Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Neljapäeval, 16. juulil kell 17 avatakse Kohtla-Järve keskväljakul välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal”, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimet tegeleda Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Välinäitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid” raames. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Kogu maailmas vaieldakse selle üle, kas ja kuidas vastuolulist pärandit avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. 

Välinäitus annab ülevaate kolmest kunstiliste sekkumiste konkursist aastatel 2024-2025. Kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku ning nende raames on pakutud välja 25 erinevat lahendust, kuidas mõtestada ümber eri tüüpi pärandit – Saaremaa Tehumardi memoriaali (autorid Riho Kuld, Mati Varik, Allan Murdmaa, 1967/1975), Tallinna Lennujaama vana reisiterminali monumentaalmaale (1955, autorid Viktor Karrus ja Richard Sagrits) ning Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (autor Olav Männi, 1950/1956).

Avamisel tutvustavad välinäitust ja Nõukogude pärandi ümbermõtestamist kell 17 Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloolane Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool). Väljaku kõrval asuvast kaevurite monumendist “Au tööle!” (1967, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) räägib Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm. 

Sellele järgneb kell 18 giidituur Stalkeri muuseumi näitusel „Väljasõit“ Kukruse stalinistlikus klubihoones, Lehe tn 10a. Grupinäitus ühendab tööstuspärandi, Ida-Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Väljas on Peeter Lauritsa, Arne Maasiku, Raoul Kurvitza, Ernst Hallopi jt teosed ning kaasaegsete kunstnike Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viiri sekkumised Tallinna lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaalidesse. Tuuri raames tutvustavad näitust Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Indrek Leht ja Ainar Varinurm. Näitus on avatud juuli-august 2026 etteteatamisel (helistades nr 5155365) ning 17.07.-29.08. reedeti ja laupäeviti kell  15-18. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Näitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026), mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium. Projekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalevad kunstnikud: Saaremaa Tehumardi memoriaali sekkumiste kavandite autorid olid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann. Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna lennujaama vana terminalihoone maalide ümberraamistamiseks. Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid skulptuurist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“. 

Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Õiglase Ülemineku Fond. 

Reedel 19.06 kell 18:00 avatakse grupinäitus “Ükskõik mis, omab tähtsust” Uus Rada galeriis. Näitus jääb avatuks 28. juunini.

Näitus on avatud iga päev 20.-28. juunini kell 12:00-18:00.

Grupinäitus „Ükskõik mis, omab tähtsust” uurib antropotseeni paganistliku ja posthumanistliku vaatenurga kaudu, pakkudes alternatiivseid viise teadmiste ja kogemuste mõtestamiseks. Näitus asetab inimese kõrvale teisi toimijaid – materjale, tehnoloogilisi süsteeme, virtuaalseid tegelaseid ja muid mitte-inimlikuid entiteete –, mis kujundavad meie maailma sama aktiivselt kui meie ise. Olles nende toimijatega pidevas suhtes, jõuab näitus hierarhiatest vabastatud vaatepunktini, mis avab uusi võimalusi informatsiooni tajumiseks ning kutsub mõtlema identiteedi, teadmise ja koosolemise mitmekesistele vormidele.

Näitus toob kokku Eesti ja rahvusvahelisi kunstnike, kelle looming hõlmab skulptuuri, installatsiooni, videot ja maalikunsti. Uurides kaasaegsete maastike reaalsusi, pre-apokalüptilist tulevikku, võimustruktuure, eneseuurimist, pärandit ja suhtelisust, lähenevad kunstnikud erineval viisil küsimustele, mis puudutavad vastastikmõjude tagajärgi, materjalie kaudu avalduvat ontoloogiat ning omavahelist arutelu posthumanistlikust ja paganistlikust vaatenurgast.

Osalevad kunstnikud: Éric-Olivier Thériault, Lili Maud Dobell, Yuko Kinouchi, Bob Bicknell-Knight, Ats Anton Varustin, Piia Bianka Pere ja Daniil Musesovs.
Näituse kuraator on Daniil Musesovs.
Graafiline kujundus – Georg Ander Sild.

Näitust toetab Uus Rada galerii, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital.

Kino Sõprus 06.06. kell 17.00–19.00

Sissepääs tasuta

Ootame teid Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni bakalaureuse ja magistrantide lõputööde linastusele TASE Anima ‘26, mis toimub 06. juunil kell 17.00–19.00 kinos Sõprus. Sissepääs on tasuta. Seejärel toimub paneel filmi autoritega EKA-s Põhja pst 7.

Linastus toimub EKA lõputööde festivali TASE ’26 raames.

TASE on Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane lõputööde festival, kus arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad esitlevad tänavusi lõputöid nii bakalaureuse kui magistri tasemel. TASE festival kasvab iga aastaga ning sel aastal toome külastajani ligi 280 teost.

