Näitused

Juhul kui ajalugu lõppeks täna, siis kellena jääksid sa püsima järgnevasse staatilisse igavikku? Metropoli galeriis toimuv näitus „Läbiv dissonants“ kõrvutab omavahel viit audiovisuaalset kunstiteost, eesmärgiga analüüsida lähemalt, milliste vahendite abil taastoodab neoliberalism kui kehtiv poliitiline reaalsus igapäevast hegemooniat.

Abstraktsiooni leidub kõikjalt, pikkadest ühte sulavatest kallastest kuni industriaalsete megastruktuurideni. Tugevatest piirjoontest tühjade kehade ümber kuni neist kostuvate petlike sõnamängudeni. Alatest udusest inimese eksistentsi algusest, kuni ta viimaste poolikuks jäävate liigutusteni.

Näitusel on esindatud teosed kunstnike Inna Tarakanova, Artjom Jurovi, Aksel Haagenseni, Marto Mägi ning John Smithi poolt.

Kuraator: Kaur Järve

Metropolkapp – https://www.instagram.com/metropolkapp/?hl=en

Neljapäeval, 14. mail kell 18.30 avaneb Hobusepea galeriis Viktoria Martjanova isikunäitus „Biomaterjal“.

Töötades installatsiooni, video ja fotoga, käsitleb kunstnik keha kui ressurssi: optimeeritavat valuutat, mida kontrollitakse, kasutatakse ja kategoriseeritakse vastavalt poliitilistele, sõjalistele ja majanduslikele huvidele.
Näituse keskmes on ruumi täitev juustest koosnev installatsioon, mis muudab selle intiimse ja isikliku materjali ruumiliseks kogemuseks. Sellest lummavast, ent eemaletõukavast materjali- ja vormikäsitlusest liigub Martjanova edasi foto- ja videomeediumisse, luues juba otsesema seose orgnaanilise aine ja inimelu vahel. Näitusel eksponeeritud kehad ja materjalid on kaotanud autonoomsuse ning toimivad pigem ühikutena laiemas sotsiopoliitilises süsteemis, kus nende väärtuse määrab nende kasutatavus ja otstarve.

Viktoria Martjanova on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle praktika hõlmab videot, installatsiooni, heli, teksti ja performatiivsust. Tema looming keskendub identiteedi kujunemisele tingimustes, kus isiklik kogemus on lahutamatult seotud sotsiaalsete ja poliitiliste mehhanismidega, käsitledes keha kui pingevälja, kus need jõujooned avalduvad.

Martjanova kasutab kehalisust, mälu ja keelt materjalidena, et uurida kuidas kehas põimuvad isiklik pinge ja ühiskondlikud jõujooned ning kuidas need suhted muutuvad tajutavaks. Tema teosed liiguvad pinge ja katkestuse teljel, käsitledes identiteeti kui ebastabiilset ja pidevalt ümberkirjutatavat konstruktsiooni. Martjanova toob esile inimese ja noore looja positsiooni tingimustes, mida kujundavad väline surve, nähtavus ja enesekuvandi haldamise nõue.

Tema teoseid on esitletud Performa Biennaalil New Yorgis, Riga Art Week (RAW) avasündmusel, Alma galeriis Riias ning Vilnius Art Weekil. 2025. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia.

Kuraator: Lilian Hiob-Küttis
Graafiline disain: Maxim Nikanorov
Näituse ehitus: Polina Kaiko, Tõnis Tallermaa, Madis Eek, Hans-Otto Ojaste
Metallitöö: Märt Vaidla

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunsti Aakadeemia, Valge Kuup Stuudio, Anita Kremm, Ksenia Verbeštšuk, Juri Krutii, Todd Richter, Dmitry Gubin, Aksel Haagesen, Viktoria Arapina, juuste doonorid, kunstniku perekond, Villem Varik, Liisi Kõuhkna, Kaisa Maasik-Koplimets, Anna Mari Liivrand, Jordi Hin, Andrei Kazakov, Meraki Testa Dell’Acqua.

Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

Reedel, 15. mail kell 13.00 avatakse Patarei Merekindluses Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala 2. kursuse tudengite näitus “Üksinda koos”. 

Väljapanek toob vaatajani kaasaegse metalli- ja ehtekunsti teosed, mis heidavad pilgu inimese sisemaailma, uurides, kuidas tahe kuuluda kujundab meie valikuid, ideoloogiad ja eelarvamusi.

