Akadeemiline kalender

27.01.2017

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

krokii 27 jaan 2017 Alex

Seekord on EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Alex.

Vt ka meie fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Postitas Ülle Marks — Püsilink

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Reede 27 jaanuar, 2017

krokii 27 jaan 2017 Alex

Seekord on EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Alex.

Vt ka meie fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Postitas Ülle Marks — Püsilink

21.12.2016

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikursuse väliskriitika 21.12

kriitika-flaiku_16-17-01

21. detsembril kell 9.20 algab Pikk 20 III korruse saalis arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikursuse I poolaasta väliskriitika. Väliskriitikutena osalevad Klaske Havik (TU Delft), Andres Sevtsuk (Harvard GSD), Lily K. Song (Harvard GSD), Toomas Tammis ja Eik Hermann. Olete oodatud kuulama!

9.20-9.40 Eva-Liisa Lepik: Tasakaalustatud ruumiarengud rannikualade kontekstis

9.40-10.00 Sander Paljak: Narva aktiveerimine

10.00-10.20 Mark Grimitliht: Tühjenevad linnad

10.20-10.40 Kirke Päss: Liikuvad linnad

10.40-11.00 Liina Soosaar: Rändarhitektuur – mobiilse inimese elamise ruum

11.00-11.20 Ahti Sepsivart: Jumalate arhitektuur

11.20-11.40 Kristo Põlluaas: Avaliku ruumi loomine läbi tehnoloogilise infrastruktuuri

11.40-12.00 Kaisa Simon: Kaasaegne varjend

Lõuna 12.00-13.00

13.00-13.20 Mae Köömnemägi: Tervisespordi tulevikuruum

13.20-13.40 Helen Tikka: Kaubandusruum muutuvas maailmas

13.40-14.00 Hanna-Liisa Mõtus: Dementseid ja nende lähedasi toetav keskkond

14.00-14.20 Inke-Brett Eek: Suremise ruum

14.20-14.40 Joonas Tanne: Mikrovetikate kaasamine arhitektuuri taastuvate kütuste tootmise eesmärgil Tallinna Lennujaama näitel

14.40-15.00 Stanislav Popkov: Hyperloop Tallinna?

15.00-15.20 Märten Peterson: Värske pilk Eesti kriitilisse regionalismi

Paus 15.20-15.40

15.40-16.00 Diana Taalfeld: Sindi – tööstuslinn

16.00-16.20 Silver Liiberg: Ökoloogia ja tehiskeskkonna vastastikused toimed Valgejõe näitel

16.20-16.40 Liisi Vähi: Tänav merele. Lapse teekond

16.40-17.00 Merilin Jürimets: Õppimisruum

17.00-17.20 MP Johanna Jõekalda: Ruumielamuste võimendamine digitaalsete tehnikatega

Postitas Pille Epner — Püsilink

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikursuse väliskriitika 21.12

Kolmapäev 21 detsember, 2016

kriitika-flaiku_16-17-01

21. detsembril kell 9.20 algab Pikk 20 III korruse saalis arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikursuse I poolaasta väliskriitika. Väliskriitikutena osalevad Klaske Havik (TU Delft), Andres Sevtsuk (Harvard GSD), Lily K. Song (Harvard GSD), Toomas Tammis ja Eik Hermann. Olete oodatud kuulama!

9.20-9.40 Eva-Liisa Lepik: Tasakaalustatud ruumiarengud rannikualade kontekstis

9.40-10.00 Sander Paljak: Narva aktiveerimine

10.00-10.20 Mark Grimitliht: Tühjenevad linnad

10.20-10.40 Kirke Päss: Liikuvad linnad

10.40-11.00 Liina Soosaar: Rändarhitektuur – mobiilse inimese elamise ruum

11.00-11.20 Ahti Sepsivart: Jumalate arhitektuur

11.20-11.40 Kristo Põlluaas: Avaliku ruumi loomine läbi tehnoloogilise infrastruktuuri

11.40-12.00 Kaisa Simon: Kaasaegne varjend

Lõuna 12.00-13.00

13.00-13.20 Mae Köömnemägi: Tervisespordi tulevikuruum

13.20-13.40 Helen Tikka: Kaubandusruum muutuvas maailmas

13.40-14.00 Hanna-Liisa Mõtus: Dementseid ja nende lähedasi toetav keskkond

14.00-14.20 Inke-Brett Eek: Suremise ruum

14.20-14.40 Joonas Tanne: Mikrovetikate kaasamine arhitektuuri taastuvate kütuste tootmise eesmärgil Tallinna Lennujaama näitel

14.40-15.00 Stanislav Popkov: Hyperloop Tallinna?

