoos kui tulevikulooja”, mille peakülaline on tunnustatud itaalia filosoof Emanuele Coccia.

15:00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis A-501

Konverentsi fookus lähtub Emanuele Coccia filosoofiast, eelkõige tema käsitlusest elust kui omavahel läbipõimunud ja pidevas metamorfoosis olevast protsessist, kus piirid organismi ja keskkonna, subjekti ja objekti vahel hägustuvad. Konverentsi peaettekande peab Coccia, kelle mõtlemine on kujunenud oluliseks lähtekohaks kaasaegses ökoloogilises ja posthumanistlikus filosoofias, käsitledes maailma kui jagatud ja pidevalt muutuva keskkonna. Sõna saavad kunstnikud ja mõtlejad, kes on oma loomingu kaudu tegelenud muutuste uurimise ja nende mõjuga meie ümber.

Konverentsi ajakava:

15.00 Avasõnad ja sissejuhatus

I sessioon: Kaasaegne kunst ja keel kui muutuste vorm

15.05 Bjarki Bragason (kunstnik, õppejõud, Islandi Kunstiakadeemia):
Aed, mis oli: mälu, ökoloogia ja transformatsioon

15.25 Ene-Liis Semper (kunstnik, lavastaja, õppejõud, EKA)
Suurperformance’id ühiskonna muutuste agendina

15.45 Hasso Krull (luuletaja, esseist, filosoof, TLÜ)
Metamorfiline sündmus: kummardused Artur Alliksaarele ja Emanuele Cocciale

16.05 Kohvipaus 10 min

16.15 II sessioon: Metamorfoosi filosoofia

16.15 Marek Tamm (ajaloolane, kultuuriteoreetik, TLÜ)

Filosoofia kui metamorfoos: Emanuele Coccia

16.35 Emanuele Coccia (filosoof, Itaalia/Prantsusmaa, EHESS)

Metamorfoos kui tulevikulooja

17.30 -18.30 lõpuarutelu: Metamorfoos kui tulevikulooja

Coccia, Bragason, Semper, Krull, Tamm – modereerib Kirke Kangro

Emanuele Coccia on Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’i (EHESS) dotsent. Ta on olnud külalisprofessor ja teadur mitmetes rahvusvahelistes asutustes, sealhulgas ülikoolides Tokyos, Buenos Aireses ja Düsseldorfis, samuti Columbia, Harvardi, Pennsylvania ja New Yorgi Ülikoolis. Coccia filoosoofiline mõte ühendab ökoloogiat, kaasaegset kunsti, arhitektuuri ja visuaalteooriat, pakkudes välja uue arusaama elust, vormist ja elukeskkonnast planetaarsel tasandil.

Ta on mitme raamatu autor, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse, sealhulgas „Taimede elu“ (Polity, 2018; Gallimard, 2016), „Metamorfoosid“ (Polity, 2021; Rivages, 2020) ja „Kodu filosoofia“ (Penguin, 2024; Rivages, 2024) ja „A Treatise on Modern Love“ (Flammarion ja Einaudi 2026) . Koos fotograaf Viviane Sasseniga avaldas ta raamatu „Modern Alchemy“ (JBE Books, 2022), mis käsitleb fototeooriat ja pildimõtlemist; koos Paolo Roversiga raamatu „Lettres sur la lumière“ (Gallimard, 2024), filosoofilise kirjade kogumiku valgusest kui nähtavuse ja loomise põhimõttest; ning koos Valentino loovjuhi Alessandro Michele’iga raamatu „The Life of Forms. Philosophy of Re-enchantment (HarperCollins, 2024). Tema peagi ilmuv raamat „New Natures. Planetary Museums” (Park Books, 2026), mille kaasautorid on kirjanik ja kuraator Béatrice Grenier ning arhitekt Jeanne Gang, uurib planeetmuuseumide tekkimist elavate ökosüsteemidena looduse, arhitektuuri ja kultuuri ristumiskohas. 

Bjarki Bragason (s. 1983) on Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna dotsent ja dekaan ning on alates 2014. aastast õpetanud mitmes rahvusvahelises õppeasutuses. Ta on õppinud Islandi Kunstiakadeemias, Berliini Kunstiülikoolis ja CalArtsis Los Angeleses. Bragasoni loomingut on eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel isik- ja grupinäitustel ning tema teoseid kuulub nii muuseumikogudesse kui ka erakollektsioonidesse.

Hasso Krull (s. 1964) on eesti luuletaja, tõlkija ja filosoof. Ta on avaldanud üheksateist luulekogu ning üheksa esseeraamatut, mis sisaldavad kirjanduse, kunsti, kino ja ühiskonna käsitlusi. Aastatel 1990–2017 õpetas ta Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooriat (erikursused kontinentaalsest filosoofiast, psühhoanalüüsist, loomislugudest ja suulisest traditsioonist). Alates 2019. aastast on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist. Viimati on temalt ilmunud Igavene taastulek (2025) ja Hämaruse meelespea (2025). Praegu töötab Krull teadurina Tallinna Ülikoolis.

Ene-Liis Semper (s. 1969) on eesti video-, performance’i ja teatrikunstnik, lavastaja ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna professor. 2004. a. asutas ta koos Tiit Ojasooga Teater NO99, kus töötas kuni teatri sulgemiseni 2018. a. kunstilise juhi ja lavastajana. Semper on loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi nii draama- kui ka ooperilavastustele, olles tuntud oma visuaalselt jõulise ja mastaapse käekirja poolest. Tema isikunäitused on toimunud mainekates muuseumides, sealhulgas Kumu kunstimuuseumis (2011) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) (2024). Viimased lavastuslikud suurpojektid on kontsert-etendus “Kus oled Sina?” (2026), “Meister ja Margarita” (2024, Riia Dailes teater), “Macbeth” (2023, Eesti Draamateater/ERSO/Eesti Kontsert), “Nüüd võib sellest rääkida” (2023, Teater Ekspeditsioon) jpt.

Marek Tamm on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ning ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo instituudi juhataja. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaegse Euroopa kultuuriajalugu, ajaloo teooria ja metodoloogia ning kultuurimälu uuringud. Viimati on ta avaldanud teosed Breakthroughs in Cultural Psychology (toim koos Jaan Valsineriga; Tallinn University Press, 2024), The Fabric of Historical Time (kaasautor Zoltán Boldizsár Simoniga; Cambridge University Press, 2023) ning The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture (toim koos Peeter Toropiga; Bloomsbury, 2022).

Sündmus Facebookis