Näitused

Näitus tähistab kuuekümne aasta möödumist õppeaastast, kus professor Bruno Tombergi juhtimisel esmakordselt hakati tööstuskunsti nime all tollases Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis disaini õpetama.

Tänaseks on tollasest kateedrist välja kasvanud tootedisaini ning graafilise disaini osakonnad. Väljapanekust leiab valiku erinevate perioodide üliõpilastöid, fotosid ning muid leidmaterjale, mis annavad fragmentaarse ülevaate disainihariduse muutumisest läbi ajaloo.

DH60 valmis koostöös EKA muuseumiga.

Näituse korraldas: EKA disainiteaduskond
Kuraatorid: Triin Jerlei & Raido-Riho Laasi
Ruumiline kujundus: Maria Pukk
Graafiline kujundus: Georg-Ander Sild
Kirjatüübid: Trafarett (Aimur Takk) & Tallinn Grotesk (Tiit Jürna / Tüpokompanii)
Näituseelemendid: Oliver Kanniste
Teadustöö: Birgit Tohter & Kai Vallikivi

Tänud: Aili Ermel, Aleksander Metsamärt, Anne Pikkov, Arvo Pärenson, Björn Koop, Carol Tikerperi, Heikki Zoova, Ionel Lehari, Ivar Sakk, Jüri Kass, Kaspar Torn, Kristjan Mändmaa, Kätlin Kangur, Kätlin Leokin, Lauri Hirvesaar, Marite Kuus-Hill, Martin Pärn, Masayo Ave, Matti Õunapuu, Mihkel Masso, Mihkel Mäll, Ott Kagovere, Pent Talvet, Piret-Klea Velleste, Pärtel Eelmere, BTO26 tudengid, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Püsiviide

Kolmapäeval, 28. oktoobril kell 16.00 taasavatakse Eesti Kunstiakadeemia peahoone teisel vahekorrusel keraamik Viive Väljaotsa värvikas keraamiline pannoo, mis on aastakümneid saatnud EKA keraamikatudengite õpinguid.

1974. aastal diplomitööna valminud pannoo kujutab musitseerivaid tüdrukuid ning oli algselt kavandatud toonase perekonnaseisuaktide büroo sinisesse baari. Selle asemel leidis teos koha ERKI keraamikatöökojas, kus see inspireeris mitut põlvkonda keraamikuid. 2010. aastal tagastati pannoo autorile ning see jäi hoiule Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi.

Pärast aastatepikkust hoiul olemist jõudis pannoo tagasi kunstiakadeemiasse, kus selle korrastamise ja konserveerimise võtsid ette EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid koostöös teose autori Viive Väljaotsaga. Tööde käigus puhastati keraamilised elemendid, parandati kahjustused ning valmistati teosele uus alus. Kadunud vilepilli ja sõrme taastas kunstnik ise.

Nüüd saab ligi pool sajandit kunstikooli ajalugu kandnud teost taas EKA-s näha. Pannoo tagasitulek ühendab kunstipärandi säilitamise, tudengite praktilise õppetöö ja ühe erilise kunstiteose loo.

Pannoo taasavab pidulikult teose autor Viive Väljaots.

Taasavamise juhatab sisse EKA keraamika osakonna juht Kaja Altvee.

Loe lähemalt Viive Väljaotsa keraamilise pannoo saamisloost ja seiklustest

Püsiviide

Grupinäituse „Tool, uks, roos, lusikas“ kuraatorid Kati Saarits ja Hannah Segerkrantz viivad reedel, 30. oktoobril EKA galeriis läbi kaks ringkäiku:
– kell 18.30–19.15 eesti keeles
– kell 19.15-20.00 inglise keeles

Osavõtt on tasuta.

Loe rohkem näitusest siit.

Näitus jääb avatuks 22. novembrini.

Püsiviide

„Sild/Silta“
Kuva/Tila, Helsingi, Soome
23.10.–15.11.2026
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: N 22.10. kell 17.00

Näitus „Sild/Silta“ toob kokku kakskümmend kaks Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Helsingi Kunstiülikooli Kunstiakadeemia(KuvA) tudengit, luues sidemeid kunstipraktikate ja õpikeskkondade vahel üle Soome lahe.

