Näitused

27. augustil 2026 kell 17.00 avatakse HOP galeriis kaasaegse ehtekunsti grupinäitus „Sa oled eikeegi, kuniks keegi sind armastab“.

Me igatseme vaid armastust. Soovime olla hoitud, vajatud ja kaitstud. Me ihkame meeleheitlikult lähedust ja julgust olla teise ees haavatavad. Hetkedel, mil armastus on kingitud või võetud, keelatud või tõrjutud, leitud või kaotatud, muutub südamevalu põhjatuks. Just siis saavad ehetest kompromissitud armastuskirjad täis iha, kahetsust, rõõmu ja kaotust.

Üheksa kaasaegset naisehtekunstnikku said kutse tõlgendada näituse pealkirja läbi isiklike kogemuste ja luua uued ainulaadsed teosed- armastusega või armastuseta, sellest kantuna või sellest hüljatuna. Siit saab alguse näitus.

Kuraator: Erinn M. Cox

Näitusel osalevad kunstnikud: Erinn M. Cox, Piret Hirv, Katarina Kotselainen, Kristiina Laurits, Eve Margus, Erle Nemvalts, Pilvi Tammoja, Ketli Tiitsar, Hanna-Maria Vanaküla

Liitu meiega näitusetuuril koos kuraatori Erinn M. Coxiga neljapäeval, 3. septembril 2026 kell 17.00 [inglise keeles]

Liitu meiega ühisel EKL galeriide näitusetuuril neljapäeval, 10. septembril 2026 kell 17.00 [eesti keeles]

Näitus on avatud kuni 27. septembrini 2026.

Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

28. august – 27. september 2026
Hobusepea galerii, Tallinn

27. augustil kell 18.30 avatakse Hobusepea galeriis kunstnik Andre Joosep Armingu esimene isikunäitus „Ahelreaktsioon“ pidulikult renessanssmotiividega maskiballiga. Avamisel toimuva lavastuse autoriks on Linda Mai Kari.

Näitus käsitleb inimese haprust, üksildust, kohanemisvõimet ja jätkamist, uurides elu lõppemise ja uute alguste vahelist pingevälja. „Ahelreaktsioon“ jääb publikule avatuks kuni 27. septembrini.

„Ahelreaktsioon“ on eelkõige näitus elurõõmust ja elamise privileegist. Armingu teosed tuletavad meelde, et elu tuleb elada just praeguses hetkes – selle täies intensiivsuses, hoolimata teadmatusest, mida tulevik endaga kaasa toob. Kunstnik lisab: „Tahaksin oma loominguga kõigile ühel ajal meelde tuletada ja tunnistada, et elu on raske, aga see on seda väärt.“

Näitus koondab kunstniku teoseid aastatest 2018–2025 ning esitleb ka kolme uut seeriat: „Don Quijote I“, „Eemaldumine ei eksisteeri“ ja „Episteemiline süda“. Armingu loomingulise käekirja keskmes on poeetiline autobiograafiline portree, mille kaudu ta avab oma keerulise meditsiinilise tausta ning sellest kasvanud elujaatava maailmatunnetuse. Tema teosed liiguvad isikliku ja universaalse piiril, põimides mälestusi, identiteeti, aega, armastust ja surelikkust.

Inspiratsiooni ammutab Arming nii popkultuurist, kui ka visuaalsest argikeskkonnast. Tema töödes avaldub maksimalism mitte üksnes esteetilise valikuna, vaid eluhoiaku ja vastupanuna lihtsustamisele. Näituse jooksul ärkab ellu ka kunstniku alter ego „Mitte Surm“, mis avab surma teema läbi mängulisuse, absurdi ja draama.

Andre Joosep Arming (snd 1995) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe (2018) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). Oma loomingus kasutab ta peamiselt polaroid- ja videomeediumi. Tema töödele on iseloomulik autobiograafilisus ning sündimise, suremise ja aja kulgemise käsitlemine. Arming kuulub Eesti Fotokunstnike Ühendusse ja Eesti Kunstnike Liitu ning on osalenud mitmetel ühisnäitustel Eestis ja välismaal, sealhulgas Saksamaal ja Leedus. Ta on ka MTÜ Siirdatud Süda liige.

