Näitused

Tartu Illustratsioonifestival (TIF) toimub tänavu juba kolmandat korda ning esmakordselt kahepäevasena, 25.-26. septembril Tartus, Aparaaditehases.

Festival toob kokku illustratsiooni, disaini ja visuaalse kunsti loojad Eestist ja mujalt Euroopast ning kutsub osalema nii professionaale, tudengeid kui ka kõiki illustratsioonihuvilisi. TIF 2026 keskendub mängulistele mustritele, uurides tekstuure, kordusi ja rütme ning julgustades eksperimenteerima erinevate tehnikate, materjalide ja lähenemistega.

Kahe päeva jooksul toimuvad praktilised töötoad, ettekanded ja paneelarutelu, kus saab muu hulgas katsetada siiditrükitehnikas lauamängu loomist, Annelinna arhiktuurist inspireeritud kollaažiloomet, krokiitöötuba koertega ning osaleda kirjanike ja illustraatorite kiirkohtumisel. Lisaks saab külastada rahvusvahelist näitust „Helge mälestus“ ja illustraatorite turgu.

Festival toob Tartusse teiste seas mustridisainer Lotta Maija Soomest, Briti illustraatori ja disaineri Ryan Chapmani ning Sloveenia raamatuillustraatori Damijan Stepančiči.

TIF on kohtumispaik, kus professionaalid ja uudishimulikud huvilised saavad koos avastada visuaalse loojutustamise ja illustratsiooni võimalusi.

Täpsem info kodulehel: illustrationfestival.com

Delfti Tehnikaülikooli tudengite näituse “Mõõtkava küsimus: Tallinn” avamine toimub neljapäeval, 10. septembril kell 19.00 Arhitektuurimuuseumis.

„Järeldused” on Asmus Soodla viies isikunäitus ja teine kord, mil ta eksponeerib Uus Rada Galeriis. Uus väljapanek haakub epiloogina tema varasema Raja näitusega „Standardne puitmaterjal” (2023), mille keskmeks oli inimese suhe puidu kui materjali ja puidutoodetega.

Uuel näitusel lisandub sellele suhtele ka ajaline mõõde ja tõsiasi, et kolme aasta eest eksponeeritud materjal omandas eelmise näituse avamisega ühtlasi kunstiteoselise staatuse. „Järeldused” pöördub selle materjali juurde tagasi, dekonstrueerides seda ja täpsustades varasemaid kontseptuaalseid lähtekohti. Nii tõuseb „Järeldustes” temaatikana esile ka kunstiteose järelelu peale näituse toimumist.

Projekti raames ilmub samuti „Standardse puitmaterjali” kataloog.

Näituse avamine toimub reedel, 18. septembril kell 19.

Näituse lahtiolekuajad:

E–R 16–20
L–P 12–20

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Asmus Soodla (s. 2003) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja installeerija. Ta on omandanud bakalaureusekraadi installatsiooni ja skulptuuri erialal (2025) Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end kunstnik Simon Starlingu stuudios Kopenhaagenis.

Uus Rada Galerii on Eesti Kunstiakadeemia magistrantide juhitud näitusepind Mustamäel, Raja monumentaalskulptuuri majas aadressil Raja 11a.

House of Negotiated Selves (Läbirääkimiste minade maja)
Ars Electronica Campus Exhibition
9.–13. september
Linzi kunstiülikool, Hauptplatz 8 (läänehoone)

House of Negotiated Selves uurib piiri inimese autonoomia ja masina representatsiooni vahel. Kuna tehisintellekt muutub üha valdavamaks meie interaktsioonide, loomingu ja otsuste tegemise vahendamisel ja kujundamisel, toimuvad pidevad läbirääkimised.

Vastuseks 2026. aasta teemale NEGOTIATING HUMANITY – FUTURE BEGINS  raamistab House of Negotiated Selves” need läbirääkimised kehastunud kogemusena. Lõbustusmaja moonutatud peeglite metafoori kaudu tunduvad meie endi peegeldused sarnased, kuid lõppkokkuvõttes petavad meid. Installatsioon küsib, millal meie peegeldusest saab asendus ja millal masin hakkab meie eest rääkima.