Silda kasutatakse näituse pealkirjas nii füüsilise ehitise kui ka ühenduse loomise tähenduses. Ühist näitust luues loovad noored kunstnikud suhteid kahe naaberriigi ja kahe kunstiakadeemia vahel. Protsess soodustab dialoogi, vastastikust õppimist ja kogemuste vahetamist, mis ulatub üksikteostest kaugemale. Õppides tundma, kuidas teine akadeemia kaasaegset kunsti esitleb ja selle üle arutleb, saavad üliõpilased parema ülevaate laiematest kultuurikontekstidest, mis kujundavad kunstiloomet ja publiku kaasamist.

2026. aasta oktoobris kohtuvad mõlema akadeemia üliõpilased näituseruumis Kuva/Tila, et esitleda ühises näituseruumis koostööprojekti esimest osa. Koostöö jätkub 2027. aasta jaanuaris, mil sama üliõpilasrühm avab Tallinnas EKA galeriis teise näituse. Need kaks näitust moodustavad üheskoos mõttelise silla Soome ja Eesti vahel, võimaldades kunstilistel ideedel, töömeetoditel ja kultuurikogemustel liikuda mõlemas suunas.

Osalevad kunstnikud: Eeva-Liisa Anttila, Cecilia Ebbe Belinskij, Vita Edvards, Denis Kudrjašov, ,Anetta Lukjanova, Sandra Marins, Daniel Niittymäki, Liisa Nurklik, Anna Ovtšinnikova, Jaakko Pennanen, Viljamaria Raittila, Ella Rahkonen, Paul Rannik, Kertu Rannula, Mahmood Salim, Kertu-Liisa Sarap, Marc Léger Sauvageot, Nora Schmelter, Kati Silo, Yiyang Sun, Hanna Vinter, Maria Wrang-Rasmussen
Kuraatorid: Merike Estna, Kristi Kongi, Kaisa Maasik, Päivi Takala, Salla Tykkä, Toni Vallasjoki, Laura Wesamaa
Näitust toetavad Eesti saatkond Helsingis ja Nordplus.

Püsiviide

15. oktoobril avati välisministeeriumi fuajees näitus „Monumendi uued raamid: kunstilised sekkumised Nõukogude pärandisse“. Näituse ja sellele järgnenud seminari avasid kantsler Jonatan Vseviov ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop.

Näitus tutvustab Eesti kunstnike ja teadlaste koostöös loodud lahendusi Nõukogude pärandi kriitiliseks ümberraamistamiseks. Väljapaneku keskmes on foto- ja installatsioonikunstnik Sigrid Viiri sekkumised kahte Tallinna Lennujaama vana terminalihoone monumentaalmaali: Richard Sagritsa „Tallinna vaade“ ja Viktor Karruse „Moskva vaade“. Lisaks annab näitus ülevaate Eestis viimastel aastatel toimunud konkursside käigus loodud eri tüüpi lahendustest Nõukogude monumentaalkunsti uude konteksti asetamiseks.

Jonatan Vseviov tõi näitust avades välja, et kunst on oluline osa Eesti loo rääkimisest. Ta lisas, et Eesti ajalugu on õpetanud, et avalikus ruumis olevad sümbolid ei ole kunagi neutraalsed – need kannavad endas võimu ja jagatud mälestusi. Ühtlasi on Vseviovi sõnul Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas toonud teravate monumendikonfliktide keskme taas Ida-Euroopasse, kuid dissonantsest pärandist võib saada ressurss. Kantsler tõi välja, et välisministeeriumi hoone on samuti monument, kuid oleme sellele monumendile andnud uue tähenduse. See näitab, et muutused on võimalikud – vabaduse võib ära võtta, kuid vabaduse saab ka tagasi võita, rõhutas Vseviov.

Hilkka Hiiop märkis, et Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on toonud kaasa mälestusmärkide ja muu pärandi eemaldamise ja algatused selle seadusandlikuks reguleerimiseks, ent samas ka ühiskondlikud debatid ja lõhed. „Vastuolulise pärandi eemaldamise või lammutamise asemel otsitakse aga üha enam viise, kuidas asetada see uude konteksti ning muuta ajaloo mäletamise ja tõlgendamise vahendiks, sõnas Eesti Kunstiakadeemia rektor.