Näitusel aitavad sündida: Kleer Keret Tali, Helle Ly Tomberg, Karl-Christoph Rebane, Linda Mai Kari, Sirel Soans, Mio Kurm, Johanna Ruukholm, Reimo Võsa-Tangsoo, Hans-Otto Ojaste, Johannes Säre, Hugo Leinola ja Artproof.

Avamise ja lisainfo kohta leiab teavet Hobusepea galerii kanalitest.

Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS. Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

Näitus “Bootleg Service” kutsub vaatama tuttavat uue pilguga ning avastama, kuidas erineva taustaga kunstnikud ühte alguspunkti enda jaoks ümber tõlgendavad.

Näitusel kohtuvad erinevad perspektiivid, käekirjad ja mõtestusviisid, mis võivad olla lõbusad, rahutud, eemaletõukavad või kaasahaaravad. Jagatud alguspunkt muutub erinevate kunstnike käes millekski täiesti uueks; igaühe isikliku lähenemise kaudu tekivad uued seosed, vormid ja tähendused.

Näitusel osalevad Robert Kapanen, Paul Aadam Mikson, Kassandra Laur, Allan Suomalainen ja Riste Sofie Käär.

Näituse kuraatorite tiimi moodustavad Bluff Ateljee ehk Martin Kislõi, Anna Elisabeth Remmelg ja Mark Kokotov. 

Graafilise disaini autor on Martin Kislõi.

Näituse avamine toimub 27.08 kell 19:00, mille raames toimub Riste Sofie Kääri performance.

Näitus on avatud 27.08–04.09 kell 13:00–19:00 aadressil Kopli tänav 85.

Näituse avamist sponsoreerib Põhjala. 

Laupäeval, 22. augustil ja esmaspäeval, 24. augustil kell 18–21 toimuvad EKA Galeriis grupinäituse „Tüdrukute saar“ raames kollektiivsed õhtusöögid ja tikkimise töötoad.

Õhtu jooksul valmistatakse Aly Sparkling Beveridge’i (@alysparklingbeveridge) loodud retseptide põhjal toitu. Süüa valmistavad ja töötuba juhivad kokkavad ja töötuba läbiviijad on Helena Atkin, Mariia Chudna ja Daria Titova.

Lauast saab koht, kus jagada toitu, retsepte, lugusid ja muinasjutte vastupanust, ellujäämisest, kodust ja põgenemisest. Külalised saavad anda oma panuse ka ühisele laudlinale, tikkides sinna midagi, mida nad soovivad maha jätta. Õhtusöökide jooksul täitub laudlina järk-järgult nende inimeste lugudega, kes selle ümber kogunevad.

Sa ei pea kaasa võtma lugu ega teadma, mida öelda. Võid tulla jagama, kuulama, sööma, tikkima või lihtsalt laua ääres istuma.

Kohtade arv on piiratud, vajalik on eelnev registreerimine! Osavõtt on tasuta. Pane end kirja siin.

Loe näitusest rohkem siit.

„Tüdrukute saar“
EKA Galeriis 22.08.–6.09.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 21.08. kell 18.00

Mis oleks, kui eksisteeriks utoopiline saar: koht, kus haprust, lahkust, haavatavust ja hoolivust ei peetaks nõrkusteks, vaid vastupanu ja põgenemise vormideks?

„Tüdrukute saar“ on feministlik grupinäitus ja jutuvestmisprojekt, mis kujutab ette väljamõeldud saart, kus elavad tüdrukud koos lillede ja loodusega. Siin pole sõda ega leina. Lilledest ja taimedest saavad vastupanu sümbolid, samas kui hellus, kujutlusvõime ja hoolivus saavad ellujäämise ja teistsuguse reaalsuse loomise viisideks.