15.00-15.20 Märten Peterson: Värske pilk Eesti kriitilisse regionalismi

Paus 15.20-15.40

15.40-16.00 Diana Taalfeld: Sindi – tööstuslinn

16.00-16.20 Silver Liiberg: Ökoloogia ja tehiskeskkonna vastastikused toimed Valgejõe näitel

16.20-16.40 Liisi Vähi: Tänav merele. Lapse teekond

16.40-17.00 Merilin Jürimets: Õppimisruum

17.00-17.20 MP Johanna Jõekalda: Ruumielamuste võimendamine digitaalsete tehnikatega

Postitas Pille Epner — Püsilink

01.12.2016

Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine

Neljapäeval, 1. detsembril 2016. a kell 18:00 toimub EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus (Suur-Kloostri 11, II korrus) muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise töö „Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium“ eelretsenseerimine.

Doktoritöö juhendajad on dr Anneli Randla ja dr Marju Kõivupuu.

Loomingulise töö eelretsensendid on prof Ülle Grišakov ja dr Kristiina Hellstöm.

———————————————————————————————-

Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium

1990. aastate lõpus laiemalt levima hakanud tuhastamismatus tõi kaasa muutusi nii matusekultuuris kui ka kalmistute välisilmes. Eesti esimene krematoorium avati 1993.aastal Tallinnas Pärnamäe kalmistu kabelis, nüüd on seda matuseteenust pakkuvad asutused Tartus, Jõhvis,Viljandis jm. Viimase paarikümne aasta jooksul on tunduvalt suurenenud urnimatuste osakaal, ligi pooled lahkunutest tuhastatakse.

Olemasolevate kalmistute struktuur on hakanud seeläbi muutuma, sest urnimatuseks eraldatav matuseplats on mõõtmetelt tunduvalt väiksema kui traditsiooniline kirstumatuse tarbeks eraldatud hauaplats. Suurematel kalmistutel on hakatud rajama eraldi kvartaleid urnimatuste tarbeks.

Olemasolevatel ja kavandatavatel kalmistutel tuleb leida alad urnimatuste tarvis nii, et need sobituksid olemasolevasse maastikku ja kalmistu planeeringusse. Lisaks tuhastatud säilmete matmisele tuhaurnis maasse või kolumbaariumisse on võimalik ka tuhapuistematus, nimetute kalmude ala jne.

Üks sellistest lahendustest asub Tallinna Metsakalmistu urnimatuste kvartalis. 2006. aastal rajati sinna männimetsa alla madal kolumbaarium kus on 184 urnikambrit. Enamus kambreid on kasutuses.

Tutvustamisele tulev loominguline töö on uue kolumbaariumi osa lahendus Tallinna Metsakalmistul, mille avamine on kavas 2017.aasta mai kuus.

Tiina Tuulik (snd 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala 1991 arhitektina, õppinud 1992-1994 Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias maastikuarhitektuuri osakonnas ja 2010. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Ajaloolised kalmistud 21.sajandi Eestis”. T.Tuulik on töötanud projekteeriva maastikuarhitektina 1991.aastast, kuulub Eesti Arhitektide Liitu.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine

Neljapäev 01 detsember, 2016

Neljapäeval, 1. detsembril 2016. a kell 18:00 toimub EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus (Suur-Kloostri 11, II korrus) muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise töö „Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium“ eelretsenseerimine.

Doktoritöö juhendajad on dr Anneli Randla ja dr Marju Kõivupuu.

Loomingulise töö eelretsensendid on prof Ülle Grišakov ja dr Kristiina Hellstöm.

———————————————————————————————-

Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium

1990. aastate lõpus laiemalt levima hakanud tuhastamismatus tõi kaasa muutusi nii matusekultuuris kui ka kalmistute välisilmes. Eesti esimene krematoorium avati 1993.aastal Tallinnas Pärnamäe kalmistu kabelis, nüüd on seda matuseteenust pakkuvad asutused Tartus, Jõhvis,Viljandis jm. Viimase paarikümne aasta jooksul on tunduvalt suurenenud urnimatuste osakaal, ligi pooled lahkunutest tuhastatakse.

Olemasolevate kalmistute struktuur on hakanud seeläbi muutuma, sest urnimatuseks eraldatav matuseplats on mõõtmetelt tunduvalt väiksema kui traditsiooniline kirstumatuse tarbeks eraldatud hauaplats. Suurematel kalmistutel on hakatud rajama eraldi kvartaleid urnimatuste tarbeks.

Olemasolevatel ja kavandatavatel kalmistutel tuleb leida alad urnimatuste tarvis nii, et need sobituksid olemasolevasse maastikku ja kalmistu planeeringusse. Lisaks tuhastatud säilmete matmisele tuhaurnis maasse või kolumbaariumisse on võimalik ka tuhapuistematus, nimetute kalmude ala jne.