Külastajad astuvad maailma, kus nende kohalolekut tajutakse ja tõlgendatakse. Alguses tundub süsteem olevat nende tõelise mina ja kohaloleku peegel. Tasapisi hakkab peegeldus rändama, ennustades, moonutades ja külastajat valesti esitades. See, mis algab äratundmisena, muutub mitmetähenduslikkuseks ja nihkeks. Selle asemel, et parandada ühte moonutusvormi, laseb teos sellel tekkida, paljastades külastajale häiriva esindatuse kogemuse, mis talle enam ei kuulu.

Läbirääkimiste minade maja uurib tehisintellekti vahendatud esindatust ja inimtegevuse erosiooni. Interaktsioonidisaini, kriitiliste tehisintellekti uuringute ja sensoorse kunsti ristumiskohas paiknev projekt tõlgib abstraktse arutelu käegakatsutavaks kogemuseks, mis ei puuduta mitte seda, mis tehisintellekt on, vaid pigem seda, kuidas see meid esindama hakkab, olenemata sellest, kas me sellega nõustume või mitte.

//

DANUBE TRIANGLE

Selle aasta Ars Electronica tiim (tootedisain + ixd tudengid):

Paula Jürgens
Martin Orav
Tõnis Bender (IXD)
Kulla Kangur
Anett Elis Männil
Carina Schipai
Hendra Raud (IXD)
Sara De Simone (IXD)
Paul Pank
Markus Hunt
Gustav Villem Kalberg

Juhendajad: Carol Tikerperi & Bob Bicknell-Knight

Tugi ja abi: Björn Koop, Kätlin Leokin, Kaspar Pulk

Reedel, 11. septembril kell 18.00 avab Editorial (Latako 3, Vilnius) näituse „Tuttav võõras“, mille kuraator on Milda Januševičiūtė. Näitus on osa Vilniuse galerii nädalavahetuse programmist.

„Tuttav võõras“ koondab Zuza Banasińska, Loora Kaubi, Sarah Neumanni ja Milda Januševičiūtė teoseid, et vaadelda mälu kui ebastabiilset protsessi, mille kaudu isiklikke ja kollektiivseid identiteete pidevalt rekonstrueeritakse. Näitus liigub perekonnaajalugude, päritud piltide, kehamälu ja digitaalsete arhiivide vahel, küsides, mis juhtub, kui minevik ulatub meieni fragmentide kaudu: sugulaste korduv lugu, pilt, mille detailid enam ei ühti, selgituseta päritud žest või kuskil pilvedes talletatud fail. Mälu on siin vähem juhtunu arhiiv ja pigem pidev läbirääkimised mäletatava, unustatava, muudetava ja edasiantava vahel.

Näitust huvitab nihe kehastunud ja eksternaliseeritud mälu vahel. See, mis kunagi oli hoitud lugudes, objektides ja kehades, eksisteerib üha enam ka ettevõtete serverites, millele pääseb ligi paroolide, tellimuste ja infrastruktuuride kaudu, mida me harva näeme. Unustamine võib olla inimlikuks olemise põhitingimus; andmete salvestamine on sellest teinud teenuse.

Selle asemel, et käsitleda mälu usaldusväärse tõendina, uurib „Tuttav võõras“, kuidas mäletamist kujundavad kordus, tegematajätmine, tehnoloogia ja hetk, millest alates see tagasi vaatab. Tuttav võib naasta veidi muutununa; kellegi teise mälu võib vaikselt meie omasse siseneda; päritud lugu võib tunduda samaaegselt intiimne ja kummaliselt võõras. Näitus ei paku välja algse, puutumata mineviku taastamist. Selle asemel küsib see, kuidas elada sellega, mis on alles, mis on juba ümber kirjutatud ja mida me valime või lubame teistel süsteemidel meie eest mäletada.

Näitust saab Editorialis (Latako 3, Vilnius) vaadata kuni 24. oktoobrini.

Tuttav võõras

Kunstnikud: Zuza Banasińska, Milda Januševičiūtė, Loora Kaubi, Sarah Neumann

Kuraator: Milda Januševičiūtė

Arhitekt: Ona Juciūtė

Kujundaja: Monika Janulevičiūtė

Keeletoimetaja: Joseph Everatt

Näitust rahastab Leedu Kultuurinõukogu

Näitusega kaasneb ürituste programm: jälgige meid värskenduste saamiseks aadressil www.editorial.lt.

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on avatud Loora Kaubi ja Erik Hõimu ühisnäitus „Klopsides ja komistades“.

Näituse lähtekohaks on mälestused erinevatest paikadest ja lugudest. Need lood räägivad vanast vajadusest – kuidas olla inimestega, kes enam meiega olla ei saa. Kuidas öelda sõnu, mis on jäänud hiljaks.