Tutvu TASE ‘26 programmi ja lõpetajate loeteluga veebilehel tase.artun.ee. Lõputööde kirjalike osadega saab tutvuda EKA Digivaramus aadressil eka.access.preservica.com.

Osalevad: Christopher Galinos, Karmen Müürsoo
Kadi Rebane, Viktoria Shmidt, Chia-Hui Lei, Vilmos Péter, Valerie Sarle, Fernanda Resende
TASE Anima korraldavad: Lyza Karoly Jarvis, Lilli-Krõõt Repnau
Graafiline disain: Grittel Kastan, Martin Kislõi, Richard Vainola
Visuaalid: Christopher Galinos

Jookidega tervitab Punch Club.

Lõputööde avalikud kaitsmised
25.05.–10.06.26
Tutvu ajakavaga veebilehel artun.ee/kaitsmised

TASE PÄEVA kava laupäeval, 6. juunil:
13.00–21.00 TASE näitus avatud
13.00–15.00 disainiteaduskonna lõputööde tutvustus
15.00–15.30 kunstikultuuri lõputööde tutvustus
15.00–18.00 Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmisrituaal EKA peahoone mereterrassil
15.45–16.30 Jaak Juske EKA-ümbruse ajalootuur
17.00 TASE Anima ‘26 linastus kinos Sõprus
19.00 TASE Anima ‘26 vestlus EKA peahoone fuajees, moderaatorid Lyza Karoly Jarvis ja Kaur Järve, inglise keeles

Keithy Kuuspu kestvusperformans
– „Kaudne etenduslikkus”, kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 Kotzebue 4 hoovis

Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmised, EKA peahoone mereterrassil
– L 6.06. kell 15–18
– P 14.06. kell 16–19
– R 19.06. kell 13–16

Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud, teoorias“
Teisipäeval, 9. juunil kell 18.00 EKA Galeriis, eelregistreerimisega, eesti keeles

RINGKÄIGUD
Kõik ringkäigud algavad EKA peahoone fuajees ning osavõtt on tasuta

Ajalooline ringkäik

Laupäeval, 6. juunil kell 15.45–16.30 EKA-ümbruse ajalooline ringkäik, ringkäiku juhib Jaak Juske, eesti keeles, annetus on teretulnud

Arhitektuuriteaduskonna ringkäigud
– Neljapäeval, 11. juuni kell 14.00-15.00 sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Gregor Taul, eesti keeles
– Neljapäeval, 11. juuni kell kell 15.30-17.00 arhitektuuri ja urbanistika osakondade lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Roland Reemaa, eesti keeles
– Esmaspäeval, 15. juuni kell 17.00-18.00 arhitektuuriteaduskonna lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Sille Pihlak, eesti keeles
– Teisipäeval, 16. juuni kell 13.00-14.00 eriala tudengite juhitud sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, eesti keeles

Disainiteaduskonna ringkäigud
– Laupäeval, 6. juunil kell 13.00–15.00, ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles
– Pühapäeval, 14. juunil kell 13.00–15.00 ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles

Kunstikultuuri teaduskonna ringkäigud
– Laupäeval, 6. juunil kell 15.00–15.30 ringkäiku juhib Valve Saarma, eesti keeles
– Pühapäeval, 14. juunil kell 15.00–15.30, ringkäiku juhib Valve Saarma, eesti keeles

Vabade kunstide teaduskonna ringkäik
– Pühapäeval, 14. juunil kell 16.00–17.00, ringkäiku juhib Elo Vahtrik, eesti keeles

Ülevaatlik TASE ringkäik
– Reedel, 29. mail kell 14.30–16.00, ringkäiku juhib Kaisa Maasik-Koplimets, eesti keeles
– Reedel, 29. mail kell 17.30–18.30, ringkäiku juhib Sonja Sutt, inglise keeles
– Kolmapäeval, 17. juunil kell 17.30–18.30, ringkäiku juhivad Hilkka Hiiop ja Laura Jüristo, eesti keeles

VKT kutsub: Tunnustatud Austraalia nüüdiskunstniku Mikala Dwyeri kunstnikuvestlus 4. juunil kell 18.00 EKAs A501

4. juunil kell 18.00 toimub EKA ruumis A501 tunnustatud multidistsiplinaarse nüüdiskunstniku Mikala Dwyeri avalik kunstnikuvestlus.

Mikala Dwyer on oma teostes, mis tegelevad esemelise maailmaga, nihutanud skulptuuri, maalikunsti ja performance’i piire, tõestades end ühe Austraalia silmapaistvaima kaasaegse kunstnikuna. Tema loomingu ülevaatenäitused on toimunud Sydneys New South Walesi kunstigaleriis ja Kaasaegse Kunsti Muuseumis, samuti Uus-Meremaa Te Papa Tongarewa muuseumis, Austraalia Kaasaegse Kunsti Keskuses Melbournes ja Kaasaegse Kunsti Instituudis Brisbanes.