Üks sellistest lahendustest asub Tallinna Metsakalmistu urnimatuste kvartalis. 2006. aastal rajati sinna männimetsa alla madal kolumbaarium kus on 184 urnikambrit. Enamus kambreid on kasutuses.

Tutvustamisele tulev loominguline töö on uue kolumbaariumi osa lahendus Tallinna Metsakalmistul, mille avamine on kavas 2017.aasta mai kuus.

Tiina Tuulik (snd 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala 1991 arhitektina, õppinud 1992-1994 Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias maastikuarhitektuuri osakonnas ja 2010. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Ajaloolised kalmistud 21.sajandi Eestis”. T.Tuulik on töötanud projekteeriva maastikuarhitektina 1991.aastast, kuulub Eesti Arhitektide Liitu.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

18.11.2016

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

krokii-18-nov-2016-ira-ja-alex

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodellideks:

15.00-15.45 Ira Haak ja 15.45-17.30 Alex.

Postitas Ülle Marks — Püsilink

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Reede 18 november, 2016

krokii-18-nov-2016-ira-ja-alex

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodellideks:

15.00-15.45 Ira Haak ja 15.45-17.30 Alex.

Postitas Ülle Marks — Püsilink

11.11.2016

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

krokii-11-nov-2016-eliise

EKA Disainiteaduskonna krokiis on seekord modelliks Eliise.

Vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Postitas Ülle Marks — Püsilink

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Reede 11 november, 2016

krokii-11-nov-2016-eliise

EKA Disainiteaduskonna krokiis on seekord modelliks Eliise.

Vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Postitas Ülle Marks — Püsilink

18.11.2016

Üleskutse osaleda loometeaduse seminaril “Tacit Knowledge”

"Time Specificity / Genis-temporum" Image credit: Martí Franch Batllori with François Poupeau. Contribution to ADAPT-r Scientific Autobiography Call for Postcards. 

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond kutsub osalema loometeaduse rahvusvahelisel seminaril, mis toimub 18. novembril algusega kell 10.00 (Pikk tn 20, 3. korruse saal).

Kuulama on oodatud kõik KTKDK doktorandid, samuti on oodatud ettekannete ettepanekud, mis kinnitatakse korraldajate poolt aegsasti enne seminari toimumist.

Seminari eesmärgiks on kaasata erinevaid loomepõhise uurimissuunaga doktoriprogramme ja -koole, et avada laiemalt intuitiivse mõtlemisega seotud implitsiidse ehk vaike-teadmuse (tacit knowledge – sõnastamata ja teadvustamata teadmine) rolli praktikas ja reflekteerida senist kogemust.

Arutame, mida tähendab tacit knowledge loomepõhises uurimissuunas, kus selline “sõnastamata teadmine” end peidab ja kuidas niisugune “teadvustamata teadmine” loomingus avaldub. Küsime, kuidas tacit knowledge nii loometööd kui ka uurimistööd mõjutab ja milline on siin juhendajate roll, aitamaks vaiketeadmust sõnastada.

Seminarile registreerimine: veronika.valk@artun.ee, tähtaeg reedel, 11. novembril.
Ürituse Facebook’i lehelt leiab täpse ajakava: https://www.facebook.com/events/1687140311541388

Seminari töökeel on inglise keel.

Seminarile eelneb neljapäeval, 17. novembril professor Leon Van Schaik’ i avalik ettekanne Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna avatud loengute sarja raames Kanuti Gildi SAALis: http://www.avatudloengud.ee/2016/06/16/leon-van-schaik.

Korraldaja: Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projekt EKA Loovkärg

Programmi koostaja: Veronika Valk

Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond, Pikk tn 20

Postitas Pille Epner — Püsilink

Üleskutse osaleda loometeaduse seminaril “Tacit Knowledge”

Reede 18 november, 2016

"Time Specificity / Genis-temporum" Image credit: Martí Franch Batllori with François Poupeau. Contribution to ADAPT-r Scientific Autobiography Call for Postcards. 

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond kutsub osalema loometeaduse rahvusvahelisel seminaril, mis toimub 18. novembril algusega kell 10.00 (Pikk tn 20, 3. korruse saal).

Kuulama on oodatud kõik KTKDK doktorandid, samuti on oodatud ettekannete ettepanekud, mis kinnitatakse korraldajate poolt aegsasti enne seminari toimumist.

Seminari eesmärgiks on kaasata erinevaid loomepõhise uurimissuunaga doktoriprogramme ja -koole, et avada laiemalt intuitiivse mõtlemisega seotud implitsiidse ehk vaike-teadmuse (tacit knowledge – sõnastamata ja teadvustamata teadmine) rolli praktikas ja reflekteerida senist kogemust.