Näituse avamisele järgnes seminar „Kuidas raamistada ümber dissonantset pärandit: Eesti lahendused“, kus analüüsiti Eestis välja töötatud võimalusi keerulise pärandi ümbermõtestamiseks. Ühtlasi arutlesid kunstnikud ja teadlased seminaril vastuolulise pärandi, mälukonfliktide ja kunstiliste sekkumiste üle laiemas rahvusvahelises ja ühiskondlikus kontekstis.

Näitus ja seminar valmisid välisministeeriumi ning Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid“ koostöös. Projekti rahastab kultuuriministeerium.

Huvilistel on võimalik näitust külastada neljapäeval, 22. oktoobril kell 16.00 ja reedel, 6. novembril kell 16.00 koos kuraator Linda Kaljundiga. Tuurile saab registreeruda SIIN.

Püsiviide

„Tool, uks, roos, lusikas“
EKA galeriis 27.10.–22.11.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 29.10. kell 18.00
Kuraatorituurid: R 30.10. kell 18.30 (est) ja kell 19.15 (eng)

Näitus „Tool, uks, roos, lusikas“ lähtub kuraatorite Kati Saaritsa ja Hannah Segerkrantzi ühisest huvist käsitöö, tarbekunsti ja disaini kattumisaladel asetuvate praktikate vastu. Näitus toob kokku peamiselt Baltikumis ja Soomes baseeruvate tarbekunstnike, disainerite ja kunstnike teoseid, asetades noorte autorite värsket loomingut suhtesse näidetega kohalikest muuseumikogudest.

Funktsionaalsed objektid vajavad toimimiseks kehasid. Tool kannab raskust, uks avaneb puudutusest, roos igatseb vaasi, lusikas juhindub käest. Need on asjad, mis on tehtud kasutamiseks, vaatamiseks, koos elamiseks, pärandamiseks, eksponeerimiseks, kogumiseks, omamiseks. Nende funktsioonid kuhjuvad ja taanduvad ning vahetevahel jääb kasutus vaid võimaluseks või mälestuseks.

Dekoratiivsed objektid on ajalooliselt eksisteerinud selleks, et köita, muljet avaldada, võrgutada, ehtida ja olla ehitud, puudutatud ja omatud. Nende ilu ei ole olnud tingimata funktsiooni lisand, mõnikord oli ilu ise peamine funktsioon. Sellised objektid on loodud kätega, mis kujutasid neid vaimusilmas ennekõike visuaalse kogemusena. Objektid, mis küll täitsid oma praktilist otstarvet, kuid keeldusid samal ajal vaid sellele allumast.

Näitus „Tool, uks, roos, lusikas“ saab alguse nende eristuste keskel rakenduskunsti näol, nagu oleks rakendamine kompromiss, mitte lähenemisviis. Selle asemel, et läheneda dekoratiivsele tarbeesemele pelgalt pärandi või tehnika lähtepunktist, keskendub näitus teostele, mis eksisteerivad vahepealses, vähem defineeritud registris – objektidele, mis kannavad endas nii kasutusväärtust kui ka esteetilist autonoomsust, liikudes rakenduskunsti ja galeriidisaini piirialadel ning paludes end lugeda mõlemal viisil korraga.

Tool tõstetakse nagisse, uks avaneb, roosid tuuakse tuppa, lusikas asetatakse lauale.

Osalevad kunstnikud ja disainerid: Anna Larionova, Aleš Rezler, Artek, Brit Pavelson, Bruno Tomberg Studio, Carlo Raymann, Carmen Kremm, Claudia Lepik, Darja Popolitova, Garbage Kids, Hannah Segerkrantz, Helena Keskküla, Heli Juuti, Helle Gans, Hertta Kiiski & Janne Punkari, Johanna Adojaan, Juss Heinsalu, Kaisa Sööt, Katahana, Kati Saarits, Katrin Kask, Kay Shek, Kirsikka Tuuli, Kärt Ojavee, Maarja Mäemets, Maile Grünberg, Mariam Mestvirishvili, Marite Kuus-Hill, Mona Sofia Tahk, Muusa Stuudio, Paul Flanders, Rait Lõhmus, Rita Vaali, Santeri Mortti, Tatu Laakso, Tea Tammelaan, Teresa RA, Veera Gontsugova, Viieline, Vilius Dringelis, Ville Aakula ja Yrjö Kukkapuro (Artek 2nd Cycle)
Kuraatorid: Kati Saarits, Hannah Segerkrantz
Näitusekujundus: Kadri Villand
Tehniline tugi: Ats Kruusing, Asmus Soodla
Graafiline disain: Simon Janson
Näituse toimkond: Kaisa Maasik-Koplimets, Aleksander Metsamärt, Valve Saarma, Marily Simenson-Plasko, Andreas Vrettos, Hanna Õunapuu