Projekt kasvab välja Ukraina kunstniku Daria Titova sõjakogemusest ning uurib lapsepõlve, leina, kodu ja vajadust luua ruume, kus kujutlusvõime saab pakkuda pelgupaika. Saare „tüdrukud“ ei ole sooline piirang, vaid pigem avatuse, uudishimu, ja siiruse sümbol, uskumus, et maailm võib olla teistsugune. Kõik on siia teretulnud.

Näitusel on eksponeeritud Titova visuaalteosed koos Mariia Chudna keraamika ja Helena Atkini originaalmuusikaga. Natalia Stojkova ja Kornélia Nemcová esitlevad oma filmi „Naise sõda“, lisades naiste sõjakogemustele uue vaatenurga.

Näituse ajal saab saarest koht ühisteks eineteks ja lugude jutustamiseks. Aly Sparkling Beveridge’i kavandatud ühised õhtusöögid toimuvad 22. ja 24. augustil, tuues külastajaid kokku toidu, vestluse ja jagatud lugude ümber. 2. septembril toimub vestlus kunstniku ja disaineri Katya Lesiviga ja teetseremoonia.

Näituse publikuprogramm
Kohtade arv on piiratud, vajalik on eelnev registreerimine!

• Laupäev, 22. august kell 18–21 kollektiivne õhtusöök ja tikkimise töötuba. Pane end kirja siin
• Esmaspäev, 24. august kell 18–21 kollektiivne õhtusöök ja tikkimise töötuba. Pane end kirja siin
• Kolmapäev, 2. september kell 16–18 kunstnikuvestlus ja teetseremoonia Katya Lesiviga. Pane end kirja siin

Osalevad kunstnikud: Helena Atkin, Aly Sparkling Beveridge, Mariia Chudna, Natalia Stojkova & Kornélia Nemcová, Daria Titova
Projekti algataja: Daria Titova
Graafiline disain: Teele Kiisk
Tehniline tugi: Eugenio Marini
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

11.07.2026–25.10.2026

Alates 11. juulist on Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis „Noor Tartu” näitusesarja raames avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Elus olemise tunne”.

Kaisa Maasiku isikunäitus „Elus olemise tunne“ keskendub argistele, kuid ilusatele hetkedele, mida on kerge märkamata jätta. Need võivad olla juhuslik naeratus kahe võõra vahel, esimene päev pärast kuudepikkust talve, mil saabaste asemel saab jalga panna tennised, või vihmasabin aknaplekil, mis öösel korraks äratab ja seejärel uuesti uinutab. Maasiku teosed lähtuvad vaatlemisest ja märkamisest ning koondavad erinevate inimeste talletatud hetki ja argiseid tähelepanekuid.

Kiire infovoo ning pideva digitaalse tähelepanukonkurentsi taustal pakub näitus võimalust aeglustada pilku ja suunata tähelepanu sellele, mis tavaliselt jääb tagaplaanile – olukordadele, mis võivad juhtuda meie kõigiga ning mis tuletavad meelde, et elu koosneb suuresti just neist väikestest ehedatest kogemustest.

Näitusesari „Noor Tartu” sai alguse 2017. aastal eesmärgiga populariseerida ning toetada Tartuga seotud noorte kunstnike loomingut. Varasemalt on „Noore Tartu“ näituseprogrammis esitletud Sten Eltermaa, Keiu Maasiku, Mirjam Hinni, Siiri Jürise, Nele Marie Tiidelepa, Tõnis Jürgensi ja Viktoria Berezina loomingut.

Kaisa Maasiku näitus on Tartu Kunstimuuseumi 3. korruse projektiruumis avatud 11. juulist kuni 25. oktoobrini 2026.