Me usume seda, mida loodame. Usume, et mäletame alati sama eredalt. Usume, et meil on igavesti koht kiiresti muutuvas, valutavas maailmas. Usk on väike ja kangekaelne asi. Koorem, mida me endaga kaasas kanname. Sellest võib saada kabelikujuline majake, mis ei ole ehitatud ühe inimese mälestuseks, vaid kõigi nende jaoks, kelle järele on kunagi igatsetud.

Sellele ei saa näppu peale panna, miks surelik inimene ehitab maju nendele, keda enam pole. Varjualuseid, kus uskuda edasi headuse võimalikkusesse. Lipp-lipi haaval, kõigest käepärasest kokku klopsitud vaikne ilm, mille alla on kokku kogutud väikesed žestid inimlikkusele. Ta ei püüa ilustada seda, mida me veel ei tea, ega tähendusi peale suruda. Kuid siiski – kivikesed, jooned, tükid tuttavatest kohtadest ütlevad: siin oli keegi. Ta oli päriselt olemas. Ja võib-olla tähendabki usk lõpuks lihtsalt seda: me loodame, et midagi jääb.

Loora Kaubi (s 1998) on Tallinnas töötav kunstnik. Tema tööd uurivad une, isikliku ja kollektiivse mälu ning väsimuse teemasid. Kaubi on lõpetanud Brüsselis LUCA School Of Arts’i kaasaegse kunsti magistriprogrammi, Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna ning on end täiendanud Viini Kunstiakadeemias ja praktikal Mexico City’s.

Erik Hõim (s 2001) on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas ja täiendanud ennast Prahas, FAMUs samal erialal. Ta on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu nädalapreemia, „Suvenäituse“ publikupreemia ja osalenud näitustel Tallinnas, Võrus, Urbinos ja Prahas. Ta on osa fiktiivsest kunstnikust Uru Valter ning kuulub Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liitu.

Graafiline disainer: Diandra Rebase

Tänud: Hanna Samoson, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, António Tainha, Mette Mari Kaljas, Deviis OÜ

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 4. oktoobrini.

11. septembril kell 18.30 avatakse aadressil Kotzebue 2 väliala “EKA SIIN”

Tudengid ehitasid Kotzebue 2 krundile jääkmaterjalidest linnamaastiku, et tõestada, et vahekasutus on tehtav, taskukohane ja tore. 

Samas avab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK ka Met(s)aRingi õuesõppeklassi, mis on Riigimetsa Majandamise Keskuse RMK teadusprojekti pilootlahendus külastustaristu varjualustele.

EKA SIIN

EKA välisuks ei ole kunagi olnud ega tohiks ka jääda millegi füüsiliseks piiriks. EKA SIIN on koosloome protsess-projekt, mille eesmärk ja ind on näidata EKA nägu ja sisu ka kooli vahetus ümbruses. EKA SIIN on terviklik visioon Eesti Kunstiakadeemia välialale, mis tugevdab kooli linnaruumilist kohalolu ning annab loometööle voli koolimajast õue hoovata. Selle protsessi esimeseks tähelepanu punktiks on Kotzebue 2 krunt, mis pikemas perspektiivis ootab uut EKA hoonet. 

EKA SIIN sai nime mõttest luua EKA välialale välinäituste jaoks tarvilik siin. Sellel rippuvad tudengite taiesed saaks möödujale omal vahval viisil hõigata “EKA on SIIN!”. Nii saigi EKA SIIN projekti esimeseks loodud etapiks tellingutest tugistruktuur. See loob võimalusi ürituste ja välinäituste korraldamiseks, annab väsinule puhkekoha ja innustab tudengit EKA väliruumi edasi vormima. Siinina võib vaadelda Kotzebue 2 alal paiknevate tellingstruktuuride alumist “talastikku” ehk horisontaalseid tellingu torusid, aga tellingud pakuvad ka palju loomingulisemaid võimalusi enda sisustamiseks. 

EKA SIIN raames on värskelt loodud ajutine haljastus Kotzebue 2 alale. 17.-21. augustil toimunud K2 maastikutalgute raames. Maastikutalguid korraldasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liidu Noortekogu ja Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilasselts.