Inimestena kardame üksildust – vajame suhtlust, puudutust ja kuuluvustunnet. Kuigi tänapäeval on uute ühenduste loomine lihtsam kui kunagi varem, näib tegelikkus viitavat vastupidisele – inimesed tunnevad end üha üksildasemana.

Näitusel osalevad Alexander Matthias Saage, Karl-Erik Eeriksoo, Barbara Põldmaa, Kirsika Kaljuste, Stiina Marie Sarevet, Johanna Maria Maripuu

Tudengite töid on juhendanud Nils Hint ja Eve Margus

Tänud: Mattias E. Tiik, Jens A.Clausen

Näitus on avatud Patarei Merekindluses iga päev kell 13:00-19:00

Roosikrantsi 8B
9.05-17.05
E-R 14-18
L-P 12-18

Hei! Minu nimi on Liisa ja mul on suur rõõm olla selles imelises mängus teie diiler. Kas olete valmis? Teil on jäänud veel viimased sekundid panustamiseks. 

Nii algab Liisamari Viigi uus videoteos “320 000” (2026). Selles viie kanaliga videotöös põimuvad erinevad tasandid.
Ülima professionaalsuse tasand – ekraanil tegutseva diileri liigutused, hääletoon ja kõneviis on äärmise täpsusega välja mõõdetud, peaaegu robotlikud. Tema töö on olla perfektne. Diiler ei eksi, ta naeratab ja on ühtviisi lahke kõigi vastu.

Lootuse tasand. Mängijal on kaksteist sekundit aega, et teha valik. Kaksteist sekundit põnevust on see, mille eest ta maksab. Kaksteist sekundit teadmatust, kas ta võitis või kaotas. Kaheteistkümne sekundi vältel on kõik võimalik. Ja ta maksab veel ja veel.

Üksilduse tasand. Diiler ei näe mängijat, vaid iseennast ekraanil. Oluline on vältida vigu. Tema tööd kontrollib arvuti. Iga neljakümne minuti järel on diileril puhkepaus. Ta joob kohvi, sööb küpsist, veibib. Diiler ei kohta kedagi, ei suhtle kellegagi. Vaatab peeglist oma nägu, et korrastada meiki.

Puhkepausi lõppedes naaseb diiler tööle ja kõik algab otsast peale. Taas kaksteist sekundit lootust. Samad fraasid, samad liigutused. Kümneid, sadu, tuhandeid, sadu tuhandeid kordi. Äärmuseni reglementeeritud tehing kellegagi, kellega tegelikkuses kunagi ei kohtuta.

Liisamari Viigi seekordsel näitusel esitletakse asju fragmentaarselt. Stseenid ekraanidel ilmuvad sõnahaaval, mäng veebikasiinos tekib pilthaaval. Fragmentaarsusest hoolimata või ehk just seetõttu on tekkiv maailm haarav ja kõnekas. Me ju tunneme neid fragmente.

Vaatamata banaalsusele on need jätkuvalt lummavad. Punaste küüntega käsi lehvitamas, täiuslikud huuled naeratamas ja täiuslikke lauseid vormimas. Täiuslikud detailid, mille vahel vilksatab must tühjus. Tühjuses prõksatab nendesamade punaste huulte vahel küpsis. Kohv soriseb tassi. Suitsune hingetõmme väljub ümbritsevasse õhku.

Omaette mustri moodustavad numbrid. 12 sekundit. 40 minutit. 12 tundi. 320 000 korda. Numbrid ei valeta, need aitavad tajuda aja möödumist.

Uudisteos “320 000” on sündinud Liisamari Viigi kümne kuu pikkusest töökogemusest veebikasiiino diilerina. Dokumentaalsele algtõukele vaatamata ei ole seekordse näituse teemaks hasartmängud või kasiinosõltuvus. See näitus on igatsusest, tegelikest ja näilistest võimalustest ning killustumisest meid ümbritsevas ahvatlustest küllastunud maailmas.

Panuste tegemise aeg on läbi! Soovin teile palju edu. Avame kaardid. Parem pool võidab seitse viie vastu. Minu suurimad õnnesoovid suurimatele võitjatele. 

Näituse kuraator Ene-Liis Semper

Plakati kujundus Estookin

Tehniline abi Anita Kremm, Marto Mägi

Tänan: Carmen Kass, Aleksandr Valetto, EKA.

Meil on hea meel teatada urbanistika näituse avamisest kell 18.04 Logi saunas.