Kaisa Maasik (1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2021) ja fotograafia osakonna (BA, 2017). 2019. aastal täiendas Maasik end Helsingi Kunstiülikooli Kunstiakadeemias Praxise kuraatoritele suunatud magistriprogrammis. Maasiku jaoks on oluline koostöine tegutsemine, ta töötab nii koos kui üksi projektide kallal, mis võtavad ruumilisi mõõtmeid. Ta keskendub juhuslike inimeste tunnetele ja kogetule, püüdes nende lugu edasi anda läbi esemete või mälestuste. Maasiku keskseks töövõtteks on kogumine, ammutades ainest eelkõige igapäevast. Ta on kuulunud Umbrella Grupi koosseisu (2016–2017) ning tegutsenud projektiruumi Vent Space (2018–2019) ja Tallinna Fotokuu biennaali (2017, 2019) korraldustiimides. 2020. aastal pälvis Maasik Wiiralti stipendiumi ning 2021. aasta kevadel osales ta FAIR residentuuris FABRIKKENis Kopenhaagenis. 2021. aastast on ta Fotokunstnike Ühenduse ja 2022. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu liige.

Kunstnik: Kaisa Maasik
Kuraator: Stella Mõttus
Graafiline disainer: Kersti Heile
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Ledzep OÜ
Näituse toimkond: Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Rene Kriisa, Katariina Leets, Katrin Lõoke, Anti Saar, Peeter Talvistu
Videoklippide autorid: Arvi Anderson, Jana Arendi, Katariina Aule, Andrus Avarand, Yvette Bathgate, Marleen Eino, Alexei Gordin, Yiheng Gu, Viktor Gurov, Liisa-Lota Jõeleht, Erik Jürmann, Pirke Kaljula, Piret Klea-Velleste, Karel Koplimets, Nele Kurvits, Epp Kuslap, Kadri Lind, Maria Luiga, Mariel Luuk, Heiki Maasik, Katariin Mudist, Stella Mõttus, Reigo Nahksepp, Urmet Piiling, Evelyn Raudsepp, Mari-Liis Rebane, Yiyang Sun, Maryliis Teinfeldt-Grins, Annika Toots, Tõnu Tunnel, Simona Tätte, Lotte Ugandi, Ruudu Ulas, Pille-Riin Valk, Eliisabet Valmas, Sten Vendik, Helen Västrik

FOKU galeriis Hilla Kurki (FI) ja Taavi Rekkaro (EE) duonäitus „See, mida tuleks tunda“.

Ühisel näitusel uurivad kunstnikud isikliku mineviku, puudutuse ja lähedusega seotud teemasid, aga ka seda, kuidas me kujutistega suhestume. Mõlemad kunstnikud otsivad oma praktikas uusi lähenemisviise, liikudes muuhulgas tasapinnaliste kujutiste juurest suurema ruumilisuse poole. Koos loovad teosed dialoogi distantsi ja intiimsuse, kohalolu ja mäletamise vahel.

Seerias „Clay Diaries“ („Savi päevikud“) läheneb Hilla Kurki mälule läbi oma pere ajaloo, uurides, kuidas luua uusi viise traditsioonide ja pärandiga suhestumiseks. Kurki fotodel on kujutatud inimesi koos taimede ja teiste olenditega, kes sünnivad igal hooajal justkui muutumata kujul uuesti. Kutsudes oma esivanemate majja külla mitmeid kunstnikest sõpru ja kolleege loob ta jagatud hetkede kaudu elava arhiivi, kus sõprus on teose tulem, mitte ainult selle teema.

Taavi Rekkaro esitleb näitusel fotosid ja objekte, käsitledes fotot puudutatava ja kogemust talletava objektina, kus lähedusest saab kogemuse osa. Jäädvustatud kujutistel avanevad kaduvad hetked, sisemised kahtlused ning katsed mõista iseennast ja oma suhteid teistega. Vaadeldes igapäevaseid hetki, küsib kunstnik: kuidas olla kindel, et sa üldse seal olid, kas need momendid ka päriselt olid? Galerii seinale moodustub sulav hetk, mis koosneb teostest alates aastast 2023. Teosed ei ava üht kindlat lugu – tuleb võtta aega, et leida oma lugu.