Täname: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, EKA muuseum
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Sadolin Eesti ja Soome Suursaatkond.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Püsiviide

„Loori taga“
EKA väligaleriis 24.10.–24.12.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: R 23.10. kell 18.00

Kes kummitab kooli seinte vahel, varitsedes loori alt? EKA raamatukogu keldrisse on peidetud kummituste ja rahutute hingede arhiiv, mille asukad paluvad end vabastada. Arhiivist inspiratsiooni ammutades on graafilise disaini tudengid loonud EKA väligalerii jaoks näituse, millest kasvas välja ka trükis ja lõpuks eksortsism. Mõistagi tähendas see, et kõik materjalid olid kummituste poolt vaevatud. Kõik oli hirmuäratav.

Näituse kuraator Andrew Kuus-Hill kirjeldab protsessi järgmiselt: „Oleme nõidunud 250 A3-formaadis printi, kleepinud need reklaamtahvlile ning koos meid saatvate viirastustega viinud läbi eksortsismi, et vabastada need hinged. Nõiamütse saab kohapealt.”

Juhendajad: Andrew Kuus-Hill, Ethan Anthony Read
Töötoas osalesid (EKA graafilise disaini osakonna bakalaureuse tudengid): Saskia Algma, Helen Forsel, Art Kruus, Stella Maris Liiva, Deisi Anelle Poska, Anna Elisabeth Remmelg, Ann Aotäht Sarv, Ariana Sigin, Eva Ševtšenko
Graafiline disain: Andrew Kuus-Hill, Ethan Anthony Read

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Püsiviide

Üle Heli 26 vältel on Kanuti Gildi SAALi Keldrisaali kõrvalistes ja
labürintlikes ruumides avatud Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia
helikunstiprogrammi tudengite näitus  “KÕRValiste ruumide melu”, mis
kutsub kuulamise kaudu avastama esmapilgul märkamatuks jäävat.
Näituse kolm installatsiooni käsitlevad maaalust helidemaailma,
isolatsioonis viibiva inimese sisemaailmas toimuvat  ja unarusse jäetud
objektidega kaasnevat helimaastikku. Need näiliselt perifeersed
territooriumid võivad tähelepanelikul kuulamisel muutuda ülimalt nüansi-
ja detailirohkeks viidates füüsilise kõrva kuulmisvälja valikulisusele
ja sõltumisele sellest, mida me oma nö sisekõrval tähelepanu suunamise
kaudu kuulda lubame.

Näitusel osaevad kunstnikud: Aries Puusepp, Hanna Kass, Paula Maria
Mengel, Mia Saar, Kairiin Koddala, Alex Kristjan Lumi, Paul Pank,
Johannes Martin Saar, Paula Jürgens, Mia Roosberg, Karl-Joonas Romulus,
Madis Martin Kasterpalu, Raid Saar
Kuraatorid: Sten Saarits, Aivar Tõnso

Avamine 22.10 kell 18:00-19:30
Näitus on avatud 23.-25.10 kell 12:00-18:00
Sissepääs Pühavaimu tänavalt

Koostööpartnerid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital

Näitus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1106697898755991

Uusmeedia helikunstiprogrammis katsetavad tudengid heliinteraktsiooniga,
ruumilise heliga ja helidifusiooniga, kontekstikriitilise helikunstiga,
välisalvestuste ning teiste kaasaegse helipraktika vormidega. Sel aastal
osalesid helikunsti kevadprogrammis EKA Tootedisaini osakonna tudengid.
EKA Uusmeedia helikunstiprogrammi tudengite töid on varasemalt esitletud
mitmetel näitustel ja festivalidel, sealhulgas ARS Helikunsti festivalil
Seintel on kõrvad, Vaskjala Sirakal, Dreamscape festivalil, Ruumilise
heli päevadel, (( NYT )) Art Space’is, Berliinis, ARS Kunstilinnakus.