Järgmisena on krunt ootamas RMK ja EKA koostöö debüüt paviljoni prototüüpi ja peale seda on oma tee leidmas K2-le juba ka kaks Tallinna Arhitektuuribiennaali satelliit programmi. Kõigepealt, juba 8. septembril, avatakse tellingute esimene, rahvusvahelise töötoa “How much Ex.Change?”, välinäitus. 10.-13. septembril on krundil TABi konverentsi konteinerid.

Edasine krundil on aga kõik juba lahtine ja ootab ideid!

Arabella Aabrams
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudeng 

Näituse „Mõõt ja mõte. Constantin Brâncuși ja EKA noorte skulptorite dialoog“ avamine 15. septembril kell 17.00 Tallinna Teletornis.

Palun andke oma osalemisvõimalusest teada hiljemalt 8. septembriks vastates sellele meilile või aadressil kertu.saks@teletorn.ee. Palun kirjutage ka, mitmekesi te tulete.

Teletorn on ühe Eesti olulisima sümbolasutusena arhitektuurikontseptsioonilt kui 1980ndate aastate monumentaalkunstiteos. „Mõõt ja mõte“ on pop-up näitus, kus paneme maailmakuulsa moodsa skulptuuri isa, Rumeenia skulptori Constantin Brâncuși, monumentaalkunsti dialoogi Eesti Kunstiakadeemia skulptorite töödega.

Constantin Brâncuși (1876–1957) oli üks 20. sajandi mõjukamaid skulptoreid. Tutvustame plakatinäitusega tema aastatel 1937–1938 Rumeenias loodud Târgu Jiu monumentaalansamblit, mis kuulub alates 2024. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Eesti Kunstiakadeemiast toovad oma tööd näitusele Lotta Karoliina Räsänen, Ivor Mikker ja Daniil Musesovs. Târgu Jiu monumentaalansambli valmimise ja noorte Eesti kunstnike tööde loomise vahel on peaaegu 90 aastat. Muutunud on maailm, kunst ja materjalid, aga jätkuvalt on huvitav näha, kuidas ja mis materjalidega saab mõttest vorm. Näitus ärgitab mõtisklema ka selle üle, mis teeb skulptuurist monumentaalkunsti ja kas suur vorm aitab kanda ka suuremat mõtet?

Constantin Brâncuși näituse on Teletorni toonud Rumeenia suursaatkond. Noorte kunstnike tööd on jõudnud Teletorni koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

Disainiöö algab Solaris Keskuses viie Eesti moekunstniku näituse ja pop-up`iga “MOEETENDUS”. 

Septembri lõpus avab Eesti moekunstnike uus põlvkond uksed enda kureeritud maailma. 28.09 – 04.10 kestval “MOEETENDUS” pop-up`il esitlevad EKA moeosakonna 74. lennu lõpetajad Ron Verlin, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk oma loomingut.

Kureeritud müügiala täidab ajutise showroom`i rolli, kus iga riideese on kui eraldiseisev kunstiline installatsioon, mida soovi korral selga proovida ja oma riidekappi soetada saab.

Müügistangedelt leiab kunstnike omanimelise brändi tootevalikut, eriilmelisi katsetusi ja isiklikku arhiivi kuuluvaid teoseid. Pop-up`ilt leiab ka teise ringi rõivaid ja aksessuaare.

Pop-up “MOEETENDUS” on jätk 2025. aasta autorietendusele “Finiśage”. 25.08.25 hõivas Sakala 3 Teatrimaja lava moeetendus “Finiśage”. EKA moeosakonna 74. lennu lõpetajad esitlesid oma lõpukollektsioone tervikliku lavastusena. Lavale jõudsid religioossed sümbolid, lapsepõlvenostalgia, totalitarismikriitika, naeru vabastav jõud ja igaviku mõtestamine.

Nende ühisest finišijoone ületamisest on möödunud aasta. Nad astuvad jälle rajale!

Näitus ja müügiala on avatud 11 – 19
Solaris Keskuse II korrusel, Estonia pst 9
Sissepääs kino Artise trepist.

Näituse lisainfot ja pop-up`i ettevalmistusi saab jälgida Instagrami-kontol @moeetendus. Hoia nende tegemistel silm peal, et kogu tulevase programmiga tutvuda.

“MOEETENDUS” pop-up`i stardipauk kõlab 28. septembril. Kinos Artis esietendub moeetenduse “Finiśage” täispikk salvestis.

Sündmusele on võimalik tasuta eelregistreerida Fientas https://fienta.com/et/moeetendus-finisage-linastus.

Kohtume stardijoonel!