Näitus jääb avatuks 26. septembrini 2026.

Hilla Kurki (snd 1985) on Soome kunstnik, kes on näidanud oma töid rahvusvaheliselt ja osalenud erinevatel kunstimessidel alates 2016. aastast. Tema esimene raamat „Almost All the Flowers in My Mother’s Garden“ („Peaaegu kõik lilled mu ema aias“) ilmus 2022. aastal (Khaos Publishing) ning on tänaseks läbi müünud juba kaks tiraaži. Raamatu kohandusi näituseks on hiljuti eksponeeritud näiteks Soome Instituudis Pariisis, Foto Arsenalis Viinis ja Genfi Fotograafiakeskuses. Kurki oli 2023. aasta Kopenhaageni fotofestivali üks peaesinejaid. 2018. aastal valiti tema tööd naisfotograafide ajaloole ja tulevikule keskenduvale Elles X Paris Photo näitusele. 2019. aastal pälvis ta 34. Hyères’i festivalil preemia vaikelude kategoorias. Ta on valitud Futures Photography platvormi kunstnike hulka.
Kurki lõpetas 2018. aastal Aalto Ülikooli kunsti-, disaini- ja arhitektuurikooli magistrikraadiga kunsti alal. Ta elab ja töötab Helsingis Soomes.
https://www.hillakurki.com/

Taavi Rekkaro (snd 1988) on segatehnikas töötav kunstnik, kelle looming peegeldab intuitiivset dialoogi kujutava kunsti ja fotograafia vahel. Ühendades pilte füüsiliste materjalidega, püüab ta jäädvustada põgusate hetkede energiat, hägustades piire mälestuste ja eneseleidmise vahel. Rekkaro on oma töid eksponeerinud rahvusvahelistel näitustel ja kunstimessidel ning tema töid on avaldatud korduvalt rahvusvahelistes väljaannetes.
https://taavirekkaro.com

FOKU galerii on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) galerii ja esitlusruum Tallinna vanalinnas.

Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Soome Kultuurirahastu Kymenlaakso piirkondlik fond, Artproof

Avamisjookidega kostitavad:
Nudist Drinks, Põhjala Pruulikoda

Partner:
Rüki galerii

Tehniline tugi:
Karmo Migur, Paul Kobert

Hilla Kurki teose kalligraafia:
Adèle Zabé

Täname:
Albane, Alexis, Anne, Artproofi tiim, Celine, Daniel, EKA galerii, Elio, Ferdinand, Hikari, Hubert, Jack, Joosep, Kaisa Maasik, Margot, Mari-Leen Kiipli, Olari, Olivia, Oscar, Raphaël, Rasmus, Risako, Sheung, Thomas, Tor, Valter, Viivi, Woosung

FOKU galerii
Väike-Karja 10, Tallinn
N–L 12–18

Sissepääs tasuta

Karl Joonas Alamaa & Cian-Ti Wang
„Käeulatuses“
02.08–30.08 @ KESKPUUR

Tuues kokku kaks erineva kultuuritaustaga kunstnikku, ühendab näitust ühine huvi kodu, lahkumise, mälu ja lootuse teemade vastu. Taiwani kunstniku Cian-Ti Wangi jaoks on see esimene kord oma loomingut Eestis näidata. Alamaa ja Wangi praktikad kohtuvad küsimustes, mis puudutavad kuuluvust, mälestusi, liikumist, argiseid kogemusi ning viise, kuidas inimesed loovad ja hoiavad sidet paikade, esemete ja üksteisega.

Näituse keskmes on jagatud ja isiklikud ruumid, paigad, kus inimeste teed ristuvad, kus kujunevad harjumused, suhted ja mälestused. Need võivad olla keskkonnad, mis kannavad endas nii individuaalseid kui ka kollektiivseid lugusid.

