Läänemere kujutluspildid: infrastruktuur, poliitika ja õiglus

Läänemeri on enamat kui lihtsalt veekogu – see on vaidlustatud kaubanduse, kaevandamise ja võimu ruum, kus ekspluateerimise ajalugu põrkub pakiliste ökoloogiliste ja sotsiaalsete tulevikuväljavaadetega.

See näitus esitleb linnauuringute tudengite töid, mis on semestri pikkuse uurimisstuudio kulminatsioon, mis kriitiliselt ümbermõtestab Läänemerd kui keskkonnaalast, poliitilist ja kultuurilist üksust. Uurimistöö, narratiivi ja spekulatiivse disaini kaudu hõlmavad nende projektid mitmeid kohti, uurides infrastruktuuri, nekropoliitika ja ajalisuse teemasid. Mitmeid meediume hõlmavad teosed kutsuvad vaatajaid üles Läänemerd ümber mõtlema mitte kui tühja “sinist tühjust” kaartidel, vaid kui konfliktide, mälu ja võimaluste elavat ruumi.

Projektid:
Melissa Wen Hui Lee, Paula Fischer, Yiğithan Akçay

Heeringas, mis on Läänemere ökosüsteemi jaoks eluliselt tähtis, on pikka aega toetanud rannikukogukondi ja peegeldab sügavat kultuurilist suhet inimeste ja looduse vahel. Viimasel ajal on heeringavõrkude kasutamine nihkunud elatusvahendist kontrollivahendiks, muutes ookeani kaubaks, mida jagatakse ja ekspluateeritakse kasumi saamiseks. Mere eest tõeliselt hoolitsemiseks peame muutma oma arusaama sellest, selle asemel, et kohelda seda millegi omamisena või inimtekkelise piiride ja kvootide abil hallatavana. Kosmovisioonile toetudes peame ümber mõtlema oma suhte ookeaniga, nähes merd elava ja jagatud ruumina, mitte territooriumina, mida tuleb nõuda või hallata.

Annabel Pops, Anna Bõhmova, Laman Mammadli

Poliitiliste, ökoloogiliste ja majanduslike mõjutusvahendite „mänguväljak“. Suveräänsusküsimuste ja rahvusvaheliste suhete „vahepealne koht“. Koht, kus seadused ja määrused näivad olevat olemas, kuid ei paku ikkagi lahendusi.

Meie projekt keskendub sellele, kuidas merd on politiseeritud inimkonna teenistusse, keskendudes hiljutistele sündmustele Läänemeres ja infrastruktuuri vastu. Meie eesmärk on avada suuremaid nähtusi seoses mere politiseerimise ja spekuleerimisega ning kaardistada kriitiliselt uusi reaalsusi, kuna merest on saanud uus poliitiliste ja kasumile orienteeritud mängude areen.

Hanna Steckl, Zoë Lipp

Alustades vetikatest kui elavast metafoorist, jälgib see projekt Läänemere habrast tasakaalu – kus jõed kannavad nii elu kui ka toksiine, laevavrakid sulanduvad merepõhjaga ja inimtegevus põrkub looduslike tsüklitega. Jäikade kategooriate (maa/meri, inimene/mitte-inimene) kahtluse alla seadmisega paljastab teos mere kui kihiliste ajalugude ja vaidlustatud tulevike arhiivi.

Sarah John von Zydowitz, Adeolu Jeremiah Afolabi, Bérénice Portier

“Kolmes tuleviku rahvajutus püüame läbi rääkida inimese ja looduse suhteid tulevikus, mida kujundab kiiresti muutuv kliima. Alates inimeste ja hariliku koskla vahelistest lokaliseeritud sümbiootilistest praktikatest kuni teiste liikide vastumeelsuseni nende välimuse – ja väljaheidete – pärast. Otsime lootust telgi pimeduses sosistatud lugude turvalisusest, kandes endaga kaasas siia-sinna rändavaid lugusid.”