Näitus “Mõõnad ja tõusud, perspektiivid Läänemerele ja kaugemale” (Ebbs and Flows, Perspectives on Baltic Sea and Beyond)

Avamine: 18. mai kell 18.00

Avatud: 19.–20. mai kell 00.00–19.00

Asukoht: Logi saun

Näitusel esitletakse Linnauuringute Stuudio 2 töid, mis on välja töötatud semestri pikkuse Läänemere ja selle laiemate linna-, sotsiaal-poliitiliste ja ökoloogiliste suhete uurimise käigus. Selle asemel, et käsitleda merd kui tühja sinist tühjust linna taga, kutsuvad teosed meid uuesti vaatama seda, mis jääb nähtamatuks: merepõhi ja vahepealne, üle mere liikuv informatsioon ja kaubad, varemed, erastatud territooriumid ja tööjõud. See, mis tundub kauge või abstraktne, muutub lähedaseks, materiaalseks ja elatuks.

Näitus koondab Catherine Lavriku, Claudia Jungi, Emely Bobsieni, Giacomo Alberto Rescia, Kadri Haugase, Mihkel Uku Karindi, Muhamudul Hasani, Nabid Hasan Shovoni, Nika Khaluse, Shariful Islami ja Zsofia Helka Molnari tööd, mis on välja töötatud stuudios, mida juhivad Miina Pohjolainen ja Nabeel Imtiaz.

Avamine: 11. mail kell 17.00 GÜ galeriis

„Hoitud hetked“ on Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna teise kursuse tudengite ühisnäitus.

Näituse pealkiri viitab nostalgilistele või tähenduslikele ajakildudele, mida iga kunstnik omal viisil kunsti kaudu talletab. Näitus tegeleb inimmälu ning selle kaduvusega, mälestustest kinnihoidmisega ning püüdega jäädvustada hetki, mis muidu liiga kiiresti hääbuvad.

Teosed käsitlevad nii aju teisenemist ühiskondliku surve all, mälestuste moondumist iga uue meenutusega kui ka esemetesse talletunud lugusid. Osa kunstnikke tugineb perekondlikule pärandile, teised uue keskkonnaga kohanemisele, kuid pea kõik vaatavad loomeprotsessi käigus enesesse, et mõtestada ja visuaalselt kujutada neile olulisi hetki. Ühiselt moodustub tervik, mille märksõnadeks on käsitsi tegemine, eksperimenteerimine ja materiaalsus.

Osalevad kunstnikud: Anastasija Šteinle, Anna Weidebaum, Ronja Jõgi, Sadhbh Connolly, Selene Taur.

Kunstnikud tänavad juhendajaid Viktor Gurovit ja Eve Kaske ning EKA graafikaosakonda.

Näitus on avatud: 11.–30.05. Avamine: 11.05 kell 17.00. Asukoht: GÜ Galerii, Pärnu mnt 154, Tallinn. Lahtiolekuajad: E-R / 12-18, L 12-16

14. mai – 14. juuni 2026
HOP galerii 

Neljapäeval, 14. mail kell 17.00 avatakse Mark Fossi näitus „See on mul keele peal“ Hop galeriis.

Kunstnik istub triikraua kõrval. Paberirullid on maas ja proovid seina peal. Tollidest saavad sentimeetrid. Ta triigib fooliumi paberlõuenditele – need on jäljed inimeste kokkusaamistest. Sündmused minevikust on nüüd tööd paberil. Tuba on täis kokkutulekuid, lootust millegini jõuda ja lihtsalt teineteise kõrval olemist.

Kunstnik Mark Foss on viimasel paaril aastal mõelnud pikemalt sotsiaalsete suhete, koosolemiste, nende korraldamise ja visuaalse edastamise peale. Nagu ta ise ütleb, on tal huvi „teha nähtavaks erinevaid kontekste, milles suhted võimalikuks saavad“. Näitus „See on mul keele peal“ koondab kuutteist fooliumjoonistust. Kui joonistused seintel meenutavad toimunud kogunemisi, siis keset ruumi olev laud on mõeldud uute kokkutulekute algatamiseks. Näitus uurib inimeste koosviibimisi ja seda, kuidas neid esile tõsta ja neile tähendus anda.

Fossi tegevus lähtub otsingust ja kontemplatsioonist, mis materialiseerub tihti paberil olevates olukordades. Tema kunstipraktika elab kõrvuti kujundustööga, kus suur osa toimuvast, räägitavast ja tehtavast on lõpuks organiseeritud paberil või muudel materjalidel. 