Mikala Dwyer’i teosed kutsuvad üles avatud suhtlusele ja viivad vaataja üle aja, ruumi ja geograafia piiride. Kuigi tema teosed on pealtnäha mängulised ja elurõõmsad, ajendavad need vaatajat peaaegu alati ette kujutama tumedamaid allhoovusi. Tavalised ja tuttavad materjalid mõjuvad ligitõmbavalt ja juhivad tähelepanu nähtamatule, salapärasele või sellele, mida ühiskond silma alt ära peidab. Tulenevalt sügavast ja mässulisest suhtumisest modernistlikku vormi ja ruumi, on Dwyer’i üdini sotsiaalsete teoste keskmes tulevik ja suhted.

https://www.mikaladwyer.com/

Neljapäeval, 14. mail kell 18.30 avaneb Hobusepea galeriis Viktoria Martjanova isikunäitus „Biomaterjal“.

Töötades installatsiooni, video ja fotoga, käsitleb kunstnik keha kui ressurssi: optimeeritavat valuutat, mida kontrollitakse, kasutatakse ja kategoriseeritakse vastavalt poliitilistele, sõjalistele ja majanduslikele huvidele.
Näituse keskmes on ruumi täitev juustest koosnev installatsioon, mis muudab selle intiimse ja isikliku materjali ruumiliseks kogemuseks. Sellest lummavast, ent eemaletõukavast materjali- ja vormikäsitlusest liigub Martjanova edasi foto- ja videomeediumisse, luues juba otsesema seose orgnaanilise aine ja inimelu vahel. Näitusel eksponeeritud kehad ja materjalid on kaotanud autonoomsuse ning toimivad pigem ühikutena laiemas sotsiopoliitilises süsteemis, kus nende väärtuse määrab nende kasutatavus ja otstarve.

Viktoria Martjanova on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle praktika hõlmab videot, installatsiooni, heli, teksti ja performatiivsust. Tema looming keskendub identiteedi kujunemisele tingimustes, kus isiklik kogemus on lahutamatult seotud sotsiaalsete ja poliitiliste mehhanismidega, käsitledes keha kui pingevälja, kus need jõujooned avalduvad.

Martjanova kasutab kehalisust, mälu ja keelt materjalidena, et uurida kuidas kehas põimuvad isiklik pinge ja ühiskondlikud jõujooned ning kuidas need suhted muutuvad tajutavaks. Tema teosed liiguvad pinge ja katkestuse teljel, käsitledes identiteeti kui ebastabiilset ja pidevalt ümberkirjutatavat konstruktsiooni. Martjanova toob esile inimese ja noore looja positsiooni tingimustes, mida kujundavad väline surve, nähtavus ja enesekuvandi haldamise nõue.

Tema teoseid on esitletud Performa Biennaalil New Yorgis, Riga Art Week (RAW) avasündmusel, Alma galeriis Riias ning Vilnius Art Weekil. 2025. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia.

Kuraator: Lilian Hiob-Küttis
Graafiline disain: Maxim Nikanorov
Näituse ehitus: Polina Kaiko, Tõnis Tallermaa, Madis Eek, Hans-Otto Ojaste
Metallitöö: Märt Vaidla

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunsti Aakadeemia, Valge Kuup Stuudio, Anita Kremm, Ksenia Verbeštšuk, Juri Krutii, Todd Richter, Dmitry Gubin, Aksel Haagesen, Viktoria Arapina, juuste doonorid, kunstniku perekond, Villem Varik, Liisi Kõuhkna, Kaisa Maasik-Koplimets, Anna Mari Liivrand, Jordi Hin, Andrei Kazakov, Meraki Testa Dell’Acqua.

Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

Roosikrantsi 8B
9.05-17.05
E-R 14-18
L-P 12-18

Hei! Minu nimi on Liisa ja mul on suur rõõm olla selles imelises mängus teie diiler. Kas olete valmis? Teil on jäänud veel viimased sekundid panustamiseks. 

Nii algab Liisamari Viigi uus videoteos “320 000” (2026). Selles viie kanaliga videotöös põimuvad erinevad tasandid.
Ülima professionaalsuse tasand – ekraanil tegutseva diileri liigutused, hääletoon ja kõneviis on äärmise täpsusega välja mõõdetud, peaaegu robotlikud. Tema töö on olla perfektne. Diiler ei eksi, ta naeratab ja on ühtviisi lahke kõigi vastu.