Näitus vaatleb, kuidas mälu ja kuulumine liiguvad pidevalt isikliku, jagatud ja institutsionaliseeritud vahel. Selle asemel, et käsitleda neid püsivate või üheselt määratletavate nähtustena, avab väljapanek mälu kui pidevas muutumises oleva protsessi, küsides kuidas me kanname paiku endaga kaasas ning kuidas paigad omakorda kujundavad meie arusaama sellest, kuhu ja kelle hulka me kuulume.
…

Cian-Ti Wangi kunstipraktika keskendub toidule, söömisele ja tuttavatele esemetele kui viisidele, mille kaudu inimesed loovad sidemeid kodu, identiteedi ja üksteisega. Tema looming põimib isiklikud kogemused laiemate ühiskondlike küsimustega, käsitledes keelt, religiooni, ajalugu ja sotsiaalseid suhteid. Wang kasutab sageli argiseid esemeid, keskkondi ja rituaalseid vorme, et luua installatiivseid ja performatiivseid olukordi, mis kutsuvad vaatajat mitmekihilisse emotsionaalsesse maailma. Elades Belgias, kuid olles pärit Taiwanist, on tema loomingut sageli kujundanud igatsus ning kogukonda kuulumise otsing.

Karl Joonas Alamaa looming tegeleb seevastu isikliku mälu ja avaliku ruumi kokkupuutepunktidega, huvitudes nii võimu, ajaloo ja inimese omavahelistest suhetest. Teda huvitab, kuidas inimesed kannavad endaga kaasas mälestusi, väikeseid jälgi ja isiklikke tähendusi ning kuidas avalikud ruumid ja ideoloogiliselt laetud keskkonnad kujundavad meie arusaama kuuluvusest ja kodust. Nii põimivad tööd isikliku ja avaliku vaate, viidates silmale märkamatu ja nähtava vahekorrale, millelegi, mis on kaasa võetud, kogutud või enda teada jäetud.

Neljapäeval, 16. juulil kell 17 avatakse Kohtla-Järve keskväljakul välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal”, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimet tegeleda Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Välinäitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid” raames. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Kogu maailmas vaieldakse selle üle, kas ja kuidas vastuolulist pärandit avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. 

Välinäitus annab ülevaate kolmest kunstiliste sekkumiste konkursist aastatel 2024-2025. Kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku ning nende raames on pakutud välja 25 erinevat lahendust, kuidas mõtestada ümber eri tüüpi pärandit – Saaremaa Tehumardi memoriaali (autorid Riho Kuld, Mati Varik, Allan Murdmaa, 1967/1975), Tallinna Lennujaama vana reisiterminali monumentaalmaale (1955, autorid Viktor Karrus ja Richard Sagrits) ning Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (autor Olav Männi, 1950/1956).

Avamisel tutvustavad välinäitust ja Nõukogude pärandi ümbermõtestamist kell 17 Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloolane Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool). Väljaku kõrval asuvast kaevurite monumendist “Au tööle!” (1967, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) räägib Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm. 

Sellele järgneb kell 18 giidituur Stalkeri muuseumi näitusel „Väljasõit“ Kukruse stalinistlikus klubihoones, Lehe tn 10a. Grupinäitus ühendab tööstuspärandi, Ida-Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Väljas on Peeter Lauritsa, Arne Maasiku, Raoul Kurvitza, Ernst Hallopi jt teosed ning kaasaegsete kunstnike Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viiri sekkumised Tallinna lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaalidesse. Tuuri raames tutvustavad näitust Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Indrek Leht ja Ainar Varinurm. Näitus on avatud juuli-august 2026 etteteatamisel (helistades nr 5155365) ning 17.07.-29.08. reedeti ja laupäeviti kell  15-18. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Näitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026), mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium. Projekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalevad kunstnikud: Saaremaa Tehumardi memoriaali sekkumiste kavandite autorid olid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann. Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna lennujaama vana terminalihoone maalide ümberraamistamiseks. Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid skulptuurist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“. 

Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Õiglase Ülemineku Fond.