Näitusega kaasneb ürituste programm, mis muudab galerii ajutiseks kogunemiskohaks. See hõlmab töötuba, ühist einet ja lugemist. 

Mark Foss (1989) on ameeriklasest kunstnik ja graafiline disainer. Foss õppis graafilist disaini Parsonsi disainikoolis New Yorgis (2015) ja lõpetas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriõppe (2023). Magistriõpingute ajal algatas Foss 2023. aastal sarja „Reading Rooms“, mis on koos sõprade ja kolleegidega korraldatav lugemissari ning toimub valitud tekstide põhjal erinevates asukohtades ja formaatides. Foss teeb kujundustöid kunstnikele, kultuuriasutustele ja üritustele, nagu näiteks „Letters for the Future“ Brooklyni raamatukogus (2025) ja Genti kunstiraamatute mess 2024. Enne magistriõpinguid töötas ta New Yorgi galeriis Special Special graafilise disainerina koostöös kunstnikega, luues trükiseid, näitusi ja sündmusi. https://mark-foss.com/ 

Programm:

Töötuba:

„Katse ammendavalt kirjeldada üht kohta (Tallinnas)“
23. mai kell 10–12 ja 13–15

Mark Fossi juhendatav töötuba kutsub teksti lugema, sellele reageerima ja selle põhjal looma. Töötoas loetakse Georges Pereci teost „Katse ammendavalt kirjeldada üht kohta Pariisis“ (1975). Selles loos püütakse tähele panna igapäevaseid, sageli märkamatuid detaile.

Töötuba toimub kahes osas (kell 10–12 ja 13–15) ja inglise keeles. Tekst koos lisainfoga antakse osalejatele pärast registreerimist.

Töötoas osalemiseks palun saada e-kiri Markile markjfoss@gmail.com hiljemalt 20. maiks.

 28. mail kell 17.00 toimub jalutuskäik kunstniku ja kuraatoriga näitusel.

Õhtusöök:

FOOD
4. juuni kell 18

Kokkamine loob isemoodi koosviibimise. See põhineb hoolivusel, teadmiste jagamisel ja külalislahkusel. Sümboolne žest, kus igaüks toob lauale midagi kaasa, rõhutab koosolemise tähendust.

Meie poolt on toiduvalmistamiseks lihtsad koostisosad.

Õhtusöögil osalemiseks palun saada e-kiri Sandrale sandra.nuut@gmail.com hiljemalt 1. juuniks.

Kunstnik ja graafiline disainer: Mark Foss

Kuraator: Sandra Nuut-Biasin

Näitusekujundajad: Ulla Alla, Nika Gabiskiria

Tänud: Eesti Kultuurkapital, Põhjala

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Avamine neljapäeval, 21. mail kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi suures saalis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn).

„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed ning ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusele kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.

Avamisel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut.

Ilusa ilma korral toimub avamine Kumu sisehoovis.

Näituse avaprogramm laupäeval, 23. mail:

ringkäigud näitusel kuraator Ann Mirjam Vaiklaga ja kunstnik Kristi Kongiga: kell 12.00 inglise keeles ja kell 14.00 eesti keeles

Kunstnikuvestlus Kristi Kongiga kell 15.30

Näitus on avatud 11. oktoobrini 2026.

Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Näitusekorraldaja: Tõnis Medri
Koordinaator: Anastassia Langinen

Avamine: 9. mai 2026, kell 19.00 kuni päikeseloojanguni

“Ainult ajutine” kujutab endast koosviibimist, kus tähtis osa on valgusel, aja möödumisel  ning kohalolul.

Näitusel olevaid töid ühendab see, et kõik teosed on mõeldud lagunema, muutuma ning eksisteerima vaid piiratud ajaks. Eesmärk on korra eemalduda liigselt etteaimatavast ja näiliselt püsivast, et hinnata kiiresti mööduvat hetke ning näha võlu ajutises.

Kunstitööd kord sekkuvad ruumi parasiidilikult, kord vaikse kõrvalvaatajana, kord keskkonda sulandudes. Nad ootavad, et nad üles leitaks ja võetaks hetk peatumiseks ning nende uudistamiseks.

Näituse kunstnikud on EKA tudengite grupp, erinevatelt erialadelt ja pärit paljudest kohtadest üle maailma.

Näitus toimub kursuse “Näitus: Kunstnik kui nomaad” raames.