Lootuse tasand. Mängijal on kaksteist sekundit aega, et teha valik. Kaksteist sekundit põnevust on see, mille eest ta maksab. Kaksteist sekundit teadmatust, kas ta võitis või kaotas. Kaheteistkümne sekundi vältel on kõik võimalik. Ja ta maksab veel ja veel.

Üksilduse tasand. Diiler ei näe mängijat, vaid iseennast ekraanil. Oluline on vältida vigu. Tema tööd kontrollib arvuti. Iga neljakümne minuti järel on diileril puhkepaus. Ta joob kohvi, sööb küpsist, veibib. Diiler ei kohta kedagi, ei suhtle kellegagi. Vaatab peeglist oma nägu, et korrastada meiki.

Puhkepausi lõppedes naaseb diiler tööle ja kõik algab otsast peale. Taas kaksteist sekundit lootust. Samad fraasid, samad liigutused. Kümneid, sadu, tuhandeid, sadu tuhandeid kordi. Äärmuseni reglementeeritud tehing kellegagi, kellega tegelikkuses kunagi ei kohtuta.

Liisamari Viigi seekordsel näitusel esitletakse asju fragmentaarselt. Stseenid ekraanidel ilmuvad sõnahaaval, mäng veebikasiinos tekib pilthaaval. Fragmentaarsusest hoolimata või ehk just seetõttu on tekkiv maailm haarav ja kõnekas. Me ju tunneme neid fragmente.

Vaatamata banaalsusele on need jätkuvalt lummavad. Punaste küüntega käsi lehvitamas, täiuslikud huuled naeratamas ja täiuslikke lauseid vormimas. Täiuslikud detailid, mille vahel vilksatab must tühjus. Tühjuses prõksatab nendesamade punaste huulte vahel küpsis. Kohv soriseb tassi. Suitsune hingetõmme väljub ümbritsevasse õhku.

Omaette mustri moodustavad numbrid. 12 sekundit. 40 minutit. 12 tundi. 320 000 korda. Numbrid ei valeta, need aitavad tajuda aja möödumist.

Uudisteos “320 000” on sündinud Liisamari Viigi kümne kuu pikkusest töökogemusest veebikasiiino diilerina. Dokumentaalsele algtõukele vaatamata ei ole seekordse näituse teemaks hasartmängud või kasiinosõltuvus. See näitus on igatsusest, tegelikest ja näilistest võimalustest ning killustumisest meid ümbritsevas ahvatlustest küllastunud maailmas.

Panuste tegemise aeg on läbi! Soovin teile palju edu. Avame kaardid. Parem pool võidab seitse viie vastu. Minu suurimad õnnesoovid suurimatele võitjatele. 

Näituse kuraator Ene-Liis Semper

Plakati kujundus Estookin

Tehniline abi Anita Kremm, Marto Mägi

Tänan: Carmen Kass, Aleksandr Valetto, EKA.

Avamine: 11. mail kell 17.00 GÜ galeriis

„Hoitud hetked“ on Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna teise kursuse tudengite ühisnäitus.

Näituse pealkiri viitab nostalgilistele või tähenduslikele ajakildudele, mida iga kunstnik omal viisil kunsti kaudu talletab. Näitus tegeleb inimmälu ning selle kaduvusega, mälestustest kinnihoidmisega ning püüdega jäädvustada hetki, mis muidu liiga kiiresti hääbuvad.

Teosed käsitlevad nii aju teisenemist ühiskondliku surve all, mälestuste moondumist iga uue meenutusega kui ka esemetesse talletunud lugusid. Osa kunstnikke tugineb perekondlikule pärandile, teised uue keskkonnaga kohanemisele, kuid pea kõik vaatavad loomeprotsessi käigus enesesse, et mõtestada ja visuaalselt kujutada neile olulisi hetki. Ühiselt moodustub tervik, mille märksõnadeks on käsitsi tegemine, eksperimenteerimine ja materiaalsus.

Osalevad kunstnikud: Anastasija Šteinle, Anna Weidebaum, Ronja Jõgi, Sadhbh Connolly, Selene Taur.

Kunstnikud tänavad juhendajaid Viktor Gurovit ja Eve Kaske ning EKA graafikaosakonda.

Näitus on avatud: 11.–30.05. Avamine: 11.05 kell 17.00. Asukoht: GÜ Galerii, Pärnu mnt 154, Tallinn. Lahtiolekuajad: E-R / 12-18, L 12-16

„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed ning ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusele kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.

Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

„Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase paari aasta jooksul, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka mälestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avauste ja (läbi)käikude motiivid, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektina – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest, vaid pööravad tähelepanu seisundile, mis tekib vahealas viibijal.

Näitus on 25.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.

Näitus on avatud 11. oktoobrini 2026.

Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Näitusekorraldaja: Tõnis Medri
Koordinaator: Anastassia Langinen