Arutame, mida tähendab tacit knowledge loomepõhises uurimissuunas, kus selline “sõnastamata teadmine” end peidab ja kuidas niisugune “teadvustamata teadmine” loomingus avaldub. Küsime, kuidas tacit knowledge nii loometööd kui ka uurimistööd mõjutab ja milline on siin juhendajate roll, aitamaks vaiketeadmust sõnastada.

Seminarile registreerimine: veronika.valk@artun.ee, tähtaeg reedel, 11. novembril.
Ürituse Facebook’i lehelt leiab täpse ajakava: https://www.facebook.com/events/1687140311541388

Seminari töökeel on inglise keel.

Seminarile eelneb neljapäeval, 17. novembril professor Leon Van Schaik’ i avalik ettekanne Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna avatud loengute sarja raames Kanuti Gildi SAALis: http://www.avatudloengud.ee/2016/06/16/leon-van-schaik.

Korraldaja: Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projekt EKA Loovkärg

Programmi koostaja: Veronika Valk

Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond, Pikk tn 20

Postitas Pille Epner — Püsilink

04.11.2016

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

krokii-4-nov-2016-henriika

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Henriika.

Vt ka meie joonistussstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Postitas Ülle Marks — Püsilink

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Reede 04 november, 2016

krokii-4-nov-2016-henriika

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Henriika.

Vt ka meie joonistussstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Postitas Ülle Marks — Püsilink

28.10.2016

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

krokii-28-okt-2016-julia

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.

Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!

Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Postitas Ülle Marks — Püsilink

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Reede 28 oktoober, 2016

krokii-28-okt-2016-julia

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.

Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!

Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Postitas Ülle Marks — Püsilink

17.10.2016 — 21.11.2016

Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile

kultmin

Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile, millega edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi makstakse kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest.

Stipendiumit võib taotleda iga üliõpilane, kes õpib täiskoormusega kujutava kunstiga seotud riiklikult tunnustatud õppekaval. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.

Eesti Kunstimuuseum (EKM) lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides.

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et Eduard Wiiralti stipendium on eesti kunstitudengite jaoks tähtis motivatsiooniallikas. „Stipendium on oluline toetus, aga ka võimalus end nähtavaks teha, saada osaks juba päris pikast ja väärikast nimekirjast. Soovitus taotlejale olekski mõelda selgelt läbi ja anda komisjonile teada, milliseid loometegevust toetavaid ettevõtmisi ta stipendiumi eest planeerib, ja miks need tema jaoks olulised on,“ rääkis Soomre.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile loomingulise ja erialase tegevuse kokkuvõte, tõendada oma õpingud ning motivatsioonikiri. Täpsed tingimused on siin.

Stipendiumi saaja otsustab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia), Eha Komissarov(Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).

Taotlused tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal Kultuuriministeeriumi aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Dokumentide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.

Lisainfo

Maria-Kristiina Soomre

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik

maria-kristiina.soomre@kul.ee

628 2242

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile

Esmaspäev 17 oktoober, 2016 — Esmaspäev 21 november, 2016

kultmin

Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile, millega edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi makstakse kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest.

Stipendiumit võib taotleda iga üliõpilane, kes õpib täiskoormusega kujutava kunstiga seotud riiklikult tunnustatud õppekaval. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.

Eesti Kunstimuuseum (EKM) lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides.

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et Eduard Wiiralti stipendium on eesti kunstitudengite jaoks tähtis motivatsiooniallikas. „Stipendium on oluline toetus, aga ka võimalus end nähtavaks teha, saada osaks juba päris pikast ja väärikast nimekirjast. Soovitus taotlejale olekski mõelda selgelt läbi ja anda komisjonile teada, milliseid loometegevust toetavaid ettevõtmisi ta stipendiumi eest planeerib, ja miks need tema jaoks olulised on,“ rääkis Soomre.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile loomingulise ja erialase tegevuse kokkuvõte, tõendada oma õpingud ning motivatsioonikiri. Täpsed tingimused on siin.

Stipendiumi saaja otsustab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia), Eha Komissarov(Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).

Taotlused tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal Kultuuriministeeriumi aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Dokumentide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.

Lisainfo

Maria-Kristiina Soomre

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik

maria-kristiina.soomre@kul.ee

628 2242

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

21.10.2016

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

krokii-21-10-2016-julia

Sel reedel on EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Julia.

Flaieri foto: Erik Peinar.

Postitas Ülle Marks — Püsilink

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Reede 21 oktoober, 2016

krokii-21-10-2016-julia

Sel reedel on EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Julia.

Flaieri foto: Erik Peinar.

Postitas Ülle Marks — Püsilink