Alates 2015 toimuv Üle Heli on üks tuntumaid eksperimentaalsele
heliloomingule ja helikunstile keskenduvaid festivale Eestis, tuues
kokku helikunsti, eksperimentaalmuusika ja erinevate kunstivaldkondade
praktikaid.

Üle Heli veebis: www.ule-heli.ee
Üle Heli Facebookis: https://www.facebook.com/uleheli

Püsiviide

Kumu kunstimuuseumis on avatud EKA teadusprorektor Linda Kaljundi kureeritud näitus „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“. 

Näituse programmist leiab EKA moedisaini professori Piret Pupparti 29. oktoobril Kumus toimuva loengu „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“ ning 10. detsembril samas toimuva ERMi teaduri ja püsinäituse „Uurali kaja“ juhtkuraatori Svetlana Karmi temaatilise ringkäigu.

Soomeugrilus on saanud eestlaste identiteedi osaks kunsti ja teaduse koosmõjul. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud kunstnike, filmitegijate jt ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde ning nende põhjal sündinud looming, teiselt poolt teadustöö ja muuseumid. Miks tuli iseennast otsides rännata nii kaugele? Ja miks sai eestlaste üheks eneseotsingu vormiks just teiste põlisrahvaste etnograafiline uurimine?

Otsimaks vastuseid neile küsimustele, asetab näitus omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Kaasaegsete kunstnikena pakuvad oma sekkumise pärandisse välja Karl Joonas Alamaa ja Jaanus Samma.

Näitus on dialoogis Ann Mirjam Vaikla kureeritud näitusega „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ (11.09.2026–14.03.2027). Mõlemad on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.

Soovime asetada eestlaste suhted soome-ugrilastega laiemasse võrdlevasse konteksti. Ehkki soomeugrilaseks olemine tundub tänapäeval eesti identiteedi enesestmõistetava osana, levis see arusaam laiemalt alles 1970.–1980. aastatel. Sellele aitasid kaasa nii teadustöö kui ka soome-ugri pärandi laialdane kasutamine eesti kultuuris – filmides, kunstis, muusikas jne. Soome-ugri „pööre“ on kõnekas ka laiemal taustal, kuna huvi põliskultuuride vastu kasvas sellal kogu maailmas. Muu hulgas ajendasid energia- ja keskkonnakriis otsima põlisrahvaste juurest lahendusi moodsa maailma probleemidele. Seesama energiapuudus tõi aga kaasa ka nafta- ja gaasitööstuse laiendamise soome-ugri aladele. Samuti tasub eestlaste tollast kogumis- ja uurimistööd kõrvutada ajaloolise ekspeditsioonide traditsiooniga, mis on olnud tihedalt seotud koloniaalvallutuste ja -teadusega.

Kaht dialoogis sündinud näitust ühendab huvi teadmiste, kujutiste ja võimu seoste vastu. Teisalt kannustab neid soov esile tuua kunsti ja pärandi potentsiaali aktivismis. Saamide puhul sai see alguse juba 1970. aastatel, mil paljud kunstnikud liitusid võitlusega põlisrahva õiguste eest. Kõrvutades saami aktivistlikku kunsti soome-ugri pärandiga, soovivad näitused selle kaudu jõustada ka teiste soome-ugri rahvaste hääli, eriti ajal, mil nende võimalused oma õiguste eest seista on väga piiratud.

Kuraator: Linda Kaljundi
Kuratoorsed konsultandid: Eha Komissarov, Bart Pushaw
Näituse kujundajad ja sekkuvad kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Jaanus Samma
Graafiline disain: Jojo&me stuudio (Martina Gofman, Johanna Ruukholm)
Koordinaator: Inga Jaagus
Näitusekorraldaja: Andres Amos
Tehniline juht: Mati Schönberg
Publikuprogramm: Maria Lota Lumiste
Haridusprogramm: Frederik Klanberg
Kunstistuudiod: Maari Hinsberg

Püsiviide

Püsiviide